Bachelor`s thesis

  • Published on
    26-Oct-2015

  • View
    21

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

This bachelor`s thesis is about frogs mating behaviour.

Transcript

<p>TALLINNA LIKOOL</p> <p>Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut</p> <p>Loodusteaduste osakond</p> <p>Siim Paas</p> <p>ASTANGU PIIRKOND KAHEPAIKSETE ELUPAIGANABakalaureuset Juhendaja: Triinu Trv MSc Tallinn 2013</p> <p>AutorideklaratsioonKinnitan, et olen kesoleva lput teinud iseseisvalt ning seda ei ole kellegi teise poolt varem kaitsmiseks esitatud. Kigi teiste autorite tulemuste kasutamisel on allikale viidatud.</p> <p>...................................... ........................................</p> <p>Kuupev autori allkiri</p> <p>Kaitsmisele lubatud </p> <p>Juhendaja ......................................... ....................................................</p> <p> Kuupev nimi allkiri</p> <p>ppekava juht ......................................... .....................................................</p> <p> Kuupev nimi allkiri</p> <p>Kesolev bakalaureuset on koostatud osana TL MLI ppetst. Selle hindamine positiivse hindega ei thenda, et MLI vastutab ts kasutatud meetodite, saadud tulemuste ja tehtud jrelduste eest.ASTANGU PIIRKOND KAHEPAIKSETE ELUPAIGANASiim PaasAntud bakalaureuset eesmrk on kirjeldada Astangu kahepaiksete faunat ja kahepaiksetele sobilikke elupaiku ning esitada kaitsekorralduslikke ettepanekuid.</p> <p>Uuritud piirkond on Paldiski maantee, Kadaka puiestee, Astangu tee ja Thetorni tee vahele jv ala, mis jaotati edasiseks kirjeldamiseks kolmeks: pangapealne ala, pangaesine tiikide lik ja pangaesisest phjapoole jvad niisked hilud ning neile lisandub veel ks uurimisala idanurka jv ksik veekogu.Uurimist viidi lbi kaheksal peval: kaks eel- ja kuus vlitpeva. Vlitd teostati aprillis, mais ja oktoobris 2012 aastal. Uurimismeetoditest kasutati kahvapki, visuaalset tiskasvanud isendite loendust. Otsiti vesilike mune, krnkonnade kudunre ja teiste konnade kudupalle ning kulleseid. Kirjeldati veekogude seisukorda, pindala, sgavust, varjulisust, prgi hulka, ligipsetavust ja kallaste kaldenurka. lejnud ala sai ldise kirjelduse.Uurimispaiku nendel aladel oli 18: 12 tiiki, Jrveotsa oja, ks koobas ja niiskete hilude alal neli uurimispaika. Kahepaikseid leiti kokku neli liiki: rabakonn (Rana arvalis); rohukonn (Rana temporaria); harilik krnkonn (Bufo bufo) ja thnikvesilik (Triturus vulgaris). Leitud isendite koguarvuks saadi 191. Vesilike mune ei leitud, hariliku krnkonna kudunre leiti 37, pruunide konnade kudupalle 2160cm3 ning &gt;200 kullest.Kige laiema levikuga oli rohukonn, keda leidus 77,8% uurimispaikades, jrgnesid rabakonn 33,3%, harilik krnkonn 27,8% ja thnikvesilik 11,1% uurimispaikades. Isendite arvukuselt moodustas rohukonn 34,0% kigi leitud isendite koguarvust; rabakonn 7,9%; harilik krnkonn 22,5% ja thnikvesilik 4,2% ning liigini mitte mratud pruunid konnad 31,4%.</p> <p>Anti soovitusi edasiseks tegevuseks: veekogude pH taseme ja metallide sisalduse mtmine, varjulistes leiukohtades osade puude ja psaste maha vtmine, kallaste puhastamine prgist, kalade olemasolu kontrollimine ning keskkonnaameti teavitamine leitud isenditest ja nende olukorrast.Mrksnad: Astangu; kahepaiksed; elupaik; rohukonn; rabakonn; krnkonn; vesilikSISUKORD51. TEOREETILINE TAUST JA VAREM TEHTUD UURINGUD</p> <p>51.1. Eesti kahepaiksed ja nende kaitse</p> <p>51.2. Astangu kahepaiksete uuritus</p> <p>61.3. Harilikule krnkonnale, raba- ja rohukonnale ning thnikvesilikule olulised elutegevust mjutavad tegurid</p> <p>92. MATERJAL JA METOODIKA</p> <p>92.1. Uuringuala kirjeldus</p> <p>122.2. Vlitd</p> <p>153. TULEMUSED</p> <p>153.1. Tiikide nitajad</p> <p>173.2. Liikide protsentuaalne osathtsus ning leiukohakaardid</p> <p>203.3. Uurimispaikade kirjeldused</p> <p>244. ARUTELU</p> <p>244.1. Rohukonn</p> <p>244.2. Rabakonn</p> <p>254.3. Thnikvesilik</p> <p>264.4. Harilik krnkonn</p> <p>264.5. Kudupallid ja -nrid ning kullesed</p> <p>284.6. Olukord ja edasised ideed</p> <p>30KOKKUVTE</p> <p>32SUMMARY</p> <p>34KASUTATUD MATERJAL</p> <p>37LISAD</p> <p>SISSEJUHATUSAntud bakalaureuset autori (edaspidi autor) teema valikut mjutas huvi herpetoloogia ja liigikaitse vastu ning soov edasi ppida zooloogia erialal ttades kahepaiksete ja roomajatega. Linnastumisega kaasneb kahepaiksete elupaikade hvimine, mistttu on oluline vaadelda linna territooriumile jvaid alasid nagu Astangu, kus on teada varasem kahepaiksete esinemine kas ja kuidas taolised alad kahepaiksete elupaigana toimivad. Lisaks on Astangu piirkond tugeva ehitussurve all. Samuti motiveeris autorit fakt, et Eestis on kahepaiksete kaitsemisega tsiselt tegelema hakatud. Niteks on tehtud palju td ohustatud liikide (nt kre, mudakonn, harivesilik) elupaikade taastamisel.</p> <p>Autori pstitas jrgmised ksimused: Millised kahepaiksete liigid on Astangul esindatud ja kui suur on nende arvukus ning, kuidas nad on uuritaval alal jaotunud? Millised on leiukohtades valitsevad tingimused ja kas need mjutavad liigilist mitmekesisust ning populatsiooniarvukust?</p> <p>Bakalaureuset eesmrk on kirjeldada Astangu kahepaiksete faunat ja kahepaiksetele sobilikke elupaiku ning esitada kaitsekorralduslikud ettepanekud ala edasiseks hooldamiseks.Eesmrgi saavutamiseks pstitati jrgmised lesanded:</p> <p> Koguda kirjandust, mis ksitleb kahepaikseid ja nende elupaiganudlusi; koguda materjali sealse piirkonna veekogude kohta ning maismaa taimestiku kohta. Koguda varasemaid andmeid Astangu piirkonna kahepaiksete fauna kohta.</p> <p> Viia lbi vlitd, mille kigus leida, loendada ja mrata sealsed kahepaiksed ning kirjeldada nende elupaigas valitsevaid keskkonnatingimusi.</p> <p> Koostada kaardid kahepaiksete leiukohtadest, mis annavad levaate nende levikust. Koostada kaitsekorralduslikud nuanded.Autor tnab oma juhendajat, kes leidis sobiva teema ja andis kiirelt ning phjalikult tagasiside tehtud tde osas. Riinu Rannapit (PhD), kes jagas enda koostatud ja kogutud materjali ning andis tehtud tde osas nu ja Andreas Halmani, kes kis autoriga vlitdel kaasas.1. TEOREETILINE TAUST JA VAREM TEHTUD UURINGUD </p> <p>1.1. Eesti kahepaiksed ja nende kaitseEestis on 11 liiki kahepaikseid, millest 2 liiki thnikvesilik (Triturus vulgaris Linna) ja harivesilik (Triturus cristatus Laurenti) kuuluvad sabakonnaliste (Caudata) seltsi ja lejnud 9 liiki priskonnaliste (Anura) seltsi. Viimased on: mudakonn (Pelobates fuscus Laurenti), harilik krnkonn (Bufo bufo Linna), rohe-krnkonn (Bufo viridis Laurenti), kre ehk juttselg-krnkonn (Bufo calamita Laurenti), rabakonn (Rana arvalis Linna), rohukonn (Rana temporaria Linna) tiigikonn (Rana lessonae Camerano), jrvekonn (Rana ridibunda Pallas) ja veekonn (Rana kl. esculenta Linna).Kik Eesti kahepaiksed on looduskaitse all (RT I 2004, 38, 258). Euroopa Liidu Loodusdirektiivi neljandasse lisasse (ranget kaitset vajavad liigid) kuuluvad: harivesilik, mudakonn, kre, rohe-krnkonn, rabakonn ja tiigikonn ning teise lisasse (loodushoiualade mramist nudev lisa) kuulub harivesilik (Euroopa Nukogu direktiiv 92/43/EM). Lisaks on kre, rohe-krnkonn, mudakonn, rabakonn ja harivesilik kantud Berni Konventsiooni teise lisasse, kus on toodud rangelt kaitstud fauna liigid (Bern Conventsion, 1979). Harivesilik on kantud veel IUCN Punasesse raamatusse kategoorias LC ehk soodsas seisundis (least concern) (Arntzen, et al. 2009).1.2. Astangu kahepaiksete uuritus</p> <p>Kahepaiksete osas on kesoleva bakalaureuset uurimispiirkonda ksitletud varem mitmel korral erinevate tde kigus (Kiristaja, 2006; Pappel, 2010; Uustal, 2011).</p> <p>2010. aastal MT Phjakonna poolt tehtud Tallinna kahepaiksete fauna uuringu raames kontrolliti 1980ndatel aastatel leitud haruldaste liikide esinemist Tallinnas ja hinnati kahepaiksete elupaikade kvaliteeti, ohutegureid ja anti soovitusi kaitsemeetmete rakendamiseks ja seireks. Kidi ka antud t aladele jvate klindialuses metsas olevaid tiike uurimas (Pappel, 2010). T kigus leiti Astangult rohukonni ja thnikvesilikke. Kraavide ja tiikide olukorda hinnati halvaks ja sobimatuks vesilikele vhese taimestiku ning liiga madala vee temperatuuri tttu. Olukorra parandamiseks anti jrgmised soovitused: Tiikide mbrus avada pikesele, vltida edasist tiikide prgistamist ja vimalusel need puhastada.2011. aastal vlja antud teoses Andmeid Tallinna faunast aastatel 1980-2010 (Uustal, 2011) on ra toodud, et rohu- ja rabakonni on leitud Astangult nii uurimisala metsast, tiikidest kui ka Peeter Suure Merekindluse moonaladude koobastest, mida raba- ja rohukonnad kasutavad talvituspaigana. Rabakonnade kudemispaigana on toodud metsaalused kraavid ja ajustise ilmega veekogud (niiskete hilude alal - autor). Veekogusid peeti halvaks elupaigaks: madal temperatuur ja vhe taimi. mbritsevat metsa peeti aga heaks maismaaelupaigaks, kus esineb piisavalt kive ja lamapuitu, mis pakuvad eriti sabakonnalistele varjumis- ja toitumisvimalusi. </p> <p>Vljaandes Tallinna rohealade loomastik (Kiristaja, 2006) on piirkonda kirjeldatud kui 252,2 ha suurust roheala, kus on palu eriilmelisi elupaiku niisketest psastikest kuivade loopealseteni. Samuti on ra mainitud klindiastang, endised sjaverajatiste mber olevad kuhjatud muldvallid ja ahelik tiike ning suur segamets. Eelkige on vlja tood pangaesised tiigid ja mainitud, et neid kasutavad rohukonnad kudemispaigana.1.3. Harilikule krnkonnale, raba- ja rohukonnale ning thnikvesilikule olulised elutegevust mjutavad teguridTallinnast on varasemalt leitud kuus liiki kahepaikseid: rohu- ja rabakonn, harilik krnkonn, kre, harivesilik ja thnikvesilik. Nendest peetakse Tallinnas tavaliseks rohukonna, harilikku krnkonna ja thnikvesilikku (Ernits, 1991). Varasematest andmetest on teada, et Astangult on leitud ka rabakonna (Uustal, 2011), seega ksitletakse selles peatkkis peamiselt neid nelja liiki.Kik Eestis elavad kahepaiksed on kudu- ja vastsestaadiumis tielikult veekogudest sltuvad (Adrados, et al. 2010). ldiselt kasutatakse kudemiseks tiike, jrvi, alalisi ja ajutisi veekogusid (Arnold, 2004). Eesti kahepaiksete kudemisveekogude eelistused on toodu ra tabelis 1. Tabel 1. Eesti elavate kahepaiksete tpilised kudemisveekogud (Arnold, 2004).LiikTpilised kudemisveekogud</p> <p>ThnikvesilikMadalad aeglasevoolulised vi seisuveekogud, ka</p> <p>niisutuskraavid</p> <p>HarivesilikRohke taimestikuga alalised seisu ja aeglasevoolulised veekogud tiigid; jrved; kraavid; leujutatud karjrid</p> <p>MudakonnAlalised veekogud kraavid; tiigid; jrved</p> <p>Harilik krnkonnAeglasevoolulised ja seisuveekogud</p> <p>Rohe-krnkonnAjutised ja alalised veekogud</p> <p>KreMadalad pikesepaistelised tiigid; ajutised mage- vi riimveekogud</p> <p>RabakonnSeisuveekogud jrved; tiigid; kraavid; leujutatavad jeluhad, rannaniidud, ajutised veekogud</p> <p>RohukonnAjutised ja alalised veekogud tiigid; jrved; jed</p> <p>TiigikonnVikesed veekogud tiigid; kraavid; jrved; savi- ja</p> <p>kruusakarjrid</p> <p>JrvekonnMitmesugused voolu- ja seisuveekogud; jrved; riimvesi</p> <p>VeekonnMitmesugused mageveekogud</p> <p>Peaaegu kik priskonnalised vldivad oligotroofseid veekogusid. Veekogu troofsuse osas kige vhem valiv liik on rabakonn (Strijbosch, 1979).</p> <p>Oluline on veekogu pH tase sest liiga happelistes tingimused vivad kahepaiksete munad hukkuda (Andrn, et al. 1988). Niteks rohukonnad vldivad happelisi (madala pH tasemega) veekogusid. Kige edukam sigimine leiab rohukonnadel aset veekogudes, mille pH tase on 6 (Laurila, 1998). Sarnasele jreldusele juti ka thnikvesiliku puhul Inglismaal (Cooke &amp; Frazer, 1976). Veekogudes, mille pH ji alla kuue leiti thnikvesilikku vaid hel korral. Samuti Norras tehtud uuringus, kus thnikvesilikega asustatud veekogude pH tase ji vahemikku 5,1-7,2 (Skei, et al. 2006). C. Andrn kaasautoritega (1988) uurisid Rootsis pruunide konnade munade vastupidavust pH tasemetele. Rabakonna munadest hukkusid 62% kui pH tase oli 4. Rohukonna munadest hukkusid 79% kui pH oli 4, 4% kui see oli 5 ja 1% kui see oli 6. L. Indemaur kaasautoritega (2010) uuris Itaalias veekogusid, mille pH tasemed olid le kuue ning leiti, et selle taseme vike kikumine avaldab sealses piirkonna rohukonna edukusele vhest mju. Samast uuringust selgub, et rohukonnad esinevad suurema tenosusega veekogudes, kus on vike rvloomade risk ja nad eelistavad suuremaid veekogusid. Thnikvesilikule on olulised vee sgavus ning lbipaistvus ja vrvus. Rohevetikatest kllastunud veega veekogud sellele liigile sigimiseks ei sobi (Rannap, et al. 2012). Oluline on, et veekogus oleks rohkelt taimi (Pavignano, et al. 1990; Rannap, et al. 2012).Lisaks on thnikvesilikule olulised veekogu avatud osa pindala (valguse otsene kokkupuude veega ilma, et taimkate vi muud kehad seda takistaks) ning metallide sisaldus vees. ldiselt vldivad thnikvesilikud veekogusid, mille avatud osa pindala jb alla 100m2 ning eelistavad veekogusid, milles on rohkelt kaltsiumit ja kaaliumit (Cooke &amp; Frazer, 1976). Norras tehtud uuringus oli kige suurem thnikvesilike isendite arv veekogudes, mille pind oli taimedega kaetud 41-60% ulatuses (Skei, et al. 2006).Veekogu varjulisus on oluline harilikule krnkonnale, kes vldib liigset avatust ja tielikku varju (Arnold, 2004). Lisaks eelistab harilik krnkonn kiviseid veekogusid (Laurila, 1998).Veekogude hooajaline muutumatus on samuti oluline. Harilik krnkonn kasutab kudemiseks enamasti igal aastal sama veekogu. Inglismaal ja Rootsis tehtud uuringus selgus, et kuigi hooaja siseselt liiguvad harilikud krnkonnad mingil mral erinevates veekogudes ringi, tulevad 79-96% isendites jrgmisel hooajal tagasi esialgsesse tiiki kudema. Mrgistatud 7259st noorloomast naases nende snnitiiki 83% isastest ja 100% emastest (Reading, et al. 1991). Veekogude kuivamine ja kiskjate olemasolu mjutab kulleste elu. Rohukonna kullesed, kes kasvavad kiskjatega vees on vhem aktiivsed kui ilma kiskajata veekogudes. Rohukonna kullesed, kes kasvavad vheneva veega veekogudes alustavad metamorfoosi kuni 30% viksemana kui psivates veekogudes kasvavad kullesed (Laurila &amp; Kuljasalo, 1999). Kahepaikseid ohustavad mitmed elusolendi. Osaliselt vi tielikult toituvad kahepaiksetest linnud, imetajad, seened, bakterid, roomajad, putukad, kaanid, kalad ja teised kahepaiksed (Vitt &amp; Caldwell, 2009). T. Leu ja kaasautorid (2009) testasid, et kiskjaks vib olla ka vikesekasvuline mudamaim (Leucaspius delineatus Heckel), kes muu toidu ja varjevimaluste olemasolul si nelja pevaga ra 100% rohukonna munadest ja kullestest vastavalt suurusele 47-100%. 2. MATERJAL JA METOODIKA2.1. Uuringuala kirjeldus2007. aastal anti vlja Astangu IV ehituspiirkonna taimestiku, taimekoosluste ja maastiku hinnang (Nurme, et al. 2007), mis valmis ehituspiirkonna struktuurplaani koostamiseks.</p> <p>Hinnangu saanud ala (Joonis 1) suuruseks on umbes 96,6ha, millest rohkem kui pool jb antud bakalaureusets ksitletud alale.</p> <p>Joonis 1. Astangu IV ehituspiirkonna taimestiku, taimekoosluste ja maastiku hinnangu uurimisala (Nurme, et al. 2007).</p> <p>T...</p>