Geoloogiline Ehitus Ja Reljeef

  • Published on
    13-Apr-2015

  • View
    43

  • Download
    7

Embed Size (px)

Transcript

<p>Katri Mirski</p> <p>Geoloogiline ehitus ja reljeefPinnavormidest vrib Toompargis ja selle mbruses mrkimist Toompea krgendik, mis on Phja-Eesti klindi jnuk Toompea saarlava. Toompea saarkrgustik hakkas tekkima sadu miljoneid aastaid tagasi. Arvatakse, et Toompeaga klgnevad orud olid piki Soome lahte idast- lnde kulgeva rg Neeva harudeks, mis eraldaski Toompea saarkrgustiku Phja-Eesti lavamaast. Eestit korduvalt katnud mandrij svendas ja laiendas neid orge ning kandis ra orgudes olnud jesetted (Miidel, 1997). Toomkooli 21 maja juurde rajatud puuraugus on nha kivimid, millest Toompea saarlava koosneb. 4 m paksuse kultuurkihi all on 0,5 m Uhaku lademe kollakashalli veidi savikat lubajakivi. Edasi tuleb 5,5 m kva Lasname lademe ehituslubjakivi ja 0,5 m Aseri lademe pruune ooiide sisaldavat hallikat lubjakivi. Lamav Kunda lade (paksus 1,45 m) koosneb hallist lubjakivist, milles leidub rohkem vi vhem hajutatult vikesi rohelisi glaukoniiditeri. Jrgnev Volhovi lade (2,85 m) on esindatud vaheldumisi hallika lubjakivi ja tumedama mergliga, allosas lubjaka dolomiidiga. Kivimeis on glaukoniiti. Hunnebergi ja Billingeni lademetest (kokku 13,5 m) viimane algab hukese rohekashalli dolomiidistunud lubjakivikihiga, millele jrgnevad tumerohelise glaukoniitliivakivi ja -aleuroliidi kihid. hukese (0,2 m) Varangu lademesse kuuluva helebeei savi all tuleb Pakerordi lade (paksus vhemalt 7,2 m). Selle lemise osa (4,6 m) moodustab rahva seas diktoneemakildana tuntud tumepruun graptoliitargilliit ning alumise kollakasja helehall, hukeste</p> <p>argilliidivahekihtidega ning ksijalgsete karbipoolmeid ja detriiti sisaldav liivakivi. Jrgnev alamkabriumi Dominopoli lade on esindatud Tiskre (paksus 18,5 m) ja Lkati kihistu (16,0 m) helehalli aleuroiidi- ja saviga. Puurauk lppes Lontova lademe rohekashallis ja kirjuvrvilises savis (nn sinisavis). Neid kihte lbiti 7,1 m paksuses. Lontova lade algab allpool tnapevast merepinda. Kui ei oleks rusukallet ja tugimri, viksime Toompeal nha kiki neid kihte lalt kuni Tiskre kihistu lemise osani (Miidel, 1997). Phja-Eesti klint Phja-Eesti klint on osa Balti klindist, enam kui 1200 km pikkusest kulutus-astangute ssteemist pealiskorras landi saare ja Laadoga jrve vahemikus (Suuroja, 2008). Klindi ehitust kajastab joonis 1. Sna klint prineb rootsi keelest ning thendab rannaastangut. Peale selle on klint ka jrskude klgedega metipp ja isegi rukkilill (Suuroja, 2008).</p> <p>Katri Mirski</p> <p>Balti klindi teke ei ole endiselt selge. Teadlased on pakkunud jrgmisi hpoteese: 1. Tektoonika hpoteesi kohaselt on Balti klindi Ordoviitsiumi astangust phja poole jv maakoore plokk vajunud ja lunapoolne kerkinud ning plokkidevaheliseks murranguks on klindiplatood ristav astang). (Suuroja, 2008) Tektoonilise hpoteesi mnevrra tnapevasema versiooni kohaselt jb Balti klint ulatuslikku, Valgest merest kuni Taani vinadeni ulatuvasse struktuursesse vndisse, kus maakoore murrangutega eraldunud plokid on ksteise suhtes tusnud vi vajunud. 2. Glatsiaalhpoteesi kohaselt on klint tekkinud Kvaternaari jtumise ja liustike kivimeid kulutava- purustava tegevuse tagajrjel. Selle teooria vastu rgib mandriliustike liikumise suund. Teadaolevalt liikusid loodes ja phjas paiknenud jtumiskeskmest lhtunud liustikukeeled kagu-luna sihis ehk risti le klindi (Tuuling, 2008).</p> <p>Joonis 1 Phja-Eesti klindi lbilige (Phja-Eesti klint, 2012)</p> <p>Katri Mirski</p> <p>3. Abrasiooni hpotees neb Balti klindi kujundaja pearollis eelkige meremurrutust. Arusaama toetavad ka tormist rsitud rannikuligud, kus mssavad, vastu klinti paiskunud lained on astangu jalamisse uuristanud sgavaid murrutuskulpaid ja langetanud kaldajrsakult suuri paeplaate (Miidel, 1992). Selle versiooni vastuargumendiks on Balti klindi veealune osa, mis vaid vhesel mral erineb maismaal olevast astangust. Jajajrgne kulutus ja Lnemere murrutus on le merepinna kerkinud alusphjaastanguid viimase jtumise aegsete ja jrgsete setete alt vlja puhastanud, paiguti mnevrra ka kulutanud ja nihutanud (Tuuling, 2008). 4. Denudatsiooni hpotees tstab Balti klindi tekkeprotsessis esikohale pikaajalise denudatsiooni, st maapinna tasandumise vlisjudude toimel maapinna kerkides. 5. rg - Neeva hpotees seostab Balti klindi tekke kunagi Fennoskandia kilbil kvade kristalsete ja Ida-Euroopa platvormi katvate pehmete settekivimite piiril voolanud hiiglasliku rg - Neeva jega. Lisaks viimatimainitule on vljattatud Eridanose hpotees mis on rg Neeva hpoteesi tnapevasem ja tiendatud variant, kus viimasele on omistatud vaid Eridanose nime kandva hiidje he lisaje roll. Viimasel ajal Phjameres tehtud meregeoloogiliste uuringutega (Suuroja,2008; ref. Overeem jt.1998,2001) on Taani vinadest lnes (nn Eridanose deltas) leitud hiiglaslik kogus kuni 10 mln aasta vanuseid purdsetteid ehk just neid, mis oleksid Balti klindi kultusalalt justkui ra kantud. Selle hpoteesi kohaselt kandiski setted ra Eridanose jgi. 6. Kuesta - hpotees lhtub kuesta - laadsete astangute kujunemise loogikast Selle hpoteesi kohaselt oli mravaks teguriks kristalse aluskorra kvadel moonde- ja tardkivimitel lasuva mnevrra pehmema settekivimilasundi vike luna - vi idasuunaline kallakus. Teiseks oluliseks teguriks olid erinevused kivimite kulumiskindluses settekivimilasundi enda sees, nii et astangu laele jid kvemad ja jalamile pehmemad kivimid. Kuestaastangute philiseks kulutajaks oli vooluvesi. Balti klindi moodustumine ei ole olnud hesuunaline protsess: maapinna tus on vaheldunud vajumisega, veekogude pealetung taandumisega, astangute teke tasandumisega (Suuroja, 2008). Paljandid Paljandi all mistetakse ala, kus paljanduvad alusphjakivimid. Toompea nlvadel on alusphja paljandeid vhe. Enamasti, eriti nlva alumises osas, on tegu pudedate ning varisemisohtlike kihtidega, mida on tulnud tugimriga katta. Siin-seal vib mris nha Lasname lademe lubjakivist kvemaid looduslikke kaljunukke. Puurimistega on</p> <p>Katri Mirski</p> <p>kindlaks tehtud, et kohati lasub kuni 10 m kultuurkihi all ka paari meetri paksuses Uhaku lademe lubjakivi (Nlvak, 2010). Kolm looduskaitse alust paljandit Toompea nlvadel on Patkuli trepi paljand, Nunne tnava paljand ja Toompea paljand (Keskkonnainfo, 2012). Patkuli trepi paljandi puhul on tegemist olulise kohaga Tallinna sdalinnas (Joonis 2 ja Joonis 3), kus saab tutvuda Ordoviitsiumi kivimitega. Lbiligetes on nha (lalt alla) Lasname, Aseri, Kunda, Volhovi lademe halle karbonaatkivimeid, siis Hunnebergi ja Billigeni lademe rohelisi nrgalt tsementeerunud glaukoniitliivakive, mis omakorda lasuvad Varangu lademe savil ja Pakerordi lademe graptoliitagilliidil (diktoneemakildal) (Nlvak, 2010)</p> <p>Joonis 2 Patkuli trepi paljandi asukoht (Maa-amet, 2012)</p> <p>Joonis 3 Patkuli terpi paljand (Autori foto)</p> <p>Katri Mirski</p> <p>Toompea paljand asub Pika Hermani torni jalamist u. 50 m phja pool (Joonis 4 ja Joonis 5), kus Kesk-Ordoviitsiumi Kunda, Aseri ja Lasname lademe lubjakivi kihtide rhtne asend on liustiku raskuse all rikutud. Kihid on ksteise suhtes 15-60 cm nihkunud, summaarne amplituud ulatub 2,2m. Sedalaadi tektoonilisi murrangulhesid paljandub Phja-Eestis harva (Nlvak, 2010).</p> <p>Joonis 4 Toompea paljandi asukoht (Maa-amet, 2012)</p> <p>Joonis 5 Toompea paljand (Autori foto) Nunne tnava paljandi Argilliidi ehk kiltsavi kihte vib nha paljandumas rusukalde all Jaan Koorti skulptuuri Metskits kohal Patkuli trepi lhistel (Joonis 6). Rusukaldega kaetud on ka</p> <p>Katri Mirski</p> <p>Alam-Ordoviitsiumi ja lem- ning Alam-Kambriumi tumekollakad liivakivid lbilike kige alumises osas (Nlvak, 2010).</p> <p>Joonis 6 Nunne tnava paljandi asukoht (Maa-amet, 2012)</p> <p>Inimmju1903. aastal avati Patkuli platsilt samanimeline trepp les Toompeale. 1914. aastal avati Balti jaama vaksali aed. 1926 aastal rajati A.Soansi projekti jrgi tiigi rde hulknurkne purskkaev ja kujundati kiviktaimla. Toompea nlva alla ehitati staadion (Sander, Abner, 2009). 2004 aastast on Toompark riikliku looduskaitse all (Tallinn, Tenno 2007). Tallinna linnavalitsus on esitlenud plaani, mille kohaselt ootavad Toomparki ees suured muudatused. Sinna plaanitakse rajada kohvik, paadilaenutus ja amfiteater ning hendada park tunneli kaudu Hirvepargiga (Tooming, 2012) Toompeal on oluline roll olnud ka linnaehituse seisukohalt. Vanalinna piires leidub paekivi sobivas murdmissgavuses vaid Toompea saarkrgendikul. Tenoliselt hakati paasi ehituseks murdma juba muinasajal, kui 11.sajandi keskel rajati eestlaste linnus. Neljakmne seitsme meetri krgune paene krgendik, kus paljandub Lasname ehituslubjakivilasundi alumine pool, oli sobiv koht ehituspae murdmiseks. (Perens, 2010). Mride ja tornide ehitamiseks veti paekivi esialgu kohapealt, Toompea paemurdudest, mida vib praegu nha Toomkiriku aluses keldris (Perens, 2010). Omaaegse paemurru sgavus oli kuni 3,6 m, pikkus idast lnde u 120 m, phjast lunasse aga 50 m (Miidel, 1997). Toomkirik on ehitatud tenoliselt vanimasse paemurdu, tpsemalt asub kiriku sisseps murru lunaserval. Siit prines ehituspaas, kui alustati kivikindlustuse ja kiriku ehitusi 13.sajandi alguskmnendeil (Nlvak, 2010). Kanalisatsiooni rajamine ning tnavate ja uede asfalteerimine on tunduvalt vhendanud pinna-ja phjavee mju. W.Stavenhageni 1867 a. gravril ( joonis 7) on hsti</p> <p>Katri Mirski</p> <p>nha, et Toompea panga paest lemist osa lbivad arvukad lhed, mis jagavad panga viksemateks plokkideks. Kui see lhestatud serv oleks jetud looduse hoolde ja tugimriga katmata, siis oleks suure tenosusega toimunud mitmed varingud. Kuid ka tugimr laguneb aja jooksul. See toimub eelkige klmarabeduse tttu, sest pinna- ja phjavesi pseb kas lhede vi lekkiva kanalisatsiooni kaudu tugimri ja nlva vahele, imbudes lpuks tugimri. Seal vesi talvel ja kevadel korduvalt klmub - sulab phjustades alul mrkamatute mikrolhede ja pragude teket. Aja jooksul need laienevad, phjustades lpuks varinguid. Seda protsessi soodustab ka rusukaldal tugimri lheduses kasvavate puude juurestik, mis tugimri tungides seda murendab (Miidel, 1997).</p> <p>Joonis 7 Toompea Wilhelm Siegfried Stavenhagen, 1867 (Riigikantselei, 2012)</p> <p>Kasutatud kirjandus: 1. Miidel, A. 1992. Phja-Eesti klindi pritolu. Eesti Loodus 43. lk.76-81 2. Nlvak, J. 2010. Geoloogilised retked Tallinnas ja selle lhimbruses. In Tallinna</p> <p>Geoloogia (Soesoo, A. &amp; Aaloe, A.). lk.184-210. Tallinna Linnavalitsuse Keskkonnaamet ja Kommunaalamet, Tallinn. 3. Perens, H. 2010. Paekivi ehituskivina. In Tallinna Geoloogia (Soesoo, A. &amp; Aaloe, A.).</p> <p>Katri Mirski</p> <p>4. Sander,A, Abner, O.2009 Tallinna vrikaimad pargid In Tallinna Loodus (Laur,M). lk.4345. MT Loodusajakiri, Tallinn. 5. Suuroja, K. 2008. Balti klint- loodus ja ajalugu. O GeoTrail KS, Tallinn. 6. Tallinn, T, Tenno, A. 2007.Tallinna pargid. Tallinna Linnavalitus, Tallinn 7. Tooming, U. 2012. Toompark saab kohviku, amfiteatri ja tunneli</p> <p>http://www.tallinnapostimees.ee/724200/toompark-saab-kohviku-amfiteatri-ja-tunneli/ 8. Tuuling, I. 2008. Kuidas on tekkinud Balti klint. Eesti Loodus http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=2511 9. Phja-Eesti klintEesti looduse smbol. Keskkonnaministeerium</p> <p>http://www.klint.envir.ee/klint/index.html 10. Keskkonnainfo infoleht http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx?type=artikkel&amp;id=1383049117 11. Riigikantselei http://www.riigikantselei.ee 12. Maa-ameti kaardirakendus http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis</p>