Ehitus 02 04 2009

  • View
    217

  • Download
    1

Embed Size (px)

Transcript

  • EHITUS2. aprill 2009

    Praktiseeriv teadlane Karl iger on eluga rahul. u1011

  • UUDIS 3

    toimetaja Siim Sultson, tel 667 0363, e-post siim.sultson@aripaev.ee 2. aprill 2009 ripeva lisavljaanne

    TASUB TEADA

    Puit juhib sooja le 16 korra villast halvemini

    Kui puitmaja puidu ja puidust soojustuse sooja juhtivustegur on

    313 cm/h, siis mineraalvilla-dega soojustatud majal on see nitaja kuni kmme korda vi-letsam 46 cm/h.

    Palkmaja peetakse vga heaks ja looduslikuks ning kiidetakse kvasti.

    Kas aga saab puitkarkass-maja nimetada puitmajaks? helt poolt on tegemist puit-konstruktsiooniga ja puit-fassaadiga. Teisalt soojusta-des seda mineraalvillaga ei ole enam tegemist puitmaja-ga ega ka puitmaja omadus-tega. Kui aga kasutada soo-justuseks moodsaid puidust soojustusmatte, puidust puis-tevilla vi nagu meie esiva-nemad saepuru, siis saaksi-me nimetada puitkarkass-maja puitmajaks. Praegusel maja ehitajal on vimalus va-lida vga paljude soojustus-materjalide vahel, sealjuu-res eriti erinevad nad keemi-liste ja fsikaliste omadus-te poolest.

    Paraku rikuvad viimasel ajal puitmajade head mainet ehi-tamisel tehtud valed ja lahen-dused. Moodsad tehnoloogiad vimaldavad puidust ehitus-materjale kasutada eri otstar-beks, ka soojustamiseks.

    Puit ja puidust ehitus-materjalid peavad oma-ma FSC (Forest Stewardship Council) ja ehitusbioloogi-list sertifikaati. FSC kinnitab keskkonna sbralikku raiet, sellega aitame loodust ssta! Ehitusbioloogiline sertifikaat kinnitab toote inimesesbra-likkust nii ehitaja kui ka hili-sema elaniku jaoks.

    PUIT

    Soome puiduturg maha jahtunudPrast rekordilist 2007.

    aastat kahanes Soome

    erametsa omanike pui-

    du mk linud aastal 27%

    ning tnavu on turg sama

    hsti kui vlja surnud. Veel

    aasta tagasi rgiti, et kui

    Venemaa kehtestab mar-

    palgile krged eksporditol-

    lid, tuleb Soome metsats-

    tusel vajalik puit kodu turult

    hankida. Kuid praegu on

    nudlus kodumaise puidu

    jrele tiesti nullis.

    Stora Enso ei kavatse ke-

    vadel midagi osta ja ka

    Metsliitto teatab, et on

    oma varumise vhenenud

    nudlusega kohandanud.

    Metsaomanikel on ras-

    ke oma puidule ostjat lei-

    da. Phjustena nimetatak-

    se finantskriisi. See vhene,

    mida tstus praegu veel

    ostab, lheb kaubaks vga

    odava hinnaga.

    Stora Enso prognoosib, et

    kevadel-suvel saab turg ehk

    jlle hoo sisse, kuid Soome

    metsandusinstituut ei julge

    praegu midagi lubada.

    Kannatab ka tstus, mis

    kasutab toormena puidu-

    tstuse jtmeid.

    TURISM

    Rootslased tulevad Eestisse suvitamaRootsi majandusleht

    Dagens Industri kutsub

    rootslasi kaaluma Eestisse

    suve kodu soetamist.

    Vikeste majade hinnad on

    Eestis 2007. aastaga vr-

    reldes kukkunud ligi 50%,

    asukoht on Rootsile lhe-

    dal ja reisikulud ei tule kal-

    limad kui Gotlandile sites.

    Ja Rootsiga vrreldes on elu

    Eestis odavam, kirjutab leht.

    Siinsed maaklerid mrgi-

    vad, et rootslasi on seni Ees-

    tis kinnisvara ostjate seas

    vhem olnud kui soomla-

    si, venelasi, sakslasi ja ing-

    lasi. Peamiselt on kinnis-

    vara soetanud Eestis ela-

    vad rootslased ning pigem

    on eelistatud soetada korter

    Tallinnas, tihti vanalinnas.

    Leht kirjutab, et vikeste

    majade hinnad on Eestis ta-

    gasi 2002. aasta tasemel.

    Tallinnast vljas on rootslas-

    tele kinnisvara soetamiseks

    enim huvi pakkunud vanad

    rootslastega seotud alad

    Haapsalu mbruses ja Pr-

    nu. Samuti saared.

    HANKED

    MoTartu maantee ehitus venibMaanteeamet slmis maa-

    valitsustega koostlep-

    pe MoTartu maanteeli-

    gu teemaplaneeringu koos-

    tamiseks. Esimeste ehitus-

    hangete vljakuulutamine

    jb alles aastasse 2011.

    Seegi on liiga optimistlik.

    Rahastaminegi on lahtine.

    Puitmaja hoiab sooja ja sstab tervist

    Ttlemata puitu ei ole va-ja kontrollida, kuid mbert-deldud puittootel peab olema kinnitus, et see on ohutu ini-mese tervisele.

    Puittooteid tdeldak-se keemiliste ainetega, mil-lest ks ja kige ohtlikum on formaldehd.

    Soojapidavuselt on puidu-kiust isolatsioonimaterjalid konkurentsivimelised tun-tud mineraalvilladega. Peale soojapidavuse on olulised ma-terjali soojamahtuvus ja tem-peratuurijuhtivustegur.

    Soojamahtuvus iseloomus-tab stabiilse sisetempera-tuuri ja sisevooderdise pinna temperatuuri hoidmist. Mada-la soojamahtuvusega mater-jalide pinnatemperatuur on

    tunduvalt madalam kui sise-mine hutemperatuur. Talvel prast akna avamist normaal-se hutemperatuuri taastami-seks ei ole vajalik ainult kte, vaid ka seinamaterjalidesse salvestatud soojus. Kui konst-ruktsiooni soojamahtuvus on madal, jb phikoormus ai-nult ktte ssteemile. Madala soojamahtuvusega materjali-de madala pinna temperatuu-ri prast tekib ka hallitus sise-voodri pinnale, sest jahedale pinnale ladestunud niiskus ei ole suuteline aurustuma.

    Temperatuurijuhtivus tegur nitab temperatuuri liikumi-se kiirust materjalis. See tegur nitab isolatsioonimaterja-li tegelikku vrtust. Kui pui-dul on vastav tegur 3 cm/h ja puidust soojustusmaterjalil

    13 cm/h, siis mineraalvilladel on see alates 46 cm/h.

    Vrreldes soojamahtuvu-se ja temperatuurijuhtivus-tegureid puidust soojustus-materjali ja mineraalvilla-de vahel, siis soojamahtuvu-se erinevused algavad kahest korrast ja temperatuurijuhti-vusteguri erinevused kolmest ja poolest korrast esimese ka-suks. Need erinevused nita-vad ka puitkiudsoojustuse pa-rimat vastupanu vlistempe-ratuuri kikumistele.

    Siseruumide optimaalseim huniiskus on 4060%. Sel-list stabiilsust tagada on prob-leem ka spetsialistidele. Sel-leks on vaja konstruktsiooni, mis suudaks salvestada niis-kust ja seda vimalusel tagas-

    tada. Puitkiudsoojustus suu-dab mahukaalust kmme kor-da rohkem salvestada niiskust kui mineraalvill.

    Niteks puitkiudsoojustus mahukaaluga 50 kg/m salves-tab hte kuupmeetrisse km-me liitrit vett, siis mineraalvill olenevalt mahukaalust on vi-meline hte kuupi salvestama ainult pool kuni terve liitri.

    Niteks 20 cm paksune ks ruut puitkiudsoojustuse-ga soojustatud puitkonstrukt-sioon suudab siduda kaks liit-rit niiskust, kui mineraalvil-laga konstruktsioon suudaks 0,1 liitrit. Siinjuures on mle-ma materjali aurulbilaskvus-tegur vga hea ehk 1.

    Kui konstruktsioon on vi-letsalt lahendatud ja niiskus-voog on suurem salvestamis-vimest, see mrgub ja hak-kab hallitama. Puidu vga hea niiskuse salvestusvime ta-gab stabiilse huniiskuse sise-ruumides. Madala niiskuse salvestusvimega konstrukt-sioon ei oma ressursse stabiil-set huniiskuse tagamiseks.

    Materjali salvestunud niis-kus aitab ka plengu korral kaitsta seina tule eest. Mitte-sttivatel materjalidel on teh-nilistes andmetes nidatud sulamistemperatuur, kuid sttiv puit talub palju krge-maid temperatuure kui mitte-sttivate materjalide sulamis-temperatuur.

    Puitmaja ja puitkonstrukt-sioon on kaks eri asja. Puitma-ja on valmistatud puidust, soo-justatud puiduga ja kvaliteet-ne. Vrrelge n- puit majade ja puitmajade erinevust ja hinna suhet, siis vaevalt on puitmaja kallis ja halb valik.

    Peeter Lossmann, O Tervemaja

    Tdeldud puit sisaldab ohtlikke mrkeTnapeva inimesed on ha-kanud kiire elutempo juures unustama tervisliku sise-kliima vajalikkust nii t- kui ka eluruumides.

    Kinnisvara reklaamides on jrjest rohkem viiteid nende eksklusiivsusele ja luksuslikku-sele. See puudutab kinnis vara visuaalset poolt, millel ei ole seost sisekliimaga ega inime-se tervisest hoolimisega.

    Julgelt vib vita, et meie siseruumid on saastatumad suurlinna vlishust, sest ena-mik mdavatest ehitustoo-detest ja eluruumidesse mel-dud toodetest ei vasta ehitus-bioloogilistele standarditele.

    Seega ei ole need inimese ter-visele kahjutud ja nii aitame kaasa ebatervisliku sisekliima loomisele.

    Ebatervisliku sisekliima taga jrjed inimesele on pea-valu, uimasus, gripi smpto-mid, allergia, astma, vhi tek-ked ja teised vaevused.

    Sisekliimat ei mjuta ainult keemilised hendid, vaid ka materjalide fsikalised oma-dused. Naturaalse puidu f-sikalised omadused aitavad luua inimesele vajalikku head sisekliimat.

    Puit hoiab sisekliimat va-bana staatilisest elektrist, sta-biilse hutemperatuuri ja hu niiskusega.

    u Soojustusmaterjali omadu-

    si iseloomustavad soojapida-

    vus, soojamahtuvus ja tem-

    peratuurijuhtimistegur.

    u Soojamahtuvus iseloomus-

    tab stabiilse sisetempera-

    tuuri ja sisevooderdise pinna

    temperatuuri hoidmist.

    u Temperatuurijuhtivustegur

    nitab temperatuuri liikumise

    kiirust materjalis.

    u Kui puidu temperatuurijuh-

    tivustegur on 3 cm/h ja puit-

    kiudsoojustusel 13 cm/h, siis

    mineraalvilladel on 46 cm/h.

    u Puitkiudsoojustus salves-

    tab 1m-sse 10 liitrit vett, mi-

    neraalvill olenevalt mahukaa-

    lust 1m 0,51 liitrit vett.

    u Niteks 20 cm paksune ks

    ruut puitkiudsoojustust suu-

    dab siduda 2 liitrit niiskust.

    Mineraalvill 0,1 liitrit.

    u Mittesttivatel materjalidel

    on tehnilistes andmetes ni-

    datud sulamistemperatuur,

    kuid puit talub palju krge-

    maid temperatuure kui mitte-

    sttivate materjalide sulamis-

    temperatuur.

    u Puitsrestikmaja puumajalik kitumine sltub soojustusmaterjalist. Foto: Arno Mikkor

    NUMBER

    4060%u on siseruumide optimaal-

    seim huniiskus.

    10u korda rohkem huniiskust

    suudab puitkiudsoojustus sal-

    vestada vrreldes kivivillaga.