Eluruum 2011 sügis

  • View
    271

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Postimehe sisustuseri

Transcript

  • ELURUUMPostimehe sisustuseri november 2011

  • 22. november 20112 ELURUUM

    Sisukord

    Tulevikukodu: mnus elanikele, hea keskkonnale 4

    Kodu ostmine teekond unistustest reaalsuseni 6

    Kui armas kodu tuleb ma 10

    Nuandeid kodu kujundamiseks 11

    Armsad Eesti asjad 12

    Rivad on iga kodu loomulik osa 14

    Vtame katusealused eluruumina kasutusele 16

    Too nutikas rohelus eluruumi 17

    Vrvitud vannituba lihtsalt saavutatav vastupidav tulemus 18

    Teline kodukino 18

    rikodu Brsselis 22

    Vljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, Tallinn, tel 666 2202, faks 666 2301

    Teemalehe toimetaja: Rain Uusen, tel 666 2194, rain.uusen@postimees.ee

    Projektijuht:Marianne Peep, tel 666 2188marianne.peep@postimees.ee

    Kljendus: Andrus Rebane

    JUHTKIRI. On hmmastav, kuidas vahel vivad vikseimad pisiasjad tekitada turvalise ja sooja kodutunde ka kige hma-ramal hetkel, samas peavad kindlalt paigas olema neli seina ja katus ning kodu ja pere arenguvisioonid, eelarve, kindlustusle-pingud ja palju muud, et tekiks teline koduharmoonia.

    Kik

    kan

    gad

    ja ta

    rvik

    ud K

    anga

    dzun

    glis

    t se

    lle k

    upon

    giga

    nov

    emb

    ri l

    pun

    i

    -30%

    (alla

    hind

    luse

    d ar

    vest

    atak

    se a

    lghi

    nnas

    t kas

    sas,

    al

    lahi

    ndlu

    skp

    ongi

    d p

    aral

    leel

    selt

    ei k

    ehti)

    WWW.KANGADZUNGEL.EE

    Thjendusmk

    -50% 20. detsembrini!

    Mustame tee 60 Kangadzungel kolib Ekskaubamajja Mustame tee 4 aastal 2012.

    Kangadzungel aitab suurendada isetegemise ja loomise rme!

    Tule ammutama inspiratsiooni meie kauplustest!

    Rain Uusenteemalehe toimetaja

    Eluruumid meie mber on alati seotud meie unistuste ja nende elluviimisega. ks ige kodu aitab meil edukalt jrgida kiki meie visioone. Just unistamisest rgib intervjuus Kristel Kossarile arhi-tektuuribroo MOI looja, arhitekt Margus Paut, kes julgustab oma kodu planeerides ja luues jagama oma unistusi ning kaugemale ula-tuvaid visioone ka arhitektiga.

    Pauti snul on ige tundega kodu saavutatud siis, kui lbimel-dud lahendused jaksavad meid ka aastate mdudes inspireerida, luues kutsuva keskkonna pere ja spradega hiselt toimetamiseks.

    Terviklik koduKui arhitekt aitab eluruumid meie mber seada planeeringult ja tehniliselt selliseks, et inimes-tel oleks eluruume mugav, turva-line ja inspireeriv kasutada, siis kodus tuleb prata palju thele-panu ka detailidele, erisugustele sisustuselementidele. Kinnisva-raeksperdid, maaklerid, kes on aastaid kodusid ostnud, mnud ja vahetanud ning klastanud sadu ja sadu eriilmelisi eluruume, teavad rkida kodu terviklik-kus selle detailides ja ideedes ning vlimus ja puhtus jvad ldjuhul esimestena silma ka po-tentsiaalsetele koduostjatele.

    Seetttu otsustasime pilgu heita Tallinnas pakutavatele

    uutele korteritele ning jagada selle krvale ka praktilisi nu-andeid stiilse kodu kujundami-seks. Stiilne, detailideni lbi meldud kodu on kindluseks perele ja pdevaks mgiargu-mendiks juhul, kui hel peval tuleb olemasolev kodu uue vas-tu vahetada.

    Garderoobid kordaSeekordsest Eluruumist leiad nuandeid ka koduse garderoo-binduse korraldamiseks. Aeg-ajalt tasub thelepanu prata rivastele, mis on kodus kuskil kll ladustatud, aga mille olemas-olu ja praktiline vrtus on juba ammu ehk ununenud.

    rge fetieerige le kvali-

    Kodu terviklikkusega tuleb t

  • 322. november 2011 ELURUUM

    teetseid ja kalleid riideid, kirju-tab A La Carte Uniformsi tegev-juht Aivar Roop. Ka need on meldud kandmiseks, mitte las-telastele prandamiseks. Ja kind-lasti leidub iga pere riidekappide vi garderoobide pimenurkades mitmeid moepuudega esemeid, mis tegelikkuses pakuksid selle kandjale prast vikest tuunimist taas sooja ja head meelt, vimal-dades nii uut hingamist endale kui ka vajalikku tuulutust riideese-metele.

    Nii nagu vivad aastate jook-sul kodus unustusehlma hmar-duda paljud rivaesemed, vib meie kodus leiduda ka unustatud ja hmaraid ruumi-ruutmeetreid, mille kasutuselevtust kirjutab Tiina Kolk. Kolikambriteks ja tol-mulaboriteks muutunud pnin-gutest ja katusealustest saab, nagu nited kinnitavad, luua vga pnevaid ja loomingulisi t- vi puhkekeskkondi.

    Punugem siis kodus suured ideed ja vikesed, aga armsad ning asjalikud detailid aeg-ajalt taas tervikuks kokku.

    Enne klmade tulekut tuleb veetorud le vaadataBrem Avarii hoiatab, et klmade saabumise eel on majaomanikel viimane aeg prata thelepanu hoonete veetorudele ja vaadata, kas need on korralikult soojustatud.

    Viimaste klmade talvede phi-liseks probleemideks on olnud j-tuvad torud, mille tttu on korteri-omanikud jnud pevadeks veeta, tles Brem Avarii juhataja Ain Hallist. Selle vastu aitab veeto-rude soojustamine ja kttekaabliga varustamine klmades ruumides nagu keldrid ja muud panipaigad.

    Esialgsed kulutused veetorude soojustusele vivad nida suured, aga hilisemad murevabad talved teevad kulud kiiresti tasa. (Tarbija24)

    Kuidas vhendada kttekulusid ja vltida lektmist?Energia on kallis, muutub ha kal-limaks ja tarbija ei saa loota vima-lusele osta ktet alla selle tegeliku hinna, kirjutab Eesti Energia ener-giasstu valdkonna juht Marja-Lii-sa Alop energiasstu blogis. Tema

    snul saab igaks mjutada seda, kui palju ja targalt ta tarbib. Mida siis teha, et kasvavaid kttekulusid alandada? Vldi lektmist.

    Reguleeri ktet ilma ja ilmaennustuse jrgiHoone ktteautomaatikat regulee-rides pea silmas vljas valitsevaid ilmastikutingimusi ja ilmaennus-tust. Selleks peab hoones olema automaatsoojaslm, mis vtab il-majaamalt vastu infot oodatavate ilmastikutingimuste kohta, kirju-tab Alop. Nnda asendatakse hoo-ne vlistemperatuuri anduri nit tpsema vrtusega, mis vtab ar-vesse lhiaja ilmastikumuutusi nagu niteks pikesepaiste, tuule suund ja kiirus ning temperatuur, aga ka hoone asukohta ja seisukor-da. Ilmaennustusega arvestamise kaudu vib kttekuludelt saavutada 10-15% kokkuhoiu.

    Kta ainult siis, kui selleks on tegelik vajadusEramaju ldjuhul ei keta enne ko-dust lahkumist, ega hoita soojana sealt eemal olles see oleks ju rais-kamine. Korterelamuid ketakse aga sageli sltumata sellest, kas inimesed on kodus vi kas korter on ldse parasjagu kasutuses. R-

    kimata sellest, et pevaseks tloleku ajaks viks ktet maha keerata, soovitab Alop.

    Ktte reguleerimine on tegelikult vga lihtne radiaatorile lisatakse termostaat, millega seadistatakse eluruumi tegelikule kasutusele vas-tav kttereiim. Niteks saab ter-mostaadi programmeerida nnda, et aktiivsem ktmine toimub hom-mikul enne rkamist ja htusel ajal. Sltuvalt kttehinnast tasuvad Alopi snul termostaadid ra esimesel-teisel kasutusaastal. (Eluruum)

    b tegeleda SOOVITUSI TALVEHOOAJAKS

  • 22. november 20114 ELURUUM

    Kristel Kossar

    Kuidas kavandada mnusa ja taskukohase kodu ehitamist? Tahaks ju elada ilusas ja muga-vas majas, mille lalpidamise-le ei kuluks kosmilisi summa-sid.

    Toimiva kodu projekteerimisel tuleb arvesse vtta ha rohkem as-pekte, et lpptulemuseks oleks muu hulgas madalamad lalpida-miskulud, tervislikum sisekliima ja minimaalne mju mbritsevale keskkonnale. Energiahindade tus kiirenevas tempos ja hiskonna keskkonnateadlikkuse kasv on tepoolest muutnud meie arusaa-ma praktilise maja olemusest. On ilmselt leliigne mainidagi, et kik eespool kirjeldatu peab olema saa-vutatav vimalikult vikese raha- ja ajakuluga.

    Ainuksi ilmasuundadega ar-vestamisel, akende paigutamisel ja lbimeldud ruumilahendusel on mrkimisvrne mju energia-hulgale, mis kulub ktmiseks, ja-hutamiseks ja valgustamiseks.

    Parima vimaliku tulemuseni jutakse aga siis, kui juba projek-teerimise algstaadiumis kasutada ra uusimaid ehitustehnoloogilisi lahendusi ja ehitusmaterjale. Vii-maste puhul ei ole enam oluline ksnes ohutus otseselt meie endi tervisele, vaid mju keskkonnale kogu elukaare vltel, valmistami-sest utiliseerimiseni.

    Millised on kige moodsamad ehitusmaterjalid?

    Kige trendikamad ehitusma-terjalid on prit kas otse loodusest, valmistatud mitmesugustest jt-metest vi on neil muul moel vi-me meie elukeskkonda parandada. Niteks uut tpi magneesiumok-siidi sisaldav kotsemendist val-mistatav betoon seob endasse mr-kimisvrse koguse ssihappegaasi see aga teatavasti on globaalse soojenemise peasdlasi.

    Mitte vhethtis seik, kui ar-vestada, et ligi veerandi CO2 emis-sioonist kogu Euroopa Liidus phjustab just ehitussektor, viis

    protsenti ainuksi tsemendi toot-mine.

    Tnu oma keemilise koostise eriprale vib sellesse betoonimas-si segada lisaks muid taaskasutami-seks mitteklblikke jtmeid. Be-tooni armeerimiseks kasutatavale terasele (vga energiamahuka toot-misprotsessiga) otsitakse samuti pingsalt alternatiive. he lahendu-sena on rakendust leidnud kihili-selt betooni sisse asetatud lhike-sed ssinik-, klaas- vi kanepikiud. Tulemuseks on oluliselt paranenud materjaliomadused, vimaldades muu hulgas toota lihukesi, vas-tupidavaid plaate paksusega alates 8 mm.

    Ka orgaanilist pritolu ehitus-materjalide vallas vib leida huvi-tavaid lahendusi, mis parandavad materjalide omadusi vi edenda-vad sstliku tarbimise phimt-teid. Nitena vriksid ramrki-mist mbli- ja tselluloositstuse jkidest valmistatud limalt sta-biilsed ja vastupidavad puitprus-sid. Valmistusprotsessis on lisaks kasutatud ainult vaiku ja 1800-tonnist survet.

    Pidamaks vastu karmidele il-mastikutingimustele, on Kebony-nimelise toote puhul puidu immu-tamiseks kasutatavad kemikaalid asendatud suhkrutstuse biojt-metega. Puit muutub seelbi oluli-selt tugevamaks ja stabiilsemaks ning peab suurepraselt vastu v-listingimustes ilma tiendavate puidukaitsevahenditeta.

    Sarnaselt betooni kiudarmee-rimisega vib savitelliseid tugev-dada lambavilla ja vetikatest saa-davate polmeeridega. Tellis muutub seelbi olu