Hea kodanik 3 2013

  • Published on
    06-Mar-2016

  • View
    231

  • Download
    9

Embed Size (px)

DESCRIPTION

EMSLi ajakiri kodanikuhiskonnast. Sgis 2013.

Transcript

  • EMSL-i ajakiri kodanikuhiskonnast

    nr 3 (58)

    sgis 2013

    Keerukas mjuMis kasu must on?

  • Kolmas pill

    See oli mitu head aastat tagasi, kui hendriikide luurejuht Michael McConnell arutles, kui turvaliseks aitaks maailma teisisnu USA-d muu-ta kogu netikommunikatsiooni jlgimi-se alla vtmine. Thelepanuvrne polnud mitte ksnes idee ise ega see, et nd, aas-taid hiljem PRISM-i olemasolu meid lla-tab, vaid ka see, kuidas jlgimise vajadust argumenteeriti: privaatsus ja turvalisus on vastandid, millest tuleb valida ks, mle-mad koos eksisteerida ei saa. Ja riigi les-anne on ju kodanike turvalisuse tagamine.

    Kasutatud vrdilemma on poliitretoo-riline vte, mis pab nidata, et on vaid kaks teineteist vlistavat valikut. Mida kneleja ise pooldab, on ige, teine aga sna naeruvrne.

    Veidi hiljem, 2008. aasta USA presiden-divalimiste jrel ksitles toonane doktorant Joshua Walker saidil Digital Bits Skeptic parteipoliitika ja vrdilemmade seost. Ta oli otsustanud, et valib tekspidamiste jrgi, mitte tolle teise tbi vastu hle-tades. Mida lhemale valimised judsid, seda nutumaks ta ji. Ameerika poliitiline strateegia, leidis ta, on rajatud vrdilem-madele. Mina olen see, kes ei ole too teine. Sa oled kas meie poolt vi meie vastu. Kol-mandat vimalust ei ole. Ja kui sa oled meie poolt, siis oled seda kigis ksimustes.

    Ega selle vrdilemma menukusest olekski suuremat midagi, kui retoorilised poognad ja loogiline lombakus jks kee-lepruuki, kuhu nad meldud. Halvem on, kui sel moel hakatakse ngema ka niteks erakondade-vabakonna suhet, neid kstei-sele vlistavalt vastandades.

    Suvelpu pnevaim sisepoliitika-debatt toimus selle le, mida hakata peale vali-mistega. Tavalises olukorras oleks ju lihtne: hed kandideerivad, teised valivad. Kui valik ei meeldi, kandideerivad ise. Aga meil ei ole tavaline olukord.

    he tahu olukorra veidrusest ti vlja Alari Rammo loos Head kodanikud, rge kandideerige!, mille viks mber snastada umbes nii: parteipoliitika ei ole muutunud mitte ksnes rpaseks, vaid ka millekski nakkavaks, umbes nagu ruged. Lhed nppima, on elu lpuni armid nos.

    Ja vahet pole, kas tegu on olemasoleva vi uue erakonnaga, sest ssteem ise on see, mis klge hakkab.

    Teisalt aga nagu Silver Meikar vastuses Rammole leidis (taas kokku vtvalt mber snastatuna) , kui uusi poliitilisi judusid ei looda ja valimistel ei kandideerita, ei saagi miski muutuda. Vimuerakondadel oleks igus: neile alternatiivi pole.

    Seega, igat pidi on paha: kandideerid, on halb; ei kandideeri, ikka on halb. Mis siis le jb?

    Isegi kui intuitiivselt mista, et miski selles arutluskigus ei klapi, on veale jlile saada keerulisem. Phjuseks toosama loogiline toestatus. Vrdilemma njatub jultunult klassikalisele loogikale, pdes

    varastada ka osa selle tesusest.Klassikalise loogika ks kolmest alus-

    reeglist vlistatud kolmanda seadus tleb: miski kas on vi ei ole. Lause on tene vi vr. Kolmas vimalus oleks vi-matu ja meldamatu.

    Kui loogika ka ksnes tollest vastuolust lhtuks, oleks igete jrelduste tegemine kll problemaatiline, kuid lahti poleks vahest ikkagi suurt midagi. Halb on see, et poliitretoorika on tolle kahevalentse lhe-nemise vabas tlkes maailmale le kand-nud. Umbes sama ldva randmega, nagu kunagi eesti kirjakeele alguspevil vliskir-jandust tlgiti, ligikaudselt mber jutus-tades, vahel ht-teist ra jttes vi juurde pannes, nagu parajasti rohkem meeldis.

    Nii ongi too kas-see-vi-teine phi-mte ks sageli kasutatavaid poliitretoo-rika vahendeid. America love it or leave it. Either you are with us, or you are with the terrorists. Pro life or pro choice. Pu-nane pill vi sinine pill. Piibel vi prgu. Niteid on palju ja vhemalt mnel neist on ka Eesti poliitretoorikas oma vaste ole-mas. Erakonnad-vabakond on ks neist.

    Loogika on hea asi, aga sellisel lihtsusta-tud moel pole sel priseluga just palju pist-mist. Poliitretoorikal natukene veel vhem.

    Pdes lihtsustamata lheneda, ei j kahevalentsest maailmapildist palju jre-le. Kas-selle-vi-teise krval on sama loogilisena olemas nii see kui ka teine, midagi vahepealset ja mitte kski nimetatutest. Vib selguda, et kandidee-rimine ja samaviisi jtkamine pole sugugi ainsad valikud. Ideed on hus, midagi on sndimas.

    Seega, igat pidi on paha: kandideerid, on halb; ei kandideeri, ikka on halb. Mis siis le jb?

    URVE ESLAS Postimehe arvamustoimetaja

    A R U T L U S

  • ARVAMUS ....................................................................... lk 2-3Urve Eslas retoorikast, Urmo Kbar unistusest, Rain Kooli sna just.

    LEKSIKA .......................................................................... lk 8-9Urmo Kbar petab eristama vabahenduse tegevusi, tulemusi ja mju.

    KEERUKAS MJU ........................................................ lk 10-15Andrei Liimets jtkab mju teemal vabahenduste igapeva uurimisega.

    PUNK FILM KODANIKUHISKONNAST ........................ lk 16-19Kolm multitalenti Artur Talvik, Peeter Vihma ning Jaan Tootsen vestlusringis.

    HE UNISTUSE ELLUVIIMISE LUGU ........................... lk 20-25Urmo Kbar meenutab arvamusfestivali sndimise valusid ja rme.

    NGU NIME JUURDE .................................................. lk 26-29EMSL-i uus juhataja Maris Jgeva endast, kodanikuhiskonnast ja EMSL-ist.

    INTERVJUU DAVID BONBRIGHTIGA ............................ lk 30-33Mari Kodres vestleb vabahenduse legitiimsusest, lbipaistvusest ja avatusest.

    EMSL JA TEMA LIIKMED ............................................ lk 34-37Kogukonnapraktika Rakveres, pikemalt Eesti Vitlusseltsist, uudised.

    SOOVITUS ................................................................. lk 36-39Kuidas kasutada kampaaniandalaid tulemuslikult?

    KOGEMUS ................................................................. lk 40-41Kuidas vtta arenguprogrammist maksimum? Martin Noorkiv vastab.

    KOGEMUS ........................................................................ lk 42Kristina Mnd toob vlja vabahenduste peamised arenguprobleemid.

    AJALUGU ........................................................................ lk 4310 a tagasi ilmus esimene ja viimane intervjuu peaministriga kodanikuhiskonnast.

    Sisukord

    Mul on unistusKes meist ei teaks, et kui snnipevatordil knlad ra puhud, vid midagi soovida, aga soov tuleb enda teada hoida, muidu see tide ei lhe. Juhtud ngema langevat thte sama lugu.

    Kui vale see on! mtlesin Paide arvamusfestivali lapitekkidel istudes, arutelupaikade vahel konnates ning suuremaid vi viksemaid mttevahetusi jl-gides. Oma soovidest tuleb rkida just vimalikult paljudele, sest ehk unistavad sellest nemadki ja taha-vad seda koos sinuga ellu viima hakata. Arvamusfes-tivaliga juhtus just nii.

    Mu jaoks sai Paides teostunu alguse mullu, kui mtlesime, kuidas minna edasi EMSL-i 1999. aastast peetud kodanikuhiskonna konverentsidega. Tuli Kristi Liiva oma vaimustunud pajatustega Visby plat-sidel ja hoovides peetavatest aruteludest ning korra-ga oli selge just seda me otsinud oleme! Foorum, kus kodanikuhiskond pole enam eraldi teema, vaid loomulik osa kigist eluvaldkondadest.

    Samamoodi nakatusid teised. Tuli meedia, tulid erakonnad, eri valdkondade vabahendused, km-ned vabatahtlikud. Kigil oli ilmselt oma phjus, aga ka hine soov festivali ellu viia.

    Sellise asja korraldamisega ei saa ksinda hakka-ma kski Eesti vabahendus. Isegi kui hes orga-nisatsioonis peaks leiduma spetsialiste nii logistika, teavituse kui veel kmnete muude tarvilike tegevuste jaoks, ei suudaks ta ksi luua programmi, kus on vrdselt pnevad ksimused ja head esinejad niihsti hariduse, rahvatervise, ettevtluse kui veel kigil muudel teemadel.

    Mu jrgmine unistus on, et meie vabahendused paneksid sagedamini kokku oma ju, teadmised, os-kused ja raha, et teha koos suuri ja pnevaid asju.

    Jtke ra mni ritus, mida te hambad ristis kor-raldada pusite, ikka samadele inimestele, ikka sa-made teemadega tulge oma teemade ja inimestega vlja, viige nad kokku teistega ja laske teistel kokku saada endaga! Niteks jrgmisel arvamusfestivalil.

    URMO KBAR

    Seekord esikaanel: Mirjam Siim

    URVE ESLAS Postimehe arvamustoimetaja

    Alar

    i Ram

    mo

    3

    S I S U K O R D

    3

    Mirjam Siim pib Tartu Krgemas Kunsti-koolis meedia- ja reklaamikunsti. Maalinud ja joonistanud on ta juba lapsest peale, kuueaastasena lks ppima kunstikallakuga kooli. Seejrel on ta end tiendanud erineva-tes kunstiharidusasutustes, reisinud lbi suure osa Euroopast, otsinud seik-lustes inspiratsiooni, valmistanud ja mnud kunsti mitme linna tnavatel.

    Oma loomingus meeldib talle segada erinevaid stiile ja mjutajaid. L-bivateks joonteks on kerge srreaalsus ja eksperimentaalsus nii tehniliselt kui ka ideeliselt. Sageli on Mirjami td kollaaid reaalsusest ja fantaa-siast, esiplaanil vrvide ning vormide mngulisus. Kevadel avati Tartus tema esimene isikunitus.

    Selle Hea Kodaniku kaanel ning lk 1011 on pildid seeriast Joonistatud mees. Tegu on ksiku tegelasega, kes ei suuda sobituda mbritsevasse hiskonda. Ta ei samastu priselt teistega, ei mista neid, ja ega nemad te-dagi mista. Sellegipoolest tahab ta head ja see sdamlikkus peegeldub ka piltide kerge melanhoolia ja soojuse segus.

    Lehekljel 8 nhtava t maalis Mirjam aga spetsiaalselt Hea Kodaniku tarbeks. Aith!

    Veel Mirjami tid:

    www.behance.net/MSarte

    www.facebook.com/MirjamS.arte

  • K L A L I S T O I M E T A J A V E E R G

    Hea Kodanik on Eesti ainus perioodiline

    kodanikuhiskonna hlekandja, mis ilmub

    oma eelkija EMSL-i infolehega 1994. aas-

    tast hea ilmaga neli korda aastas ja trkiarv

    on seekord 4200.

    Kik autorid kirjutavad siin vabatahtlikkuse

    alusel tuhat tnu sule- ja pildimeistreile.

    Tekstid valisid ja toimetasid

    Andrei Liimets | andreiliimets@gmail.com

    Urmo Kbar | urmo@ngo.ee

    Ala