Ehitus 02 04 2009

  • Published on
    01-Feb-2017

  • View
    216

  • Download
    1

Embed Size (px)

Transcript

<ul><li><p>EHITUS2. aprill 2009</p><p>Praktiseeriv teadlane Karl iger on eluga rahul. u1011</p></li><li><p>UUDIS 3 </p><p>toimetaja Siim Sultson, tel 667 0363, e-post siim.sultson@aripaev.ee 2. aprill 2009 ripeva lisavljaanne</p><p>TASUB TEADA</p><p>Puit juhib sooja le 16 korra villast halvemini</p><p>Kui puitmaja puidu ja puidust soojustuse sooja juhtivustegur on </p><p>313 cm/h, siis mineraalvilla-dega soojustatud majal on see nitaja kuni kmme korda vi-letsam 46 cm/h.</p><p>Palkmaja peetakse vga heaks ja looduslikuks ning kiidetakse kvasti.</p><p>Kas aga saab puitkarkass-maja nimetada puitmajaks? helt poolt on tegemist puit-konstruktsiooniga ja puit-fassaadiga. Teisalt soojusta-des seda mineraalvillaga ei ole enam tegemist puitmaja-ga ega ka puitmaja omadus-tega. Kui aga kasutada soo-justuseks moodsaid puidust soojustusmatte, puidust puis-tevilla vi nagu meie esiva-nemad saepuru, siis saaksi-me nimetada puitkarkass-maja puitmajaks. Praegusel maja ehitajal on vimalus va-lida vga paljude soojustus-materjalide vahel, sealjuu-res eriti erinevad nad keemi-liste ja fsikaliste omadus-te poolest. </p><p>Paraku rikuvad viimasel ajal puitmajade head mainet ehi-tamisel tehtud valed ja lahen-dused. Moodsad tehnoloogiad vimaldavad puidust ehitus-materjale kasutada eri otstar-beks, ka soojustamiseks. </p><p>Puit ja puidust ehitus-materjalid peavad oma-ma FSC (Forest Stewardship Council) ja ehitusbioloogi-list sertifikaati. FSC kinnitab keskkonna sbralikku raiet, sellega aitame loodust ssta! Ehitusbioloogiline sertifikaat kinnitab toote inimesesbra-likkust nii ehitaja kui ka hili-sema elaniku jaoks.</p><p>PUIT</p><p>Soome puiduturg maha jahtunudPrast rekordilist 2007. </p><p>aastat kahanes Soome </p><p>erametsa omanike pui-</p><p>du mk linud aastal 27% </p><p>ning tnavu on turg sama </p><p>hsti kui vlja surnud. Veel </p><p>aasta tagasi rgiti, et kui </p><p>Venemaa kehtestab mar-</p><p>palgile krged eksporditol-</p><p>lid, tuleb Soome metsats-</p><p>tusel vajalik puit kodu turult </p><p>hankida. Kuid praegu on </p><p>nudlus kodumaise puidu </p><p>jrele tiesti nullis.</p><p>Stora Enso ei kavatse ke-</p><p>vadel midagi osta ja ka </p><p>Metsliitto teatab, et on </p><p>oma varumise vhenenud </p><p>nudlusega kohandanud.</p><p>Metsaomanikel on ras-</p><p>ke oma puidule ostjat lei-</p><p>da. Phjustena nimetatak-</p><p>se finantskriisi. See vhene, </p><p>mida tstus praegu veel </p><p>ostab, lheb kaubaks vga </p><p>odava hinnaga. </p><p>Stora Enso prognoosib, et </p><p>kevadel-suvel saab turg ehk </p><p>jlle hoo sisse, kuid Soome </p><p>metsandusinstituut ei julge </p><p>praegu midagi lubada.</p><p>Kannatab ka tstus, mis </p><p>kasutab toormena puidu-</p><p>tstuse jtmeid. </p><p>TURISM</p><p>Rootslased tulevad Eestisse suvitamaRootsi majandusleht </p><p>Dagens Industri kutsub </p><p>rootslasi kaaluma Eestisse </p><p>suve kodu soetamist. </p><p>Vikeste majade hinnad on </p><p>Eestis 2007. aastaga vr-</p><p>reldes kukkunud ligi 50%, </p><p>asukoht on Rootsile lhe-</p><p>dal ja reisikulud ei tule kal-</p><p>limad kui Gotlandile sites. </p><p>Ja Rootsiga vrreldes on elu </p><p>Eestis odavam, kirjutab leht.</p><p>Siinsed maaklerid mrgi-</p><p>vad, et rootslasi on seni Ees-</p><p>tis kinnisvara ostjate seas </p><p>vhem olnud kui soomla-</p><p>si, venelasi, sakslasi ja ing-</p><p>lasi. Peamiselt on kinnis-</p><p>vara soetanud Eestis ela-</p><p>vad rootslased ning pigem </p><p>on eelistatud soetada korter </p><p>Tallinnas, tihti vanalinnas.</p><p>Leht kirjutab, et vikeste </p><p>majade hinnad on Eestis ta-</p><p>gasi 2002. aasta tasemel. </p><p>Tallinnast vljas on rootslas-</p><p>tele kinnisvara soetamiseks </p><p>enim huvi pakkunud vanad </p><p>rootslastega seotud alad </p><p>Haapsalu mbruses ja Pr-</p><p>nu. Samuti saared. </p><p>HANKED </p><p>MoTartu maantee ehitus venibMaanteeamet slmis maa-</p><p>valitsustega koostlep-</p><p>pe MoTartu maanteeli-</p><p>gu teemaplaneeringu koos-</p><p>tamiseks. Esimeste ehitus-</p><p>hangete vljakuulutamine </p><p>jb alles aastasse 2011. </p><p>Seegi on liiga optimistlik. </p><p>Rahastaminegi on lahtine.</p><p>Puitmaja hoiab sooja ja sstab tervist </p><p>Ttlemata puitu ei ole va-ja kontrollida, kuid mbert-deldud puittootel peab olema kinnitus, et see on ohutu ini-mese tervisele. </p><p>Puittooteid tdeldak-se keemiliste ainetega, mil-lest ks ja kige ohtlikum on formaldehd. </p><p>Soojapidavuselt on puidu-kiust isolatsioonimaterjalid konkurentsivimelised tun-tud mineraalvilladega. Peale soojapidavuse on olulised ma-terjali soojamahtuvus ja tem-peratuurijuhtivustegur. </p><p>Soojamahtuvus iseloomus-tab stabiilse sisetempera-tuuri ja sisevooderdise pinna temperatuuri hoidmist. Mada-la soojamahtuvusega mater-jalide pinnatemperatuur on </p><p>tunduvalt madalam kui sise-mine hutemperatuur. Talvel prast akna avamist normaal-se hutemperatuuri taastami-seks ei ole vajalik ainult kte, vaid ka seinamaterjalidesse salvestatud soojus. Kui konst-ruktsiooni soojamahtuvus on madal, jb phikoormus ai-nult ktte ssteemile. Madala soojamahtuvusega materjali-de madala pinna temperatuu-ri prast tekib ka hallitus sise-voodri pinnale, sest jahedale pinnale ladestunud niiskus ei ole suuteline aurustuma.</p><p>Temperatuurijuhtivus tegur nitab temperatuuri liikumi-se kiirust materjalis. See tegur nitab isolatsioonimaterja-li tegelikku vrtust. Kui pui-dul on vastav tegur 3 cm/h ja puidust soojustusmaterjalil </p><p>13 cm/h, siis mineraalvilladel on see alates 46 cm/h. </p><p>Vrreldes soojamahtuvu-se ja temperatuurijuhtivus-tegureid puidust soojustus-materjali ja mineraalvilla-de vahel, siis soojamahtuvu-se erinevused algavad kahest korrast ja temperatuurijuhti-vusteguri erinevused kolmest ja poolest korrast esimese ka-suks. Need erinevused nita-vad ka puitkiudsoojustuse pa-rimat vastupanu vlistempe-ratuuri kikumistele. </p><p>Siseruumide optimaalseim huniiskus on 4060%. Sel-list stabiilsust tagada on prob-leem ka spetsialistidele. Sel-leks on vaja konstruktsiooni, mis suudaks salvestada niis-kust ja seda vimalusel tagas-</p><p>tada. Puitkiudsoojustus suu-dab mahukaalust kmme kor-da rohkem salvestada niiskust kui mineraalvill. </p><p>Niteks puitkiudsoojustus mahukaaluga 50 kg/m salves-tab hte kuupmeetrisse km-me liitrit vett, siis mineraalvill olenevalt mahukaalust on vi-meline hte kuupi salvestama ainult pool kuni terve liitri.</p><p>Niteks 20 cm paksune ks ruut puitkiudsoojustuse-ga soojustatud puitkonstrukt-sioon suudab siduda kaks liit-rit niiskust, kui mineraalvil-laga konstruktsioon suudaks 0,1 liitrit. Siinjuures on mle-ma materjali aurulbilaskvus-tegur vga hea ehk 1. </p><p>Kui konstruktsioon on vi-letsalt lahendatud ja niiskus-voog on suurem salvestamis-vimest, see mrgub ja hak-kab hallitama. Puidu vga hea niiskuse salvestusvime ta-gab stabiilse huniiskuse sise-ruumides. Madala niiskuse salvestusvimega konstrukt-sioon ei oma ressursse stabiil-set huniiskuse tagamiseks.</p><p>Materjali salvestunud niis-kus aitab ka plengu korral kaitsta seina tule eest. Mitte-sttivatel materjalidel on teh-nilistes andmetes nidatud sulamistemperatuur, kuid sttiv puit talub palju krge-maid temperatuure kui mitte-sttivate materjalide sulamis-temperatuur.</p><p> Puitmaja ja puitkonstrukt-sioon on kaks eri asja. Puitma-ja on valmistatud puidust, soo-justatud puiduga ja kvaliteet-ne. Vrrelge n- puit majade ja puitmajade erinevust ja hinna suhet, siis vaevalt on puitmaja kallis ja halb valik.</p><p>Peeter Lossmann, O Tervemaja</p><p>Tdeldud puit sisaldab ohtlikke mrkeTnapeva inimesed on ha-kanud kiire elutempo juures unustama tervisliku sise-kliima vajalikkust nii t- kui ka eluruumides. </p><p>Kinnisvara reklaamides on jrjest rohkem viiteid nende eksklusiivsusele ja luksuslikku-sele. See puudutab kinnis vara visuaalset poolt, millel ei ole seost sisekliimaga ega inime-se tervisest hoolimisega.</p><p>Julgelt vib vita, et meie siseruumid on saastatumad suurlinna vlishust, sest ena-mik mdavatest ehitustoo-detest ja eluruumidesse mel-dud toodetest ei vasta ehitus-bioloogilistele standarditele. </p><p>Seega ei ole need inimese ter-visele kahjutud ja nii aitame kaasa ebatervisliku sisekliima loomisele. </p><p>Ebatervisliku sisekliima taga jrjed inimesele on pea-valu, uimasus, gripi smpto-mid, allergia, astma, vhi tek-ked ja teised vaevused.</p><p> Sisekliimat ei mjuta ainult keemilised hendid, vaid ka materjalide fsikalised oma-dused. Naturaalse puidu f-sikalised omadused aitavad luua inimesele vajalikku head sisekliimat.</p><p> Puit hoiab sisekliimat va-bana staatilisest elektrist, sta-biilse hutemperatuuri ja hu niiskusega. </p><p>u Soojustusmaterjali omadu-</p><p>si iseloomustavad soojapida-</p><p>vus, soojamahtuvus ja tem-</p><p>peratuurijuhtimistegur.</p><p>u Soojamahtuvus iseloomus-</p><p>tab stabiilse sisetempera-</p><p>tuuri ja sisevooderdise pinna </p><p>temperatuuri hoidmist.</p><p>u Temperatuurijuhtivustegur </p><p>nitab temperatuuri liikumise </p><p>kiirust materjalis.</p><p>u Kui puidu temperatuurijuh-</p><p>tivustegur on 3 cm/h ja puit-</p><p>kiudsoojustusel 13 cm/h, siis </p><p>mineraalvilladel on 46 cm/h.</p><p>u Puitkiudsoojustus salves-</p><p>tab 1m-sse 10 liitrit vett, mi-</p><p>neraalvill olenevalt mahukaa-</p><p>lust 1m 0,51 liitrit vett.</p><p>u Niteks 20 cm paksune ks </p><p>ruut puitkiudsoojustust suu-</p><p>dab siduda 2 liitrit niiskust. </p><p>Mineraalvill 0,1 liitrit. </p><p>u Mittesttivatel materjalidel </p><p>on tehnilistes andmetes ni-</p><p>datud sulamistemperatuur, </p><p>kuid puit talub palju krge-</p><p>maid temperatuure kui mitte-</p><p>sttivate materjalide sulamis-</p><p>temperatuur.</p><p>u Puitsrestikmaja puumajalik kitumine sltub soojustusmaterjalist. Foto: Arno Mikkor</p><p>NUMBER</p><p>4060%u on siseruumide optimaal-</p><p>seim huniiskus.</p><p>10u korda rohkem huniiskust </p><p>suudab puitkiudsoojustus sal-</p><p>vestada vrreldes kivivillaga.</p></li></ul>