1 Maailm kevad 2012

  • Published on
    29-Mar-2016

  • View
    218

  • Download
    5

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Vaata ja Muuda dokfilmiklubid ajaleht

Transcript

<ul><li><p>1 MAAILM Vaata ja Muuda dokfi lmiklubide ajaleht, kevad 2012 dfk.maailmakool.ee</p><p> - Tutvu dok lmiklubi juhtide Jrgen Volmeri ja Kertti Marraniga - Kas on vimalik, et me sme Indoneesia vihmametsi? - Kas priiskavatele ettevttetele anda piitsa vi prnikut? Vi hoopis porgandit? - Mis-kus-kes on Illuka? - Uudised ja fotod eelmisest suvest Vsul</p><p>1 MAAILM</p></li><li><p>Tere dokfilmiklubilised!</p><p>Kes on kevad ning paljude jaoks thendab see eksamiperioodi. Mitmed meie parimad Vaata ja Muuda dokfilmiklubide juhid on l-petamas kooli. Nii ka teenelised juhid Jr-gen Volmer Raplast ning Kertti Maran Nost. Nendega saab tutvuda meie dokfilmiklubiliste veerus. Samal ajal kui abituriendid eksamipin-gis higistavad, teeb kevadpike ilma soojaks ka vljas jalutajatele. Uus energia tekitab tahtmi-se midagi toredat ra teha. Ka kesolev ajale-henumber 1Maailm kajastab neid teemasid: kliimasoojenemist ning lahenduste leidmist. Inspiratsiooni saime Vaata ja Muuda filmi-kogu uuest filmist nimega Green, mis rgib orangutanist, kes on kaotanud oma elu ja ko-du vihmametsa tarbijate jrjest nudli-kumaks muutuva maitse tttu. Tarbijatena ta-hame, et meie toit oleks alati vrske ja tervis-lik, kuid siliks kaua; mitmekesine, aga ootus-prase maitsega; toitev, ent kalorivaene; ilusti pakendatud ja isuratav (ilusat vrvi, perfekt-se kujuga, mugava suurusega); huvitav, ent standardne; kttesaadav, sltumata aasta-ajast, ning odav. Kas ma unustasin midagi? Tundub, et tarbijad on kui printsessid herne-teral ja tootjad proovivadki karmis konkurent-sis jrjest rohkem printsesstarbijate meelej-rele olla. Panna kommidesse vahvlitkke, mis on krbedamast krbedamad, vi kirsse, mis on kirsimad kui kirss ise. Aga kui vaadata vi-kesest okolaadikommist ja kolmesekundili-sest maitsenaudingust kaugemale, neme, et ei s mitte kommi, vaid vihmametsa. Sme iseenda elukeskkonda, puhast hku, hvitame kossteemi. Loe sellest tpsemalt artiklist Mesikpp versus orangutan.Lisaks oma valikute korrigeerimisele tuleks esitada nudmisi ka tootjatele. Aga piitsa ase-mel on vlja meldud palju kavalamad vahen-did. Nimelt porgandid! Jah, selle asemel et mittesstlikult kituvat sgikohta vltimise-ga karistada, tuleks aidata ettevttel hoopis paremaks saada. Kuidas tpselt seda teha, loe intervjuust porgandimafjosniku Rille Pihlaku-ga. Viimaks ei saa me vaadata le ega m-ber inimiguste temaatikast. Sellest on juttu uues suureprases filmis Edie ja Thea: ks vga pikk kihlus. Eestisse saabunud varjupai-gataotlejate olukorrast annab levaate interv-juu Kristi Ein Toodoga. </p><p>Head lugemist ja mnusat kevadet!</p><p>1. Kes? KERTTI MARRAN </p><p>2. Kui vana? 19</p><p>3. Kool ja dokfilmilkubi? No Reaalgmnaasium ja No DFK</p><p>4. Kuna tegid dokfilmiklubi? 2010. aastal</p><p>5. Miks korraldad linatusi? Korraldan linastusi, sest mind huvita-vad maailmaprobleemid ning soovin nendega muuta teiste inimeste eel-arvamusi ja lbi nende filmide saab teavitada inimesi maailmaprobleemi-dest.</p><p>6. Milline Vaata ja Muuda dokfilm on su lemmik ja miks? Minu lemmik on Birma VJ, sest see film nitas tegelikku riigis valitsevat olukorda lbi sealsete elanike silma-de. Nitas tegelikku olukorda riigis, valitseva vimu terrorit oma elanik-konna vastu ning seda, kuidas rahvas suudab heskoos tranniale vastu ha-kata. </p><p>10 KSIMUST PARIMATELE DFKLASTLE</p><p>1. Kes? JRGEN VOLMER</p><p>2. Kui vana? 19</p><p>3. Kool ja dokfilmilkubi? Rapla Vesiroosi Gmnaasium, filmi-klubi FOOKUS</p><p>4. Kuna tegid dokfilmiklubi? Filmiklubi loodi 2009. aasta kevadel ja mina linastasin esimest korda 2010.aasta veebruaris.</p><p>5. Miks korraldad linatusi? Kuna need filmid meeldivad mulle ja ma tahan, et ka teised neks neid. Olen alati see tp kambas, kes hi-nal iga olukorra peale mingit filmi meenutab. Seetttu ka minu vajadus neid filme nidata.</p><p>6. Milline Vaata ja Muuda dokfilm on su lemmik ja miks? Kindlasti Yes Man. Vga inspireeriv ning lustakas. Annab inimestele loo-tust, et suurte asjade tegemiseks on tegelikult vaja lihtsalt suurt tahet.</p><p>7. Mida tuleks maailmas kige esi-mesena muuta? Maailmas tuleks esimesena muuta suhtumist teistesse rassidesse ja ini-mestesse.</p><p>8. Soovita head lugu/bndi, mis ai-tab eksamistressist le! Leo Rodrigues Bara Bara Bere Bere, lugege ka liiklusteste</p><p>9. Soovita head raamatut, mis tuleks suvel kindlasti lbi lugeda! Kadunud Roos, Serdar skanilt; Ed-gar Hilsenrathi Nats ja juuksur.</p><p>10. Millise filmi/raamatu kangelane tahaksid ise olla? Karupoeg Puhh</p><p>7. Mida tuleks maailmas kige esi-mesena muuta? Kaotada kik relvad ning vahendid, mis loodud teise inimese eemalda-miseks.</p><p>8. Soovita head lugu/bndi, mis ai-tab eksamistressist le! Nena 99 luftballoons</p><p>9. Soovita head raamatut, mis tuleks suvel kindlasti lbi lugeda! Milan Kundera Olemise talumatu ker-gus</p><p>10. Millise filmi/raamatu kangelane tahaksid ise olla? Suur Tll oli suure sdamega mees, miks mitte.</p><p>PERSOONID kevad 2012 1 MAAILM2</p></li><li><p>1 MAAILM kevad 2012 TARBIMINE 3</p><p>Kui esileedi Evelin Ilves rkis transrasvadest, mida leidub niteks limaitsvas Mesikpa kommis, siis muretses ta Eesti rahva tervise prast. Kuid transrasvad on kahjulikud mitmel teiselgi moel ning mitte ainult inimestele, vaid ka loodusele, mille vahetu osa me oleme. Kige enam kahjustab Mesikpp hoopis vihmametsade kahe- ja nelja-jalgseid elanikke. </p><p>Nimelt on transrasvade allikaks palmili. See on oran taimeli, mida saadakse he erilise palmi palma africana viljadest. Kommides kasutatakse palmili niteks seett-tu, et see teeb kommi sees oleva vahvli mnusalt krmp-suvaks. htlasi on see maailma odavaim toiduli, mida saab toota ja ma vga odava hinnaga. Ent mis on selle tegelik hind?Palma africana on Aafrika lnerannikult prit taim, mis kasvab subtroopilises kliimas kindlal krgusel. Selles vilja-kas kliimavndis asub nii Aafrikas, Aasias kui Ameerikas maailma liigirikkaim elupaik vihmamets. Vihmametsad on otsekui maailma kopsud, mis hingavad sisse ja taas puhtana vlja tnase maailma toodetud mustuse ja heit-gaasid. Nad pidurdavad kliimasoojenemist.Just seesama palmili on peamiseks phjuseks, miks Ma-laisias ja imeilusatel Indoneesia saartel raiutakse meeletu kiirusega igivanu vihmametsi. ksnes selleks, et istutada silmapiirini ulatuvaid otsekui joonlauaga tmmatud li-palmide ridu. Seejuures on palmiistandus kike muud kui mets. Seal ei kasva isegi rohutups, sest umbrohu trje-na kasutatakse mrke. Mrkidega peletatakse ka putu-kaid ja linde, kellest on tehtud rvlid omaenda kodus. Istanduste aladel elanud inimesed on oma kodudest sa-</p><p>geli ebaiglaselt ja vevimuga vlja aetud. Keskvimust kaugel elavad inimesed ei tea pahatihti oma igusi, vahel on nad istanduse rajamisega isegi nus, lootes td leida, vi on neile koole ja haiglaid lubatud. Ent istandus on ena-masti mehhaniseeritud ning vajab vaid paari noormeest, nii et paremat elu see ei too. Pered, kes varem metsast vi pllundusest elatusid, on nd kodu ja sissetulekuta. Samuti vib istanduste realadel elamine tervisele ohtlik olla, kuna mrgid on reostanud joogivee. Selline olukord valitseb niteks Colombias. Niisugune maaomandamine ja reostamine pole seadus-lik, kuid suure kasumi tttu kasutatakse korruptsiooni ja fsilist judu. Vaatamata ebaseaduslikkusele on valitsu-sedki mnikord istandustest huvitatud, sest erinevalt vih-mametsast annab palmili eksport maksutulu.</p><p>Mesikpp versus orangutan</p><p>Lisaks Kalevile ja kodumaistele kohukesetootjate-le kasutavad ulatuslikult palmili niteks Nestl ja Unilever (Dovei seebid ja Knorri supid), pal-mili sisaldavad isegi Bodyshopi kreemid.</p><p>Palmilist valminud bioktus segatakse fossiilktusega. Ku-na tegu on n- bio- vi taastuvenergiaga palm kannab vilja aastaid , saab selline ktus rohelise energia mrgi-se. Tegelikult see ktus taastuv pole, sest prast 15-aastast saagiperioodi on istanduse maa viljatu ja see hljatakse.</p><p>Lisaks toiduainetstusele kasutatakse palmili kosmeetikas ja bio-</p><p>ktuses. Tihti esitatakse see tarbijale varjatud kujul, pakendile on </p><p>kirjutatud vaid taimerasv. Kust see taimerasv tuleb ja kuidas see </p><p>toodetud on, ei tea ka kodumaised tootjaid. Vi ei taha teada.</p></li><li><p>ige vastus on porgandit! Vhemalt siis, kui tegu on toitlustusettevttega, kes muidu on smpaatne, ent viks pal-ju rohkem keskkonnale melda. Just seda Porgandimaffia teebki aitab klientide nudmiste ja ostuotsuste toel ettevtetel paremaks ja loodussstli-kumaks muutuda. Rille Pihlak, kes on lpetamas arstiteaduskonda, rgib sellest, kuidas rahvusvaheline Porgan-dimaffia idee teostus mrtsikuus Tal-linna moodsas sgikohas Mamos. </p><p>Mis pani teid asutama grupeeringut nimega Porgandimaffia?</p><p>Selleni viis meid GLEN-programmi va-batahtlikuteenistus. Me viiekesi (ritu-sel oli viis korraldajat) oleme 2011. aas-ta GLEN-vabatahtlikud. Vtsime oma hised jud kokku ning tegime koos Eesti esimese Porgandimaffia.</p><p>Eesti esimese? Kust Porgandimaffia siis prit on?</p><p>Kas piitsa vi porgandit laristavatele ettevtetele?</p><p>TARBIMINE kevad 2012 1 MAAILM4</p><p>Ka Vaata ja Muuda filmiraamatukogu uusima filmi Green peategelase, orungutan Greeni saatus on knekas. Bor-neo saar on ks viimaseid inimahvide elupaiku. Orangu-tanid armastavad sgavat metsa, mida jb maailmas jr-jest vhemaks. Nad elavad ainult puu otsas. Kui puud ma-ha raiuda, siis nad hukkuvad. Nii juhtus ka Greeniga.Film Green pole esimene kord, kui inimahve on teavi-tuskampaanias kasutatud. Inimahvid on tohutult armsad, ilmekad ja fotogeenilised. Veel enam, nad on lbinud nn peeglitesti. Kui anda peegel niteks makaagile, siis ta ar-vab, et neb seal teist ahvi. Orangutan mistab seevastu kohe, et neb peeglis ennast, ning hakkab uurima niteks oma hambaid, mida ilma peeglita ei ne. Seega on neil eneseteadvus. Orangutan teab, et on olemas!Just seetttu nuavad mitmed loomaiguslased meie liigi-kaaslastele inimigusi. On muidugi ksitav, kas inimigu-sed on maailma parimad, ent inimiguste abil oleks vi-malik inimahve ja nende elupaiku kaitsta. Inimahvidele antavad inimigused kaitseks muu seas ka vihmametsi, ro-huliblesid ja putukaid, kel praegu inimkonna silmis igusi ei ole.Tegelikult on iguste eristamine inimeste ja looduse omaks lihtsalt tobe. Inimesed on osa loodusest ning ilma toimiva kossteemita hukkub kogu elusloodus niikuinii, sealhulgas inimesed. On kummaline melda, et sel murd-osasekundilisel krmpsul, mida me kommi ses tunne-me, on nii krge hind.</p><p>Birgit Rosenberg</p><p>fotod: Rettet den Regenwald</p><p>Selle ingliskeelne nimi on Carrotmob ning alguse on see saanud San Fran-siscost USA-st. Tnaseks on Porgandi-maffia juba 3040 riigis le maailma. Enne GLEN-i vabatahtlikku teenistust toimus kaks seminari, kus rgiti eri-nevatest ettevtmistest ja aktsiooni-dest. Siis me sellest esimest korda kuulsimegi. Triin, kes oli vabatahtlik Luna-Aafrika Vabariigis, aitas sealgi Porgandimaffiat korraldada. Tundus hea mte ka Eestis proovida.</p><p>Linastuseks:</p><p>Korralda filmi Green linastus. Enne filminitamist jaga </p><p>kigile kohaletulnuile Mesikpa komme ning palu kirjel-</p><p>dada, mida nad tunnevad ja kuidas maitseb. Rgi pgu-</p><p>salt palmili kasutamisest toiduainetstuses. </p><p>Loe lisaks: www.bioneer.ee/eluviis/kliima/article_id-226</p><p>Kui palmili tootmine jtkub sama-</p><p>suguse tempoga, on 15 aasta prast </p><p>Indoneesia vihmametsad hvitatud.</p></li><li><p>1 MAAILM kevad 2012 MAAILMAMUUTJAD 5</p><p>Mis selle mte siis on?</p><p>See on suisa naljakas, kui lihtne Por-gandimaffia idee tegelikult on. hel meie mratud peval minnakse h-te kindlasse kohvikusse ning lihtsalt tarbitakse seal. Eesmrgiks on kogu-da rahvast ja teha promo, et kliente tuleks rohkem kui tavaliselt. Selle pe-va tulust, antud juhul 80% tulust, in-vesteerib seesama ri enda keskkon-nasstlikumaks muutmisesse. Lisaks kohvikule vi poele, kellele see kasu-lik on, pstab selline ritus ka lej-nud maailma.</p><p>Kas idee, mis ettevtted oma peva-tuluga teha viksid, tuleb neilt vi teilt?</p><p>Selles osas on ettevttel vabad ked. Meie teeme neile vaid ettepaneku muutuda keskkonnasbralikumaks, mille thendus on muidugi vga lai. Samas on Carrotmobi kodulehel ka nited selle kohta, mida on nutud ja mida saadud. Sealt saab ideid, mida firmadele pakkuda vib. Tavaliselt fir-mad siiski teavad, et mida nad teha tahaksid, kuid neil pole selleks raha. Porgandimaffia on hea viis lisaraha tekitamiseks. Ka Mamol oli mitmeid mtteid, kuid nad uurisid ka meilt, mida varem tehtud on.</p><p>Kuidas Mamoga koost sujunud on?</p><p>Mamo on olnud meile uskumatult hea </p><p>partner. Kuna Soomes on see toimu-nud juba 15 linnas, olid nad sellest pal-ju positiivset kuulnud. Samas oli Ma-mo juba varem sna keskkonnahoidlik.</p><p>Kas proovisite seda ideed ka teistele ettevtetele pakkuda?</p><p>Jah, kontseptsioon seda eeldabki, me saatsime ettevtetele e-kirju. Eeldasi-me, et koht peaks asuma Tallinna kesk-linnas ja olema kas kohvik vi sgi-koht. Saatsime 50100 e-kirja, millele vastati umbes 10% juhtudel. Kuna ri-tus toimub Eestis esmakordselt, taht-sime leida vga kaasamineva partneri ning seetttu polnud Mamo vljava-limine raske.</p><p>Kes oli kige llatavam vastaja?</p><p>Oi, neid oli. Meie jaoks tundub idee lihtne, sest oleme selle lbi melnud ja kirja pannud. Kuid niteks ks vas-taja arvas, et me sdistame neid sel-les, et nad pole keskkonnasstlikud, ning proovis testada vastupidist. See oli tegelikult sna naljakas, ei mi-dagi halba.</p><p>Mis on Porgandimaffia korraldaja les-anne?</p><p>Kige thtsam ongi rituse reklaa-mimine, idee klientideni viimine. Por-gandimaffiat on vimalik korraldada praktiliselt ilma rahata. Infot saab ja-gada niteks interneti suhtluskanalite kaudu. Meie saime teha ka flaierid ja </p><p>plakatid, millele kulus veidi raha...</p><p>Ilma flaierite ja plakatiteta oleks vei-di keskkonnasstlikum?</p><p>Ka me ise tundsime, et need lhevad ehk liiaks, kuid tellisime spetsiaalsest trkikojast, kus on keskkonnasst-lik toode. See pidi olema teise kigu paber. </p><p>Kuidas ndalapeva valik tehti?</p><p>Vimalik, et ndalavahetus olnuks pa-rem, kuid valik sltub ka firma soovi-dest. Mamo pole lihtsalt ndalavahe-tusel avatud. Eks igal peval on oma plusse ja mii-nused, seega on ideaalset peva ras-ke valida. Kui teha ndalavahetusel, saab vtta terve peva, kuid siis oleks kliente ehk vhem olnud.</p><p>Ja kuidas teil linud on?</p><p>Meil on vike inimeste lugemise masin ning tunniga on kinud 88 inimest. Praegu on hsti. Ka Mamo mtles v-ga konservatiivselt. tlesid, et kui tu-leb sada, siis on hsti, kuid loodame, et tuleb vhemalt kakssada.</p><p>Ja mida Mamo teeb?</p><p>Saali taga on Mamol pris suured ruu-mid, mis ei ole kogu aeg kasutusel. Nad paigaldavad valgustitele liikumis-sensorid, et lambid ei jks plema, kui ruume ei kasutata. Aga neil on veel mtteid.</p><p>Carrotmobil on olemas kujundus, mida saab al-la laadida nende kodulehelt (carrotmob.com). Veidi humoorikama kujunduse, mille tegi Eesti Porgandimaffia, saab Rillelt. </p><p>Rahvusvaheline porgandimaffia: www.carrotmob.comGLEN-i vabatahtlik teenistus: www.terveilm.netPorgandimaffia FB leht: www.facebook.com/porgandimaffia</p></li><li><p>MAAILMAMUUTJAD kevad 2012 1 MAAILM6</p><p>Kristi Toodo rgib pagulastest EestisKristi Toodo ttab Inimiguste Keskuses ja on spetsiali-seerunud migratsiooni valdkonnale, eelkige tegeleb ta varjupaiga- ning pagulasksimustega Eesti Inimiguste Keskuses.</p><p>Oled inimiguste keskuse pagulasprogrammi eestve-daja. Kuidas judsid just pagulasteni?</p><p>Pagulaste teemast sain esimest korda aimu likooli ajal, kui ppekavas oli valikainena Refugee Studies. Tundus huvitav! Loen...</p></li></ul>