EHITUS JA REMONT (mai 2013)

  • Published on
    18-Mar-2016

  • View
    231

  • Download
    6

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Maalehe erinumber: EHITUS JA REMONT (16.mai 2013)

Transcript

<ul><li><p>M A A L E H E L I S A 16. mai 2013</p><p>www.feb.ee / e-post: feb@feb.ee / telefon: 654 8500TALLINN: Forelli 4 / Peterburi tee 44 / Paldiski mnt 247A (hulgiladu) TARTU: Ringtee 61B NARVA: Pukini 5 RAKVERE: Vase 1 / Narva 23F VILJANDI: Puidu 17 PRNU: Lina 22</p><p>Spetsialistid soovitavad, meistrid eelistavad.Sanitaar- ja keskkonnatehnika Triistad ja ehitusseadmed Elektri- ja nrkvoolussteemid</p><p>Kampaania kestab 13.05. - 09.06.</p><p>Nd FEBis Gustavsbergi Nautic seeria tooted soodushindadega!</p><p>Nautic 5500/5510</p><p> alla- vi tahavooluga kahessteemne loputus 3/6 l topeltseinaga loputuspaak kasutajasbralik loputusnupp Skaninaavia kvaliteet</p><p>tavahind 254.-</p><p> 190.-</p><p>WC Pott</p><p>5500301215/5510301215 </p><p>-25%</p><p>Nautic </p><p>Valamusegisti</p><p> jooksutoru pikkus 150 mm veesstu funktsioon energiasstu funktsioon 5 aastane garantii toodetud Rootsis</p><p>tavahind 106.-</p><p> 79.-</p><p>214045</p><p>-25%</p><p>Nautic 5556</p><p>Valamu</p><p> mdud 560x430 mm ruumi sstev kuju Skandinaavia kvaliteet segisti ei sisaldu hinnas</p><p>tavahind 57.-</p><p> 42.-</p><p>55569901</p><p>-26%</p><p>tavahind 57.-</p><p>Duilift</p><p> duitoru pikkus 870 mm vooliku pikkus 1,75 m kolmefunktsiooniline ksidu 5 aastane garantii</p><p>103250</p><p>Nautic</p><p>-26%</p><p> 42.-</p></li><li><p>Toimetaja Kaja Prgi, tel 661 3337, e-post: kaja.prygi@lehed.ee16. mai 20132E H I T U S J A R E M O N T </p><p>Aprill oli Eesti kinnisva-raturul ootuspraselt aktiivne, letades n- maagilise 3000 tehingu piiri ning jtkates viimas-te aastate tusutrendi. </p><p>Samas on meie kinnisvaraturg retult vastandlik ning kasvust vidavad enam vaid tmbekes-kused. Esmalt kige ldisema-test arvudest. Maa-ameti andme-tel toimus Eestis aprillikuu jook-sul 3446 kinnisvara ostu-mgi-tehingut, mis on mrtsist pea 16% ja aastatagusest aprillist ca 18% krgem tulemus. </p><p>Nagu teada, moodustavad mrkimisvrse osa meie kinnis-varaturust Tallinn ja Harjumaa. Niteks pealinnas oli aprill vii-maste aastate rekordiline toi-mus 1034 kinnisvara ostu-m-gitehingut. Viimati kerkis see arv le tuhande 2008. aasta aprillis. Samuti jtkas lespoole ronimist korteri keskmine ruutmeetrihind (aastaga suisa 15,6%).</p><p>Vastandlik Mandri-Eesti kinnisvaraturg</p><p>Teise suurema ja aina kasvava osa meie kinnisvaratehingutest moo-dustavad hoonestatud ja hoones-tamata maatulundusmaa tehin-gud. Niteks aprillis oli neid kok-ku 800 ehk 23,2% kigist tehin-gutest. </p><p>Ostjaks on paljudel juhtudel investorid nii meilt kui mujalt, soetades maatkke eesmrgiga hiljem need kallimalt edasi ma vi teenida ritulu talumees-telt ja suurfarmidelt, kes oma te-gevuseks maad vajavad. Samu-ti on ostjateks inimesed, kes pai-gutavad sinna oma raha, hoolda-vad maad ja teenivad tulu niteks PRIA toetustelt.</p><p>Vaadates Tallinnast ja selle lhivaldadest eemale, teistesse </p><p>maakondadesse, neme, et Ees-ti kinnisvaraturg on tegelikult s-nagi vastandlik. helt poolt on te-hingute hulk kasvamas, kuid tei-salt hinnatase tmbe- ja turismi-keskustest eemal aina langeb, pa-remal juhul tammub paigal. Vga palju on probleemide taga ks suur nimetaja vljarnne.</p><p>Niteks Kesk-Eestis tehti april-lis 363 tehingut, mis on viimase aasta keskmisest krgem tulemus ja aastaga on tus 22,6%. Samas on aga piirkonnas murekohaks thjenevad asulad ja kortermajad ning hinnatase aina langeb. M-letame ju uudiseid heeurostest korteritest Jrvamaal. Paljudes asulates, niteks Jgeval, antakse kortereid rile lihtsalt kommu-naalmaksete eest, et keegi silma peal hoiaks.</p><p>Luna-Eestis toimus aprillis 848 mgitehingut ja siin on aas-tane tus 12%. Peamine tmbe-keskus on Tartu ja sealne kinnis-varaturg kasvab. Selle phjuseks on tudengite ja investorite kr-val ka asjaolu, et peale Tallinna on see linn teine tmbekekus, kus rndesaldo on ldiselt positiivne. </p><p>Tehinguid toimus likoolilin-nas 197, mis on le keskmise tu-lemus. Aastaga on tus 47%, kuid niisuguse arvu taga on kindlas-ti ka see, et aprilli sattus mitme uusarenduse korterite ostu-m-gilepingute heaegne slmimine. Ka korterite hinnad seetttu vaik-selt kasvavad (aastaga 11,4%).</p><p>Luna poole minnes jb aga kinnisvaraturg vaiksemaks, ning kui populaarsemad Otep ja Viljandi vlja jtta, on hinnatase </p><p>htlane vi hoopis langev. Kikjal neis kohtades on probleemiks ini-meste lahkumine. Kui niteks Ka-gu-Eestis on rohkem ostjaid vana-dele taludele ja suvemajadele jr-ve lhedal, siis maa- ja linnalistes asulates jvad kortermajad tasa-pisi thjemaks ning pakkumine letab tugevalt nudluse.</p><p>Ida-Virumaast on lahkumise ja hbumise kontekstis ilmselt enim rgitud ja selle phjustel pole ehk pikemalt vaja enam pea-tudagi. Samas ka sealne kinnisva-raturg kasvab ning korterite hin-natase linnade-asulate kaupa on rmiselt erinev ja tugevalt lai-netav (niteks Kohtla-Jrvel ca 6080 eurot/m2 ja Narvas 300400 eurot/m2). </p><p>Aprillis toimus maakonnas 321 kinnisvara ostu-mgitehingut, mis on viimase 12 kuu likes hea tulemus. Aastaga on see hulk ker-kinud 16,3% ning paljuski on sel-le taga idanaabrid, kes siin hoog-salt ostavad ja mvad kortereid.</p><p>Lne-Eestil lheb kinnisvaras hsti</p><p>Lne-Eesti ja saarte kinnisvara-turg meenutab pigem Phja-Ees-tit, sest lisaks tehingute hulga kas-vule ka hinnatase pris paljudes kohtades kasvab. Eks oma suurt rolli mngivad siin nii turism kui ka suvitajad, maakodusid ja puh-kusekortereid soetajad.</p><p>Aprillis toimus selles piirkon-nas 459 ostu-mgitehingut, mis 12 kuu likes on keskmisest m-neti madalam tulemus (kuigi aas-tane tus on siiski ca 19%). Sa-</p><p>mas aga torkavad silma tehingu-te hulga suured hpped ja langu-sed, mille osaliselt phjustasid ka mdunud aastal toimunud suu-remad riigimaa mgid.</p><p>Kahes peamises suvituskesku-ses on hinnad aastaga tusnud Prnus 6,9% ja Kuressaares 31%. Haapsalus aga langenud 3%. </p><p>Samas tuleb elda, et protsen-tide suurust mjutab omajagu ka kallimate (niteks uusarenduste) vi odavamate korterite osatht-sus tehingute hulgas, mis Kures-saares ja Haapsalus kui vikestel kinnisvaraturgudel tuleb eriti sel-gelt esile. Ja seda isegi pikemaaja-lises, kvartaalses statistikas.</p><p>Praegune seis jtkub veel mnda aega</p><p>Tnavusi arenguid nii majanduses kui ka kinnisvaraturul vaadates vib eeldada, et sarnane olukord jtkub kindlasti veel lhemal aas-tal. Mis saab kaugemas tulevikus, sltub mitmest asjaolust, kuid on selge, et hinnatus ei saa pidevalt kesta ning toimub stabiliseerumi-ne, mida on juba tkk aega en-nustatud.</p><p>Vaadates hiskondlikke mee-leolusid ja muutusi, on selge, et Tallinn ja vlisriigid ning vhemal mral Tartu jvad endiselt rn-desihtideks. Seega saab kinnisva-raturu tus ka edaspidi osaks pi-gem tmbekeskustele ja popu-laarsetele suvituspiirkondadele ning langustrendid jvad kimbu-tama endisi tstuslinnu ja mono-funktsionaalseid asulaid. Inimes-te hulk ja huvid saavad kinnisva-raturul aina mravamaks.</p><p>RISTO VHI </p><p>Uus Maa Kinnisvarabroo </p><p>analtik</p><p>Kinnisvaraturg elavneb koos kevadega</p><p>Kui niteks Kagu-Eestis on rohkem ostjaid vanadele taludele ja suvemajadele jrve lhedal, siis maa- ja linnalistes asulates jvad kortermajad tasapisi thjemaks ning pakkumine letab tugevalt nudluse.</p><p>SHUTTERSTOCK</p><p>Maastikulahendused</p><p>Building Material Solutions</p><p>Klinkersillutis prl sinu koduuel!</p><p>Klinkersillutustelliste lai vrvivalik vimaldabhuvitavaid lahendusi, tagades kauni koduuepikkadeks aastateks.</p><p> Wienerberger AS Peterburi tee 46, 11415 Tallinn Telefon 618 1900 tallinn@wienerberger.com www.wienerberger.ee</p></li><li><p>16. mai 2013 E H I T U S J A R E M O N T 3</p><p>Kuidas vesi kraani saabTarbeveetorustikku saab majas vi korteris kujundada mitmel viisil. Esmalt tuleb teha otsus, kuidas torud paiknema hakkavad: kas seina peal vi seina, prandasse ja lakke peidetuna.</p><p>Ilu on vaataja silmades: kui kelle-legi meeldivad kenasti seina pea-le paigaldatud torud, siis ei saa ju selle vastu midagi olla. </p><p>Niisuguse lahenduse puhul tuleb loomulikult esmajoones kne alla traditsiooniline kol-mikpaigaldus. </p><p>Peidetud paigalduse korral on vimalusi rohkem: peale kol-mikssteemi sobivad siis ka kol-lektor- ja ringssteem. Peidetud paigaldusel tohib ehituskonst-ruktsioonide sees kasutada ai-nult lahtivetamatuid liitmikke. </p><p>Traditsiooniline kolmikssteem</p><p>Kolmikssteemi puhul tehakse iga tarbimispunkti juures magist-raaltorusse kolmikuga vljavte, mille kaudu vesi juab soovitud </p><p>kohta. Kolmikpaigalduse puhul on torukulu kige viksem.</p><p>Pisut keerukamaks muudab kolmikhendustega lahendu-se see, et kasutada tuleb eri l-bimduga torusid. Lhtekohas (niteks veemtja juures) peab toru diameeter olema suurem. Sel juhul on vajalik normvoolu-hulk ka kige kaugemas tarbi-mispunktis tagatud isegi siis, kui korraga kasutatakse vett mitmes kohas.</p><p>Lekkekindel kollektorssteem</p><p>Kollektorssteemis viiakse jao-tuskollektorist iga tarbimispunk-ti juurde oma toru. Tavaliselt ka-</p><p>sutatakse ainult he lbimdu-ga torusid ja neid kulub rohkem kui kolmikssteemis.</p><p>Samas on liitmike arv vik-sem ja seega on ka vimalikke lekkekohti vhem. Kollektorss-teem leevendab rhu kikumisi, mis vivad tekkida mis tahes het-kel, kui vett kasutatakse korraga ssteemi mitmes punktis.</p><p>Uudne ja hgieeniline ringssteem</p><p>Vhem on seni kasutatud ring-ssteemi. Selle lahenduse puhul on kik tarbimispunktid omava-hel jadahenduses ja viimasest tarbijast lheb toru algpunk-ti tagasi. Niisuguse paigalduse suur eelis on see, et vee rhk p-sib igas punktis igal hetkel he-sugune: lahendus vlistab rhu ja temperatuuri kikumise, kui vett kasutatakse korraga mit-mes tarbimispunktis. </p><p>Lisaks sellele paraneb mne-vrra ka torude ldine veevahe-tus. Seetttu seisab vesi torudes vhem, mis omakorda kahan-dab mikroorganismide paljune-misvimalusi.</p><p>Ringpaigaldus sobib eriti hs-ti kohta, kus on tegu suure hul-</p><p>ga tarbimispunktidega, mis vi-vad korraga kasutuses olla (ni-teks spordiklubi duiruumid). Ringssteemi on seni phjenda-matult vhe rakendatud seep-rast, et paigaldajatele on vhe tutvustatud neid liitmikke, mis vimaldaksid tarbimispunktide jadahendust mugavalt teha. Kuid need vahendid on tiesti olemas.</p><p>Pressliitmikega kraaniplvede sari</p><p>Uponori uus pressliitmikega kraaniplvede sari vimaldab olukorda hlpsasti lahendada. Sellesse sarja kuuluvate kraani-plvede ja paigaldusplaatide ka-sutamine lubab ringssteemis kerge vaevaga moodustada tp-seid ning tugevaid segistite hen-dusslmi.</p><p>Sellel sarjal on mitu eelist:n pressliitmikega kraaniplvi on lihtne hendada ja paigaldus-plaadiga seinale kinnitada;n paigaldusplaat on piisavalt pikk: tnu sellele sobib ka kve-rale ja konarustega seinale;n paigaldusplaadi saab ligata parajasse pikkusesse.</p><p>Et tarbevesi oleks puhas ja kvaliteetne, on veetorustiku ehitamisel vaja silmas pidada ka jrgmisi aspekte.</p><p>Klma vett tuleb kindlasti kaitsta soojenemise eest. Toru-de paigaldamisel on vaja jlgida, et soojaveetorud ei pseks kl-maveetorusid soojendama. Sel-le vastu aitab soojusisolatsioon. Peidetud klmaveetorud on ala-ti mistlik paigaldada hlsstorus-se, mis muu hulgas ei lase toru pinnale tekkival kondensveel sat-tuda konstruktsioonide sisse.</p><p>Hgieenilisuse aspektist lh-tudes on lubamatu niteks kast-miskraanile viiva tupikharu ku-jundamine. Kastmiskraani kasu-tatakse vaid mne kuu jooksul aastas, lejnud aja vesi seisab torus ja hakkab roiskuma, rikku-des kogu ssteemi vee. </p><p>Kastmiskraan tuleks kindlas-ti hendada lbijooksuga kraa-niplve abil, mille jrel on veel mni muu sagedasti kasutatav tarbimispunkt.</p><p>Sooja vett tuleb kaitsta jahtu-mise eest. Jahtunud leige vesi on suureprane keskkond mitme-suguste mikroorganismide vo-hamiseks, mis inimese tervise-</p><p>le ei pruugi vga sobida. Jahtu-mist aitab vltida sooja tarbevee ringlusssteem. Soojaveetorustik tuuakse viimase tarbija jrelt alg-punkti (boiler) tagasi ja vesi hoi-takse vikese ringluspumba abil pidevas liikumises. Nii tabatakse mitu krbest he hoobiga.</p><p>Esiteks on soe vesi alati igas tarbimispunktis kraani avamisel kohe olemas.</p><p>Teiseks jb ra tarbetu vee-kulu, sest enne sooja vee kohale-judmist ei pea vesi tkk aega as-jatult jooksma.</p><p>Et soe tarbevesi oleks puhas ja tervislik, ei tohi selle tempe-ratuur ringlusssteemi hes-ki punktis langeda rohkem kui 5. Ringluspumba vljallitami-ne halvendab elukeskkonda ja ei ole seega vga mistlik.</p><p>Niisiis tuleks tarbeveetorus-tiku kavandamisel ja ehitamisel igal juhul lhtuda phimttest meldud tehtud ning mit-te toimida vastupidi. ksnes nii saame olla kindlad, et meile elu-thtis kraanivesi on alati puhas ja ohutu.</p><p>JRI PSS Uponor Eesti O</p><p>UPONOR EESTI O</p><p>Lihtne paigaldadaRingssteemi kraaniplved fikseeritakse paigaldusplaadi abil. See on lihtne!</p><p>n Pistke lukustustihvt vastavasse paigaldusplaadi avasse.</p><p>n Paigaldage kruvi kraaniplve vasak- vi parem-poolsesse avasse.</p><p>n Asetage kraaniplv lukustustihvtile ja kinnitage kruviga paigaldus-plaadi klge. Seejrel saate plaadi seinale kinnitada.</p><p>R IN G S S T E E MI L I I TMIK U D</p><p>Klma vett tuleb kindlasti kaitsta soojenemise eest. Torude paigaldamisel on vaja jlgida, et soojaveetorud ei pseks klma - vee torusid soojendama.</p><p>Traditsiooniline kolmikssteem. Lekkekindel kollektorssteem. Uudne ja hgieeniline ringssteem.</p></li><li><p>Toimetaja Kaja Prgi, tel 661 3337, e-post: kaja.prygi@lehed.ee16. mai 20134E H I T U S J A R E M O N T </p><p>KLASSIK LA S B E S T I V A B A E T E R N I I T</p><p>1750 X 1130 mm / hall, telliskivipunane, pruun, kirsipunane</p><p>Vaata lhemalt www.eterniit.ee vi helista 610 7914</p><p>KSI KAMPAANIAHINNAGA ETERNIITI KIKIDEST EHITUSKAUPLUSTEST LE EESTI!</p><p>Suvi toob sooja ja ilusad ilmad, mis kutsuvad koduseinte vahelt vlja. Kahjuks hakkavad ka kurjamid siti aktiivse-malt sagima. </p><p>Statistika nitab, et turvaelemen-tideta aknad, rdu- ja terrassiuk-sed on majade kige suuremad turvalngad. Enne uute akende soetamist on soovitatav esitada endale ksimus: millist lisakait-set me kurikaelte vastu vajame?</p><p>ASi Plasto turundusspetsialis-ti Timo Kuke kinnitusel on igal nende tehasest vlja mineval ak-nal vhemalt ks turvapunkt. Kui inimene elab kortermajas esimesel korrusel vi maal paik-nevas individuaalelamus, tuleks see mgiesinduses aknaid telli-des kindlasti ra mainida.</p><p>Kaitse muukimise ja vandalismi eest</p><p>hest turvapunktist jb selli-sel juhul kindlasti vheks, usub Timo Kukk. Esimesele korrusele soovitame turvastandardile WK1 vastavaid aknaid, seda nii korter- kui eramajades. WK1-standard si-saldab muukimiskindlaid vastu-seid ning seenekujuliste tappide-</p><p>ga varustatud nur-gad kaitsevad akent vi rduust thusalt kigist nel-jast nurgast. Kohustuslik on puu-rimiskaitsega turvakepide.</p><p>Turvakepidemeid on vima-lik tellida kas vtmega lukustata-vaid vi siduriga. Turvaline ke-pide takistab suluseringi muuki-mist vljastpoolt ja ka klaaspake-ti lhkumisel ei saa akent kepi-demest avada.</p><p>Akna sisekljel on lukusta-tav kepide vajalik vikeste las-tega peredes. Lapsed ei saa siis nii kergelt aknaid avada, teab Kukk.</p><p>Tellida saab ka WK2 turva-tasemele vastavaid tooteid. Ni-</p><p>metatud tooted on lisaks ees-pool mainitule varustatud van-dalismivastaste klaaspakettide-ga, muutes aknad vastupidava-maks kergematele vigastustele. Need ei purune nii kergesti, ni-teks kiviga viskamisel.</p><p>Aknatootja annab garantii</p><p>Turvalahenduste hind sl-tub igal konkreetsel juhul projekti suurusest ja aken-de tpidest. WK1-lahen-dus kergitab avaneva akna </p><p>hinda umbes 6 eurot. WK2-lahendused on juba tunduvalt </p><p>kallimad, selgitab Kukk.Akende tellimisel nagu iga </p><p>teise toote puhul kehtib garantii. Plasto annab tellitavatele akende-le viieaastase garantii ning tehtud tdele (pai...</p></li></ul>