Ärileht Juhtimine | kevad 2012

  • Published on
    23-Mar-2016

  • View
    227

  • Download
    7

Embed Size (px)

DESCRIPTION

rileht Juhtimine - erileht

Transcript

<ul><li><p>Lehe kujundas ja toimetas Eesti Pevalehe teema- ja erilehtede osakond. </p><p>Projektijuht: Endrik Reimer, endrik.reimer@lehed.ee, tel 680 4426 </p><p>Toimetaja: Raivo Murde, raivo.murde@lehed.ee</p><p>Kevad 2012</p><p>juhtimine</p><p>Nordea Life &amp; Pensions pakub Phja- ja BaltimaaNordea Life &amp; Pensions pakub Phja- ja BaltimaaNordea Life &amp; Pensions pakub Phja- ja Baltimaa-des terviklikku tandjapensioni lahendust, mis ei des terviklikku tandjapensioni lahendust, mis ei des terviklikku tandjapensioni lahendust, mis ei tunne riigipiire. Tegu on unikaalse vimalusega, mis tunne riigipiire. Tegu on unikaalse vimalusega, mis tunne riigipiire. Tegu on unikaalse vimalusega, mis tunne riigipiire. Tegu on unikaalse vimalusega, mis teeb rahvusvahelise haardega firmadele oma ttateeb rahvusvahelise haardega firmadele oma tta-jate motivatsioonipaketi haldamise varasemast jate motivatsioonipaketi haldamise varasemast oluliselt mugavamaks ja kiiremaks.oluliselt mugavamaks ja kiiremaks.</p><p>Alates 2012. aastast kehtib ka Eestis tulumaksuAlates 2012. aastast kehtib ka Eestis tulumaksu-soodustus ettevtete poolt tehtavatele tandjasoodustus ettevtete poolt tehtavatele tandja-pensioni sissemaksetele. pensioni sissemaksetele. </p><p>Uuri, kuidas see enda firma ja ttajate kasuks tle Uuri, kuidas see enda firma ja ttajate kasuks tle panna helistapanna helista 1773 vi vaata www.nordea.eevaata www.nordea.eevaata</p><p>Piirideta tandjapensioni saad Nordeast!</p><p>Tutvu tingimustega www.nordea.ee ning vajadusel konsulteeriTutvu tingimustega www.nordea.ee ning vajadusel konsulteeripangattajaga telefonil 1773. Nordea pensionitoodete pakkujakspangattajaga telefonil 1773. Nordea pensionitoodete pakkujaksEestis on Nordea Pensions Estonia AS.Eestis on Nordea Pensions Estonia AS.</p></li><li><p>2Tootmisjuhtimist korrastades kasvaks ka ettevtete tootlikusEelmise aasta lpus avaldatud tootmisjuhtimise operatiivtasandi uuringu tulemusi saab esitleda kahte moodi pessimistlikult ja optimistlikult.</p><p>Villu Zirnask</p><p>Kui alustada pessimistlikult, siis vib tsiteerida uuringut tutvusta-vat pressiteadet: ldhinnang Ees-tis tegutsevate tootmisettevtete tootmisjuhtimise alase teadlikkuse, kasutusel olevate vtete ja ldise kpsusastme kohta on keskprane, kuna suur hulk tootmisettevtteid ei ole sstemaatiliselt tegelenud tootmisjuhtimise korraldamisega.</p><p>Seda ei ole rmustav kuulda majandusharu kohta, mis annab le poole Eesti koguekspordist ja hivab ligi veerandi kigist siinse-test ttajatest.</p><p>Loeme veel les uuringu mne negatiivse thelepaneku: Ettevtted tid tootmise oluli-sima eesmrgina vlja kvaliteedi tagamise, kuid kolm ettevtete neljast ei tunne elementaarseid kvaliteedi tagamise ja parendamise meetodeid. Paljud ettevtted ei suuda sidu-da tootmisjuhtimise metoodikaid tootmise eesmrkidega, nagu kvali-teet, omahind, tarnekindlus, -kiirus ja paindlikkus. Ettevtted hindavad oma toot-misjuhtimise alaseid teadmisi pai-guti paremaks, kui antud uuringu tulemused lubavad jreldada. Ettevtted ei ole ssteemselt te-gelenud olemasolevate seadmete maksimaalse ekspluateerimisega. Inimpotentsiaali ei kasutata piisavalt: le 60 protsendi ettev-tetest ei kaasa eesmrkide saavu-tamisse kiki ttajaid, teisalt on ettevtete fookus liialt ttajate, mitte tervikprotsessi efektiivsuse mtmisel.</p><p>Kui nd proovida seda uurin-gut optimistlikult tlgendada, siis esmajoones saab rkida kasu-tamata reservidest. Paljuski aitab Eesti tootmisettevtetel siiamaani konkurentsis lbi la tju odav hind, mis jrk-jrgult kasvab. Kuna aga tootmise juhtimine on meil vrreldes parimate praktikatega kehval tasemel, peitub siin ohtralt ruumi tjukulude kasvu korva-miseks tootlikkuse ja tootmisss-teemi efektiivsuse tstmisega. Uuringu tegijad mrgivad, et ka liht-sate metoodikate kasutuselevtt vimaldaks Eesti ettevtetes saa-vutada mrkimisvrseid tulemusi.</p><p>Uuring nitas, et 86 protsenti Eesti tootmisettevtetest peab tnapeval ettevtte edukuse sei-sukohast thtsaks vi vga tht-jaks tootmisjuhtide koolitamist tootmisjuhtimise valdkonnas et-tevtjate selge soov selles vallas paremaks saada on seega olemas. Teisalt ilmnes, et 55 protsenti ette-vtetest ei ole viimase kolme aasta jooksul koolitanud oma tootmist juhtivat personali.</p><p>Vimalused tootmisjuhtimise tarkuste omandamiseks on praegu paraku kesised, sest lbitud kooli-tuste kvaliteeti hinnatakse teiste valdkondadega vrreldes mada-laks. Uuringu lbi viinud eksperti-de hinnangul vib phjuseks olla </p><p>laiaphjalise erialase kogemusega koolitajate puudumine. Tootmiset-tevtted tunnevad puudust ka sel-lest, et Eestis ei petata likoolides ega kutsekoolides eraldi tootmis-juhtimist. Samas tunnistas enamik tootmisfirmadest koolituste olgugi keskprase tasemega mrgata-vat mju tootmisjuhtide talaste teadmiste kasvule.</p><p>Uuringu lbiviijad juhivad the-lepanu tendentsile, et ettevtted soovivad kasutusele vtta metoo-dikaid, tundmata nende tegelikku sisu. Aktiivne mgit niteks lean-koolituste valdkonnas on kasvatanud ettevtete huvi lean-koolituste vastu. Ent lean-metoo-dika rakendamine ei pruugi ette-vttel kaugeltki aidata saavutada just tema ees seisvaid tootmise </p><p>eesmrke. Ettevtte ees olevate eesmrkide saavutamiseks vib hetkel palju vajalikum olla niteks piirangute teooria, selgitatakse probleemi sisu.</p><p>Konsultatsioonivajadusest r-kides jtkatakse sama mtet: Suur hulk ettevtteid tunneb huvi 6-sig-ma valdkonna konsultatsioonide vastu, samas nende ettevtete ldine vastuste struktuur ei kinni-ta, et firmadel oleks 6-sigmat vaja. 6-sigma nol on tegemist juhti-misssteemiga, mis on ennekike meldud maailma mistes krgel tasemel suurtele tootmisettevte-tele. Selline vastuolu vibki viidata olukorrale, kus ilmunud erialases kirjanduses on 6-sigmast palju r-gitud, kuna aga osa lugejaskonnast ei tunne vga hsti tootmissstee-me ja nende juhtimise ldkonteks-ti, siis haaratakse kinni teooriatest, millest on kirjanduses juttu, mitte aga nendest, mis vivad olla sisu-liselt ettevttele palju otstarbeka-mad.</p><p>Rkides lpetuseks veel kva-liteedist Eesti tootmisettevtete enim thtsustatud eesmrgist , tasub rhutada uuringu tegijate thelepanekut, et kvaliteedi kui eesmrgi selge eristumine madala omahinna kriteeriumist nitab Ees-ti tootmisettevtete positsiooni tusu rahvusvahelises vrtusahe-las. Eesmrkide saavutamise sei-sukohast aga nuab kvaliteet es-mase eesmrgina krgetasemelist tootmisprotsessi ja -korraldust.</p><p>Kvaliteeti kui eesmrki ei tstnud esile le 500 ttajaga ettevtted. Nende olulisimaks tootmise eesmrgiks osutus tarne-tpsuse tagamine, mida ajenda-vad tenoliselt suurkliendid oma optimeeritud tootmis- ja logistika-protsessidega. Tarnetpsusele jrgneb madal omahind, mille tin-gib globaalne konkurents, ja alles kolmandana tuleb krge kvaliteet. Suurettevtete puhul on kvaliteet nii-elda kvalifitseeriv nue ehk ilma vga hea kvaliteedita ei ole neil vimalik oma tooteid ldse ma.</p><p>TooTmisjuhTimise operaTiivTasandi uuringUuringu tellis EAS Euroopa Sot-siaalfondi vahenditest, selle viis lbi Tallinna Tehnikalikooli majandus-teaduskonna koolituskeskus eesot-sas Kristjan Gansi ja Marko Koklaga 2011. aasta maist augustini. Antud uuring leidis varem kajastamist in-novatsiooniajakirjas HEI.Uuringu valimiks olid vhemalt 20 ttajaga tootmisettevtted le Eesti. Uuring hlmas 184 ettevtet nad osalesid ankeetksitluses, li-saks viidi lbi intervjuud 27 ettevt-te tegev- vi tootmisjuhtidega.</p><p>Foto: Rauno Volmar</p><p>TIPPJUHILE</p></li><li><p>Filoloog tlkebroo</p><p>HeaKiireLihtne</p><p>Filoloog tlkebrootel 740 5112 mob 5556 5882 filoloog@filoloog.ee </p><p>www.filoloog.ee</p><p>Rahvusvahelise Euroopa tlketeenuse standardi EN 15038:2006 ja kvaliteedistandardi ISO 9001:2008 jrgimine tagab krgel tasemel teeninduse ja kvaliteetse tlketeenuse.</p><p>Filoloog Tlkebroo hendab le 100 parima tlkespetsialisti, kes omavad pikaaegset tlkekogemust ja tlgivad vaid oma emakeelde. Tnu neile saame tagada kiired ja soodsad tlked.</p><p>Tlkimine on lihtne, kui seda teevad asjatundjad. Tellimuse vi pringu saate esitada mugavalt oma broos vi kodus arvuti taga.</p></li><li><p>5Facebookis turundamine pole raketiteadusArvukad kampaaniad ja auhinnamngud ei vea Facebookis ettevtte kasutegurit alla, kui kodut on tehtud.</p><p>Vilve Torn </p><p>Suhtlusvrgustikust Facebook on saanud suur meedia-, kuid ka rek-laamipind, kuhu viimasel ajal kik tormavad oma kampaaniaid kor-raldama. Maailmas on Facebookil le 900 miljoni aktiivse kasutaja. Eestis kasutab seda suhtluskesk-konda le 460 000 inimese. Seega on Facebookis u 35% Eesti elanik-konnast.</p><p>K o m m u n i k a t s i o o n i b r o o Powerhouse juhataja ja omanik Ja-nek Mggi mistab Facebooki le-maailmset edu, sest see oli tema snul nnestunud lahendustest esimene. Sestap polegi Mggi snul midagi imelikku selles, et kui keegi millegi vimsaga turule tuleb, on kohal mgimehed, kes pavad avanenud vimalusi ra kasutada. See on loomulik asjade kik, et too-ted vi teenused, mida inimesed fnnavad, tmbavad krbsepabe-rina ligi reklaame ja turunduskam-paaniaid, tleb Mggi. </p><p>Mis saab aga siis, kui neid kam-paaniaid, auhinnamnge ja rek-laame hel hetkel hte keskkonda liiga palju kokku kuhjub? Kas see vib hel hetkel kahandada ettev-tete kasuteguri marginaali, kui nad sarnaselt kigi teistega Facebookis oma toodetele-teenustele klientuu-ri otsivad? Vi teisalt, kuidas teha oma kampaaniat nii, et see selgelt teistest eristuks, rahvale meeldiks ja kasu tooks?</p><p>Turunduskommunikatsiooni ettevtte DreamGrow loovjuht ja internetiturunduse maaletooja Priit Kallas tleb, et tema kll ei usu, et arvukad kampaaniad ja auhin-namngud ettevtete kasuteguri marginaali vhendaks. Et toodete- ja teenusepakkujaid on palju, tsta-</p><p>TURUNDUSJUHILE</p><p>tubki ksimus pigem sellelt pinnalt, kuidas rahva ette tulla? Mni teeb Facebookis reklaami nii, et ta ld-se oma raha ei loe. Ta paneb les bnneri ja see on juba siis igahe enda otsustada, kas ta tahab selle he kliki eest 10 eurot maksta vi mitte. Teine mtleb asja lbi ja pa-neb kampaaniasse kindla summa eesmrgiga sealt ka midagi tagasi teenida. Turujud on see, mis peab asjad ise mistlikul tasemel hoid-ma, tleb Kallas.</p><p>Facebookiga rahulKallas lisab, et turundusjuhid vi-vad loomulikult alati ise Facebookis omi kampaaniaid teha, vti peitub vaid teadmistes ja kogemustes. Samuti selles, mida ettevte tp-selt tahab. Kui ettevttel nendes punktides vajakajmisi esineb, tasub alati asjatundjatelt ksida, kuidas on igem oma ettevtte huve Facebookis vi mujal sotsiaal-vrgustikes teenida. </p><p>Teisalt tleb Kallas, et leidub neidki niteid, kus ettevttel on vajalikud teadmised ja kogemused tagataskust vtta, aga tal pole liht-salt piisavalt aega sellega ise tege-</p><p>leda. Ka siis tasub abi ksida.AS-i No Lihatstus mgi- ja </p><p>turundusdirektor Simmo Kruus-tk tleb, et nemad lpetasid just DreamGrow kaasabil Facebookis suure reklaamikampaania, mis oli suunatud ettevtte uuele juubeli-sarjale. Lbimeldud Facebooki kampaania oli liedukas. Sihtgrupi fnnide juurdekasv oli kogu kam-paania jooksul u 6200, mis teeb nd No Lihavrsti fnnide kogu-arvuks 12 890. Jagamise kaudu tulid mngima 3408 inimest, mis thendab, et jagamise vimaldami-ne oli samuti vga hea samm. Ja-gatud lingi kaudu tulnute osakaal moodustas aga 51,5% kogu osale-jatest. Kokku osales mngus 6613 inimest, on Kruustk tulemustega vga rahul. </p><p>Kruustk lisab, et nemad on Facebookis varemgi omi kampaa-niad korraldanud ja ikka mitmel phjusel. Esiteks on see Facebooki kasutajatele sobiv platvorm brn-didega suhtlemiseks (kakskeelne kommunikatsioon). Teisalt saab pidevalt oma teemadega ja palju viksema eelarvega n- pildil olla. Vhethtsaks ei pea Kruustk </p><p>sedagi, et selliste kampaaniate toel tekivad personaalsed suhted fnnidega (ka superfnnidega) ja Facebooki kaudu on vimalik nha ka ettevtte inimlikumat poolt.</p><p>Ksimusele, kas No Lihavrst ei karda, et arvukad kampaaniad ja mngud ettevtte kasuteguri alla veavad, vastab Kruustk: Kindlasti vib mingil hetkel kasuteguri mar-ginaal langeda, kuid nii on igal pool. Silma jvad siiski kampaaniad, mis on hea loovideega vi mnes muus aspektis huvitavad. Tulemu-ses ei saa kunagi kindel olla, kuid hsti lbimeldud teostuse puhul saab neid riske maandada. Selleks tulebki teha korralik eelt, melda teoorias lbi kik detailid, ttada vlja hea tehniline lahendus ja suu-nata see igele sihtgrupile.</p><p>Janek Mggi lisab, et suhte-vrgustikul on kindlasti moodsas turunduses oma koht, kuid seda ei tasu alati le thtsustada. Mina ostan teatripileteid kindlasti muu-del phjustel, kui see, et ks tea-ter nn innovaatilist mgikanalit kasutab. Samas olen ma veendu-nud, et igele sihtrhmale ttab Facebook vga hsti.</p></li><li><p>6Kui Sind huvitavad alljrgnevad ksimused, siis soovitan edasi lugeda:</p><p>Kas ma olen juhina efektiiv-ne?</p><p>Kas minu alluvad saavad mi-nult piisaval hulgal juhtimist? (st mitte leliia ega vhe)</p><p>Kas alluvad arenevad oma toskuste poolest?</p><p>Milline on minu roll alluvate arendamises?</p><p>Kas ma suudan objektiivselt hinnata ja analsida juhti-misolukorda oma alluvaga, mis pole viinud oodatud tulemus-teni vi mis on lppenud konf-liktiga? </p><p>Sageli rgitakse juhist tema peamise juhtimisstiiliga seoses. Olete ju kuulnud inimesi nenti-vat: See juht mulle sobib, me mistame ksteist! vi hoopis: Sellise autokraadi ke all kll ttada ei tahaks...! vi hoo-pis: See juht ei tea asjast mi-dagi. Ta ei tle kunagi tpselt, mida ma tegema pean! Jms. </p><p>Milles siis asi? Kas peame uskuma, et ks </p><p>on sndinud heaks juhiks ja tei-ne ei saa selleks kunagi? </p><p>See vib ju nii olla. Aga kuidas siis seletada juh-</p><p>tumeid, kus ks juht on he kollektiivi ees saanud vga hsti hakkama, teda on hinna-tud krgelt. Tema siirdumisel teist kollektiivi juhtima toimub justkui taandareng alluvad on stressis, pahurad, osakonna tulemused langevad, nutetakse taga eelmist juhti jms. </p><p>situatsioonist lhtuv inimeste juhtimineUsun, et kik inimesed, kes on oma ts sattunud teisi inimesi juhtima vi juhendama, on mingil hetkel juurelnud selle le, et milline on hea juht ja millisena ta ise oma alluvatele paistab. </p><p>Julgeksin vita, et ilmselt sobis juhi peamine juhtimisstiil eelmises tkohas tema allu-vatele, kuid seda mitte uues tkollektiivis (lisaks muudele faktoritele nagu valdkond, res-sursid, eesmrgid, kultuur jms). </p><p>Kas nd peaks kollektiiv oma ootusi juhtimisele muutma vi oleks otstarbekas hoopis juhil oma stiil mber hinnata? Vastasel korral hakkavad inime-sed lahkuma.</p><p>Kujutame niteks ette ht mgiosakonna juhatajat, kes on kerkinud juhi staatusesse mgiesindaja ametikohalt. Oletame, et tema alluvuses ttavad vanad ja kogenud mgiesindajad, kes on moti-veeritud ja piisavalt pdevad. Mgikoosolekud toimuvad ndalas korra, kus rgitakse uutest toodetest, tulevastest kampaaniatest, arutatakse suu-remaid probleeme ning visatak-se pilk eesmrkide ja tulemuste jooksvale vrdlusele. Muul ajal </p><p>on juhtimine varjatud, kuna ki-gil on t selge ning juhil lisaks oma isiklikud mgieesmrgid, mis vajavad thelepanu. </p><p>Osakonda vetakse juurde 2 uut mgiesindajat, ks on l-petanud sja kiitusega kutseha-riduskooli ja teine on kogenud mgiesindaja teisest valdkon-nast, kellel lheb ks laps sgi-sel kooli ja kes on ppimas t krvalt krgkoolis. </p><p>Kogenud lugeja mistab, mis juhtub noore kogenematu ttajaga, kui tema juhtimine toimuks delegeerival moel, tpseid juhiseid andmata. Tun-neb abitust, eks ole? Ja mida </p><p>mtleb temast juht, kui mne aja mdudes ta ikka veel prib detailide ja selgete juhtnri-de jrele...</p></li></ul>