2009 märts

  • Published on
    31-Mar-2016

  • View
    243

  • Download
    6

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Tarkade Klubi, mrts 2009

Transcript

  • Ilvese ja Obamaautod vrdluses

    Termotuumajaam saab reaalsuseks

    Tippsuusatamise kgipoolMis imenippe tehakse vistlussuuskadega, et neid kiiremini libisema panna

    Hooletus ti kaasasuurkatastroofi

    oktoober 2008 Number 10 (22)

    Hind 39.90

    Mis juhtuks Eesti kliimaga, kui Golfi hoovus htkki seiskuks?

    Mrts 2009 Number 3 (27)

    Hind 39.90

    Eesti teaduse sravad tipudMida uurivad maailmas enim thelepanu plvivad eesti teadlased?

    Robo

    t kas

    vatab

    tomate

    id

  • 5 heksat moodi mda...Peatoimetaja veerg

    6 ksimused-vastusedMida thendaks Eestile Golfi hoovuse seiskumine? Kas loodus on sber vi vaenlane? Kuidas tekib vikerkaar? Mida kujutab endast keravlk? Eksperdid vastavad.

    12 kivistunud keemia rgib loomariigi algusest

    14 teadlased leidsid teemandile kvad konkurendid

    14 raadiolainete vnamine annab eetris rohkem ruumi

    15 Linnud olid dinosaurustest targemad

    16 kas ema kogemused kanduvad lapsele edasi?

    16 tuleviku klmkapid ttavad magnet-vljaga

    17 Henrik roonemaa tehnoloogiauudisedSkype pttide teenistuses?

    19 tnu korroli autouudisedRinspeed iChange: auto vastavalt va-jadusele

    20 PiltuudisNljased rvikud vallutavad Lne-Aafrikat

    20 esikukapi paradoksTiit Kndler

    24 rusuv lugu sinisest esmaspevastBen Goldacre

    25 Innovatsioon kui evolutsioonMarek Strandberg

    26 eesti teadus: kes on mjukamad?Millega tegelevad maailmas enim tsi-teeritud Eesti teadlased?

    36 robootikaajastu kll, aga kodu koris-tava robotiga lheb veel aega

    MrTs 2009

    FoTo: EGERT KAMENiK

    26

    r a d a r

    k o lu M n i d

    P i k a d l o o d

    BuLL

    S

    3

    Tark

    ade

    Klu

    bi n

    r 3 (

    27),

    mr

    ts 2

    00

    9

  • 40 rein Luik, juhused ja keerukad anten-nid

    46 Maakera noorus: prgukuumuse ase-mel klmusuued tendid lkkasid mber varase-mad tekspidamised maakera varase perioodi kohta.

    50 Arvutid asuvad elu jljendamaAjakirja National Geographic maailma geenikaardi projekt

    54 elurohi, millest sai pssirohiKeemia

    56 Maapealne pikeTermotuumareaktor on saamas reaal-suseks.

    61 komsomolets kurski eelkija

    62 Hooletusest sndinud suurkatastroof20 aastat maailma hest rngemast naftakatastroofist

    67 suuskade mrimise ilis kunst

    70 kosmose-nanotehnoloogilised high-tech-vahendid lumel liikumiseks

    72 UsA president sidab liikuva kindlu-sega

    75 Pensionil fsik aitab kolmandat maa-ilma

    76 raamatud

    78 DVDd, sndmused, veebikljed

    80 ristsna

    81 Loogikalesanded

    82 ?!?Naljad. uus ja uskumatu.

    MrTs 2009

    12k u i d a s ?

    r e v

    M e e l e l a H u T u s

    66

    BuLL

    S

    18

    RiN

    SPEE

    d

    4

    Tark

    ade

    Klu

    bi n

    r 3 (

    27),

    mr

    ts 2

    00

    9

  • Tarkade klubi

    ToiMeTusPeatoimetaja Arko Oleskarko.olesk@presshouse.ee

    Tegevtoimetaja Villu Prtvillu.paart@presshouse.ee

    Toimetaja Andero Kaha andero.kaha@presshouse.ee

    Toimetaja Kristjan Kaljund kristjan.kaljund@presshouse.ee

    Autotoimetaja Tnu Korrol tonu.korrol@presshouse.ee

    Tehnoloogiatoimetaja Henrik Roonemaa henrik.roonemaa@presshouse.ee

    Kujundaja Aivar Udumetsaivar.udumets@presshouse.ee

    Keeletoimetaja Piret Reidlapiret.reidla@presshouse.ee

    Kaasautorid Ben Goldacre, Sander Kingsepp, Tiit Kndler, Aleksei Lotman, Jaan Martinson, Rauno Prnits, Marek Strandberg, Toomas Trapido, Indrek Tulp

    KoostpartnerNew York Times Syndicate

    reklaaMProjektijuht Marko Tiidelepp tel 661 6186; 56 695 626

    TelliMine telefonil 660 9797zze-postiga levi@presshouse.eezzinternetis http://www.telli.eezz

    Ajakirja tellimus maksab 399 kr aas-tas, otsekorraldusega 39 kr kuus.

    Kiireima viisi tellimuse vormistamiseks leiad internetist:

    Presshouse oAjakirjas Tarkade Klubi avaldatud tekstide ja fotode avaldamine kskik millisel viisil on keelatud ilma vljaandja eelneva kirjaliku loata. Kik igused on kaitstud.

    Aadress Liimi 1, 10621 Tallinntel 661 6186, faks 661 6185, epost t-klubi@t-klubi.ee

    vlJaandJaPresshouse o, Liimi 1, 10621 Tallinntel 661 6186, faks 661 6185, www.presshouse.ee

    TRKK unipress

    arkoolesk,peatoimetaja

    Loogika on lihtne - kui oled kirja pan-nud midagi antud teadus-valdkonna jaoks uut ja olulist, siis teised sama teemat uuri-vad teadlased viitavad sulle oma teadusar-tiklis. Mida rohkem viiteid koguneb, seda vrtuslikum oli jrelikult algne artikkel.

    inimestel on ikka tahtmine kike mta ja ede-tabelitesse seada. Mni eluvaldkond, niteks sport lubab seda teha hlpsamini, teise puhul seisavad hindajate ees aga letamatud takistu-sed. Millest me end muidugi heidutada ei lase ja leiame siiski mne viisi, kuidas kedagi vi midagi teistest paremaks tituleerida.

    On edetabeleid, mis pannakse kokku maitse le kakel-des, niteks kigi aegade sada parimat filmi vi aasta ki-ge seksikamad. Ja on edetabelid, mis lasevad end kokku panna mne kindla, hsti mdetava tunnuse jrgi ni-teks raamatute mgiedetabel. Kuid alati jb vaidlus, milline paremusjrjestus siis ikkagi on igem.

    Ei ole ka teadus erand. Tnapevale omane tihe kon-kurents valitseb siingi ja sellest tuleneb automaatselt huvi panna teadlased ritta kes teeb teadust paremini ja kes kehvemini. Selle jrgi saab omakorda jagada ame-tikohti, tunnustust tehtu eest ja raha edasiste uuringute jaoks, selle jrgi hinnatakse teadlase, asutuse, kogu riigi mainet.

    Arusaadavalt poleks teadlased ise kuidagi nus su-valise vi hinnangulise reastamisega. Kuidas vrreldagi omavahel niteks uue kalaliigi avastamist ning geeniva-riatsiooni seostamist mne haigusega. On kll vimalik vlja seluda mned eriti silmapaistvad avastused ( ja anda neile Nobeli preemia), kuid sealt edasi tekitaks s-rane lhenemine rohkem vaidlusi, kui asi vrt on.

    Niisiis on teadlased kokku leppinud mta ksteist peamiselt selle jrgi, kui palju neid tsiteeritakse. Kes on likoolis kinud, teab, kui suurt rhku pratakse viita-misele, nii sisuliselt kui vormiliselt. Ent kui tudengiaja referaatides vi pisiuurimustes lheb kasutatud kirjan-duse nimekiri korda vaid ppejule, siis tsist teadust tehes ja artikleid publitseerides on needsamad viited aluseks teadlaste hierarhia koostamisele.

    Loogika on lihtne kui oled kirja pannud midagi antud teadusvaldkonna jaoks uut vi olulist, siis teised sama teemat uurivad teadlased viitavad sulle oma tea-dusartiklis, nidates et on su uurimusega tuttavad ja toe-tuvad selle tulemustele. Mida rohkem viiteid koguneb, seda vrtuslikum oli jrelikult algne artikkel.

    Statistilisi nippe vrdlemise vimaldamiseks eri tea-dusalade vahel on loomulikult veel, niteks protsendiga nitamine, kui krgel oma valdkonna teadlaste seas ol-lakse. Ning teadusajakirjad, mille artiklid arvesse lhe-vad, on hoolikalt valitud.

    Ka sel pingerea moodustamise viisil on kriitikuid ning Eestiski kurdetakse, et tsiteeringute lugemine on muu-tunud eesmrgiks omaette. Tsi on, et vaata, kuidas ta-had, tiuslikku edetabelit pole olemas.

    Aga meie jaoks pole seda vajagi. Selles Tarkade Klu-bi numbris vaatame, millega tegelevad teadlased, kelle kohta me teame niigi, et nad on meie tipud. Viitamis-numbrid vaid kinnitavad seda.

    heksat moodi mda....

    5

    Tark

    ade

    Klu

    bi n

    r 3 (

    27),

    mr

    ts 2

    00

    9

  • vi kadumise, sest Atlandi phjaosas ei teki enam piisavas koguses jd. Samuti nitavad nii mudelarvutused kui pikaajalised vaatlused, et meie laiuskraadidel kasvab sademete hulk, mis omakorda suurendab jgede ravoolu. See thendab, et merevee soolasisaldus vheneb ja Atlandi ookeani hoovuste mootor ei saa enam endise juga ttada.

    Kui Golfi hoovus kaob vi nrgeneb samasuguseks, nagu see on Vaikses ookea-nis (seal vormivad passaadid ja mandrite kontuurid samuti edelast kirdesse suunduva hoovuse, mis sumbub juba California ranni-kul), siis pole kindel, kas talvel sgavalt lbi klmunud maa sulab suveks les vi elak-sime igikeltsal nagu Siberi taigas. Eestis on praegu jaanuari keskmine temperatuur 5 kraadi, kuid Golfi hoovuse kadumisel oleks see 20 kui mitte 30 kraadi ja sellist sna nagu sulailm ei tuntaks. Lnemeri klmuks talvel kinni kuni Taani vinadeni ning ploo-mi- ja pirnipuudest viksime vaid unistada.

    Seesugune tulevikustsenaarium ei ole aga sugugi kindel, sest Golfi hoovus on va-remgi nrgenenud ja siis jlle tugevnenud. Tsi, viimasel ajal on theldatud mnede hoovuse harude kadumist ning sooja ja klma vee vaheldumise aeglustumist. Asja-tundjad aga suhtuvad olukorda rahulikult ja kinnitavad, et tegu on hoovuse intensiivsuse loomuliku vnkumisega.

    sIrje keeVALLIk,tALLInnA teHnIkALIkooLI MeressteeMIDe

    InstItUUDI Professor

    Mida thendaks eestile Golfi hoovuse lakkamine? kuidas muutuks meie kliima? kuidas oskaksime toimuvate muutus-

    tega toime tulla?tAAVI

    Kooliajast on igahele meelde jnud, et Eestit ja kogu Phja-Euroopat hoiab eluklbulikult soojana Golfi hoovus. Kliima-

    atlas nitab, et samatemperatuurijooned ulatuvad talvel meie pikkuskraadide kohal kaugele phja. Nii niteks on jaanuarikuus temperatuur nulli ringis nii Chicagos ja Trk-menistanis kui ka Norra ranniku lhedal po-laarjoonest phja pool. Juulis on samatem-peratuurijooned peaaegu paralleelsed laius-kraadidega, mistttu suved on enam-vhem htviisi soojad nii siin kui Siberis ja Phja-Euroopa kliima mahedus seisneb eelkige soojades talvedes. Seega on koolis halvasti geograafiat ppinutel tekkinud tiesti vale arusaam, et mida lhemale Atlandi ookeani-le, seda soojem. Kevadel niteks on hoopis vastupidi, sest ookean on talve jooksul maha jahtunud ja Eestis on enamasti ilm soojem kui uppsalas vi oslos.

    Golfi hoovus on tegelikult osa suurest hoovuste ssteemist, mis algab Mehhiko lahes ja juab Teravmgede