Ettevõtlusleht | kevad 2012

  • Published on
    10-Mar-2016

  • View
    238

  • Download
    3

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Eesti Pevalehe Ettevtlusleht

Transcript

<ul><li><p>Nordea Life &amp; Pensions pakub Phja- ja Nordea Life &amp; Pensions pakub Phja- ja Baltimaades terviklikku tandjapensioni Baltimaades terviklikku tandjapensioni lahendust, mis ei tunne riigipiire. Tegu on lahendust, mis ei tunne riigipiire. Tegu on unikaalse vimalusega, mis teeb rahvus-unikaalse vimalusega, mis teeb rahvus-vahelise haardega firmadele oma ttajate vahelise haardega firmadele oma ttajate motivatsioonipaketi haldamise varasemast motivatsioonipaketi haldamise varasemast oluliselt mugavamaks ja kiiremaks.</p><p>Alates 2012. aastast kehtib ka Eestis tulu-maksusoodustus ettevtete poolt tehtava-tele tandjapensioni sissemaksetele. </p><p>Uuri, kuidas see enda firma ja ttajate kasuks tle panna helista 1773 vivaata www.nordea.eevaata www.nordea.eevaata</p><p>Piirideta tandjapensioni saad Nordeast!</p><p>Tutvu tingimustega www.nordea.ee ning vajadusel konsulteeripangattajaga telefonil 1773. Nordea pensionitoodete pakkujaksEestis on Nordea Pensions Estonia AS.</p><p>kevad 2012</p><p>Eesti P</p><p>evalehe teem</p><p>a- ja erilehted</p><p>e osako</p><p>nd</p><p>Narva m</p><p>nt 11e, II ko</p><p>rrus, 10</p><p>151 Tallin</p><p>nProjek</p><p>tijuht: A</p><p>rtur J</p><p>urin</p><p>artur.ju</p><p>rin@leh</p><p>ed.ee, 6</p><p>80 4517</p><p>Ettevtlusleht</p></li><li><p>Ettevtlusleht2</p><p>rikliendile ainult Elisast </p><p>Tta kontoris vi kontorist vljas, inter net psib ndsest sinuga! Uus Elisa DUOnet toob he kuutasu sisse nii Elisa Kontori Interneti kui Elisa MiNT mobiilse interneti. Nii saad mobiilselt ttada ja hoiad side-kulude pealt kokku. Kaks internetti on ikka kaks internetti!Vaata lisaks elisa.ee/duonet vi helista 6 600 620</p><p>Elisa DUOnet alates</p><p>19.90kuu</p><p>st </p><p>Elisa DUOneton kontoriinternet + MiNT</p><p>kontoriinternet + mobiilne internet</p><p>Priit Liiviste</p><p>Eelmisel aastal koos spradega oma foto- ja disainiteenuseid pakkuva firma asutanud Siim Solovojov usub, et kige lihtsam turundusreegel on: asju tuleb ajada otsekontaktidega ja hsti tehtud t on parim reklaam. Iga pakutud t pimesi vastu vtmine ei ole tema arvates samuti kuigi hea mte enne t vastuvtmist peab olema tema puhul kindel selles, et seda on vimalik ra teha pari-mal vimalikul moel. </p><p>Isiklikust kogemusest lhtu-valt on Solovjovi snul oluliselt rohkem kasu otsekontaktidest. Sest just otsekontaktid on need, mis toovad firmale td ja raha, kuna sotsiaalvrgustike kaudu ldjoones tema eriala spet-sialiste ei palgata ning tsiselt vetavaid pakkumisi on senise tegevusaja vltel sealtkaudu tul-nud vaid mned. </p><p>Alustava ettevtte ja ette-vtja jaoks on rmiselt oluline oma vimalike klientidega kon-takti leidmine. htset valemit </p><p>Tnapeva turundus smbioos uuest ja vanastFirma turunduse esimeseks sammuks on vimalikult head toodet vi teenust pakkudes ehitada les maine ja seejrel leida ige turunduskanal. </p><p>kigile selle kohta muidugi ole-mas ei ole, ent nii sotsiaalvr-gustikes kui ka fsilises maa-ilmas peaks firma turunduse esimeseks sammuks olema vimalikult hea toote vi tee-nuse pakkumise kaudu maine lesehitamine ja seejrel ige turunduskanali leidmine. </p><p>Suhtlusvrgustikud kui olulised turunduskanalidks rmiselt oluline turun-duskanal, millest ei ole vima-lik kuidagi mda minna, on suhtlusvrgustikud. Eelkige loomulikult Facebook, mis vi-maldab kontakti vtta sadade vi tuhandete inimestega. </p><p>Oksjoniportaali haamer.net ks loojatest Jesper Saron peab otsekontakte kll oluliseks, ent leiab ka, et niteks Facebook on teatud tpi tooteid vi tee-nuseid pakkuvatele firmadele asendamatu abimees. See on kanal, mille kaudu anda tea-vet ettevtte kohta juba varem positiivselt meelestatud ini-mestele. Aga see toimib ainult siis, kui inimesed on testi posi-tiivselt meelestatud ja leiavad, et see info on neile hea ja kasu-lik. Valdkonniti ei ole sedasorti turundusele erilisi piiranguid, seda vib kasutada nii riva-mja kui ka jalgrattaparandaja vi kskik millise teenuse vi toote pakkuja. </p><p>ri mber peab tekkima selline pooleldi tutvusringkond. Inimesed, kes on su riga rahul ja korrapraselt sinu juures ki-vad ja soovitavad siiralt seda teistele ka. Facebook lihtsalt vimaldab nende inimestega mugavalt suhelda, nendib Saron.</p><p>Phimtteliselt viks seda tema arvates teha ka kodulehe kaudu, aga Facebook muudab selle lugeja jaoks ka mugavaks ja mugavus on kogu asja teisele tasemele viinud. Kui inimesele niteks maitseb pardiliha ja ta neb, et tna on pardilihapraad </p><p>tema lemmikrestoranis hea hinnaga, siis lheb ta ilmselt just sinna sma. </p><p>Oluline on klient les leidaTurundusspetsialist Anu Brm-mel usub, et kui firmal on toode vi teenus juba olemas, siis on ettevtja ilmselt endale selgeks teinud, kellele see toode vi tee-nus on meldud ja milline see kliendisegment vi klientuur olema peaks seega on esi-mene samm juba lbitud. </p><p>Olen seisukohal, et tna-peval on turundus ja mk vga htse mtsi all, selleprast </p><p>peaks kindlasti mtlema, kes on selle toote vi teenuse tarbija ja milliseid kanaleid kasutades selle toote vi teenuse tarbijaid nii-elda pda saab. Kas see on sotsiaalne meedia vi klas-sikaline meedia. Selline ajut tasuks ra teha, nendib Brm-mel. </p><p>Algajate ettevtjate puhul on tema hinnangul vga olu-line see, milline on nende enda suhtevrgustik. Thtis on, et ta suudaks selle teenuse vi toote ka oma suhtevrgustikus maha ma. </p><p>Minnakse pdma vga abstraktset klienti, keda ei ole enda jaoks nii elda inimeseks snastatud. Seda kliendiseg-menti vi klienti nhakse nagu mingit umbmrast kogumit erinevatest omadustest, aga tegelikult on ta lihast ja luust inimene. </p><p>Anu Brmmeli arvates tasuks tulla rohujuuretasandile tagasi ja melda turundusprotsessile kui inimeste kitumisele mida vimalik klient peva jooksul teeb, milliseid infokanaleid ta kasutab, millist elu elab ja mis tooted viksid talle olla meelt-mda. </p><p>Nii Eestis kui ka Soomes aastaid turundusalast nu andnud spetsialistina usub ta, et Eestis hinnatakse sotsiaal-meedia mjukust ja efektiiv-sust le ning mida rohkem sot-siaalmeediat les kiidetakse, seda viksem kasutegur on sel-lel turunduskanalina. Kuldne kesktee on smbioos kahest eri kanalist. Arvestades seda, et kogu Euroopa vananeb, oleks Brmmeli hinnangul ehk kasulik melda ka sellele, milliseid kanaleid tarvitab info saamiseks 4050-aastane inimene, kes on kige jukam osa vimalikust klientuurist. Nende puhul ei ole sotsiaal-meedia kindlasti kige igem kanal. </p><p>Foto: Daniel Sepp</p><p>Alustava ettevtte ja ettevtja jaoks on rmiselt oluline oma vimalike klientidega kontakti leidmine. ks vimalus selleks on kasutada suhtlusvrgustikku.</p></li><li><p>3Ettevtlusleht</p><p>Kaarel Aus, Swedbanki vikeettevtete panganduse juht</p><p>Ettevtet ei saa alustada ilma srava ideeta. Ideest ksi aga paraku ei piisa. Tarvis lheb teadmisi, julgust, phen-dumist, tugevat meeskonda, raha ja palju muudki. Ettevtlikkus on elustiil, mis aitab hakkama saada ka keerulistel aegadel ning majandusteadlaste snul (alustades niteks Joseph Schumpeterist) on just ettevtlikkus majanduskasvu mootoriks.</p><p>Swedbank toetab igaklgselt ettevtluse arengut Eestis. Igape-vaselt pakume mugavaid ja soodsaid pangateenuseid, mis aitavad </p><p>Ettevtlikkus on elustiilkigi ettevtete ril edeneda. Lisaks sellele oleme algatanud mitmeid toetustegevusi, et kik head ideed ellu rkaksid. Nii sstivad koolinoortesse ettevtluspisikut Junior Achievement pilasfi rmade programm ning Noored Kooli raames koolidesse saadetud noored, vahvad ja tegusad petajad. Sravamad noorteprojektid leiavad ellu viimiseks rahalist toetust Thed Srama programmist. Usun, et just need algatused aitavad suurendada ettevtlusaktiivsust ja kasvatavad heaolu meie mber. Tublimaid, kes ettevtluse vljakutse vastu vtnud, tunnustame Noore Ettevtja auhinnaga Rootsi riauhindade konkursil. Teeme kik, et ettevtluspisik leviks ning oleme koondanud ettevtlust toetavad projektid kokku mrksna alla Ettevtluse Leviala. </p><p>Kui tuge ri alustamiseks on saadud, on pool vitu juba kes, kuid ri edenemiseks ja kasvamiseks vajab alustav ettevte ka mugavaid pangateenuseid. Tuge lheb tarvis enamasti kahel suunal arveldu-sed ja fi nantseerimine. Just seetttu pakume alustavale ettevtjale </p><p>Stardiks alustavale ettevtjale</p><p> Internetipangas 6 kuud siseriiklikud euromaksed ja Euroopa maksed tasuta</p><p> Deebetkaart 6 kuud kuuhooldustasuta</p><p> Kaardimakseterminal 3 kuud tasuta</p><p> Stardilaen koosts KredExiga (alustavale vi kuni 3 aastat tegutsenud ettevtjale)</p><p> Tasuta 100 visiitkaarti ja ettevtte tempel ning 35% allahindlust esimese ostu puhul (v.a tehnikatooted) kauplusest Offi ceday</p><p> ripeva tasuta 1 kuu tellimus </p><p>Teenuseid pakuvad Swedbank AS, Swedbank Liising AS ja Swedbank P&amp;C Insurance AS. Tutvuge teenuste tingimustega www.swedbank.ee/business, vajaduse korral konsulteerige pangattajaga.</p><p>stardipaketti, mis aitab ettevtte kivitamise faasis arvelduste kulud madalal hoida ning stardilaenu, mis kiirendab ettevtte arengut. </p><p>Juba tegutsevale ettevttele pakume Eesti esinduslikumat panga-teenuste assortiid kigi ettevtja erinevate vajaduste rahuldamiseks.</p><p>Hoia sel kevadel rikliendi internetipanga avalehel silma peal. Valmimas on ettevtte infoportaal, mis pakub vrsket infot, inspiratsiooni ja hva nu nii alustavale ettevtjale kui juba ennast testanud ridele. Ettevtte infoportaalist hakkad leidma pidevalt uuenevaid majandusanalse, ekspertide kommentaare, praktikute npuniteid ja efektiivseid triistu oma ri edukaks juhtimiseks ning kasvatamiseks.</p><p>Kutsun kiki ettevtjaid panga poole prduma, et oma ideed ellu viia. Swedbanki rikliendikonsultandid ning klienditoe ttajad on valmis Sind igaklgselt abistama. Sinu knet ja e-kirja oodatakse telefonil 613 2222 vi aadressil ariklienditugi@swedbank.ee.</p><p>Ettevtluse edenemiseks pakume:</p><p>Liikuvale ettevtjale</p><p> Slmides kuni 30.06.2012 liisingulepingu koos kaskokindlustusega saad liisingu intressiga alates Euribor + 2,49%</p><p> Liisingulepinguga saad ka isikliku fi nantsnustaja, kes aitab nii liisingu kui kigi teiste pangatoimingutega</p><p> Eeliste pakett Sinu auto heaks koos kasulike soodustustega riasjade ajamiseks</p><p>rikliendi internetipank ja eriti mugav mobiilipank</p><p> Vajalikud pangateenused keulatuses</p><p> Soodsad ja kiired pangasisesed maksed enamik Sinu klientidest ja koostpartneritest on just siin arveldamas</p><p> Ligips mitmele ttajale mni hoiab pilgu peal ainult saabuvatel maksetel, teine teostab ka makseid</p><p> Vimalus muuta mne klikiga deebetkaardi tingimusi vi taotleda makseterminali</p><p> Maksete aktsepteerimine, kus iganes asud, otse telefonist</p><p>Signe Kalberg</p><p>Alustavale ettevtjale on tihti esimeseks probleemiks t-paiga ksimus. ks suuremaid kulusid ettevttele on alati kontor. Hea mte on kodus ks tubadest kujundada ringi kontoriks, kuna maksu- ja tol-liamet tunnistab kulusid, mida on ettevtja teinud kodukon-tori kigushoidmiseks. (Samuti saab firma kulul osta kodukon-torisse vajaliku mbli ja kon-toritehnika).</p><p>Firma vib vastava osa kulu-dest kas enda kontolt maksta vi korteri omanikule kom-penseerida. Tavaliselt tehakse selleks lihtne helehekljeline leping, kus lepitakse kokku, mil-lised kulud kompenseeritakse ja millises ulatuses. Seejrel teeb korteri omanik (niteks kord kuus) kuluaruande, kuhu lisab vajalikud tekid ja arved ning selle alusel saab firmalt raha tagasi.</p><p>Kui tegemist on ainult kulude osalise hvitamisega, siis see ei ole eraisiku jaoks maksustatav tulu ja firma midagi kinni pidama ega rii-gile maksma ei pea. Kui otsus-tatakse, et kulude kompenseeri-</p><p>Kontor kodus kulud firmaga kahasse</p><p>Kui ettevtja ttab renditud ruumide asemel kodukontoris, on vimalik osa koduga seotud jooksvaid kulusid jtta firma kanda. </p><p>mise krval makstakse toa eest ka renti, siis rendisummalt peab firma tulumaksu kinni pidama ja riigile ra maksma. FIE-de kohta leiab maksu- ja tolliameti kodulehelt juhendi isikliku vara ja ettevtluses kasutatava vara </p><p>kohta: http://www.emta.ee/index.php?id=30089.</p><p>Maksuameti maksude osa-konna juhataja Evelyn Liiva-mgi tles, et kodukontori kulusid tuleb vaadata kon-</p><p>tekstis sellega, milles seisneb kodukontoris ttava inimese t. Kui palju inimesi veel seal korteris elab ja kuidas tarbi-takse erinevaid teenuseid, nagu niteks vesi, elekter, prgi. </p><p>Kui ks kulu on tehtud nii ettevtluse kui ka muul eesmrgil, vib ettevtlusega seotud osa kindlaksmrami-seks kasutada proportsiooni. Iga kululiigi puhul peab eraldi hindama, millises proport-sioonis on see ettevtlusega seotud ja millises mitte, sel-gitas Liivamgi. </p><p>ldkulud, mis sltuvad kor-teri ruutmeetritest (nt soojus, halduskulud, laenukulu jms), vib arvestada proportsionaal-selt korteri ldpinna ja kasuta-tava truumi pinna suhtele. Kui korteri ldpind on 80 ruut-meetrit ja truumi-kontori pind 20, siis moodustab see neljandiku ehk 25 protsenti. Nii palju viks siis kanda ka korteri kuludest ettevtluse kuludesse. Ka siis, kui soojuse tarbimine kib mdiku alu-sel, vib soojuse ruutmeetri-test lhtuvalt kulusse kanda.</p><p>Veekulu tuleb hinnata lh-tuvalt sellest, mis on tegelik olukord. Enamasti kasutab kodukontoris ttav inimene t tegemise ajal vett vrreldes kogu majapidamise veetarbi-misega vga vhe.</p><p>Elektrikulu tuleb sama-moodi hinnata ja lhtuda sel-lest, kui palju on kodukontoris elektritarbijaid ning kui suure osa nende tarbimine kogu majapidamise elektritarbi-misest moodustab. Prgi-veole kehtib sama. Samal ajal lauatelefon vib kodukontoris ainult ettevtluse prast olla ja </p><p>kui nii on, siis saab selle ties ulatuses ettevtja kulu hulka arvestada.</p><p>Paari kuu jooksul tuleb j lgida, kas paikapandud mdusuhe on enam-vhem sama. Kui on, siis vib sama proportsiooni edasi raken-dada, ilma et oleks vaja seda igakuiselt le vaadata, tles Liivamgi. Kui tarbimine peaks oluliselt muutuma, ni-teks pere lheb suveks maale, kuid kodukontoris ttaja ttab edasi, vib uue m-dusuhte arvestada.</p><p>Liivamgi soovitas thele panna, et kuigi teatud kulud (nt rendikulu, halduskulu, laenukulu) on juriidilisel isikul ettevtlusega seotud, ei thenda see kohe seda, et rendileandjast eraisikul tulu ja maksukohustust ei teki. </p><p>ldine phimte on, et kulud, mis korteriomanikul tekivad, sltumata sellest, kas keegi seal korteris elab vi mitte, on eraisiku kulud ja kui keegi need kulud kinni mak-sab, tekib tulu ja maksukohus-tus ritulult. Sellised kulud, mis ei sltu korteri kasuta-misest, vaid tekivad korteri omamisest, on tavaliselt hal-duskulu, koristaja kulu, histu laenukulu, maamaks, histu finantskulud jne. Samal ajal kulu, mis korteriomanikule tekib ettevtja poolt korteri kasutamisest (nt soojus, vesi, elekter, prgi), ei tekita eraisi-kule tulu.</p><p>Foto: Rene Suurkaev</p><p>Maksuamet lubab osa kodukontori kuludest jtta ettevtte kanda.</p></li><li><p>Ettevtlusleht4</p><p>Pealinna kimbutab vabade brooruumide nappus</p><p>Andres Teder ERI Kinnisvara tegevjuht </p><p>Eelmine aasta ti Tallinna broopindade turule posi-tiivseid trende nudlus uue broopinna jrele suurenes ja kuna viimase aastaga uusi broohooneid pole juurde ehitatud, siis langes paljudes A-klassi broomajades vabade pindade osathtsus 25 prot-sendini. See on aga omakorda vimaldanud nutud broo-majade omanikel mdunud aasta jooksul re tsta ja ruu-mide pakkumishinnad on osa-des broomajades kasvanud ka sel aastal.</p><p>Turu aktiivsuse tusu tingi-mustes alustas ERI Kinnisvara eelmise aasta lpul mjuka-mate broomajade pakkumis-hindade ja vabade broopin-dade jlgimist. Valim hlmas 15 broomaja, vljaritav pind on kokku 121 527 m2. Vastavalt A-kvaliteediklass, A- ja B-asu-kohas. </p><p>Jlgimise phjal saame esile tuua jrgmised trendid: </p><p>1) 15 broomaja pakkumiste arv on 2011. detsembri algusega </p><p>V...</p></li></ul>