Ehitus ja Remont (17.05.2012)

  • Published on
    18-Mar-2016

  • View
    237

  • Download
    8

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Maalehe erinumber Ehitus ja Remont (mai 2012)

Transcript

  • MAALEHE LISA 17. mai 2012

    www.fakro.ee

    Uued, energiasstlikud FTT katuseaknad

    ... ja lheb soojemaks!

    FTT katuseakende uuenduslik struktuur tagab krge energiasstu ja kasutusmugavuse. Katuseaknad FTT U8 Thermo,

    mille soojajuhtivusarv Uw=0,58 W/mK on kige energiasstlikumad aknad turul pakutavate seas. FTT katuseaknad tagavad Sulle

    mnusa soojuse ja madalad kttearved.

    www.fakro.ee

    Uued, energiasstlikud FTT katuseaknad

    ... ja lheb soojemaks!

    FTT katuseakende uuenduslik struktuur tagab krge energiasstu ja kasutusmugavuse. Katuseaknad FTT U8 Thermo,

    mille soojajuhtivusarv Uw=0,58 W/mK on kige energiasstlikumad aknad turul pakutavate seas. FTT katuseaknad tagavad Sulle

    mnusa soojuse ja madalad kttearved.

    www.fakro.ee

    Uued, energiasstlikud FTT katuseaknad

    ... ja lheb soojemaks!

    FTT katuseakende uuenduslik struktuur tagab krge energiasstu ja kasutusmugavuse. Katuseaknad FTT U8 Thermo,

    mille soojajuhtivusarv Uw=0,58 W/mK on kige energiasstlikumad aknad turul pakutavate seas. FTT katuseaknad tagavad Sulle

    mnusa soojuse ja madalad kttearved.

    www.fakro.ee

    Uued, energiasstlikud FTT katuseaknad

    ... ja lheb soojemaks!

    FTT katuseakende uuenduslik struktuur tagab krge energiasstu ja kasutusmugavuse. Katuseaknad FTT U8 Thermo,

    mille soojajuhtivusarv Uw=0,58 W/mK on kige energiasstlikumad aknad turul pakutavate seas. FTT katuseaknad tagavad Sulle

    mnusa soojuse ja madalad kttearved.

    www.fakro.ee

    Uued, energiasstlikud FTT katuseaknad

    ... ja lheb soojemaks!

    FTT katuseakende uuenduslik struktuur tagab krge energiasstu ja kasutusmugavuse. Katuseaknad FTT U8 Thermo,

    mille soojajuhtivusarv Uw=0,58 W/mK on kige energiasstlikumad aknad turul pakutavate seas. FTT katuseaknad tagavad Sulle

    mnusa soojuse ja madalad kttearved.

    www.fakro.ee

    Uued, energiasstlikud FTT katuseaknad

    ... ja lheb soojemaks!

    FTT katuseakende uuenduslik struktuur tagab krge energiasstu ja kasutusmugavuse. Katuseaknad FTT U8 Thermo,

    mille soojajuhtivusarv Uw=0,58 W/mK on kige energiasstlikumad aknad turul pakutavate seas. FTT katuseaknad tagavad Sulle

    mnusa soojuse ja madalad kttearved.

  • Toimetaja Kaja Prgi, tel 661 3337, e-post: kaja.prygi@lehed.ee17. mai 20122E H I T U S J A R EMON T

    Heitveekitlus hajaasustusesIga aastaga rajatakse Eestis jrjest rohkem hiskanalisatsiooni vrke, kuid kahjuks ei jua need mnda piir-konda veel pikka aega, kui ldse.

    Kuid selle prast ei pea muret-sema on hulk muid vimalusi oma heitveekitlust korraldada.

    Reovee juhtimiseks saab va-lida kolme ssteemigrupi vahel:n kogumismahutid;n septikud;n annuspuhastid.

    Kogumismahuti

    Kogumismahuti paigaldamisel seote end alalise vajadusega seda thjendada. hepereelamule pii-sab ca 5m3 mahutist. See suurus on sobiv ka ratsionaalsuse seisu-kohalt, kuna thjendusautod on enamasti 5m3 mahuga. Keskmi-sel perel tuleb mahutit thjenda-da umbes kord kuus.

    Mahutit saab paigaldada iga-sugusesse pinnasesse. See on keemiliselt psivast materjalist ja igesti paigaldatuna vga pika kasutuseaga. Paigaldamine ise on sna lihtne tuleb vaid jrgi-da phitdesid.

    Et mahuti thjana ei kerkiks, tuleb see ankurdada. Heitveess-teeme pakkuval Uponoril on ole-mas ka spetsiaalsed ankurdus-komplektid. Kaeviku minimaal-ne sgavus viks olla 2,3 m. Vi-malusel tuleks kaevikusse paigal-dada kuivendusdreenid, mis on eriti vajalikud savipinnases, v-listades vee kogunemise mahu-ti svendisse ja sellest tingitud leslkkeju. Septiku titepinna-se kiht sissevoolu henduskohast maapinnani vib olla kuni 1 m.

    Thjendustoru ots tuleb pan-na mahuti tihendiga varustatud avasse ja hendada 110mm lbi-mduga sisekanalisatsiooni sis-sevoolutoruga. Kaeviku titmi-sel tuleb jlgida, et thjendusto-ru jks vertikaalasendisse.

    Kaeviku titmisel on vaja jl-gida ka, et titepinnases poleks kive ja et pinnas tidaks tihedalt terve kaeviku. Titepinnas tuleb laotada ja tihendada igast kl-jest htlaselt 1520 cm paksuse kihina.

    Mahuti on vimalik soetada koos alarmseadmega, mis annab majaomanikule mrku mahuti thjendamise vajadusest. Alarm-seade paigaldatakse majja sisse, andurilt majja suunduv kaabel tuleb paigaldada kaitsetorusse. Anduri soovitusliku paigaldus-krguse korral rakendub signa-lisatsioon, kui mahutis on ruumi veel ca 200 liitrile heitveele.

    Septik

    Septik on sobilik lahendus ph-javee hea kaitstuse korral. Seda nimetatakse ka pinnaspuhastiks. Septik laseb loodusel oma isepu-hastusvimet kasutada. Kik te-kib ja muutub loomulikul teel ilma kahjustusteta inimese sek-kumine ei ole vajalik. Septik ka-sutab looduslikke baktereid, et

    muuta heitvesi loodusesse sobi-vaks aineks.

    Paigaldamiseks on vaja kind-lasti omavalitsusest luba ksida. Septik sobib kige paremini kui-va ja vett lbi laskvasse pinnasesse ning kaitstud phjaveega piirkon-da. Teistel juhtudel peaks omava-litsuse ehitus- vi keskkonnaspet-sialist hindama loodusolusid ja koosklastama projekti.

    Kige optimaalsem septiku maht on 2 m3. Selline on sobi-lik hepereelamule (kuni kuue-liikmelisele perele). See selitab pevas kuni 1000 liitrit pesu-, majapidamis- ja WC-vett.

    Septik on kolmeosaline. Ki-gepealt tuleb reovesi esimesse ptti, kus toimub esimene seli-tamine. Sealt lheb reovesi eda-si teise ning kolmandasse ptti. Lpuks vljub toru kaudu imb-vljakule, kus hakkab tle loo-duse jud.

    Pinnaspuhasti lhedale tuleks ehitada imbvljak, kuhu selita-tud vesi suunatakse. Selle vib ehitada ise, kasutades killustik-ku, sobiva teramduga loodus-likku vi kergkruusa. Kui aga loo-duslikud olud ei vimalda selli-

    selt imbvljakut ehitada, pakub Uponor ka imbpatja, millega on lihtne imbvljakut rajada.

    Annuspuhasti

    Tiheda asustusega ja koloogi-liselt tundlikes piirkondades so-bib kinnistusiseseks reoveekit-luseks annuspuhasti. Puhasti p-hineb annuspuhastustehnoloo-gial, aktiivmudaprotsessil ja fos-fori keemilisel sadestamisel. Bio-loogilise puhastuse sooritavad aktiivmudas elavad mikroorga-nismid.

    Puhastile kulub vhe maad, sest sellele ei pea jrgnema imb-vljak ega pinnasfilter. Annus-puhasti ttleb reovett portsjoni-te kaupa, sltumata tippkoormu-sest. Kogu protsess toimub suru-hu abil. Seade ttab vaikselt ja tarbitav vimsus on 50 W.

    Majaomanik peab vaid hoo-litsema kemikaalipaagi titmi-se ja septiku sette ravedamise eest ks-kaks korda aastas. Ke-mikaalipaagi titmine peaks ta-vaoludes toimuma umbes kol-me kuu tagant. Puhasti mahutite sees ei ole liikuvaid osi ega elekt-riosa. Samuti vahetamist nud-vat filtritidist. Kik hooldust va-javad liikuvad osad on maapeal-ses juhtkapis. Infopaneel asub majas ning kuvab iga rikketeate ja info digitaalsele ekraanile. In-fopaneeli ja juhtmeseade vaheli-ne side on juhtmevaba.

    See lahendus on kige kallim, aga see-eest kige mugavam ja sobib kikidesse tingimustesse.

    Sauna- ja suvilakaev

    Kui otsite lahendust suvilale vi niteks jrversele saunale, siis parim on vike sauna- ja suvila-kaev. Pesuvee keskkonnasbrali-kuks puhastamiseks piisab sau-nakaevust, majapidamisvee (ras-

    vad!) immutamiseks vajate lisaks suvilakaevu. Kigepealt juhitak-se reovesi saunakaevu, ja kui on tegu ka majapidamisveega, siis li-satakse saunakaevule suvilakaev.

    Neid on lihtne paigaldada igale isetegemisest lugu pidavale suvilaomanikule jukohane t. Pealegi mahuvad need transpor-diasendis kenasti tavalisse luuk-praga autosse. Mlema kae-vu maht on 250 l. Kuna kohe al-gab ka reovee ttlemine, vite arvestada 300 l reovee tarbimi-sega. Paigaldusvalmis komplek-tis on kaasas kik vajalik. Sauna-kaev on immutusaukudega, su-vilakaev aukudeta. Nende kae-vude paigaldamiseks eraldi luba vaja ei ole.

    Kuidas valida ige lahendus?

    Kigepealt tuleks minna omava-litsusse ja ksida, milline heit-veekitlus on piirkonnas luba-tud. Omavalitsuse spetsialist ai-tab kindlaks mrata phjavee kaitstust, planeeringuid jms, mis tulevikus hoiab ra lisakulutusi.

    Lisaks sellele viks melda kaugemale tulevikule, et mit-te mttetult raha raisata. Ni-melt karmistuvad Euroopa riiki-des nuded heitveekitluse ss-teemidele. Niteks Soomes ve-ti aastal 2004 vastu mrus, kus on tpsed tingimused, millele peab reovee puhastus vastama. Elanikele anti oma heitveekit-luse ssteemide selle mruse-ga koosklla viimiseks aega 10 aastat.

    Enamikus Phjamaades keh-testati nuded CE-mrgistuse-le. CE-mrgistust ei ole vima-lik tootele anda muidu, kui see on katsetatud vastavalt kehtiva-le standardile. Septikutele keh-tib standard EN12566:1, mille kohaselt neid testitakse kolme omadust kontrollides:n selitusvime (thtsaim oma-dus);n veepidavus;n lgikindlus.

    Eestis on hajaasustuses elava-te perede omapuhastite rajami-ne seni rangete mratlusteta ja mberehituse thtaegadeta.

    Lhtudes Phjamaade koge-musest, saaksite rajada oma koju kohe euronuetele vastava pu-hasti. On ju hea, et ka prast pik-ki kasutusaastaid vite muretult oma puhastusseadet edasi kasu-tada. Uponori septikul on niteks Soomes ainsana Sitac-tbikin-nitus (0023/06) ja loomulikult vastab see ka ENi standardile.

    DMITRI SOKOLOV

    Uponori heitveekitluse

    spetsialist

    5,3 m3 kogumismahuti.

    Septiku komplekt.

    Uponori uusim annus- puhasti. Prast paigaldust jvad maa-pinnal nha vaid puhasti kaaned.

    Septiku paigaldamine.

    Sauna- ja suvilakaevud.

    UPONOR

  • 17. mai 2012 E H I T U S J A R EMON T 3UUS MAA

    Kesoleva aasta esimesel poolel mdub viis aastat kinnisvara-buumi tipptasemest.

    See oli aeg, mil hinnatus haa-ras kogu Eesti, elanikkonna laenukoormus kasva