Eestimaa Looduse Fondi aastaraamat

  • Published on
    04-Mar-2016

  • View
    236

  • Download
    11

Embed Size (px)

DESCRIPTION

ELFi aastaraamat

Transcript

<ul><li><p>EESTIMAA LOODUSE FOND</p></li><li><p>SISUKORD</p><p>TEGUTSEME KIGI MAA ASUKATE NIMEL 1</p><p>MERI 3</p><p>METS 9</p><p>MRGALAD 13</p><p>LIIGI- JA KOOSLUSTE KAITSE 17</p><p>TEEME RA 21</p><p>KESKKONNAIGUS 21</p><p>LOODUSHARIDUS 23</p><p>MAJANDUSARUANNE 26</p><p>ELFI TTAJAD 28</p><p>Eestimaa Looduse Fond (ELF) on asutatud 1991. aastal 40 looduskaitsja ja loodusteadlase poolt. 1999. aastast on ELF siht-asutus. ELF on valitsusvline, nii poliitiliselt kui majanduslikult sltumatu keskkonnakaitse organisatsioon. </p><p>ELFi tegevuse eesmrgiks on loodusliku mitmekesisuse silita-mine Eestis ja maailmas koosts ksikisikute, ettevtete, orga-nisatsioonide ja riigiasutustega jrgmiste tegevuste kaudu:</p><p> Ohustatud liikide ja nende elupaikade kaitsmine </p><p> Eestile omaste loodusmaastike ja koosluste silitamine </p><p> Loodusvarade sstlikule kasutamisele kaasaaitamine </p><p> Keskkonnateadlikkuse suurendamine hiskonnas </p><p> Lahenduste otsimine tulevastele plvedele puhta elukesk-konna silitamiseks </p><p>Pstitatud eesmrgi saavutamiseks kinnitas ELFi nukogu 2001. aasta aprillis tegevusprogrammid jrgmistel suundadel: </p><p> keskkonnaharidus, </p><p> looduskaitse, </p><p> sstev areng. </p><p>Igal aastal on ELF aktiivne 30-40 projektiga.</p><p>2005. aasta detsembris otsustas ELFi nukogu suunata tege-vuste phirhu looduskaitselistele tegevustele metsa, mere, mrgalade ja liigikaitsega seonduvale.</p></li><li><p>Looduses ja loodusega juhtub nii nhtavat kui nhtamatut. </p><p>Eestis neme me enda mber palju rohelust metsa ja </p><p>sood ning vahel rohekat merd. Eestit tuuakse esile mere-, </p><p>metsa- ja soorikka paigana, mida ta ka on, kui vaadata </p><p>maakaarti vi veidi mda Eestimaad rnnata. Mida meist </p><p>paljud siiski ei ne, on elurikkus neid tuhandeid liike on </p><p>raske hoomata ja kahjuks vaid vhestel on jagunud vi-</p><p>malusi neid mrgata. Vib vtta ka suuremaid liike lend-</p><p>orava vi hundi millal kohtusite?</p><p>Need aga, kes oskavad mrgata Eestimaa asukate mitmeke-</p><p>sisust ja arvukust, leiavad end sageli positsioonilt, kus tuleb </p><p>igustada elurikkuse hoidmiseks vajalike majandus- ja kait-</p><p>seviiside vajalikkust.</p><p>Teisalt paljut ei saagi silma vi luubiga mrgata. Me </p><p>oleme registreerinud, et enamik Eesti soodest on nende </p><p>looduslikes toimemehhanismides hiritud ja et merega </p><p>pole kik normis. Kui aga jlgida maailmas looduskaitses </p><p>arutluse all olevaid teemasid, leiame end silmitsi kliima-</p><p>muutustega.</p><p>Seos Eestimaaga on teatud mttes nhtamatu me ei ne, </p><p>kuidas CO2 plevkivielektrijaamadest vi mahajetud tur-</p><p>bakaevandusaladelt atmosfri tuseb, me ei ne, kuidas </p><p>toitained intensiivselt vetatud pldudelt vi lktna </p><p>rajatud ning nd unustatud kuivendusssteemidest vee-</p><p>kogudesse kanduvad. Vaid vahel kuuleme me uudiseid </p><p>vetikate itsengutest Lnemeres vi mnel jrvel, mis on </p><p>suuresti vete reostuse tagajrg, ning et kala olevat vhe ja </p><p>mereimetajad haiged. Aeg-ajalt rgitakse, et korallrahud </p><p>on kadumas kliima muutusel kaovad need jrgneva poole </p><p>sajandi jooksul. Mida me siis teha saame?</p><p>Me peame koguma ja kasutama teadmisi, et nhtavat ja </p><p>nhtamatut hoida. Me ei saa arvutada vaid SKP-d, vaid </p><p>peame vaatama oma majanduslikke toimetamisi laiemalt </p><p>kas kossteemid, mis he riietega liigi toimetamiseks </p><p>ressursse annavad, tulevad toime sellises jrgus kasutusti-</p><p>hedusega vi hakkab ramm ammenduma. Siinkohal ei piisa </p><p>enam Eestimaal ringi rndamisest enamus varandust </p><p>tuleb siia piiri tagant. Millise hinnaga heks vrdluseks </p><p>vib siin olla NordStream ja tema potentsiaalne oht kogu </p><p>Lnemerele. Peamine probleem on siin taaskord nhta-</p><p>matu sajandi jooksul meresetetesse ladestunud reostuse </p><p>vabanemine. Nhtav on aga planeerimise protsess, mis </p><p>senini on ignoreerinud paljusid teadmisi.</p><p>Proovime koos seda ignorantsust vhendada ja tegutseda </p><p>heas vaimus kigi Maa asukate nimel!</p><p>Tegutseme kigi Maa asukate nimel</p><p> ELFi juhatuse esimees</p><p>Eestimaa Looduse Fond 1</p></li><li><p>Koosts Maailma Looduse Fondi (WWF) Soome, Rootsi, </p><p>Poola, Saksamaa ja Taani harukontoritega ning teiste </p><p>Lnemere rsete partneritega Leedu Looduse Fond, </p><p>Lti organisatsioon Pasaules Dabas fonds ja Balti Looduse </p><p>Fond Venemaal osaleb ELF programmis Lnemere tege-</p><p>vusprogramm. ELFi peamisteks tegevusteks programmis on </p><p>merekaitsealade loomine, teavitus eutrofeerumise phjus-</p><p>test (sh laevandusest ja pllumajandusest prinev reostus, </p><p>linnade reoveed) ja lahenduste otsimine ning tegevused, </p><p>mis on seotud meretranspordi mrgatavast kasvust tingitud </p><p>ohtudega, sh. litrje-alase valmisoleku suurendamine </p><p>Soome lahe res, teavitustegevus ja kontaktid laevafirma-</p><p>dega laevadelt heitvete merre laskmise lpetamiseks.</p><p>MERI</p><p>Mart JssiELFi nukogu liige, merebioloog </p><p>Kige olulisemad asjad ja samas ka raskesti mistetavad asjad mere kaitsel on eutrofeerumine ja varasemate reostuskoormuste krvaldamine, nendega tegelemine.</p><p>3Eestimaa Looduse Fond </p></li><li><p>Lnemere probleemide hulka kuuluvad kesoleval ajal kala-</p><p>varude vhenemine, svenev eutrofeerumine, ohustatud liigid </p><p>ja elupaigad, vrliigid, lireostus jne. Lisaks olemasolevatele </p><p>probleemidele on tnapeval merega seotud aina rohkem </p><p>erinevaid inimtegevusi, ha enam satuvad erinevad huvid oma-</p><p>vahel vastuollu ja tihtipeale jb meri kigi huvirhmade jaoks </p><p>kitsaks. Viimastel aastatel on kasvanud erinevate arendajate </p><p>huvi mere ja eelkige merephja vastu (gaasitorud, tuulepargid, </p><p>kaevandused jms.), samuti suureneb laevanduse, kalanduse, </p><p>infrastruktuuri, turismi, keskkonnakaitse ja paljude teiste </p><p>merega seotud valdkondade thtsus. Inimesed hakkavad ha </p><p>enam teadvustama, et surve merele suureneb pidevalt, aastast </p><p>aastasse kasvab konkurents mere piiratud ressurssidele.</p><p>Kik meie, kes me Lnemere mber elame, sooviksime, et see </p><p>meri oleks puhas ja hea tervisega ning selle saavutamiseks on </p><p>Ele Vahtme ELFi mereprogrammi projektijuht</p><p>Kahjuks on meie kodumeri Lnemeri, ks kige reostunumaid meresid maailmas.</p><p>tehtud ka lugematul arvul poliitilisi otsuseid. Sellegipoolest </p><p>on Lnemeri ks enim saastatud meresid maailmas. Me </p><p>oleme judnud punkti, kus mere kossteem on inimkonna </p><p>tegevuse tttu sattunud ohtu. See on toonud kaasa vaja-</p><p>duse hakata oma merealasid ning merekasutust paremini </p><p>planeerima. Merekaitse ja -kasutuse parema planeerimise </p><p>nimel tahab Eestimaa Looduse Fond koos Maailma Looduse </p><p>Fondiga (WWF) kaasa aidata integreeritud merekaitse ja </p><p>-kasutuse kontseptsiooni (ISUM) rakendamisele Lnemeres.</p><p>Planeeringute eelselt on eluliselt oluline teabe tekkimine </p><p>merealade kohta. ELF on uurinud kahte meremadalikku </p><p> Gretagrundi ja Krassgrundi, kus on tehtud linnustiku </p><p>uuringud, kalastiku uuringud ning merephja elustiku ja </p><p>elupaigatpide uuringud. Hinnang antakse ka mereimeta-</p><p>jate olukorrale.</p><p>Integreeritud merekeskkonna kaitse ja kasutus ISUM (Intergrated Sea Use Management)</p><p>Rim Krassgrundil</p><p>Eestimaa Looduse Fond 4</p></li><li><p>Gretagrundi ja Krassgrundi mereala uuringudRuhnu lhedal asuva Gretagrundi kaitseala moodustamise </p><p>algatamine phineb 2007-2008. a lbiviidud vlitdel. </p><p>Eesmrk on silitada selle Liivi lahes asuva meremadala </p><p>unikaalsus ja puutumatus eelkige elupaigana.</p><p>Loodusobjekti kaitse alla vtmise eelduste selgitamiseks on </p><p>ELF viinud Gretagrundi merealal lbi projekti: "Gretagrundi </p><p>madala piirkonna phjaelustiku ja elupaikade inventuur", </p><p>mille raames telliti uuringud T Eesti Mereinstituudilt ja </p><p>Eesti Ornitoloogiahingult. Uuringud hlmasid linnustiku-, </p><p>kalastiku-, merephja elustiku ning elupaikade inventuure, </p><p>mis on aluseks mereala looduskaitseliste vrtuste hinda-</p><p>misel.</p><p>Gretagrundi mereala on mbritsevast pehmephjalisest </p><p>alast eristuv kvem ja klibusem, mis muudab ta elustiku </p><p>mitmekesisemaks. Looduskaitseliselt on piirkonna kalastiku </p><p>kige olulisemaks liigiks merisiig, kes on alaga tihedalt seo-</p><p>tud ja kasutab seda ka koelmuna. Teadaolevalt on praegu </p><p>arvukas vaid see Ruhnu saare mbruses elav meres-kudeva </p><p>siiavormi populatsioon. Nii Gretagrundi madala mereala </p><p>kui ka Ruhnu saare mbruse linnustiku uuringud selgitasid, </p><p>et tegemist on oluliste peatumisaladega aulile, tmmuvae-</p><p>rale ja kauridele.</p><p>Krassgrundi mereala uuringute (2009-2010) eesmrgid on </p><p>sarnased Gretagrundi uuringutele.Krassgrundi laid ja seda </p><p>mbritsev mereala asub Soome lahes Pakri saartest lnes.</p><p>NordStreamMeil kigil, kes me siin Lnemere res elame, on igus </p><p>puhtale keskkonnale ja vastutus puhta keskkonna silimise </p><p>eest. Seda kinnitavad teiste hulgas Soome, Venemaa ja </p><p>Eesti phiseadus, mitmed rahvusvahelised lepped (UNCLOS, </p><p>ESPOO EIA, EU Treaty, HELCOM) ja tegevuskavades (HELCOM </p><p>Lnemere tegevuskava; Lnemere EU Strateegia) seatud </p><p>eesmrgid. Olukorras, kus mrkame, et nende stete ja </p><p>eesmrkide titmine vib saada kahjustatud, peame seda </p><p>enam pingutama leidmaks lahendusi, mis ei sea kahtluse </p><p>alla vetud kohustuste titmist. Kui me ei suuda leida ki-</p><p>kide asjassepuutuvate kodanike kigi Lnemere rsete </p><p>elanike ja nende esindusorganisatsioonide vahel hist </p><p>mistmist teatud protsesside mjust meie tervisele ja meid </p><p>mbritsevale keskkonnale, peame lhtuma ettevaatusprint-</p><p>siibist, ennetamaks vimalike ohtude realiseerumist.</p><p>Lnemeri peidab endas mitmeid mrke, mis on sinna </p><p>kogunenud eelkige II maailmasja jrgsel perioodil. Tnu </p><p>teadlaste ja riikide koostle hakati sellele suuremat the-</p><p>lepanu prama 70ndatel, mil veti vastu ka HELCOMi kon-</p><p>ventsioon. Reostuse edasine sattumine meie hisesse merre </p><p>on sestpeale vhenenud, kuid sinna juba sattunud mrgid </p><p>ja saastus on mattumas uute ning vhemaid ohtusid kand-</p><p>vate setete alla. Loodus on andnud meile teise vimaluse, </p><p>et saaksime puhtama Lnemere mber edasi toimetada </p><p>ja saada osa tema andidest. On selge oht, et Nord Streami </p><p>kavandatava gaasijuhtme rajamine vib eelkige Soome </p><p>lahe idaosas need ladestunud mrgid setetest tagasi vette </p><p>tuua, kust need satuvad taaskord toiduahelasse ja ka ini-</p><p>mese toidulauale. ELF on otsustanud oma vimete piires </p><p>tegutseda selle ohu vastu.</p><p>Siiad vrgus - Gretagrundil on kudeajal palju merisiiga</p><p>Nolgus</p><p>Rim Krassgrundil</p><p>Eestimaa Looduse Fond 5</p></li><li><p>Kristjan Piirime ELFi eutrofeerumisekspert </p><p>Eutrofeerumine ehk toitainete kllusest tingitud vetikate vohamine, on mere pikaajaline kahjustumine ja lireostus on lhiajaline katastroof, millega peab tegelema.</p><p>Liigne fosfaatide ja teiste toitainete koormus </p><p>Lnemerre phjustab eutrofeerumisena </p><p>tuntud keskkonnaprobleemi Lnemeres. </p><p>Eutrofeerumine on veekossteemi seisund, </p><p>kus krged toitainete kontsentratsioonid </p><p>phjustavad vetikate kasvu, viies ssteemi </p><p>tasakaalust vlja. </p><p>Eutrofeerumisega kaasneb:</p><p> intensiivne vetikate ja sinivetikate </p><p>vohamine, kusjuures mned liigid eritavad </p><p>inimestele ja loomadele ohtlikke toksiine;</p><p> liigse orgaanilise aine teke, mis </p><p>vhendabvee lbipaistvust;</p><p> hapnikupuudus, mis tapab phjaelustikku;</p><p> kalade ja teiste elusolendite surm;</p><p> kallaste kinnikasvamine.</p><p>EutrofeerumineELFi tegevused eutrofeerumise vhendamiseks on </p><p>olnud pesuvahendites fosfori kasutamise vhenda-</p><p>misele suunatud teavitustegevus ja lbirkimised </p><p>ettevtetega, pllumajanduskoormusest ja laevan-</p><p>dusest tuleneva reostuse vhendamisele suunatud </p><p>tegevused.</p><p>Eutrofeerumist phjustavatest fosfaatidest on loo-</p><p>bunud ndseks enamik Eesti turul pesupulbreid </p><p>pakkuvatest tootjatest, kuid kahjuks mitte Eesti </p><p>ettevtted.</p><p>ELF on thelepanelikult jlginud ka Tallinna sadama </p><p>reoveekitluse arendamist, sest suurenev kruiiside </p><p>arv Lnemerel esitab suurema vljakutse ka puhas-</p><p>tusseadmetele.</p><p>Lnemere eutrofeerumine muudab vahel mere heinamaa sarnaseks</p><p>Eestimaa Looduse Fond 6</p></li><li><p>ELFi naftaprojektNaftareostuste likvideerimiseks valmisoleku suurenda-</p><p>miseks Eesti ja Soome rannikul on vajadus koolitatud </p><p>inimeste, vastava varustuse ja olemasolevate ssteemide </p><p>parandamise jrele. ELFi andmebaasis on 2009. aasta det-</p><p>sembri seisuga 1300 vabatahtlikku. Vabatahtlikke on koo-</p><p>litatud ka metsatulekahjude kustutamiseks (abipstjate </p><p>koolitus).</p><p>ELFi t on olnud ka teadlikkuse suurendamine Lnemere </p><p>ohustatusest ja hetkesituatsioonist, et tagada kaitsemeet-</p><p>mete aktsepteerimine ja phjuste mistmine laiemalt, ava-</p><p>likkuse seas. Samuti on oluline nii siseriiklik kui ka rahvus-</p><p>vaheline koost. ELF on valmis osalema oma kogemuste </p><p>ja vabatahtlikega ka naftareostuse likvideerimisel teistes </p><p>riikides eelkige andes abi linnustikule. Eestis tegutseb </p><p>ELF Psteameti ja Keskkonnaametiga slmitud koost-</p><p>lepingute alusel. ELFi osalusel moodustati rahvusvaheline </p><p>koostvrgustik EMPOWER, mille eesmrgiks on valmis-</p><p>oleku suurendamine mereelustiku psteoperatsioonideks </p><p>merereostuse korral.</p><p>2009. aasta oktoobris korraldas ELF koosts Sea Alarm </p><p>Foundation`i ja Oil Spill Response`iga rahvusvahelise konve-</p><p>rentsi nafta mjust elusloodusele. Konverentsi peateemaks </p><p>olid teadus, planeerimine ning koost elusloodusele nafta </p><p>poolt tekitatava kahju vhendamiseks. Tegemist on lemaa-</p><p>ilmse ritusega, mis alates esimesest konverentsist 1982. </p><p>aastal on plvinud rahvusvahelise tunnustuse kui naftase </p><p>eluslooduse pste ja reostustrjeks valmisoleku peamine </p><p>ritus.</p><p>Agni Kaldma ELFi naftaprojekti juht</p><p>Naftatransiidist tekib reostust ja mitte ainult transiidist, vaid kogu meretranspordist, sest reostavad ka need laevad, mis ise naftat ei vea. Sellega seonduv kige suurem probleem on ebaseaduslikud pilsivee ja naftajkide vljapumpamised Lnemerre, mis tekitavad n. kroonilist reostust.</p><p>7Eestimaa Looduse Fond </p></li><li><p>Mets elab Eesti metsades kasvab ja elutseb teadlaste </p><p>hinnangul kuni 20 000 liiki elusorganisme. Kik nad sl-</p><p>tuvad vhemalt mnes oma elutegevuse etapis metsast </p><p>ja seal elavatest teistest liikidest. Metsa nol on tegu he </p><p>suurima Eesti rikkusega nii looduslikus kui ka majan-</p><p>duslikus mttes. ELFi metsaprogramm on keskendunud </p><p>peamiselt kahele tegevussuunale: Eesti metsade elus-</p><p>tiku silimiseks vajalike metsade kaitsmine ja sstva </p><p>metsamajandamise propageerimine Eestis.</p><p>Eesti metsade elustiku silimiseks ttame selle nimel, </p><p>et vhesed silinud vanad loodusmetsad jksid raiu-</p><p>mata ja et plismetsades elavatel liikidel oleks Eestis </p><p>kodu ka mitme inimplve prast. Selleks on ELF viinud </p><p>lbi mitmeid metsade loodusvrtuste inventuure, selgi-</p><p>tanud erametsaomanikele vriselupaikade vrtust ja </p><p>kutsunud firmasid les boikoteerima vriselupaikadest </p><p>raiutud puitu. Kahjuks on esinenud ka juhtumeid, kus </p><p>ELFi inimesed on pidanud le-euroopalise thtsusega </p><p>plismetsade kaitseks seisma silmitsi ttavate metsa-</p><p>langetustraktoritega.</p><p>Eesti metsade sstva majandamise edendamiseks </p><p>ttab ELF mitmel rindel. Vga palju on Eesti metsan-</p><p>dusliku seadusloome kujundamisel tehtud koostd </p><p>Keskkonnaministeeriumiga, riigimetsa majandamise </p><p>METS</p><p>Kaupo Kohv ELFi metsaprogrammi juht</p><p>Metsade loodusvrtuste kaitsel on tna kige olu-lisem see, kuidas tagada vanade loodusmetsadega seotud elurikkuse silimine. See on vimalik, jttes piisavalt palju metsi majandamisest krvale.Tna kaitseme me vga palju majanduslikult vhe huvi pakkuvaid soometsasid, kuid viljakatel muldadel kasvavad metsad on kaitstud vajalikust mrksa viksemal mral. lejnud looduskaitselistele probleemidele vib leida lahenduse metsade majandamispraktika ja kait-semeetmete paindlikumaks muutmise kaudu, mis tagab elustiku silimise ka majandatavates metsades.</p><p>praktika kujundamisesse on ELF panustanud lbi regu-</p><p>laarsete kohtumiste RMK inimestega. ELF korraldab </p><p>erametsade teemalisi seminare ja on andnud vlja met-</p><p>saomanikele suunatud ksiraamatuid ja juhendeid. ELF </p><p>on Eestis ks aktiivsemaid FSC (ainus keskkonnaorgani-</p><p>satsioonide poolt toetatav sstv...</p></li></ul>