Ehitus ja remont (märts 2013)

  • Published on
    26-Mar-2016

  • View
    233

  • Download
    3

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Maalehe erinumber Ehitus ja remont (28. mrts 2013)

Transcript

<ul><li><p>M A A L E H E L I S A 28. mrts 2013</p><p>Pakume tooteid paekivist, graniidist, marmorist. </p><p>www.ungrukivi.ee</p><p>Klastage meie vast avatud mgiesindust Prnus Karja 4, tel 5349 4247, parnu@ungrukivi.ee. Ungru Paekivi O Kivikoda, Vike-Ahli, 90446 Ridala vald, LnemaaER 817tel 518 8350, 526 4682 raul@ungrukivi.ee</p><p>LOODUSLIKUD MATERJALID vrtustavad teie kodu</p></li><li><p>2E H I T U S J A R E M O N T Toimetaja Kaja Prgi, tel 661 3337, e-post: kaja.prygi@lehed.ee28. mrts 2013</p><p>Kes on kevad aeg mil inimesed hakkavad suure hinaga puid likama ning puude hooldamise tid tellima. </p><p>Arboristide Koja esimees Heiki Hanso paneb sdamele, et puude likamise alal konsulteeritaks spetsialistidega, kes testi tunnevad puittaimi ja oskavad neid igesti ning vrikalt majandada.</p><p>Heiki Hanso snul on algajatel hea alustada likamist viljapuudest, sest nende puhul jetakse enamasti suurem osa vrast alles ning juba aasta prast saab uuesti ktt proovida. </p><p>Fataalsem on lugu suurte plispuudega, mida on vga lihtne omaenese rumalusest ra rikkuda kahjuks on juba sel kevadelgi nha suurt hulka jdavalt kahjustatud puid. Sest lihtne on vtta mootorsaag ja see tvve la, kuigi ilusam, lihtsam ja ka tulemuslikum oleks kasutada arboristi abi.</p><p>Ladva ja vra eemaldamine rikub puu </p><p>rge tulbastage puud, rge ligake puul latva ja kogu vra maha! See rikub puu loodusliku vlimuse ja graatsia alatiseks. Surma</p><p>agoonias kasvatab puu uinuvatest pungadest suure hulga vesikasve, et kompenseerida kaotatud lehepinda, mis teda toidab. </p><p>Puu mtmete vhendamine on aastatepikkune projekt, mille peaks usaldama spetsialistide hoolde. Puuliigile omaselt vib vra vhendamine vtta koguni kuni 10 aastat, mille kestel tehakse puul kaks vi kolm hoolikalt lbi meldud likust, kus krbitakse okste tippe sobiva klg oksani. </p><p>Ettevaatust suurte okste likamisel!</p><p>Kui likate suuri puuoksi, vib viga saada mitte ainult puu, vaid ka inimesed: niteks on vga ohtlik puu otsa mootorsaega ronida ilma vljappeta. Teame mitmeid juhtumeid, kus ligatavad oksad on lkanud redeli koos seal askeldava tmehega mber. </p><p>Kui aga kindlasti on soov ise suuremaid oksi eemaldada, peaks jrgima kolme like phimtet: esiteks eemaldada oksa raskus ja viimaseks teha lpulige, tve lhedalt oksakrae pealt. Nii saame vltida vimalike rebendite teket.</p><p>Puu on organism ja tal on olemas kik kaitsemehhanismid </p><p>oma haavadega ise toime tulemiseks, seega pole otstarbekas teha kulutusi poelettidel pakutavate nn haavamrete peale, veel vhem kasutada selleks vanu vrve, lakke vms. </p><p>Siiski on oht, et suuremad liked lhevad mdanema. Enne puude likamist konsulteerige omavalitsusega, et selgitada vlja vimalik puude likamise kord.</p><p>Kase ja vahtra likamisel olge kevadel pigem tagasihoidlik. Kevadel on vahtral ja kasel intensiivne mahlajooksu aeg, mistttu tuleks vltida elusokste likamist sel perioodil. Lubatud on vaid vhene sekkumine, kui selleks on hdavajadus. Parim on nimetatud puudega tegelda suvel, kui mahlajooks on lppenud ja puu aktiivne. </p><p> Oma kodu valgustingimuste parandamine </p><p>Kui tundub, et plispuu varjab tuppa tulevat valgust, saab kindlasti midagi ra teha: harvendada vesivsud ja tihedasti puntras olevad oksad ning kujundada puule sobivam vra. </p><p>Alati ei pruugi kehvade valgustingimuste puhul olla s maja lhedal kasvaval kaunil plispuul, vahel piisab tihedamast </p><p>aknapesust, sisekujunduses heledamate toonide kasutamisest vi maja res olevate psaste ja vsa vhendamisest. </p><p>Hooldamata puudega kinnistu vrtus kahaneb</p><p>Selge on see, et hoolitsemata puudega kinnistu vrtus vheneb. Plispuud seavad omanikule teatud kohustusi: puu pidamise hind on igaaastane katuse hooldamine, vihmaveerennide puhastamine, lehtede riisumise vaev ning puu enese eest hoolitsemine. </p><p>Melge sellele enne puu istutamist vi puurohke kinnistu ostmist, sest viitsimatus lehti riisuda ja vesikasve ligata ei ole phjus puude raiumiseks. </p><p>Hoolduslikus sisaldab terve puu hooldamist</p><p>Kutseeetika kohaselt pakub arborist oma td maksimaalse kvaliteediga. Puuhoolduse tellimuse juurde kuuluvad elementaarsed td nagu terve puu hooldamine ladvast maapinnani puu vanusest sltumata.</p><p>Hoolduslikus sisaldab kigi kuivanud ning risti ja hrduvate okste, samuti vesikasvude kontrolli ja kaksikladva eemaldamist. </p><p>Kindlasti ei tohi puuhooldustid sooritades kasutada ronimisraudu, kuna need tekitavad puule rohkesti haavu. Samuti ei ole vimalik kvaliteetset hoolduslikust teha korvtstukilt, kuna sellega ei pse puu vra sisse, see lhub rohkesti oksi ning tihendab pinnast juurte mber.</p><p>Millal kutsuda appi arborist?</p><p>Ohumrgid, mille puhul puu abi vajab, on niteks kaksiklatv, teravanurgalised harud ja oksad, ristikasvanud oksad, puuseente viljakehad, kuivanud ja hrduvad oksad, nsused ja tormikahjustused. </p><p>Kindlasti ei saa htegi puud nimetada enne ohtlikuks, kui spetsialist on selle le vaadanud ja riskid hinnanud. Samamoodi, nagu endale saame diagnoosi arstilt ja koerale loomaarstilt, annab puudele diagnoosi puukirurg ehk arborist. </p><p>Kui otsustate kasutada spetsialistide abi, uurige kindlasti nende tausta SA Kutsekoja kodulehelt, soovitajaid, referentse ning vastutuskindlustuse olemasolu, mis nnetuse puhul kompenseeriks kulud.</p><p>GERLI RAMLER</p><p>Puulikuse aeg on kes</p><p>Hsti ligatud oksa haava sulgumise algus. Pildil on hari-liku tamme kolme aasta vanu-ne lige kusarmkude on htlase paksusega.</p><p>Looduslikult laasunud oksa ja sulgunud oksakrae vaade pikilikes.</p><p>Rebend on tekkinud he-likelisel oksa eemaldami-sel, kus oks oma raskuse mjul hakkab vajuma enne, kui lige lbi oksa juab.</p><p>Risti ja hrduvad oksad ei saa normaalselt areneda ja suure-maks kasvades on murdumis-ohtlikud. Need tuleb eemalda-da vi sobiva klgoksani tagasi ligata.</p><p>Sulgu- mise protsess on pooleli.</p><p>Sulgunud oksakrae peatab seene phjustatud mdaniku leviku, vttes seenelt hapniku. Kolle kapseldub puu sisemusse.</p><p>Oksa eemaldamine tvest eemal kahe likega, et ei tekiks rebendeid.</p><p>Suure haru eemaldamisel tekki-nud haav ei kasva kunagi kinni. Mida vanem on puu, seda vhem on tal judu suuri vigastusi pa-randada. Mdanik levib tvve ja nrgestab terve puu struktuuri ning seisukindluse.Tielikult sulgunud likehaav.</p><p>Valesti krbitud tveharu phjustatud mdanik on levinud tvesse.</p><p>Veel mned aastad ja likehaav on edukalt paranenud.</p><p>KAMIN SALVESTAMA!?</p><p>Kulastage meid messil EESTI EHITAB! www.koltsikaminad.ee</p><p>Selleks tuleb kamin lahti vtta, kuid ldjuhul piisab ainult soojakapi lammutamisest. Prast seda saab kaminasdamiku kohale paigaldada soojasalvestavad moodulid (CMA moodulid). Uue soojakapi ehitamisel kasutame soojasalvestavat plaati (CPA plaati). Sellega saavutame kaminal pea 90% kasuteguri ja 812tunnise salvestusaja ning seda kahe koldetie (7 + 7 kg) kuivade puudega ktmise korral.</p><p>Lhikese plemisaja (12 tunni) jooksul koldes toodetud vga suur hulk energiat juhitakse otse lbi soojasalvestavate moodulite, mis selle enne korstnasse suundumist salvestavad. Suitsugaasid jahutatakse temperatuurini suurusjrgus 130200 kraadi, soojasalvestavates moodulites olev soojus aga kiiratakse vlja pika aja (812 tunni) jooksul. Tnu sellele suureneb kamina vimsus 3040 kW-ni.</p><p>TEHNOLOOGIATELE</p></li><li><p>28. mrts 2013 E H I T U S J A R E M O N T 3</p><p>Krpimine on phi- vi ladvaoksa tagasilikamine sobivaklgoksani, mis peaks olema vhemalt kolmandiku lbimduga krbitavast oksast. ige lige tehakse vljuva oksaga samal kursil.</p><p>Kndistami-sel tekkivad vesikasvud ei lukustu tvesse nagu oksad. Nad on kiire-kasvulised ja masside ning purje-pinna suu-renedes hakkavad murduma.</p><p>Oskamatult krbitud puud krbivad ka teie mainet ja kinnistu vrtust.</p><p>Tulbastamine on enamasti puule pikk ja piinarikas surm ning puuomanikule inetu ja kulurohke lbu.</p><p>Vhendatud ja hooldatud vraga harilik prn Kuressaare keskvljakul enne ja prast.</p><p>HEIKI HANSO</p><p>Ideaalne saag kergemateks tdeks nii aias kui metsas! See hobikasutamiseks valmistatud saag on kerge kaaluga, teda on lihtne ksitseda ja ta on varustatud Easy Start ssteemiga. Lati pikkus: 14/35 cm 32 cm3 / 1,35 kW / 4,3 kg Vga mugav vtmeta ketipingutus ja ketivahetus.</p><p>Suureprane saag kttepuude likamiseks! likerge kivituse, krgete ohutusnuetele ja mugavusfunktsioonidega varustatud mootorsaag on soodsas hinnaklassis! Lati pikkus: 14/35 cm 35 cm3 / 1,7 kW / 4,4 kg</p><p>Talunikusaag - sobib puude langetamiseks, laasimiseks, kttepuude likamiseks ja jrkamiseks. Magneesiumsulamist korpus on kerge ja vastupidav. Lati pikkus: 15/38 cm 42,4 cm3 / 2,2 kW / 4,9 kg</p><p>Profi saag - ideaalne saag langetamiseks ja palgilikuseks. Thusam jahutus. Lati pikkus: 15/38 cm 50 cm3 / 2,8 kW / 5,4 kg</p><p>MAKITA aia- ja metsatehnika saadaval hstivarustatud ehitus- ja metsakauplustes!Ksi Makita tooteid edasimjatelt. Lisainfo: www.makita.ee</p><p>EA5000P38D</p><p>CATCatalytic Converter</p><p>EA3201S35A</p><p>CATCatalytic Converter</p><p>EA4300F38C</p><p>CATCatalytic Converter</p><p>EA3500S35B</p><p>CATCatalytic Converter</p><p>ks. e </p><p>tes!</p><p>ssteemigavarustatud saagi onvga kerge kivitada!</p><p>Ideaalne saag kergemateks tdeks nii aias kui metsas! See </p><p>EEAEAEAEAEAEAEAEAEEAEAEAEEAEEAAEAA323232323232332232232323222222222001010101010101010101010101000010101000100 S3S3S3S3S3S3S3S3S3S3S33S3S3S3335A5A5A5A5AA5A5A5A5A5555</p><p>Makita uue plvkonna mootorsaagide omadused:EasyStart - Vedruga starter koos optimaalse mootorijuhtimisega sae likergeks kivitamiseks.Touch&amp;Stop - Kik-hes-lliti (kivitus, seiskamine, poolgaas, huklapp).Primer pump sae kiireks kivitamiseks.MPI (Memory Power Ignition) - alati igeaegne, litpne ja tugev sde.CAT - Katalsaatoriga mudelite heitgaasid on madalamad seaduses ettenhtud normidest.</p></li><li><p>Toimetaja Kaja Prgi, tel 661 3337, e-post: kaja.prygi@lehed.ee28. mrts 20134E H I T U S J A R E M O N T </p><p>Uudne katusekivi hoiab elektrienergiat kokku ka suvel! Ja on taskukohase hinnaga!Innovatsioon katusekivide toot-mises kivi, mis on kuumust peegeldava pinnaga, millel on arhitektide soovil matt pinna-kate ning mida toodetakse vaid looduslikes vrvitoonides.</p><p>Inspiratsiooni katusekivi Est-Stein Polar loomiseks saime Phjamaade ja Baltikumi loodusest. Selle toote vlimus, vastupidavus ja omadused on vlja ttatud just meie kliima-piirkonnas vastu pidama. Ja mitte ainult kivil on ka hulgaliselt oma-dusi, mille saate oma kodu jaoks tle panna.</p><p> Matt pinnakate harmoneerub ja sobitub paljude fassaadimater-jalidega: tellis, puit, looduslik kivim vi krohv. Pikk eluiga innovaatiline ja uni-kaalne katusekivi pinnakate pakub ajas 30% suuremat vrvipsivust ja esteetilisust.</p><p> Looduslik vrvigamma peh-med, soojad ja looduslikud vrvid on trend tnapeva arhitektuuris. Parem sisekliima kodus spet-siaalne kuumust peegeldav katuse-kivi pind tagab inimsbraliku kliima toas ka suvel.</p><p>Spetsiaalne kuumust peegeldav katusekivi pind aitab hoida kokku energiat suvel. Kuidas?Katusekivil Est-Stein Polar on spet-siaalne pinnakiht, mis koosneb kvaliteetsest ja vastupidavast pol-meerist. See vimaldab peegeldada tagasi infrapunavalgust ja seega ka soojust. Kui katusekivi pind ei ole su-vel nii kuum, muutub tunduvalt inim-vrsemaks ka maja sisekliima. Eriti tumedate katusematerjalidega on su-vel tarvis eluruumide hku jahutada. Est-Stein Polariga on katusekivide alumine temperatuur keskmiselt kaks </p><p>kraadi jahedam! See on vga oluline vahe ning thendab suure tenosu-sega jahutamisest psemist.</p><p>Uus pinnakate pakub peale kuuma kaitse aga veelgi enamat kui katusekivi on vhem kuum, kestab pinnakate kauem. Fsika, mis toi-mib iga materjaliga! Samuti aeglusta-me Polariga globaalse soojenemise protsessi kulgu.</p><p>Kas nii ei kaota ktmise efekti talvel?Ei. Mitte priselus, mitte mrgatavalt. Miks? Meie kliimas on talvine pike vga nrk (leval vaid mni tund ja halva nurga all). Testi tulemused vi-davad maksimaalset kaotust sgisel- talvel umbes kmne euro vrtuses. Seda, palju aga hoitakse kokku energiat tubade jahutamisel kevadel- suvel, on raske eurodesse panna, kuna see sltub maja asu kohast ja paljudest teistest nanssidest.</p><p>Tuntav trend looduslheduse ja naturaalsuse pooleJuba mnda aega on eri valdkonda-des mrgata selget trendi naturaalsu-se ja looduslheduse poole. Materja-lide valik, vrvigamma ja omadused edastavad snumit mina hoolin! Eriti hsti on trendi mrgata hoone-te ja eramute sisedisainis. Est-Stein Polari katusekivi on vlja ttatud just sellist snumit edasi kandma. Tema matt pinnakate ja looduslikud vrvitoonid harmoneeruvad looduse, keskkonna ja trendika siseviimistlu-sega. </p><p>Kristjan KeertMonier O mgi- ja turundusjuht</p><p>* garantii 30 aastat* kuumust peegeldav pind* ajaliselt 30% pikem esteetiline kulumiskindlus* toodetud meldes loodusele ja looduslhedusele* saadaval 4 vrvitooni: savipunane, helehall, pruun, must* taskukohane hind: vrreldav kikide teiste materjalide hindadega</p><p>Kasulikud faktid katusekivi Est-Stein Polar kohta:</p><p>Monier OTallinn: Prnu mnt 139, tel 627 5560</p><p>Tartu: Riia 140c, tel 739 0128katus@monier.com www.monier.ee</p><p>Est-Stein Polar savipunane Est-Stein Polar helehall</p><p>Est-Stein Polar pruunEst-Stein Polar must</p><p>Ksi Est-Stein Polari hinna-kalkulatsiooni juba tna!</p><p>Kontrastiks modernsusele ja puhastele joontele on valikus ka looduslhedane trend: na-turaalsed materjalid, mis ajaga vaid vrtust koguvad. Kodu-maine puit, kivimid ja katuse-kivi koos villa, linase ja muude looduslhedaste materjalide-ga loovad kliima, kus tunnete end koduselt igal ajal. Allikas: JM trend report, 2012</p><p>Kik oleme mrganud nii paneelmajade kui ka eramute katuste kljes jpurikaid. Kui rkida ventilatsiooniala asjatundjatega, siis kinnitavad nad ksmeelselt: see on mrk mittekorras katusest vi pole soojapidavusega asjad paigas.</p><p>Usalda spetsialiste</p><p>Kevade lhenedes tasub melda sstmisele. Kui tulevatel talvedel ei taheta maksta kerkivaid soojaarveid, tuleb korda teha maja katus ning parandada maja ldist soojapidavust. </p><p>Parima lahenduse leidmiseks tasuks kohale kutsuda spetsialistid, kes koostavad soojakao kaardi ja selgitavad tpselt, kus mida parandada. </p><p>hes sellega tasuks tsiselt kaaluda ventilatsiooni kontrollimist, ja kui vaja, ka see vlja vahetada. </p><p>Koolifsikast teada tde on see, et soojenenud hk liigub les lbi lae, katuse ja seinakonstruktsioonide ning nii tekivad soojalekked. </p><p>Unustada ei vi ka vlistegurite mju: tuul ja niiskus vhendavad halvasti soojustatud konstruktsioonide soojapidavust. See omakorda suurendab kulusid maja kttele. Lisandub keskmisest suurem amortisatsioon. </p><p>Jpurikad katustel on selge mrk lemiste korruste ja katuse soojustuse puudulikkusest. Kui majakarp on vana, toob he hda likvideerimine kaasa teise ning seeprast tuleb suuremate soojustustde ettevtmisel konsulteerida asjatundajaga. </p><p>Majakarbi soojustamisel peab saama aru, et oluline osa on ventilatsioonil. Tavalise Tallinna Mustame vi Tartu Annelinna paneelmaja vlise soojustamise </p><p>tagajrjel ei piisa meile loomulikust ventilatsioonist. See peab toimima mehaanilise vljatmbe kaudu.</p><p>Soojustamisest ksi ei aita</p><p>Asja teeb selgeks firma Profener O juhataja Aivar Paabo. Hiljuti Tartus toimunud foorumil pommitati meest soojustamise ja hutamise alaste ksimustega. </p><p>Soojakadudele aitavad kaasa augud seintes vi akendes, eriti vanade majade puhul. Enamik korterihistuid loeb raha. Ventilatsiooni ja soojustustde tellimisel ptakse kokku hoida. Kige tavalisem viga on see, et jetakse maja klgedele ehitamata ventilatsiooniavad. Need peaksid olema iga korrusel ja iseg...</p></li></ul>