Eesti Lendurid Lahingute Tules

  • Published on
    12-Nov-2014

  • View
    2.234

  • Download
    4

Embed Size (px)

Transcript

Hendrik Arro

EESTI LENDURID

LAHINGUTE TULESKOGUMIK

Tallinn 2008

H. Arro. Eesti lendurid lehingute tules. Kogumik. Autori vljaanne CD kettal. Tallinn, 2008, 222 lk. (24 MB) koos illustratsioonidega. Kogumik koosneb neljast osast. Esimeses osas kirjeldatakse eesti lendurite sjateed II maailmasja pevil, alates lennuksuste formeerimisest Saksa lennuves kuni nende likvideerimiseni 1944. aasta oktoobris Saksamaal ja ka nendes teeninud meeste teenistuskiku prast lennuksuste likvideerimist. Antakse levaade eesti lennuksuste arengust ja lahingutegevusest, lisades on esitatud aga tiendavaid fakte ja kommentaare eesti lennuksuste tegevuse kohta ning samuti ka ldisi teadmisi mningates, Saksa lennuvge puudutavates ksimustes. Teises osas on esitatud kaks artiklit koos jrelsnaga, kus kirjeldatakse, kuidas lahingulennud tegelikkuses ikka vlja ngid. Kolmas osa sisaldab kolme artiklit, mis annavad levaaate sellest, miks eestlased II maailmasjas vitlesid koos sakslastega ja millised olid selle vitluse eesmrgid. Kogumiku neljandas osas vaadeldakse Sjaaegsete Eesti Lennuvelaste henduse tegevust prast Eesti taasiseseisvumist.

ISBN 978-9949-430-21-5

Hendrik Arro

EESTI LENDURID LAHINGUTE TULESKOGUMIK

Tallinn 2008

EESSNARaamatu Eesti lendurid lahingute tules eelmine, 3. trkk ilmus juba 2001. aastal ja on kesolevaks ajaks ammu lbi mdud. Kuid plvkonnad vahetuvad ja peale on kasvanud uus plvkond inimesi, kellele kunagised sjasndmused pakuvad huvi. Muidugi mitte kigile, kuid selliseid inimesi siiski leidub ja selle tttu on aeg-ajalt ikka ja jlle autori poole prdutud ksimusega, kas raamatut ei oleks vimalik kusagilt hankida ja kas ehk kordustrkki plaanis ei ole. Paraku on autor neile ksijatele pidanud vastama, et hankimisega on lood rasked, kuna autoril endalgi enam raamatu eksemplare jrgi ei ole (v.a. paar isiklikku eksemplari, mis raandmisele ei kuulu), kordustrki vljaandmiseks on autor aga liiga vana ja ka vaene, et lubada endale lbu suurt td ja rasket raha maksvat kordustrkki kirjastada. Siis andsid sbrad autorile aga nu anna raamat vlja elektroonsel kujul. CD ketastele salvestamine on lihtne ja neid on vimalik valmistada just nii palju, kui nudmist on. Lisaks sellele on CD kettad ka suhteliselt odavad. ks kord toksid teksti ja pildimaterjali arvutisse ja edasi muudkui kopeerid. Kuidas soovijad raamatu paberile saavad, on juba nende mure. Mte tundus tuumakas. Ja nii hakkaski autor siis kunagi kirjapandut judehetkedel tasapisi uuesti arvutisse toksima (kunagised flopikettad raamatu sisuga olid ammu kadunud vi riknenud), vajadust mda materjali tiendades ja kohendades. Oli ju aja jooksul ka uut materjali eesti lennuksuste tegevuse kohta kogunenud ning, lisaks sellele on autor vahepeal ka mningaid artikleid kirjutanud, mis kesoleva raamatu temaatikaga hsti haakuvad. Kige selle tulemusel otsustas autor oma raamatu nd juba neljaosalise kogumikuna vlja anda, millest esimene osa Eesti lendurid lahingute tules. Lhike levaade eesti lendurite sjateest II maailmasja pevil on selle, varem ilmunud raamatu neljas, parandatud ja uute materjalidega tiendatud vljaanne. Teine osa sisaldab kahte jutustust koos epiloogiga, mis annavad ettekujutuse sellest, kuidas eesti lahingulendurite lennud 1944.aasta suviste Eesti kaitselahingute ajal tegelikkuses ikka vlja ngid. Need jutustused olid avaldatud ka raamatu eelmises, kolmandas vljaandes. Kolmas osa on uus ja ksitleb materjale, mis rgivad sellest, miks eestlased koos sakslastega ikka sdisid, kuidas tolleaegsed Eesti prandaalused valitsusorganid Saksa sjaves teenivatesse eesti sduritesse suhtusid ning mille eest eestlased ikka sdisid. Need materjalid on eraldi artiklitena kll ka varem mitmel pool avaldatud, kuid autor loeb, et nende ksimuste teadmine on hdavajalik, et mista, mis Eestis sja ajal ikka toimus ja objektiivselt hinnata eesti lendurite tegevust ja tegutsemismotiive II maailmasjas. Sellest lhtudes peab autor nende materjalide llitamist kesoleva raamatu koosseisu vajalikuks. Viimane, neljas osa rgib aga sellest, kuidas kulgeb kunagiste lennuvelaste elu tnapeva Eestis. See osa on varem avaldamata. Nii siis hea lugeja. Sinu kes on raamatu Eesti lendurid lahingute tules. Lhike levaade eesti lendurite sjateest II maailmasja pevil CD kettal vlja antud, tunduvalt tiendatud ja laiendatud vljaanne. Et raamatu esimesele trkile kirjutatud rubriik saateks kehtib vga hsti ka kesoleva vljaande puhul, siis otsustas autor seda tielikult ka kesoleva vljaande puhul kasutada. Vrreldes varasemaga on muutunud ainult see, et vga paljud selles rubriigis mainitud isikud, kes autorit selle raamatu kirjutamisel ja 2. ning 3. trki parandamisel ja tiendamisel aitasid, on ndseks juba manalameesteks saanud. Kuid ka uusi abistajaid on juurde tulnud, kelledest autor esmajoones tahaks tnada soome lennundushuvilist Kari Lumppiot, kes autorit on tutvustanud mitmete huvitavate, mitmesugustest arhiividest prinevate materjalidega eesti lennuksuste kohta. Vljaande IV osa vrib eessnas aga pisut pikemat juttu. Nimelt tahaks autor siinkohal eraldi mrkida, et II maailmasjas videlnud meeste tegevus Eestis toimub mnevrra omaprastes tingimustes. Eesti taasiseseisvumise jrel tekkis vahepeal lootus, et kunagiste sdurite ootused ja lootused tituvad ning Eesti lhiajaloo nukogude aegne versioon leiab edaspidi 2

mberhindamist. Paraku nii lihtne see asi siiski ei olnud. Vabadusvitleja medalid anti kaitseministeeriumi poolt relvavitluses osalenuile 1998. aastal kll vlja, aga sellega ji asi vabadusvitluse osas ka soiku. Nende meeste, kes kunagi pdsid Eestit relvaga kes nukogude okupantide vastu kaitsta ametliku tunnustamiseni vabadusvitlejatena Eesti riigivimuorganid siiani veel judnud ei ole, ehkki vastavaid ettepanekuid Riigikogus on tehtud. Kuid need on kik lbi kukutatud. Ilmselt ei jtku Eesti riigimeestel selle ksimuse positiivseks otsustamiseks veel moraalset julgust. Samal ajal aga, n.-. nurga taga, kui suuremat skandaali karta ei ole, on aeg-ajalt isegi selliseid krgemaid ametimehi leidunud, kes kunagiste sdurite aadressil on ka tunnustavaid snu lausunud. On jutud isegi kurioosumiteni. Ehkki vabadusvitlejaid kui selliseid ei ole riiklikult tunnustatud, on siiski paljud neist krgeid riiklikke autasusid saanud, kusjuures Vabariigi Presidentide (kik presidendid on vabadusvitlejaid autasustanud) otsustes autasude andmise kohta on mrgitud, et tegemist on sjaliste teenetega vabadusvitlejatega. Siinkohal tuleks kasutada ksimrki, sest ametlikult selliseid mehi ju ei eksisteeri. Nii et vta sa kinni, kellega ieti tegu on. Vgisi jb mulje, et riigivimuorganid ei ole omavahel asja koosklastada suutnud president tunnustab ja ka valitsus on, eriti just viimasel ajal, soosival seisukohal olnud, kuid parlament mitte. See nitab, et Eestis on vabadusvitlejate tunnustamisega priski segased lood hest kljest vimuorganid tahaks nagu vabadusvitlejaid tunnustada, samal ajal aga seadusandlik organ Riigikogu ei ole siiani julgenud ametlikult seadust vastu vtta, millega II maailmasja aegset vabadusvitlust kui sellist ka riiklikult tunnustatakse. Nhtavasti on Riigikogus kllaltki palju neid, kelle meelest on targem karta kui kahetseda. Mine sa tea, mida meist vlismaal ikka arvatakse. Kllap need vanamehed nagunii varsti maha koolevad ja siis, nagu tles sm. Stalin, ei ole inimest, ei ole ka probleemi. Ka Sjaaegsete Eesti Lennuvelaste henduses (SEL-s) on aastatel 1997-2005 IV vi V klassi Kotkaristi saanud kuus SEL liiget (Hendrik Arro, Kaljo Alakla, Arvo Putmaker, Gunnar Laev, Kalju Kukkur ja Ants Teetsov), kik sjaliste teenetega vabadusvitlejatena. Kuid hunt nendega, nende otsustajatega. Kunagised sdurid elavad ja tegutsevad kigele vaatamata, lhtudes motost elame veel. Kuidas endiste lennuvelaste hendusel on nnestunud tegutseda, peaks lugejale selguma kesolevas raamatu IV osas toodust. Nii et head lugemist! Autor

3

I OSA EESTI LENDURID LAHINGUTE TULESLhike levaade eesti lendurite sjateest II maailmasja kigus

4

SAATEKS(Kirjutatud kesoleva raamatu 1. trkile) Jrgnev lugu ei ole kangelaseepos, pnev sjajutt ega ka sgav ajalooline uurimus, vaid lihtsalt lhike levaade oma kodumaad Teise maailmasja ajal vene anastajate eest kaitsnud eesti lendurite sjateest. See levaade ei pretendeeri sgavale ajaloolisele tele, kuna pole kirjutatud mitte arhiividest ja mitmesugustest uurimistdest saadud materjalidele, vaid autori ja ta paljudel sjakaaslaste meenutustele tuginedes, nii nagu nemad neid kaugeid sndmusi mletavad. Selle loo kirjutamiseks ajendas autorit teadmine, et mida rohkem aastaid edasi, seda vhemaks jb teadjaid ja seda rohkem fakte kaob vaikselt aegade hmarusse. Seetttu oli selle loo kirjutamiseks viimane aeg, et silitada uutele suguplvedele ja tulevastele ajaloouurijatele mingisugunegi levaade oma kodumaad kaitsnud eesti lendurite tegevusest Teises maailmasjas. Et need, kes raamatus kirjeldatud sndmusi ise ei ole le elanud suudaksid kirjutatut paremini mista, selleks allpool pisut ajaloolisest taustast. Aastasadu oli eesti rahvas oma philiste vaenlaste ja rhujatena tunnetanud sakslasi. 19401941. aastal, prast eesti annekteerimist Nukogude Liidu poolt toimunud sndmused, rahulike elanike kallal toime pandud vgivald ja terror olid aga enamikule eestlastest selgeks teinud, et suurim oht eesti rahva olemasolule on Vene kommunism. Lootus Inglismaa ja Prantsusmaa abile eesti rahvuse ja riikliku iseseisvuse silitamisel oli kokku varisenud ja nii ngi enamik eestlasi selles seisus oma philist liitlast vitluses idast tuleva surmaohu vastu paratamatult Saksamaas ning sajanditevanune vaen vajus olukorrast tingituna tagaplaanile. Nii olidki juba 1941. aastal tuhanded eesti mehed astunud vabatahtlikult Saksa sjavkke, et seal loodud eesti veksustes asuda oma kodumaad kaitsma ja tasuda eesti rahvale tekitatud kannatuste ning lekohtu eest. Kuigi Saksa okupatsioonivimude tegevus ei ratanud juba varsti eestlastes erilist usaldust ja sprust, lhtuti antud juhul phimttest Kuradi vljaajamiseks vib kasutada ka Peltsbuli abi. Paljud lootsid ka, et kordub 1918. aasta ajalooline situatsioon: mlemad Eestit okupeerinud suurriigid, Venemaa ja Saksamaa, kurnavad ennast sjas vastastikku vlja ja nii avaneb vimalus Eesti iseseisvus taastada. Sel juhul oleks ilmselt aga vga oluline olnud, et sjategevuse lppemisel ei oleks Eesti pinnal Vene vgesid. Eesti iseseisvus oli eesmrk, mille nimel tasus videlda ja pda Eesti piire uue Nukogude okupatsiooni eest kaitsta. Oma valik tuli teha ka eesti lendurite, sest jda oma kodumaad hvardava surmaohu korral passiivseks pealtvaatajaks ei lubanud nende meeste kohusetunne ja meheau. Loomulikult oleks tahetud videlda Eesti relvajududes ja omas veliigis, sini-must-valgete tunnusmrkidega lennukitel vaenlase vastu lennates, kuid selleks ei andnud sakslased (ja ka soomlased) paraku mitte mingeid vimalusi. Nii tuligi paratamatusega leppides asuda vitlema Saksa sjaves loodud eesti lennuksustes, mustade ristidega lennukitel ja saksa mundris, kuid sini-must-valge vapp mundrikuue kisel ja vaba Eesti eesmrgina sdames. Nendesse ksustesse astus suurem osa Eesti lennuves teeninud nooremaid ohvitsere ja ka silinud tehnilist personali, samuti tuli mehi reserv- ja Eesti Aeroklubi lendurite hulgast (kohe esimese ksuse loomisel kuulus juhttuumikusse nii tegev-, reserv- kui ka aeroklubi lendureid). Kuid lisaks oli ka palju neid, kes oma vljappe said alles sja ajal. Olgugi, et Eesti kaitsmine neil meestel neist mitteolenevatel phjustel ei nnestunud, pdsid nad nii hsti kui suutsid tita oma sdurikohust ja vrivad sellega kahtlemata ajaloos kas vi ramrkimist. Iga lik jrgnevas loos nuaks omaette pikemat lahtikirjutamist, kuid piiratud ajavaru ja ka materjalide vhesus ei vimalda seda teha. Ehk teevad seda kunagi teised ja vib-olla on see kirjutis siis abiks sndmuste ldise kulgemise paikapanemisel. Neile, kes aga juba nd veidi rohkem teada tahaksid, kui jrgnevast lhikesest levaatest lugeda, on lisas veel mningaid 5

tiendavaid fakte ja kommentaare, mis aitavad sndmusi ehk paremini mista. Autor annab endale aru, et see lisa, nagu kogu raamatuke ei ole kaugeltki ammendav ja vib sisaldada isegi vigu, sest aeg on teinud halastamatult teinud oma t nii autori kui ka tema sjakaaslaste mlus. Autor annab endale ka aru ka sellest, et ta on kirjutades kasutanud ehk liiga palju Liibavi lennukooli ja hiljem kolmanda lennusalgaga seotud mlestusi, kuid eks iga inimene pa kasutada eesktt ikka neid materjale, mida ta hsti teab ja tunneb, vhemtuntust kergemini le libisedes. Kll aga peab vabandama nende paljude meeste ees, kes lennuksuste maapealses personalis, remondiksustes, lennuvljakomandotes ja mujal teenides andsid oma hindamatu panuse lennuksuste edukaks tegevuseks, kuid kelle teod on selles loos leidnud vhe kajastamist. Paraku on autori teadmised selles osas olnud liiga puudulikud, et julgeda seda klge laiemalt valgustada. Vib arvata, et pris valmis ei saa selline lugu vist mitte kunagi. Ikka leidub veel midagi, mida tasuks kunagiste sndmuste jdvustamiseks kirja panna. Niisiis, hea lugeja, lepi sellega, et sinu kes olev lhilevaade, fragmentaarium eesti lendurite sjateest ei tarvitse sugugi olla selle loo lplik variant, vaid kajastab ainult autori teadmiste taset selle raamatu ksikirja viimase redigeerimise ajal, 1995. aasta septembris (selle loo esimene variant kirjutati juba 1991/1992. talvel, kuid autorist sltumatutel phjustel on raamatu kirjastamine viibinud. See on asjale aga ka kasuks tulnud, sest nii on vimalik olnud uute andmete saamisel ksikirja pidevalt parandada ja tiendada). Ei ole sugugi vimatu, et mne aja prast, kui uusi andmeid veelgi koguneb, ilmub uus, tpsustatud kirjutis nendest kaugetest sndmustest. Kuid millal see toimub ja kas selle kirjutab kesoleva loo autor vi keegi teine, eks seda nita aeg. Ja ega see olegi oluline. Peaasi, et Eesti vabaduse eest videlnud mehed ja nende teod ei kaoks igaveseks teadmatusse. Autor tnab kiki neid endisi sjakaaslasi, kelle mlestusi on vimalik olnud kasutada. Eriti endisi lendureid Kaljo Alakla, Evald Kaasikut, Herman Kabet, Valdo Koplit, Juhan Laanest, Remi Milki, Georg Poolmat, Valdo Raagi, Anatol Rebast, Kalju Reitelit, Alfred Viltroppi ja Helmut Vsarit, pardalaskureid Valdur Ernitsat (kes esimesena Nukogude Eestis esines avalikkuse ees ettekandega eesti lenduritest Saksa hujududes), Elmar Heinsalu, Elmar Ksperit, Feliks Prodot ja Arvo Putmakerit ning kunagisi Prnu lennukooli lendurpilasi Benno Abramit, Reinhard Jrgensoni, Raimond Lipandit ja Gunnar Mhlbergi, samuti paljusid maapealses koosseisus teeninuid, kes he vi teise konkreetse ksimuse vljaselgitamisel autorit on abistanud x) . Tnu ka t vormistamisel kaasa aidanud Arvi Prikile. Kiki neid, kes autorile hea nu ja oma mlestustega abiks on olnud, ei ole kahjuks vimalik les lugeda. Siinkohal tuleb veel mrkida, et lisaks lalnimetatud isikute suusnal vi kirja teel edastatud mlestustele on autor raamatu kirjutamisel kasutanud andmeid ka Gerhard Buschmanni, Remi Milgi ja Aavo rgsoo mitmel pool avaldatud kirjutistest sjaaegsete eesti lennuksuste kohta. (Kahjuks on paljud...

Recommended

View more >