2011 august

  • View
    236

  • Download
    1

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Tarkade Klubi, august 2011

Transcript

  • oktoober 2008 Number 10 (22)

    Hind 39.90

    Klma sja ajalugu: 50 aasta eest hakkas Berliini linna poolitama mr

    august 2011 Number 8 (56)

    Hind 2,79 (43,65 kr)

    Suke

    lduv

    kiirp

    aat

    Kuidas nha krvadega?

    Kosmosejaamad lbi ajaloo

    Ussikesed petavad mistma aju td

    Mida teha plevkivituhaga? tuhk on vrtuslik tooraine, millest saab valmistada mndagi. kui seda ainult nii palju ei oleks.

    Masinad hakkavad knest aru saama

    Kas kaelkirjakud ujuvad? Pimedad pivad kajalokatsiooni

  • heksa video-kaamerat.Ainult kstestivitja.

    F.E.A.R. 3: hirmus tavaline, udseltvilets

    Parim odavnutitelefon

    Kuidas muusikatkikjale kaasa vtta

    Samsungi relviPadi vastu

    8BB=)(&& &"%!%( %

    =a&%PdVdbc! 7X]S!&(*#"%$Za

    Transformer, vgaeriline tahvelarvuti

    2000 eurot maksevHP slearvuti

    Kodune Logitechi helipark

    Kuidas 5.1 klareid igesti paigutada?

    Vrske number nd mgil!Milline on parim odav nutitelefon?

    Kas Samsung saab iPadi vastu?

    Kuidas 5.1 klareid igesti paigutada?

    Millist videokaamerat tasub osta?

    Kuidas muusikat kikjale kaasa vtta?

    Milline on parim odav nutitelefon?

    Kas Samsung saab iPadi vastu?

    Kuidas 5.1 klareid igesti paigutada?

    Millist videokaamerat tasub osta?

    Kuidas muusikat kikjale kaasa vtta?

    Milline on parim odav nutitelefon?

    Kuidas 5.1 klareid igesti paigutada?

    Kuidas muusikat kikjale kaasa vtta?

  • 5 Langevad mridToimetaja veerg

    6 ksimused-vastusedMiks Ameerikast tuleb nii palju sprin-tereid ja Aafrikast pikamaajooksjaid? Kas rngas hirib lindu? Kuidas ngi Eesti loodus vlja tuhande aasta eest? Mis on saanud laserkinost? Asja-tundjad vastavad lugejate saadetud ksimustele.

    10 Hiina suleline saurus muudab lindude sugupuud

    12 elektrooniline protees parandab rottide mlu

    12 Valgusaku salvestab hsti pikesekiirgust

    13 teadlased hkkisid bakteri genoomi

    14 sisalik nitas nutikust

    14 energianljas Jaapan prab pilgu merephja

    15 kaido einama tehnoloogiauudisedRobotid ajastukohased mnguasjad

    16 tnu korroli autouudisedKummitusauto ilmus oksjonile

    18 Piltuudis Luna-Korea tramm veereb juhtmevabalt

    20 Joonis: kige ... Kige esimesed siirdamised

    22 uurides uurimusiBen Goldacre

    24 krvadega ngeminePimedad pivad uut moodust maailma tajumiseks. Kajalokatsiooni abil orien-teerudes kivad ngemispuudega inimesed matkamas ja rattaretkedel.

    32 Prootonist pead sa tde ngemaTiit Kndler portreteerib CERNi ekspe-rimenti TOTEM ja selle kneisikut.

    august 2011

    FOTO: EGERT KAMENiK

    36

    r a d a r

    k o lu M n i d

    P i k a d l o o d

    POsT

    iMEE

    s/sC

    AN

    Pix

    3

    Tark

    ade

    Klu

    bi n

    r 8 (

    56),

    aug

    ust 2

    011

  • 36 Mda plevkivituhast teed plevkivi-tuhast majjaMida on vimalik peale hakata jtme-ga, mida tekib Eestis kige rohkem?

    42 kuulamise kunstMobiiltelefonid, navigatsiooniseadmed ja arvutid saavad kneldud ksklustest aina paremini aru.

    46 ussike nitab aju saladusiLihtsa nrvissteemiga ussi uurimine annab selgust ka inimaju toimimise kohta.

    52 Vimas valkValk, mis kleebib ajurakud meeskon-naks.

    54 Mr: klma sja ks vtmekohti50 aastat tagasi hakati rajama Berliini mri.

    58 HMs Captain laev, mis hukutas oma looja sjamasin

    60 kosmosejaamad

    62 kas kaelkirjakud oskavad ujuda?

    65 kuidas ttab hiigelautorong?

    66 Mereelukas ja paat hes

    68 raamatud

    70 sndmused, veebikljed

    72 ristsna

    73 Loogikalesanded

    74 ?!?5 fakti lennundusest. Uus ja uskumatu.

    august 2011

    66

    54

    k u i d a s ?

    r e v

    M e e l e l a H u t u s

    AP/

    sCA

    NPi

    x

    424

    Tark

    ade

    Klu

    bi n

    r 8 (

    56),

    aug

    ust 2

    011

  • tarkade klubi

    toiMetusPeatoimetaja Arko Oleskarko.olesk@presshouse.ee

    Toimetaja Andero Kaha andero.kaha@presshouse.ee

    Toimetaja Kristjan Kaljund kristjan.kaljund@presshouse.ee

    Autotoimetaja Tnu Korrol tonu.korrol@presshouse.ee

    Tehnoloogiatoimetaja Kaido Einama kaido.einama@presshouse.ee

    Kujundaja Aivar Udumetsaivar.udumets@presshouse.ee

    Keeletoimetaja Piret Reidlapiret.reidla@presshouse.ee

    Kaasautorid Erkki Bahovski, Ago Gakov, Ben Goldacre, Rainer Kerge, Sander King-sepp, Tiit Kndler, Rauno Prnits

    KoostpartnerNew York Times Syndicate

    Kaanefoto Caro/Scanpix

    reklaaMreklaam@presshouse.ee tel 661 6186

    telliMine telefonil 660 9797zze-postiga levi@presshouse.eezz

    Ajakirja tellimus maksab 25,50 aastas, otsekorraldusega 2,49 kuus.Kiireima viisi tellimuse vormistamiseks leiad internetist:

    Presshouse OAjakirjas Tarkade Klubi avaldatud tekstide ja fotode avaldamine kskik millisel viisil on keelatud ilma vljaandja eelneva kirjaliku loata. Kik igused on kaitstud.

    Aadress Liimi 1, 10621 Tallinntel 661 6186, faks 661 6185, e-post t-klubi@t-klubi.eewww.facebook.com/tarkadeklubi

    vlJaandJaPresshouse O, Liimi 1, 10621 Tallinntel 661 6186, faks 661 6185 www.presshouse.ee

    TRKK Unipress

    arkoolesk,peatoimetaja

    Kui koonduvad tehisintellekti, knetuvastuse, knesnteesi, ajuteaduse ja mitme muu valdkonna saavutused, vib oodata, et masinad sulanduvad inimhis-konna koesse mrkamatult sisse. On see hea vi halb vi kas ld-se on tarvis sellele mingit vrtushin-nangut anda, see on juba eraldi ksi-mus.

    inimene on loom, kes saab suurema osa infor-matsioonist silmade vahendusel. Mida then-dab silmangemisest kas vi ajutiselt ilmaj-mine, saab igaks meist kogeda Ahhaa keskuse nitusel Dialoog pimeduses. Ja ilmselt eh-matusega avastada, kui abitud htkki ollakse, kui kski valguskiir enam silma ei jua.

    Abitus on mrksna, mis ngemispuudega inimeste puhul meil, ngijatel, tihti phe tuleb. Seekordses kaane- loos tutvustame aga inimesi, kes ei lase endale sellist hinnangut peale suruda. Ngemispuue ei pea thenda-ma, et oled sunnitud terve lejnud elu veetma nelja seina vahel, kies ainult mda kindlaid phepitud radu.

    Daniel Kish on selle kohta suureprane nide: ta on ameeriklane, kes armastab matkata ja mgirattaga sita; mbruskonnas orienteerumiseks on ta vlja ttanud mooduse, mis phineb tagasipeegelduval kajal. See on sama nipp, mida kasutavad nahkhiired ja delfiinid.

    Kish ja tema kasvav pilaste arv testavad, et ka ini-mene suudab selle peene oskuse kllalt hlpsasti oman-dada, mille jrel avaneb neile htkki senisest palju ava-ram maailm. Pimeduse mr on maha lhutud.

    Mride lhkumisega seostuvad veel mitmed selle numbri lood. ks neist on inimest ja masinat lahutav piir. Knetuvastus, mille edusamme hes artiklis tut-vustame, on just selline mre lhkuv samm, mis rajab teed inimeste ja masinate ladusa omavahelise suhtluse poole.

    Uudisklgedel saab lisaks lugeda vhemalt rottidel mlu tugevdavast ajuproteesist, mis kirjelduse jrgi on ks neist ulmeteostest tuttavatest seadmetest, mis ku-jutletud tulevikus igal inimesel kolba all on.

    Kui koonduvad tehisintellekti, knetuvastuse, kne-snteesi, ajuteaduse ja mitme muu valdkonna saavutu-sed, vib oodata, et masinad sulanduvad inimhiskonna koesse mrkamatult sisse. On see hea vi halb vi kas ldse on tarvis sellele mingit vrtushinnangut anda, see on juba eraldi ksimus, millele oleme varemgi aja-kirjaveergudel thelepanu pranud.

    Ja viimaks saab sellest numbrist lugeda ka hest p-ris mrist. Poole sajandi eest asusid Ida-Saksa vimud le Berliini linna poolitama. Berliini mr, millest sai klma sja ks smbol, psis 28 aastat. Ent lpuks ja-gas ta ikkagi enamiku mride saatust ning langes le-kaaluka tormijooksu all. Praegu on sellest alles ksikud riismed, millel juba muistise vrtus ja thendus, ning vahepeal lhestatud olnud linn on jlle orgaaniliselt kokku kasvamas.

    Tahaks loota, et Berliini mri eeskuju jrgivad ka kik muud vaimsed, fsilised ja tehnoloogilised m-rid, mida meie maailmas veel rohkesti psib.

    Langevad mrid

    5

    Tark

    ade

    Klu

    bi n

    r 8 (

    56),

    aug

    ust 2

    011

  • ksiMused-vastused

    Vga palju mustanahalisi tipp-sprintereid on prit Jamaicalt, usast ja kariibi mere saartelt, kuid praktiliselt mitte htegi

    aafrikast, kust tulevad jlle vga tugevad keskmaa- ja maratonijooksjad. Miks see nii on?

    ago toMinga

    see on nii kultuuri tttu. Kultuuri tttu kohtab harva ka musta-nahalisi jhokimngijaid vi rattureid, kuigi samavrsete

    funktsionaalsete nuetega spordialadel nagu ameerika jalgpall vi pikamaajooks vistleb arvukalt afro-ameeriklasi.

    Eriala tipus oleva sportlase kujunemiseks kulub hinnanguliselt 1015 aastat. Kui tipus ollakse 2530aastaselt, siis jrelikult alga-vad esimesed erialatreeningud varajases nooruses. see on iga inimese elus unikaalne arenguperiood. Bioloogiliste protsesside, nagu keha kasvu jmt krval mjutavad vali-kuid ja arengut lhikonna vrtused ja kitu-misnormid. Loomulikult ka isiklik kogemus, niteks edu ja ebaedu erinevate spordialade proovimisel.

    Kui mnel spordialal puudub piisav tase (edu ja teadmised), kaaslased mnda spor-diala ei harrasta, rkimata selle pidamisest ebasobivaks, suunatakse pikad ja lhikesed, kiired ja aeglased noored kohalikus kultuuris aegade jooksul vljavalitud spordisortimen-diga konveierilindile. Keenias on sotsiaalselt vrtuslik olla pikamaajooksja, Kesk-Amee-rikas sprinter. Ksimus on seega rohkem pinnases kui seemnes: Jaapanis kasvatatak-se meloneid ka neljakandilisteks.

    Defineerides kultuuri kui kitumisi m-jutavat vrtusssteemi, vib spordialade valiku kaudu iseloomustada nii kohalikku kultuuri kui ka erinevaid sotsiaalseid gruppe. Niteks oli Nukogude Eesti korvpallimaa, mitte jalgpallimaa. Praegu paistab vastupidi. soome ja saksamaa olid kunagi kuu