Hea kodanik kevad 2016

  • Published on
    27-Jul-2016

  • View
    225

  • Download
    6

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Millised on tna Eesti jaoks head kodanikud ja kes neid meile voolima peaks? Rgime kodanikuharidusest, kigi tema vlude ja vimalustega.

Transcript

<ul><li><p>EMSLi ajakiri kodanikuhiskonnast</p><p>nr 1 (68)</p><p>kevad 2016</p><p>Kust tulevad head </p><p>kodanikud? Kurg toob!</p></li><li><p>Tunda ennast hiskonnas ja hiskonda endas</p><p>Veerand sajandiga, mis on mdas iseseisvuse taastamisest, on vaba kond muutunud arvestatavaks juks. Ent krgeima riigivimu kandjaks olemine ei kujuta endast ksnes kodanike igust, vaid ka kohustust: kohustust olla teadlik nii lahendamist vajavate probleemide sisust kui ka oma pdevusest ja vimekusest otsustamises osaleda. Kodanikuhariduses on tehtud palju selleks, et julgustada ja petada kodanikke oma huvide eest julgelt ja phjendatult seisma.</p><p>hiskonna ressursid on aga piiratud ning oma huvide kaitse toimub enamasti konkurentsis. Eriti selgelt neme seda selliste kodanikuhenduste nagu erakonnad juures. Parteid on valmis blokeerima olulisi algatusi, peaasi et vaid konkurendid oma tahtmist ei saaks. Rein Taagepera on kirjeldanud seda kui poliitilist nullsummamngu, kus mng kib kas vidu vi kaotuse peale, kuid kige hullemaks ja hbivrsemaks lahenduseks peetakse kompromissini judmist. Ehkki vabakonnas tervikuna on koost paremal jrjel, nakatab erakondade viljeletav halb poliitiline kultuur ka teisi kodanikuhiskonna subjekte.</p><p>Peaksime judma selleni, et inimesed piksid oma isiklike ja grupihuvide krval </p><p>tajuma ka laiemat hiskondlikku konteksti, mistma ja aktsepteerima ka teiste huve. See thendab hiskonna sidususe olemuse tajumist ning oskust olla empaatilised. hiskonnaelu probleemidele ei ole ht ja ainuiget lahendust, parim lahendus peitub alati tasakaalupunktis erinevate huvide vahel.</p><p>Kui lhidalt snastada kodanikuhariduse eesmrk, oleks see petada inimesi tajuma oma kohta hiskonnas ning ra tundma hiskonda iseendas. Kui tihti me igupoolest mtleme sellele, kui suurt osa meie igapevasest tegevusest, meie arusaamadest ja veendumustest tingivad ja mjutavad teised hiskonnaliikmed? Kas niteks edukas rimees kirjutab oma saavutused pelgalt isikliku tkuse, tarkuse ja osavuse arvele vi tajub ta ka seda, et tema edusse on oma panuse andnud tuhanded temast vhem edukad kodanikud kik, kelle tegevus tagab hiskonna toimimise, esmathtsate teenuste olemasolu, petamise, tervishoiu, transpordi, toitlustuse jne.</p><p>Tihti kiputakse hiskonnas enda jaoks vlja valima vaid selle meeldivamat osa ning ignoreerima negatiivset. Paraku ei saa ega tohi me mda vaadata ka elu pahupoolest: alkoholismist, narkomaa</p><p>niast, kuritegevusest jms vitega, et kuna mina ise olen korralik, siis need teistsugused pole minu probleem. Mina ei ole sellega nus, et minu raha eest mingitele pttidele sstlaid jagatakse, klas he rritunud maksumaksja arvamus. Huvitav, kelle raha eest seda siis tegema peaks?!</p><p>Globaliseerunud maailmas lisandub hiskonnasisese sidususe mistmisele kohustus tajuda ka seda, mis toimub meie hiskonnast vljaspool. Globaalprobleeme ei saa tkestada riigipiiridega. Ehkki probleemid pole meie tekitatud, juavad nad hel hetkel ikkagi meieni. Viletsus on hierarhiline, sudu on demokraatlik, kirjutas Ulrich Beck Riskihiskonnas. Viletsust saab lokaliseerida, tuumaajastu ohte aga enam mitte.</p><p>Kodanikuhariduse tnased vljakutsed ei piirdu vaid eeltooduga. Inimene peab ppima arvestama kige elavaga. Raudteede ehitamist, metsaraiet ja maavarade kaevandamist ei saa hinnata vaid hiskondlike hvede seisukohalt vrdvrselt olulisena tuleb arvesse vtta ka mju looduskeskkonnale ja selle liigirikkusele, mis avaldab lppkokkuvttes mju ka inimkonnale.</p><p>JUHAN KIVIRHK</p><p>Kalev Va</p><p>pper</p><p>2</p><p>A R U T L U S</p></li><li><p>ARVAMUS ............................................................................................ lk 2-5 Juhan Kivirhk, Andrei Liimets ja Martin Noorkiv otsivad-mdavad head kodanikku. </p><p>KAANELUGU ........................................................................................... lk 8 Mari Sarv viis lbi juurdluse, millist head kodanikku Eesti tna vajab ning kuidas neid vormima peaks. Tutvustame ka suuremaid kodanikuhariduse programme Eestis. </p><p>LEKSIKA ................................................................................................ lk 14 Mis on kodanikuharidus ja mis ei ole seda mitte? Selgitab Anu Toots.</p><p>PEVAKAJA ............................................................................................ lk 16 Mari Sarv suunas pilgu Kogukonnapraktikale koos petaja, hariduspshholoogi, juhendaja ja osalenud abituriendiga. Paistab, et see teeb noortega seda, mida me tahame, et ta teeks, kuid teaduslik oleks seda ka priselt mta.</p><p>VLISMAA ............................................................................................ lk 20 Klalistoimetaja Martin Noorkiv kirjutab sellest, kuidas Avaaz maailma muutmises nii thus on. See on ka phjus, miks inimesed on nus neile annetama: tulemused!</p><p>UURING ................................................................................................ lk 22 Siim Tuisk tutvustab ameeriklaste avastust, et enam kui 3000 inimest, neli reisi -lennukit ja mned pilvelhkujad prmu viinud terroriakt aktiveeris hiskondlikult noorema plvkonna. Krge hind aktiivsete kodanike eest, kas pole? </p><p>NGU NIME JUURDE ............................................................................. lk 24 Andrei Liimets usutles hendkuningriigi suursaadikut. Chris Holtby tdeb, et Eestis pole paljud asjad kodanikuhiskonnas nii kaugel kui Inglismaal, aga rahustab ka: teil on aega veel! </p><p>NUANNE ............................................................................................. lk 28 Maris Jgeva pani kirja seitse asja, mida iga organisatsioon saab teha, et oma inimestele hea kodaniku oskusi anda. Rasmus Pedanik kirjutab kohe aga llatusest, et ppida saab vaid kogemustest ning sedagi vaid juhul, kui oled ppinud neist ppima. </p><p>NOOR TEGIJA ........................................................................................ lk 34 Ivan Lavrentjev tutvustab Mirell Prosat, kes veab Tartus kike, millele on kirjutatud OLE ROHKEM. </p><p>EMSL JA LIIKMED .................................................................................. lk 36</p><p>POOLT JA VASTU ......................................................................................... lk 40 Maie Kiisel leiab, et Eesti inimesed ppisid hiskonda raputanud debattidest kooseluseaduse ja pagulaste teemal ppisid oma arvamust vlja tlema. Margo Loor tiendab, et ppisid kll, aga ainult vlja tlema, mitte teisi kuulama, ning kvaliteetse hiskondliku aruteluni pole me veel judnud.</p><p>PARUSSKI .............................................................................................. lk 42 . </p><p>Tunda ennast hiskonnas ja hiskonda endas Sisukord</p><p>Halba kodanikku pole olemas!he Trgi likooli ppejud rkis lunalauas, kuidas koju judes peab ta minema politseisse lekuulamisele. Ta oli ks tuhatkonnast murelikust haritlasest, kes jaanuarikuus kirjutasid alla avalikule kirjale, millega nudsid oma riigi valitsuselt terrori lpetamist ning igusriigi phimtete austamist. Tnaseks on mitu prdunutest kaotanud t, mned iguse likoolis petada, mned saanud avaliku hukkamistu tttu tagakiusamise ohvriks.</p><p>Valitsus karistab oma inimesi selle eest, et nad ei ole kuulekad, ei austa tingimusteta valitsejate td ega j oma liistude juurde. Krvaltvaatajana nib, et karistuse saavad head kodanikud need, kes hoolivad, sekkuvad, tegutsevad.</p><p>Milliseid kodanikke riigis hinnatakse ning milliste teadmiste, oskuste ja hoiakute kasvatamist koolilt ja kogukonnalt oodatakse, sltub loomulikult palju riigikorrast, kultuuriloost ja domineerivatest vrtustest. Aga ma siiski usun, et hoolimata erinevustest riigiti unistavad inimesed ldjuhul hiskonnast, kus ksteist usaldatakse, vetakse osa valitsemisest, hoolitakse sellest, mis riigis toimub, ja ka ligimesest. Ometi ei rgi ega kitu me ise ka alati nii, nagu oma ideaalses maailmas kodanikelt ootame.</p><p>Usun, et inimesed on ilusad ja head ning snnipraselt ei ole ka halba kodanikku olemas. Halvad on hirm, harimatus, kogenematus, vastakad ootused vi nadi ettevalmistus, mis takistab koos ja targalt tegutsemist. Viks ju melda, et kui ekspoliitik kibestunult lahmib, mni tuttav maksudest krvale hoiab vi inimesed tnaval abivajajast mduvad, on kusagil midagi jnud tegemata, sest tarkuse, oskuse vi enesekindluse puudumine ei lase hea kodanikuna kituda. Ja seeprast viks kodanikuharidust vtta vga tsiselt, et vrikaid kodanikke, kellega koos tahame elada ja otsustada, oleks rohkem. </p><p>MARIS JGEVA, </p><p>hea kodanik ja EMSLi juhataja</p><p>Karl-Kristjan Nigesen</p><p>Kairo, Supilinna tnavakunstnikHea Kodaniku kaanele on leidnud tee tegelane nimega Arturo. Selle </p><p>pildi tegi Kairo koos MinaJaLydiaga (ka tnavakunstnik, aga paraku </p><p>anonmseks jv rahva lemmik). Tegu on eskiisiga palju suurema, </p><p>Vru linnasauna katva maalrit jaoks, kuid just see Supilinna kirev </p><p>vuntsikandjast vrukael on Kairo ning MinaJaLydia lemmikvariant.</p><p>Supilinlane Kairo on tnavakunstnik, selline vastutustundlik </p><p>isend, kes hoolsalt valib, kuhu ja mida ta maalib. Ei ole pimedas </p><p>tegutsev vandaal, pigem vib teda mrgata tnaval pevavalgel </p><p>maalimas, hes kes pintsel, teine ksi kiigutamas lapsevankrit.</p><p>Maalimine on Kairo jaoks meditatiivse olemusega tegevus. Fsiline vrvi luendile kand-</p><p>mine ja joonte vedamine, mistate seda meditatiivsust kll, kui olete kasvi oma toa seina le </p><p>vrvinud. Tsi, veel kauem kui maalimist on Kairo armastanud lugemist, see armastus pole </p><p>kuhugi kadunud, supilinlasest tnavakunstniku nol on tegu kirjaliku tlkimise magistrandiga.</p><p>Nipsakas vaataja vib elda, et Kairo pildid on naiivsed. Ise peab ta end siiski mitte naiivseks, </p><p>vaid naivistiks ja kllap seda teadlikku valikut rhutades on ta maalinud Tartusse Marja tnavas-</p><p>se maasika. Kes vhegi kohalikku naivismi tunneb, tajub selles viidet Paul Kondasele, vib elda </p><p>ka, et naivismitraditsioonile Eesti kunstis.</p><p>Kairo tid neb Tartu tnavaruumis, eriti Supilinnas, vheke ka Vrus, Tallinnas ja Viljandis. </p><p>Vaadata saab ka tema blogi kairoland.blogspot.com.ee</p><p>S I S U KO R D</p><p>3</p></li><li><p>Hea Kodanik on Eesti ainus perioodiline </p><p>kodanikuhiskonna hlekandja, mis ilmub </p><p>koos oma eelkija EMSLi infolehega 1994. </p><p>aastast hea ilmaga neli korda aastas ja </p><p>trkiarv on seekord 3900. </p><p>Kik autorid kirjutavad siin vabatahtlikkuse </p><p>alusel tuhat tnu sule- ja pildimeistreile!</p><p>Tekstid valis ja toimetas</p><p>Mari Sarv | marioeoe@ngo.ee</p><p>Kaasa mtlesid</p><p>Domus Dorpatensis </p><p> ja EMSLi kontor</p><p>Kujunduse tegi</p><p>Karl-Kristjan Nigesen | karl@nigesen.ee</p><p>Keele eest hoolitses</p><p>Katrin Kern | kkern@ut.ee</p><p>Iga sna eest vastutab </p><p>EMSL MT, Telliskivi 60a, 10412 Kalamaja</p><p>664 5077 | info@ngo.ee | www.ngo.ee</p><p>ISSN 1736-7263</p><p>Internetis loetav www.ngo.ee (artiklid kshaaval) </p><p>ja www.ngo.ee/heakodanik (kogu ajakiri ja arhiiv)</p><p>Paberil leiad ajakirja EMSLi kontorist ja maa-</p><p>kondlikest arenduskeskustest ning Tallinna </p><p>Lennu jaama raamatukogust. Oma postkasti saab </p><p>ajakirja tellida, kui teatad koguse ja kontaktid </p><p>heakodanik@ngo.ee. Ajakirja jtkuvalt tasuta </p><p>ilmumist saab ka toetada www.ngo.ee/toeta.</p><p>Trkitud keskkonnateadlikus </p><p>trkikojas Ecoprint</p><p>Sedasinast numbrit aitas rahastada EMP </p><p>toetuse Vabahenduste Fond Avatud Eesti Fondi </p><p>vahendusel.</p><p>Hea Kodaniku kirjastamist ja levikut rahastab </p><p>Kodanikuhiskonna Sihtkapital.</p><p>Hea kodanik </p><p>austab inimvrikust, vrdiguslikkust ja teiste igust olla erinev</p><p> on aus, lahke, sbralik ja peab lugu heast naljast.</p><p>Neid phimtteid jrgides saab hea kodanik olla igaks ja igal pool, hoolimata kodakondsusest. Hea kodaniku phimtted koostas Eesti Mittetulundushenduste marlaua esinduskogu 2002. aastal. </p><p> hoiab loodust, mtleb ka teistele elusolenditele ja jrel tulevatele plvedele</p><p>tunneb huvi hiskonnas toimuva vastu, on </p><p>poliitiliselt teadlik, ilmutab kodanikuaktiivsust </p><p>ega pea end thtsusetuks inimeseks</p><p>austab oma riiki ja selle thtpevi, tunneb phiseadust ja igusssteemi ning tidab seadust ka vikestes asjades</p><p>teeb td ja pib kogu elu</p><p>astub vlja ebaigluse ja vgivalla vastu</p><p>aitab lhedasi ja vraid ning toetab nrgemaid</p><p>tunnetab oma kohta maailmas ja </p><p>teiste inimeste seas ning mistab, et </p><p>elusolendid on asjadest thtsamad</p><p>tunneb ajalugu ning austab oma </p><p>ja teiste rahvaste kultuuri</p><p>4</p></li><li><p>Hea kodanik </p><p>5</p><p>K L A L I S TO I M E TA J A LT</p><p>Filosoofias rgitakse kahte sorti vabadusest. Neid sorte nimetatakse negatiivseks ja positiivseks, kuid need snad thendavad selles kontekstis midagi muud, kui esmapilgul paistab. Negatiivne vabadus on see, kui miski ei piira keegi ei hoia vangis ega takista inimese tegevust. See on see, mida ilmselt enamasti ka meldakse, kui vabadusest igapevastes vestlustes rgitakse.</p><p>Hiljem ti Isaiah Berlin juurde miste positiivne vabadus. Selle aluseks sai kllaltki intuitiivne arusaam, et tegelikult on hulk asju, mida inimene ei saa teha mitte selleprast, et keegi teda takistab, vaid selleprast, et ta ei suuda. Lihtne nide ratastoolis inimene ei saa trepist les. Keegi otseselt ei takista teda, kuid raske on elda, et tal oleks liikumisvabadus niteks sellises majas, kus ainult trepi kaudu korruste vahet liikuda saab. Vahel thendab vabadus seega seda, et tuleb inimestele anda midagi juurde, et nad saaksid olla vabad. Olgu see siis midagi nii praktilist, nagu kaldtee trepi krval, vi midagi palju abstraktsemat, nagu haridus.</p><p>Milline kodanik peaks hariduse tulemuseks olema? </p><p>Haridusega tuleb aga sisse ks oht. Nimelt on haridus vaba hiskonna suhtes kige paradoksaalsemas rollis. helt poolt vimaldab haridus indiviididel hiskonnas ldse toimida annab selleks </p><p>vajalikud alusoskused ja teadmised. See on ilmselt enesestmistetav.</p><p>Teiselt poolt on haridus mingis mttes otseselt vabaduse vastand. Seda ideed on illustreerinud minust palju efektsemalt niteks Pink Floyd oma legendaarses loos Another Brick in the Wall. Floyd ei olnud aga ei esimene ega viimane, kes theldas, et haridusel on hiskonnas teatav inimesi standardiseeriv funktsioon vanuse kaupa klassides, ppimas samu aineid, samas jrjekorras, lbimas samu teste, olles mdetud ja hinnatud tpselt samade mdupuudega. Haridusssteemid justkui pdlevad hetaolise orjameelse kodaniku tootmise poole.</p><p>Hea kodaniku haridus Haridus ei pea aga selline olema. </p><p>Selleks on ka ammu leitud lahendus. Isegi sealsamas Pink Floydi videos oli see olemas, kus kuri petaja vttis matemaatikatunnis poisilt ra vihiku, kuhu see luuletusi oli kirjutanud. See lahendus on loomingulisus selle sna kige laiemas mistes. Thenduses, kus haridus ei pdle mitte selle poole, et teha meid kiki hetaolisteks, vaid aidata kigil saada omanoliseks, st kasvatada meie vimekust ise valida, ise algatada, ise luua, ise juurde ppida ja ise tegutseda.</p><p>See on minu meelest just kodanikuhariduse suurim vrtus. ldharidus, hoolimata snastatud ambitsioonikatest ppekavadest ja pivljunditest, ei ole </p><p>endiselt suutnud hpata vlja oma standardiseerivast kastist. Kodanikuharidust pakkuvad organisatsioonid ei saa sageli aga kasti endale lubadagi, isegi kui nad seda tahaks.</p><p>Kodanikuharidus peab paratamatult olema loov ja nutikas ning selle kaudu on jutud tegevusteni, mis vimaldavad kodanikuhariduses osalejatel saada samuti loovamaks ja nutikamaks, olgu siis mnes vabahenduses kogukonnapraktikal kies, noorteorganisatsioonis katsetades vi laulukooris tegutsedes. Kiki neid tegevusi hendab vormiline vabadus ja ettevtliku lhenemise tingimine.</p><p>Kodanikuharidus on seega oma olemuselt filosoof...</p></li></ul>