Ehitus ja renoveerimine | sügis 2012

  • Published on
    10-Mar-2016

  • View
    247

  • Download
    5

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Ehitus ja renoveerimine

Transcript

  • & Lehe kujundas ja toimetas Eesti Pevaleheteema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Margit Laasnurmmargit.laasnurm@lehed.ee, tel 680 4629

    Ehita SGIS 2012renoveerirenoveeriSSTA KTTEKULUDELT KUNI 50%

    Ametlik maaletooja: Bestair O Tel: 60 64 350 info@bestair.ee www.bestair.ee

    Klastage meid Delta Plaza majas Prnu mnt 141, 9. korrus, Tallinn vi helistage meile numbril 60 64 350 ja me tleme kui palju te viksite aastas kttekuludelt ssta.

    HK-VESI SOOJUSPUMBAD

    (ei sisalda paigaldust)Hinnad alates 4699 eurost

    HK-HK SOOJUSPUMBAGATASUTA KVALITEETNE PUIDUST VLISOSA KATE

    * Vlisosa kate kuni 31.12.12 iga Toshiba hk-hk soojuspumba ostuga. Kampaania kehtib 17.09 - 31.12.2012

    *Teler Panasonic Plasma 3D TX-L42U5E kuni 31.12.12 iga Panasonic hk-vesi soojuspumba ostuga. Kampaania kehtib 17.09 - 31.12.2012

    AQUAREA T-CAP

    100% vimsus kuni -15C

    5 AASTATKOMPRESSORI

    GARANTIID

    HK-VESI SOOJUSPUMBAGATASUTA 42 FULL HD TV *

    *

    COPkuni

    4,74AQUAREA T - CAP

    A klassi energiasstmine

    HKSOOJUSPUMBAD

    HK-HK SOOJUSPUMBADHinnad koos paigaldusega

    alates 1499 eurost

    TM testi-vitja

    COPkuni

    5,36Ttab

    ka -25C

    AMETLIKULT MAALE-TOOJALT

    Vertailu

    TM ajakirja 05 / 2010

    TESTIVITJA

    SOOME

    "KESKMISELT KOKKUHOITAVA ENERGIA HULK ON TOSHIBA SOOJUSPUMBAL VRDLUSE KIGE SUUREM. "

    Allikas: Soome TM Rakennusmaailm, 05/2010

  • 3Priit Liiviste

    Kuigi senini pole tavapraselt van-nitubades ja duinurkades viimist-lusmaterjalina puitu selle vrdle-misi lhikese eluea tttu eriti palju kasutatud, on puit ige metoodika ja ehitustehnika korral ka niiske-tes ruumides kllaltki mistlik ja originaalne lahendus, ning puitvii-mistlusega vannitoa vi duiruumi eluiga ei pruugi tavaprase plaadi-tud vannitoa omale alla jda.

    Puidu kasutamine vannitoas on arhitekt Ants Salumi hinnan-gul hea vaheldus keraamilistele plaatidele ja niisketes ruumides sobib kasutamiseks nii kallivitu tiikpuu kui ka odavam termot-deldud puit.

    Et puit niiskusele paremini vastu peaks, tuleks pinda litada vi vahatada. Siiski sellest veelgi olulisem on hoolikalt jlgida ven-tilatsiooninuete titmist. leni puiduga kaetud vannitoa puhul on vga oluline, et ventilatsioon oleks lisaks ruumile ka seinte ja lae taga.

    Niteks seinaviimistluses ka-sutatav puit peaks olema kindlasti tagantpoolt ventileeritud 2,5-sen-timeetrise hkvahega see vldib kehva huvahetuse tttu tekkida vivat vimalikku niiskuskahjus-tust, soovitab Ants Salum.

    Puidu kestvus vannitoas sl-tub sellest, kui kiiresti mrjaks vi liigniiskeks saanud puit ra kuivab. Kuivamine peab olema tagatud ka suveperioodil, kui sise-ruume meil tavapraselt ei keta, lisab ta.

    Ka sisearhitekt Elari Paimets rhutab puitvannitoas ventilat-siooni suurt thtsust.

    ldiselt pole puidu kasutami-sel niisketes ruumides piiranguid, kui puitu korralikult vastavate vahenditega tdeldakse ja kor-ralikult viimistletakse. Kindlasti peab olema hea ventilatsioon, sest pidevas niiskuses lhevad plaadivuugidki hallitama, manit-seb Paimets.

    Thtsaimaks saab siiski venti-

    Vannituba vi duiruumi saab tiesti edukalt ka ainult puiduga viimistledaPuitviimistlusega vannitoa vi duiruumi eluiga ei pruugi tavaprase plaaditud vannitoa omale alla jda.

    latsioon ja kte. Kui tegu on vana ehitisega, oleks vimaluse korral mistlik ehitada uus, korraliku sei-na-, lae- ja prandaventilatsiooni-ga vannituba.

    Vannitoa puitprand tuleb ehitada laevatekinaRain Ader sisustussalongist Ruut-meeter rhutab, et puitpranda tegemisel vannituppa tuleks sel-

    le niiskuskindlust eriti hoolikalt jlgida.

    Kui vannituppa ehitada puit-prand, on see oluline teha n- lae-vatekina ehk siis prandalaudade vahed tuleb tita kummimastik-siga, et niiskus ei pseks puidu vahele ja alla. Kui puitprandat korrapraselt hooldada ja nuete-kohaselt kasutada, on see ka van-nitoas eluaegne, usub Ader.

    Kui ilmnevad juba niiskus-kahjustuse tundemrgid, siis on ilmselt hiljaks jdud hooldami-sega vi on niiskus puidu vahele psenud, lisab Ader, kelle snul tuleb sellises olukorras vastavalt kahjustuse suurusele teha hool-duslitust vi parandada kohad, kust niiskus puidu vahele pseb.

    Puidust saab teha ka vanne ja kraanikausseEesti Metsa- ja Puidutstuse Lii-du puitehituse klastri projektijuht Mrt Riistop julgustab huvilisi pla-neeritavatesse puitviimistlusega vannitubadesse ka puidust vanne ja kraanikausse paigaldama.

    Traditsioonilised puitvannid on olnud kuusepuust, praegu ka-sutatakse ka tamme ja mningaid teisi puiduliike. Vannidele ja kraa-nikaussidele on kaks lhenemist: pinnakatet ei ole vi on see vhe-mrgatav. Puidu vananemine ja eluea piiratus on loomulik ja seda ei pea peitma. Teine variant on see, et puit kaetakse mitmekord-se paadilaki kaitsekihiga, selgitab Mrt Riistop.

    Kahjustuste ilmnemisel Riistop keemilist trjet ei soovita ning kui kahjustus letab aktsepteeritava piiri, tuleb tema hinnangul kahjus-tatud osad lihtsalt asendada.

    Juhul, kui puitmajas on karta, et niiskus vib levida sisevoodrist vi prandast kaugemale, on lugu muidugi hullem ja kahjustuste lik-videerimisega pole mtet oodata, sest need vivad tekkida vammi nol. Pinnad tuleks avada ja t korralikult ra teha, tpsustab Riistop.

    Foto: Mrt Riistop (Eesti Metsa- ja Puidutstuse Liit)

    Foto: Shutterstock

    Puidu kasutamine vannitoas on arhitekt Ants Salumi hinnangul hea vaheldus keraami-listele plaatidele ja niisketes ruumides sobib kasutamiseks nii kallivitu tiikpuu kui ka odavam termotdeldud puit.

  • 4Priit Liiviste

    Radoon on kopsuvhki haigestu-mise riski suurendav radioaktiiv-ne gaas, mis tungib hoonetesse altpoolt. Keskkonnaministeeriumi kiirgusspetsialisti Evelyn Pesuri snul ei pra inimesed vaatamata teadvustamistle radooniohule piisavalt thelepanu, sest seda pole mrgata ja tunda.

    Et kiirguse valdkonnaga tege-leb Eestis peamiselt keskkonna-ministeerium, siis nii meie kui ka keskkonnaministeeriumi allasutus keskkonnaamet on jrjepidevalt te-gelenud inimeste teadlikkuse tst-misega kiirgusest lhtuvate ohtude osas. Paraku on radioaktiivne gaas radoon lhnatu, vrvitu ja maitsetu, mistttu inimesed ei pra sellele piisavalt thelepanu ja ldine tead-likkus selles osas on madal. Seega ei pruugi inimesed seetttu teada-gi, et elavad hes majas n- hletu tapjaga, nendib Pesur.

    Pesuri snul ei saa seda vita ainuksi tavakodanike kohta, ka planeeringute koostajad ja ehita-jad peaksid tema hinnangul radoo-niprobleemiga rohkem arvestama.

    Radoonioht vib varitseda igal poolRadooniohtlikke alasid leidub mit-

    Ohtliku radoongaasi vastu on vimalik edukalt videldaInimeste ldine teadlikkus radooni ohtlikkusest ja tervistkahjustavast toimest on kahjuks sna madal.

    mel pool Eestis ning nii vanades kui ka sna uutes hoonetes.

    Kige radooniohtlikumad alad esinevad Phja-Eesti klindivndis alates Paldiskist kuni Narvani, nii klindi nlvadel kui ka klindi peal ja all mitme kilomeetri laiuse vna. Samuti on radooniohtlik Rakvere fosforiidimaardla piirkond ning rida alasid Luna-Eestis devoni sette-kivimite levilal, selgitab radooni-teema ks suurimaid spetsialiste Valter Petersell Eesti geoloogiakes-kusest. Kige suuremas ohus on Evelyn Pesuri snul halvasti ehi-tatud vi kehvasti renoveeritud hooned.

    Et radoon satub Eestis hoo-nesse peamiselt majaalusest pinnasest, siis kui vundament vi hoonealune kelder on halva kvali-teediga, psebki radoon majja, selgitab Pesur.

    Ka uued majad vivad olla ohu allikadOn vale arvata, et tegemist on ai-nult vanade hoonete probleemiga meie mtmised nitavad, et nn ehitusbuumi ajal on samuti ehi-tatud ebakvaliteetseid maju, kus radoonisisaldus vib mnikord olla isegi suurem kui vanemates maja-des, lisab Pesur.

    Phjusena toob Pesur vlja as-

    jaolu, et hoone on muidu ehitatud energiasstlikuks, kuid pranda kvaliteedile ei ole thelepanu p-ratud. Sellisel juhul saab radoon kll majja, kuid sealt enam vlja ei pse.

    Vanemates majades esineb loomulik ventilatsioon, rahvakeeli tuuletmme, mille tttu satub hoo-nesse ka vlishku, mis radooni mrgataval mral ei sisalda.

    Radooniohu tuvastamiseks vivad inimesed Pesuri snul tellida mtmise, mis maksab umbes 50 eurot ja mille tulemu-sena on vimalik teada saada, kas radoonisisaldus hoones on normaalne vi liiga suur. Vima-lik on tellida nii pikaajalist mt-mist, mis on usaldusvrsem, kui ka lhiajalist mtmist, mille eeliseks on kiire tulemus hetke-olukorra kohta.

    Teine variant tavainimese jaoks on paluda kiirguskeskuselt (www.kiirguskeskus.ee), et talle saadetaks postiga alfatundlikud detektorid (need on tabletid, mille diameeter on 56 cm, paksus kuni 2 cm) koos lhikese paigaldamise juhendiga.

    ks detektor paigaldatakse ta-valiselt magamis- ja teine ttup-pa, kuid kindlasti ktteperioodil ja vhemalt kaheks kuuks. Lisaks

    on vimalik soetada radooniandu-reid, mille hind algab u 30 eurost.

    Mida teha, kui selgub radoonioht?Kui inimene on avastanud oma majas normaaltasemest krgema radoonitaseme, peaks ta Valter Pe-terselli snul esimesel lhenemisel selgitama vlja majaaluse pinnase radooniriski taseme. See vimal-dab selgitada olulisemad phju-sed, kust radoon eluruumidesse tuleb, ja tulemustele tuginedes kavandada meetmed.

    Enne hoone ehituse algust tu-leks alati teha phjalik maa-aluse pinnase radooniriski taseme ana-ls kahe meetodiga, et projektee-rijad saaksid andmete alusel vtta kasutusele radoonivastased meet-med (nt vundamendituulutus vi radoonikile).

    Radoonitrjekeskuse spetsia-list Mait Saar tuletab meelde, et radooniohtu saab majapidamises oluliselt vhendada ka vga lihtsa-te vahenditega.

    Kige esimene asi, mida ini-mene ise saab teha, on ruume tihti hutada. Kui tasemed on aga vga krged, tuleks prduda spetsialis-ti poole, kes vastavalt hoone tbi-le lahenduse vlja ttab, selgitab Saar.

    Radoonim