Hea Kodanik kevad 2015

  • Published on
    21-Jul-2016

  • View
    223

  • Download
    6

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Hea Kodanik koostst, koostst ja natuke konkurentsist ka.

Transcript

<ul><li><p>EMSLi ajakiri kodanikuhiskonnast</p><p>nr 1 (64)</p><p>kevad 2015</p><p>Koost: piirab vi kiirendab?</p></li><li><p>Kaasamise asemel vajame osalemist</p><p>Vabakonna osalemist avaliku vimu tehtavate otsuste ettevalmistamisel maskeerib moesna kaasamine. Sel lest on saanud viimastel aastatel omaette eesmrk, igusloomeprotsessi sundetapp vi vahefaas, millega vaatamata hea tava kok-kuleppele pole sageli rahul otsustajad ega osalejad.</p><p>Ometi pole kaasamine omaette eesmrk ega toimiva demokraatia tend. Tegelik kaa-samine on vahend parima ja toimiva lahen-duse saavutamiseks. Osalemine suurendab otsuse omanike ringi, suurendab kigi osalejate vahetut vastutust ja edendab polii-tilist kultuuri, sealhulgas sallivust teistsugus-te arvamuste suhtes. Selle kultuuri osaks on muu hulgas kigi osalejate poolt tunnusta-tud eeldus, et arvamusega mittearvestamine ei muuda piisava phjendatuse korral osale-mist olematuks.</p><p>Formaalsel, paraku ka Eestis levinud kujul seisneb kaasamine avalikkuse ja huvirhma-de informeerimises ja arvamuste kogumises. Sihtrhmadele edastatakse enamasti eelnu projekt ja ksitakse selle kohta hinnangut ja arvamust. Mnikord jetakse vastamiseks ja arvamuse koostamiseks napilt aega ning kui kaasatu on liinimliku jupingutuse abil siiski oma t ra teinud, ei tasu tal siiski loota kiirele sisulisele tagasisidele.</p><p>Huvigruppidele jetakse nii toimides mul-je, et nende arvamus sisuliselt kedagi ei hu-vita ning et sellest midagi ei sltu. Heal juhul on tulemuseks tdimus ja vrandu-mine, halvemal avalik konflikt, meeleavaldus vi streik. Eesti lhiajalugu pakub pris pal-ju niteid streikide ja meeleavalduste kohta, mille kivitajaks oli halb kommunikatsioon. Ja pris vhestel kordadel on tulnud tdeda, et lahkhelid ongi testi sisulised ja phimt-telised. </p><p>Tegelik koost ja osalemine algab huvi-</p><p>gruppide ja ekspertidega lbiarutatud ka-vatsusest ttada vlja uus seadus vi m-ni teine poliitikat kujundav alusdokument. Kavatsuseni judmise eelduseks on sisuline vastus phiksimustele. Mis on kavandata-va poliitikadokumendi vi eelnu eesmrk? Kas kehtiv regulatsioon testi ei toimi? Kui-das koostatav dokument muudab praegust olukorda paremaks?</p><p>Selle etapi kigus defineeritakse protsessi lppeesmrk, kirjeldatakse detailselt jrgne-vat tprotsessi ning jagatakse lesanded. Kui vajaduses ja konkreetse igusloomeprot-sessi sihis on kokku lepitud, siis rajatakse sellele kokkuleppele ka jrgnev sisuline ja tehniline t. </p><p>Osaliste hulka kuuluvad alati need, a) kel-le elu kavandatav igusakt vi seadusemuu-datus tegelikult mjutab ja b) kes hakkavad muutunud regulatsiooni ellu viima ja selle titmise jrele valvama (nn eesliinittajad, aga ka kohtunikud, jrelevalveametnikud jt).</p><p>Kui uus igusloomekavatsus on hiselt aktsepteeritud ja selge, siis on vimalik vali-da kaks jtkustsenaariumi, avatud ja kinnine.</p><p>Eesti Koost Kogu nide 1, kinnine: mullu kevadel justunud pikaajaline hari-dusstrateegia, mida valmistati suurema ja viksema innuga ette kuus aastat. Osalisteks on juhtkomitee poolt moodustatavad ko-misjonid, mis hakkavad igusakti koostama ning konsulteerivad selleks pideva infovahe-tuse ja seminaride vormis valdkondlike sih-trhmadega. Ministeerium sekkub prot-sessi selle alguses, slmides lalkirjeldatud protsessi kohta kokkuleppe, ja uuesti lpus, siis kui sisulised ksimused on lbi arutatud ning algab nende valamine normitehnilisse vormi.</p><p>Eesti Koost Kogu nide 2, avatud: Rah-vakogu kogemus, mis koosnes avalikust ideekorjest, sstematiseerimisest, mjuhin-</p><p>nangute lisamisest, vljaselgitamisest avali-kul arutelul ja esitamisest parlamendile.</p><p>Kummalgi meetodil on oma head ja vead, ks sobib rohkem phjalikumate ja sisulise-mate ksimuste lbiarutamiseks, teine see-vastu vga konkreetsete ja selgelt hoomata-vate probleemide lahendamiseks. Ja mne otsuse puhul ei ole kaasamist huviliste puu-dusel ldse vaja. Terve mistus ja kogemu-sed viksid siin tegutsejatele head abimehed olla.</p><p>Kindlasti eeldavad sisulist osalemist, his-kondlikku arutelu ja mnel puhul ka laiemat poliitikalest kokkulepet kogu hiskonda vi paljusid mjutavad igusaktid jrgmistes valdkondades: tulupoliitika (tsuhete- ja palgaregulatsioon, pensionid, perepoliitika), maksupoliitika, hariduspoliitika, riigi- ja re-gionaalhaldus, demokraatia mehhanismid, sealhulgas valimisseadus ja erakonnaseadus, kodakondsuspoliitika, sotsiaalpoliitika (t-vimereform), perepoliitika, phiigused (kooseluseadus); otse loomulikult ka kik kehtiva phiseaduse muutmise ettepanekud. </p><p>Mttes kuulen avalikust sektorist ohkeid. Aga see vtab meeletult palju aega, meil on kiire. Tegelikult ei vasta see tele. Vald-kondlikku strateegiat saab ette valmistada kuus aastat, ent selgete reeglite korral, koos-ttahte ja -harjumuse kujunedes lheneb ajakulu kordades.</p><p>Aga meil on valimistel saadud mandaat! kski valimistel edukaks osutunud erakond ei saa apelleerida kogu hiskonna tahtele ja nusolekule, mistttu vtab sisuliselt kor-raldatud osalusprotsess arvesse ka valitsu-sest vlja jnud erakondade toetajate ning valimistel mitteosalenud inimeste ja nende esindajate seisukohti. Kpse hiskonna kor-raldamine ei ole heitlus kes seekord pea-le jb, vaid vimalikult paljude erihuvide heaegne arvestamine.</p><p>OLARI KOPPEL Eesti Koost Kogu juhataja kt</p><p>Foto: e</p><p>rako</p><p>gu</p><p>A R U T L U S</p></li><li><p>ARVAMUS ..............................................................................lk 2-4 Olari Koppel, Martin Noorkiv ja Heidit Kaio koost vludest ja valudest.</p><p>KAANELUGU ........................................................................ lk 8-13 Ivan Lavrentjev ja Mari Sarv uurivad luubiga, kuidas kodanikuhiskond parlamenti lks.</p><p>PEVAKAJA .........................................................................lk 16-19 Mari Rebane ja Ilmar Raag kirjutavad hea kodaniku vimalustest riiki kaitsta ilma ktekverduste ja relvata.</p><p>LEKSIKA ............................................................................. lk 20-21 Alari Rammo seletab, mis on histuline tegevus, ja juurdleb, miks maailmas levinud majandusmudelit Eestis kurioosumiks peetakse.</p><p>NGU NIME JUURDE ..........................................................lk 22-25 Lasnaidee eestvedaja Maria Derl rgib linnaruumi mtestamisest ja Lasname armastamisest.</p><p>VLISMAA ..........................................................................lk 26-27 Kristina Mnd meenutab kaht kuud vabatahtlikuna Myanmari klakogukonnas ja vaatleb kohalikku kodanikuhiskonda.</p><p>AJALUGU ............................................................................lk 28-30 Mis need valimiskampaaniad teie asi on? ehk milleks meile valimiste valvurid? Andrei Liimets vaatab tagasi valvurite kuuele aastale.</p><p>KOGEMUS ......................................................................... lk 31-33 Miks koos on kergem ja miks koos on keerulisem kui ksi? Kuus koostvrgustikku tleb vlja.</p><p>PISIK ..................................................................................lk 34-35 Aljona Galazan kirjutab, kuidas koolilapsed hea kodaniku kire leiavad ja miks meil seda tarvis on.</p><p>EMSL .................................................................................. lk 36-37 Maris Jgeva tutvustab demokraatiakooli ppekava. Kes koolis ei kinud, saab kiirkursuse.</p><p>KOGEMUS .......................................................................... lk 40-41 Kaspar Kelder jagab Heateo SA kogemusi koostst risektoriga.</p><p>POOLT JA VASTU...................................................................... lk 42 Kristi Liiva koost poolt, Margus Oro konkurentsi poolt.</p><p>PARUSSKI ............................................................................... lk 43 , . </p><p>Sisukord</p><p>Eduka koost toob aus enesepeegeldusOlles ninud sna palju erinevaid koostvorme kigissekto-rites, kahest tudengiorganisatsioonist mitmekmne riigi osa-luseni, olen judnud jreldusele, et kige hullem on uskuda, et koost iseenesest on hea.</p><p>Kuigi usun jtkuvalt, et vaid koost kaudu on vimalik olulisi asju hiskonnas ra teha, olen ka ha enam veendunud, et koost saab toimida vaid siis, kui kik pooled sellest kasu saavad.</p><p>Igal organisatsioonil peab olema eesmrk, selleta on mist-lik tegevus lpetada. Oma eesmrgist tuleb olla teadlik ja seda mista. Eelkige tuleb mista, millised tegevused eesmrgini viivad. Siin on ka eduka koost vti koos tehtav tegevus peab aitama osalejatel kiiremini vi kvaliteetsemalt OMA or-ganisatsiooni eesmrgini juda. Kui ei aita, on koost hukule mratud, kskik kui toredad inimesed vi innustav eesmrk ka ei ole.</p><p>Eduka koost jaoks tuleb esmalt vastata jrgmistele ksi-mustele.1. Mis on meie organisatsiooni eesmrk?2. Milline on meie strateegia ehk kuidas eesmrki saavutame?3. Kas vljapakutud koostprojekt aitab kaasa meie stratee-</p><p>giale, st tnastele tegevustele, millega oma eesmrki saavu-tame?</p><p>Kui vastus viimasele ksimusele on eitav, siis ei maksa koos-td teha. Tahaksin seda punkti eriliselt rhutada ksimus on selles, kas koost on kasulik, lhtudes organisatsiooni valitud strateegiast, mitte eesmrgist, sest viimasest lhtumine vib olla vga hukatuslik. Probleem on selles, et see klab alati nagu miski, mida peaks tegema, aga tmbab alati orga-nisatsiooni piiratud ressursse tegelike phitegevuste juurest krvale. Nii juhtubki sageli, et koostprojektis osaletakse histe eesmrkide nimel, aga tulemuseks on hoopis kahjustu-nud phitegevus.</p><p>Kige hullem on aga see, et koost priselt toimimiseks ei piisa ainult sellest, et sina oled asja lbi melnud. Ksi sama ka partneritelt: Pris ausalt kas olete lbi melnud, mis on teie kasu, mida siit projektist tahate? </p><p>Aga juhul, kui kokku on saanud sama eesmrgi nimel te-gutsevad, oma strateegiast teadlikud organisatsioonid ning laual on koostprojekt, millest iga partner vidab enda jaoks midagi olulist, on vimalik ra teha teliselt suuri asju, Teeme rast reisideni Kuule.</p><p>MARTIN A. NOORKIV </p><p>Domus Dorpatensise juht</p><p>Kaanekunstnik: Alice KaskSeekord on Hea Kodaniku kaanekunstnik Alice Kask (38). Ta lpetas 1999. aastal Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna ning on sestsaati iga aasta vi paari tagant kas solisti-na vi hes teiste kunstnikega oma tid ko-dumaal vi piiri taga nitustel esitlenud ku-ni viimaste aastate loomingulise pausini, mil naise phithelepanu on linud prijatele.</p><p>Ajakirja kaanel olev maal Crawler (Roomaja) prineb 2008. aastal Hobusepea galeriis esitletud isikunituselt. Mulle meeldib lihtsus, kogemuslikkus, absurd-sus, ruumilisus. Pan leida mingit huvitavat ootamatut kujundit, tleb ta ise. Ta on saanud Konrad Mgi preemia ning Vaal Galerii noore kunstniku preemia.</p><p>Alicei jrgmine nitus tuleb detsembris Tallinna Kunstihoone Linnagaleriis. Seni saab tema varasemaid tid vaadata Kumus, Tartu Kunstimuuseumis, Tal-linna kunstikogus ja kodulehel alicekask.com. </p><p>Foto: K</p><p>arl-Kristjan Nigesen</p><p>S I S U KO R D</p><p>3</p></li><li><p>Hea Kodanik on Eesti ainus perioodiline </p><p>kodanikuhiskonna hlekandja, mis ilmub </p><p>koos oma eelkija EMSLi infolehega 1994. </p><p>aastast hea ilmaga neli korda aastas ja tr-</p><p>kiarv on seekord 4000. </p><p>Kik autorid kirjutavad siin vabatahtlikkuse </p><p>alusel tuhat tnu sule- ja pildimeistreile!</p><p>Tekstid valisid ja toimetasid</p><p>Mari Sarv | marioeoe@ngo.ee</p><p>Alari Rammo | alari@ngo.ee</p><p>Kaasa mtlesid</p><p>Heidit Kaio</p><p>Mari Rebane</p><p>Aivar Viidik</p><p>Kujunduse tegi</p><p>Karl-Kristjan Nigesen | karl@nigesen.ee</p><p>Keele eest hoolitses</p><p>Katrin Kern | kkern@ut.ee</p><p>Iga sna eest vastutab </p><p>EMSL MT, Telliskivi 60a, 10412 Kalamaja</p><p>664 5077 | info@ngo.ee | www.ngo.ee</p><p>ISSN 1736-7263</p><p>Internetis loetav www.ngo.ee/heakodanik. </p><p>Paberil leiad ajakirja EMSLi kontorist ja maa-</p><p>kondlikest arenduskeskustest ning Tallinna </p><p>Lennu jaama raamatukogust. Oma postkasti saab </p><p>ajakirja tellida, kui teatad koguse ja kontaktid </p><p>heakodanik@ngo.ee. Ajakirja jtkuvalt tasuta </p><p>ilmumist saab ka toetada www.ngo.ee/toeta.</p><p>Trkitud keskkonnateadlikus </p><p>trkikojas Ecoprint</p><p>Hea Kodaniku kirjastamist ja levikut rahastab </p><p>Kodanikuhiskonna Sihtkapital.</p><p>Meie pere spradega koos tegutse-mine algas, kui kolisime ahikt-tega majja. Laduda riita 15 ruu-mi puid on kahele inimesele mitme peva t, suuremale seltskonnale piisab paarist tunnist. Me pole kunagi koonerdanud ka pruukostiga. Kike on rikkalikult, ka tal-gulisi. Mtlen, et talgutel kimisel peab olema vit mlemale poolele. Ka need, kes tle tulevad, peavad tundma, et on tore ja jumala prast mitte tajuma, et nad r-gavad tasuta vi aitavad suuremeelsusest. Meie peres lisandusid varsti kevadised riisumis talgud. Uuele tasemele judsime aga, kui otsustasime sauna juurde terras-si ehitada. </p><p>Siin ainult toorest just ei piisanud. Oligi lahe planeerida talguid teadmisega, et kampa on vaja kutsuda keegi, kes on varem terrassi ehitanud. Tegelikult ppisid ju kik osalejad uue oskuse ning jrgmi-sel korral jrgmises kohas saavad nemad olla teadjamehed, keda sihilikult kampa kutsutakse. Et ppimistalgud olid eriti innustavad, siis plaanime juba sel kevadel koosts uue aia ehitada.</p><p>Meie majapidamises talgute vrk toi-mib, aga mulle nib, et see on pigem haruldane. Eestlasele tekitab koos tegut-semine suisa prgupiina vtan julguse seda vita, kuigi rahvuse pinnalt on kll riskantne ldistusi teha. Aga ega ma ise ka pole ka eneseette hoidmise patust prii. Koost planeerimise ja delegeerimise ku-ningas meie peres on hoopis mu abikaasa. Teinekord avastan end ksi rassimas, hambad ristis, selmet kedagi appi kutsuda vi melda hoopis heskoos tegutsemise-le. Isegi reipal talgupeval leian end ksi kgis hakkimas.</p><p>Muidugi ma tean, et koos tegutsemine on hea. Kes siis ei teaks? Aga philoomus saab vitu. Tegelikult on ju samamoodi organisatsioonide koostga. Eks ksi pu-sides saab ka hakkama, aga kambakesi ette vttes saab lhema ajaga rohkem tehtud. Eriti ge on aga, et koos tehes saab ppida uusi oskusi, ning unustada ei tasu, et ki-gil viks olla tore.</p><p>HEIDIT KAIO </p><p>Pere ja Kodu peatoimetaja</p><p>Koost kangelastegu</p><p>Erak</p><p>ogu</p><p>4</p><p>A R U T L U S</p></li><li><p>Prast valimisi: kas programm tolmub riiulil vi on pidevalt poliitikute teadvuses?</p><p>Sgisel kohtusid Eesti Noorte-henduste Liidu juhid erakonda-de esindajatega, tutvustamaks ENLi kaheksat ettepanekut erakondade prog-rammidesse. Jaanuaris-veebruaris lugesi-me tibusid: time tabelis vlja erakondade programmide need punktid, mis olid seo-tud meie omadega. Keskerakonna prog-rammis leidus neid kuus, IRLi ja sotside programmis neli, teiste erakondade prog-rammides vhem. Populaarseimad olid al-koholi- ja tubakatoodete vastane ning igale noorele vhemalt he huviringi tagami-se punkt, mis olid erineva snastusega kir-jas viie erakonna programmis. Mainisime seda ka erakondade programmide ki-ki noortepunkte vrdlevas artiklis Milline </p><p>on kige noortesbralikum erakond?, mis ilmus 19. veebruaril Postimehes. Artikli pealkirja panime lugejate pdmise nimel provokatiivse, sest tegelik eesmrk polnud jagada tiitleid, vaid kirjeldada, mida on erakonnad noortest kirjutanud.</p><p>Enne vabariigi aastapeva said vali-mised lbi, vhemalt meie mtetes, sest siis hakkasime tegema ettevalmistusi koalitsiooniknelusteks: vaatasime viima -seid reitinguid ning mtlesime vimalike kombinatsioonide peale. Muu hulgas mtlesime lbi, mida konkreetselt soo-vime koalitsioonilepingusse. Mrtsis lisasime valemisse kiire reageerimise ning koost. Asjalik suhtlemine Postimehega tagas meie prdumise lespaneku nende </p><p>portaali, diskussioon vabakonnas EMSLi punktide kooskla ENLi...</p></li></ul>