EHITUS JA REMONT (mai 2013)

  • View
    232

  • Download
    6

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Maalehe erinumber: EHITUS JA REMONT (16.mai 2013)

Transcript

  • M A A L E H E L I S A 16. mai 2013

    www.feb.ee / e-post: feb@feb.ee / telefon: 654 8500TALLINN: Forelli 4 / Peterburi tee 44 / Paldiski mnt 247A (hulgiladu) TARTU: Ringtee 61B NARVA: Pukini 5 RAKVERE: Vase 1 / Narva 23F VILJANDI: Puidu 17 PRNU: Lina 22

    Spetsialistid soovitavad, meistrid eelistavad.Sanitaar- ja keskkonnatehnika Triistad ja ehitusseadmed Elektri- ja nrkvoolussteemid

    Kampaania kestab 13.05. - 09.06.

    Nd FEBis Gustavsbergi Nautic seeria tooted soodushindadega!

    Nautic 5500/5510

    alla- vi tahavooluga kahessteemne loputus 3/6 l topeltseinaga loputuspaak kasutajasbralik loputusnupp Skaninaavia kvaliteet

    tavahind 254.-

    190.-

    WC Pott

    5500301215/5510301215

    -25%

    Nautic

    Valamusegisti

    jooksutoru pikkus 150 mm veesstu funktsioon energiasstu funktsioon 5 aastane garantii toodetud Rootsis

    tavahind 106.-

    79.-

    214045

    -25%

    Nautic 5556

    Valamu

    mdud 560x430 mm ruumi sstev kuju Skandinaavia kvaliteet segisti ei sisaldu hinnas

    tavahind 57.-

    42.-

    55569901

    -26%

    tavahind 57.-

    Duilift

    duitoru pikkus 870 mm vooliku pikkus 1,75 m kolmefunktsiooniline ksidu 5 aastane garantii

    103250

    Nautic

    -26%

    42.-

  • Toimetaja Kaja Prgi, tel 661 3337, e-post: kaja.prygi@lehed.ee16. mai 20132E H I T U S J A R E M O N T

    Aprill oli Eesti kinnisva-raturul ootuspraselt aktiivne, letades n- maagilise 3000 tehingu piiri ning jtkates viimas-te aastate tusutrendi.

    Samas on meie kinnisvaraturg retult vastandlik ning kasvust vidavad enam vaid tmbekes-kused. Esmalt kige ldisema-test arvudest. Maa-ameti andme-tel toimus Eestis aprillikuu jook-sul 3446 kinnisvara ostu-mgi-tehingut, mis on mrtsist pea 16% ja aastatagusest aprillist ca 18% krgem tulemus.

    Nagu teada, moodustavad mrkimisvrse osa meie kinnis-varaturust Tallinn ja Harjumaa. Niteks pealinnas oli aprill vii-maste aastate rekordiline toi-mus 1034 kinnisvara ostu-m-gitehingut. Viimati kerkis see arv le tuhande 2008. aasta aprillis. Samuti jtkas lespoole ronimist korteri keskmine ruutmeetrihind (aastaga suisa 15,6%).

    Vastandlik Mandri-Eesti kinnisvaraturg

    Teise suurema ja aina kasvava osa meie kinnisvaratehingutest moo-dustavad hoonestatud ja hoones-tamata maatulundusmaa tehin-gud. Niteks aprillis oli neid kok-ku 800 ehk 23,2% kigist tehin-gutest.

    Ostjaks on paljudel juhtudel investorid nii meilt kui mujalt, soetades maatkke eesmrgiga hiljem need kallimalt edasi ma vi teenida ritulu talumees-telt ja suurfarmidelt, kes oma te-gevuseks maad vajavad. Samu-ti on ostjateks inimesed, kes pai-gutavad sinna oma raha, hoolda-vad maad ja teenivad tulu niteks PRIA toetustelt.

    Vaadates Tallinnast ja selle lhivaldadest eemale, teistesse

    maakondadesse, neme, et Ees-ti kinnisvaraturg on tegelikult s-nagi vastandlik. helt poolt on te-hingute hulk kasvamas, kuid tei-salt hinnatase tmbe- ja turismi-keskustest eemal aina langeb, pa-remal juhul tammub paigal. Vga palju on probleemide taga ks suur nimetaja vljarnne.

    Niteks Kesk-Eestis tehti april-lis 363 tehingut, mis on viimase aasta keskmisest krgem tulemus ja aastaga on tus 22,6%. Samas on aga piirkonnas murekohaks thjenevad asulad ja kortermajad ning hinnatase aina langeb. M-letame ju uudiseid heeurostest korteritest Jrvamaal. Paljudes asulates, niteks Jgeval, antakse kortereid rile lihtsalt kommu-naalmaksete eest, et keegi silma peal hoiaks.

    Luna-Eestis toimus aprillis 848 mgitehingut ja siin on aas-tane tus 12%. Peamine tmbe-keskus on Tartu ja sealne kinnis-varaturg kasvab. Selle phjuseks on tudengite ja investorite kr-val ka asjaolu, et peale Tallinna on see linn teine tmbekekus, kus rndesaldo on ldiselt positiivne.

    Tehinguid toimus likoolilin-nas 197, mis on le keskmise tu-lemus. Aastaga on tus 47%, kuid niisuguse arvu taga on kindlas-ti ka see, et aprilli sattus mitme uusarenduse korterite ostu-m-gilepingute heaegne slmimine. Ka korterite hinnad seetttu vaik-selt kasvavad (aastaga 11,4%).

    Luna poole minnes jb aga kinnisvaraturg vaiksemaks, ning kui populaarsemad Otep ja Viljandi vlja jtta, on hinnatase

    htlane vi hoopis langev. Kikjal neis kohtades on probleemiks ini-meste lahkumine. Kui niteks Ka-gu-Eestis on rohkem ostjaid vana-dele taludele ja suvemajadele jr-ve lhedal, siis maa- ja linnalistes asulates jvad kortermajad tasa-pisi thjemaks ning pakkumine letab tugevalt nudluse.

    Ida-Virumaast on lahkumise ja hbumise kontekstis ilmselt enim rgitud ja selle phjustel pole ehk pikemalt vaja enam pea-tudagi. Samas ka sealne kinnisva-raturg kasvab ning korterite hin-natase linnade-asulate kaupa on rmiselt erinev ja tugevalt lai-netav (niteks Kohtla-Jrvel ca 6080 eurot/m2 ja Narvas 300400 eurot/m2).

    Aprillis toimus maakonnas 321 kinnisvara ostu-mgitehingut, mis on viimase 12 kuu likes hea tulemus. Aastaga on see hulk ker-kinud 16,3% ning paljuski on sel-le taga idanaabrid, kes siin hoog-salt ostavad ja mvad kortereid.

    Lne-Eestil lheb kinnisvaras hsti

    Lne-Eesti ja saarte kinnisvara-turg meenutab pigem Phja-Ees-tit, sest lisaks tehingute hulga kas-vule ka hinnatase pris paljudes kohtades kasvab. Eks oma suurt rolli mngivad siin nii turism kui ka suvitajad, maakodusid ja puh-kusekortereid soetajad.

    Aprillis toimus selles piirkon-nas 459 ostu-mgitehingut, mis 12 kuu likes on keskmisest m-neti madalam tulemus (kuigi aas-tane tus on siiski ca 19%). Sa-

    mas aga torkavad silma tehingu-te hulga suured hpped ja langu-sed, mille osaliselt phjustasid ka mdunud aastal toimunud suu-remad riigimaa mgid.

    Kahes peamises suvituskesku-ses on hinnad aastaga tusnud Prnus 6,9% ja Kuressaares 31%. Haapsalus aga langenud 3%.

    Samas tuleb elda, et protsen-tide suurust mjutab omajagu ka kallimate (niteks uusarenduste) vi odavamate korterite osatht-sus tehingute hulgas, mis Kures-saares ja Haapsalus kui vikestel kinnisvaraturgudel tuleb eriti sel-gelt esile. Ja seda isegi pikemaaja-lises, kvartaalses statistikas.

    Praegune seis jtkub veel mnda aega

    Tnavusi arenguid nii majanduses kui ka kinnisvaraturul vaadates vib eeldada, et sarnane olukord jtkub kindlasti veel lhemal aas-tal. Mis saab kaugemas tulevikus, sltub mitmest asjaolust, kuid on selge, et hinnatus ei saa pidevalt kesta ning toimub stabiliseerumi-ne, mida on juba tkk aega en-nustatud.

    Vaadates hiskondlikke mee-leolusid ja muutusi, on selge, et Tallinn ja vlisriigid ning vhemal mral Tartu jvad endiselt rn-desihtideks. Seega saab kinnisva-raturu tus ka edaspidi osaks pi-gem tmbekeskustele ja popu-laarsetele suvituspiirkondadele ning langustrendid jvad kimbu-tama endisi tstuslinnu ja mono-funktsionaalseid asulaid. Inimes-te hulk ja huvid saavad kinnisva-raturul aina mravamaks.

    RISTO VHI

    Uus Maa Kinnisvarabroo

    analtik

    Kinnisvaraturg elavneb koos kevadega

    Kui niteks Kagu-Eestis on rohkem ostjaid vanadele taludele ja suvemajadele jrve lhedal, siis maa- ja linnalistes asulates jvad kortermajad tasapisi thjemaks ning pakkumine letab tugevalt nudluse.

    SHUTTERSTOCK

    Maastikulahendused

    Building Material Solutions

    Klinkersillutis prl sinu koduuel!

    Klinkersillutustelliste lai vrvivalik vimaldabhuvitavaid lahendusi, tagades kauni koduuepikkadeks aastateks.

    Wienerberger AS Peterburi tee 46, 11415 Tallinn Telefon 618 1900 tallinn@wienerberger.com www.wienerberger.ee

  • 16. mai 2013 E H I T U S J A R E M O N T 3

    Kuidas vesi kraani saabTarbeveetorustikku saab majas vi korteris kujundada mitmel viisil. Esmalt tuleb teha otsus, kuidas torud paiknema hakkavad: kas seina peal vi seina, prandasse ja lakke peidetuna.

    Ilu on vaataja silmades: kui kelle-legi meeldivad kenasti seina pea-le paigaldatud torud, siis ei saa ju selle vastu midagi olla.

    Niisuguse lahenduse puhul tuleb loomulikult esmajoones kne alla traditsiooniline kol-mikpaigaldus.

    Peidetud paigalduse korral on vimalusi rohkem: peale kol-mikssteemi sobivad siis ka kol-lektor- ja ringssteem. Peidetud paigaldusel tohib ehituskonst-ruktsioonide sees kasutada ai-nult lahtivetamatuid liitmikke.

    Traditsiooniline kolmikssteem

    Kolmikssteemi puhul tehakse iga tarbimispunkti juures magist-raaltorusse kolmikuga vljavte, mille kaudu vesi juab soovitud

    kohta. Kolmikpaigalduse puhul on torukulu kige viksem.

    Pisut keerukamaks muudab kolmikhendustega lahendu-se see, et kasutada tuleb eri l-bimduga torusid. Lhtekohas (niteks veemtja juures) peab toru diameeter olema suurem. Sel juhul on vajalik normvoolu-hulk ka kige kaugemas tarbi-mispunktis tagatud isegi siis, kui korraga kasutatakse vett mitmes kohas.

    Lekkekindel kollektorssteem

    Kollektorssteemis viiakse jao-tuskollektorist iga tarbimispunk-ti juurde oma toru. Tavaliselt ka-

    sutatakse ainult he lbimdu-ga torusid ja neid kulub rohkem kui kolmikssteemis.

    Samas on liitmike arv vik-sem ja seega on ka vimalikke lekkekohti vhem. Kollektorss-teem leevendab rhu kikumisi, mis vivad tekkida mis tahes het-kel, kui vett kasutatakse korraga ssteemi mitmes punktis.

    Uudne ja hgieeniline ringssteem

    Vhem on seni kasutatud ring-ssteemi. Selle lahenduse puhul on kik tarbimispunktid omava-hel jadahenduses ja viimasest tarbijast lheb toru algpunk-ti tagasi. Niisuguse paigalduse suur eelis on see, et vee rhk p-sib igas punktis igal hetkel he-sugune: lahendus vlistab rhu ja temperatuuri kikumise, kui vett kasutatakse korraga mit-mes tarbimispunktis.

    Lisaks sellele paraneb mne-vrra ka torude ldine veevahe-tus. Seetttu seisab vesi torudes vhem, mis omakorda kahan-dab mikroorganismide paljune-misvimalusi.

    Ringpaigaldus sobib eriti hs-ti kohta, kus on tegu suure hul-

    ga tarbimispunktidega, mis vi-vad korraga kasutuses olla (ni-teks spordiklubi duiruumid). Ringssteemi on s