Investeerimisleht | kevad 2012

  • Published on
    26-Mar-2016

  • View
    227

  • Download
    9

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Investeerimisleht

Transcript

  • kevad 2012Eesti Pevalehe teema- ja erilehtede osakond Narva mnt 11e, III korrus, 10151 TallinnProjektijuht: Artur Jurin, artur.jurin@lehed.ee, 680 4517

    Investeerimine

    KALJUKINDLALT KRGEMALE -DNB HOIUS.

    Otsid raha paigutamiseks parimat paika?Sinu raha stabiilne ja kindel kasv on tagatud DNB thtajalise hoiusega.

    Konsulteerige meie asjatundjatega ja le 60 000 euro suurusele hoiusele ksigepakkumist telefonil 686 8526 vi hoiusta@dnb.ee. Tpsem info www.dnb.ee.

    Phjamaine pank DNB on Norra suurim fi nantsgrupp, mille aktsiad onnoteeritud Oslo brsil. DNB grupi suurim omanik on 34% ulatuses Norra riik.

    NOK 1,60%1,80% 1,90%2,00%

    HOIUSEINTRESSID 3 kuud6 kuud9 kuud

    12 kuud

    EUR1,60%1,80% 1,90%2,00%

  • Investeerimine2

    Andres Arrakmajandusteadlane

    Vga lhike vastus oleks tehke lapsi vi kasvatage maarjakaske! S.t lapsed on hiskondlik kok-kulepe kui soovid pensioni saada, siis tuleb ka maksumaks-jaid juurde toota. Kui need tege-mata

    Pensioniplve kindlustami-seks on phimtteliselt kaks teed: a) oma tulude kasvatamine saad rohkem palka, maksad rohkem makse, saad rohkem pensioni; b) oma tulevaste pensionikulude kahandamine ela ahjukttega korteris, oma vikest maalappi, kust saad lepavsa ahjuktteks ning kus on porgandipeenar ja kasvuhoone. Maarjakask ei ole naljaks eldud, seda sammast saab igal aastal sentimeetriga le mta (mu naabrimees teeb ja mina kadedusega vaatan pealt) ja seda ei s inflatsioon.

    Niisiis tsiselt ra tassi oma raskelt teenitud raha ilma mda laiali (arututele turismireisidele), vaid pane see millessegi kega-katsutavasse, mille vrtus ajaga

    Kas teha lapsi, kasvatada maarjakaske vi osta hoopis kinnisvara ja pllumaad? Ksisime viielt arvamusliidrilt, kuhu tasub tuleviku kindlustamiseks investeerida, et tagada muretu pensioniplv.

    ei kahane ja soovitavalt kasvab: tkk maad ja metsa, kinnisvara (iges kohas), mni kuldmnt, mni rariteet (kunst vi raamat).

    Ja meeles tuleb pidada: ei vida see, kellel on surres roh-kem asju.

    Aga tnane varakeskealine ilmselt ei suuda vga pikalt ette melda. Kahjuks! Aastas kolm-neli reisi Hurgadasse on rohu-tirtsulik kitumine, aga vaja oleks sipelga mtlemist.

    ja kes on nus muretu vanadus-plve nimel tegema natuke ka maatd, peaks selline variant sobima. Vin omast kest elda, et isegi labidaga pole mingi prob-leem niteks endale kartulimaa kaevata ja kartul valmis kasva-tada, tuleb lihtsalt natuke td teha.

    Erilehtede toimetus

    Minu investeeringud on siiani piirdunud vaid mitmesuguste pensionifondidega. Vrispabe-ritesse raha paigutades tuleks aga oma investeeringute jlgimisel ja igesse kohta suunamiseks kasutada spetsialistide abi, sest sellega tuleb lihtsalt tegeleda ja olla vajalike suundade ning infoga kursis.

    ter neilt: Kui suur peab olema teenistuse protsent, et oleksite valmis investeerima? Mehed vastasid nagu hest suust: Me ei mtle kunagi sellele, palju me vime teenida. Me mtleme ainult sellele, kui palju me vime kaotada!

    40. eluaastaks peaks olema kik laenud makstud ja siis ei tasu enam uusi vtta. Mida vanemaks saame, seda raskem on neid tagasi maksta. Noortel tasub aga melda ainult ette-vtlusele teha midagi testi suurt ise. See on parim viis eduks, rikkuseks ja muretuks vanadusplveks. Pensionifon-didesse ei usu mina ldse. On nullilhedane tenosus, et minu enda primitiivne talu-pojamistus on tmbim kui hsti lipsustatud ja lhnastatud palgatlistest noorsandidel, kes ksutavad vrast, mitte enda raha.

    Elada tuleb nii, et alati jb midagi sukasrde. kskik kui rasked ajad on. Kulutada tuleb pigem vhem, kui teenid. Ja kui kulud on teenistusest suuremad, tuleb lihtsalt teenistust suuren-dada. Laen ei ole lahendus see on allakigutrepp.

    Ave Nahkurkunstnik

    Pensionisammastele ma nagunii ei looda, mina soovitan osta vi-malikult soodsalt kinnisvara. On

    Olari Taalettevtja ja poliitik

    Usun, et muretu vanadusplve tagab inimestele eelkige vima-likult suur sltumatus suurtest muutustest nii kohalikul kui ka lemaailmsel tasandil.

    Arvan, et kui tahad riskivaba ja muretut vanadusplve, siis muretse endale tkike maad, ehita sinna maja, mis oleks paraja suurusega, konoomne ja koloogiline, ja ela seal. Muretu vanadusplve tagamiseks tuleks olla sltumatu suurtest ja prog-noosimatutest muutustest.

    Neile, kellele meeldib maaelu

    hea, kui on maad, veel parem kui metsaga maad. Mina kulla kok-kuostja ei ole, pigem mtlen ikka kinnisvarale ja olen seda ise ka soetanud.

    Ma pole riinimene, aga lihtne loogika tleb, et maja ja korteri saab ikka vlja rida ja neid saab alati ka ma. See ei haise ega mdane. Kuigi vib ka mdaneda, kui selle eest ei hoolitse.

    Hea on seegi, kui on lapsed, nendest vib tulevikus tuge olla, kui nad saavad edukaks. Samas, kui neil nii hsti ei lhe, vib juh-tuda, et pead hakkama ise neid toetama. Peab mtlema kikidele variantidele.

    Investeerida haridusse? Seda niikuinii. See on iseenesestmis-tetav.

    Kunsti? Kunst on ebamrane ja selles osas ei oska mina nu anda. Ma ei ne sellist tulevikku, et pildid hakkaks kunagi metsi-kult maksma. Ja maali ostmiseks peab ikka udne papp olema. Ja mis sa selle maaliga teed? Ma ei ne mtet! Londonis ja New Yorgis kll, aga Eestis kunsti kok-kuostmine ei tta.

    Sirje PotiseppEesti toiduainetstuse liidu juhataja

    Mul on raske inimestele midagi soovitada, sest investeeringud sltuvad ikka rahalistest vima-lustest ja inimeste prioriteetidest. Ma olen tasapisi oma pere jaoks investeeringuid teinud nii laste haridusse kui ka kinnisvarasse. Kuna raha investeeringuteks pole eriti olnud, siis investeeringud haridusse, hobidesse, maailma ngemisse ja mugavasse kodusse on meie jaoks olnud olulised.

    Kel vimalus, viks kindlasti melda investeerimisele ja nii ka oma vanadusplve kindlustada, sest riigi inimvrsele ja iglasele pensionile kahjuks ei saa veel mitmekmned aastad loota.

    Janek Mggikommunikatsioonibroo Powerhouse juhataja ja konsultant

    Kuni 30. eluaastani tuleks luua eeldusi raha teenimiseks. Kuni 40. eluaastani tuleb raha teenida ja hiljem vara mahtu silitada. Alates 50. eluaastast tuleks raha mistlikult kulutada nii, et sur-mahetkeks pole rohkem alles, kui lhikondsete hdapraseks nnistamiseks vaja.

    Karta ei tasu madalat teenis-tust, vaid asjatut raha kaotamist, mttetute riskide vtmist. Kui USA majandusuudiste hiiglane Forbes korraldas vestlusringi kolme umbes 80-aastase inves-teerimispankuriga, ksis repor-

  • 3Investeerimine

    Kinnisvara investeerimisel tuleb riskid lbi kaaluda

    Peep SoomanPindi Kinnisvara juhatuse liige

    Riskide ignoreerimisel vib vara uus omanik avastada, et kiirelt saabuva kasumi asemel tuleb silmitsi seista hulga problee-midega, mis vib soetatud vara vrtust suisa kahandada. Pole thtis, kas tegemist on elu- vi ripinnaga, riskid on neil ld-joontes sarnased. Et investor saaks teha targa otsuse, toome esile mned rohkem levinud valupunktid, mille kontrollimine on igal juhul enne tehingu soo-ritamist vajalik ja enamikule ka jukohane.

    Naabririsk. Ehkki esmapilgul nib probleem olevat vaid kor-terite puhul, laieneb see ka mis tahes muule varale. On vga raske kontrollida, kes naabriks tulevikus hakkab ja millega ta tegeleb. rmuslikul juhul han-geldab naaber salaviina vi nar-kootikumidega, paremal juhul armastab krval asuva korteri perettar htuti klaverit klim-berdada. Elust enesest on vetud nide, kus tielikku vaikust ja iga-suguse vibratsiooni puudumist vajav laserraviettevte oli hdas

    Ehkki kinnisvaraturule investeerimiseks on aeg soodne ja aastaid deposiidikontodel seisnud miljardid eurod ootavad uut vljundit, tuleb ka kinnisvara soetades prata thelepanu vimalikele riskidele.

    korrus allpool tegutseva firmaga, kes alustas mberehitustid.

    Lahendus: ehkki 100% garan-tiid on vimatu saada, tuleb vestelda vimalikult paljude piirkonna elanike ja seal tegut-sevate ettevtjatega.

    histu-/halduririsk. Paljud kor-termajade histud on sisuliselt teovimetud, sest majaelanike seas ei ole vastava kvalifikat-siooniga inimesi, ja nii pab iga kasumist lugupidav ehitus-ettevte jrjepanu histul nahka lisuurte remondiarvetega le krvade tmmata. Samuti ei suudeta kontrollida lekte li-nud histujuhatuste liikmeid, kes majaelanike arvel endale isegi leiva lauale ostavad.

    Lahendus: histu tegevuse hindamiseks tuleb tellida audit. Alles ostuhuvi faasis on seda raske teha, kuid hoonega seotud isikute intervjueerimine annab mingisu-gusegi aimuse, kui pdev histu juhatus ldse on.

    Kommunaalarvete risk. Kom-munaalkulude kontrollimine on elementaarne, kuid isegi sellisel juhul jb risk, et kortermaja jrgmisel ldkoosolekul lepi-

    objekti puudused, kuid ostja vaa-tab samal ajal loojuvat pikest.

    Lahendus: kige kindlam tagatis on tellida eksperdihin-nang, mille maksumus on ime-vike vrreldes sellega, mis oota-matud kulud vivad ostjat ees oodata vi kui palju makstakse objekti eest le.

    Infrastruktuuri risk. Pidava optimeerimise tttu vib kaduda vi hredamaks jda hissi-dukihendus. Koole suletakse ja kauplused pankrotistuvad. Teede parandamiseks vi lahti-lkkamiseks puudub kohalikul omavalitsusel raha. Seega vib muresid ootamatult juurde tulla. Mnda infrastruktuuri hve vib mrgata alles siis, kui seda enam ei ole.

    Lahendus: hdavajalik on phjalik kommunikatsioon kohaliku omavalitsuse ja stra-teegiliselt oluliste infrastruktuuri haldajatega (transpordifirmad, kauplused jms).

    Planeeringurisk. Eelkige puu-dutab see detailplaneeringuteta maatkke, kus sihtotstarvet tuleb muuta. Peale ldplanee-ringu arvestamise vib sattuda naabrite vi eri ametkondade vastuseisule, mis lb nrgema nrvikavaga inimese liimist lahti. Esialgne riplaan vib tielikult uppi lennata, kui kohalik omava-litsus ei kinnita soovitud korruse-

    lisust, nuab lisainvesteeringuid vms. Eriti ohtlikud on keskkon-naksimused.

    Lahendus: ilmselt kige kee-rulisem ja riliselt ohtlikum risk, mille vljaselgitamiseks tuleb kindlasti kaasata ekspertide grupp, kes teeb kogu vajaliku eelt investori eest ra.

    Juriidiline risk. Eelkige on probleemiks puuduv kasutus-luba, ehitusluba, projektdoku-mentatsioon, kasutuskord jms. Nende hilisem kinnitamine vib muutuda kohaliku oma-valitsuse vi kas vi naabrite vastuseisu tttu rmiselt kee-rukaks. Siia rhma kuuluvad ka rilepingud, eelmise omaniku tasumata arved jne.

    Lahendus: kik lepingulised suhted, igused ja kohustused tuleb enne ostu sooritamist koos vastava spetsialistiga lbi ttada.

    Kokkuvtteks ei soovi me kindlasti rhutada, et kinnisva-rari on seotud vaid riskidega. Kll aga tasub raha paigutada soovival isikul kindlustada oma tagalat, et kasumiootuses tehtud tehing niliste pisiasjade tttu hoopis koormavaks veskikiviks ei muutuks. Kige otstarbekam on riskid tabelina endale kirja panna ja neid kshaaval vlis-tama hakata, et vimalikud tule-vased llatused vaid positiivseks kujuneksid.

    takse kokku uued kulurhmad, niteks renoveerimislaen. Kuna kommunaalkulude suurus on ha aktuaalsem nii elu- kui ka rihoonetes ja liiga krged kom-munaalkulud mjutavad reaal-selt vara edasimgivrtust, siis enne tehingu sooritamist tuleb teha korralik eelt.

    Lahendus: kikvimalikud kommunaalteenuste lepingud tuleb le kontrollida. Sarnaselt naabririskiga on hdavajalik suhelda vimalikult paljude objektiga seotud isikutega.

    Seisukorra risk. Ehituses on suur hulk tid, mida nimeta-takse kaetud tdeks ja nende kvaliteedi kontrollimine on vga raske. Oht sattuda levrvitud

    prgi otsa on suur. Selliseid hooneid silmab kergesti ka kesk-linnas, kus vana puitosmik on sirgeks aetud ja uus vooderdus peale pandud. Nhes uut ilmet, on raske uskuda, et seda hoonet soovitati veel mni ndal tagasi lammutada.

    Lahendus: tutvuda terve hoone projektdokumentatsioo-niga, vajaduse korral kaasata ehitusekspert.

    Hinnarisk. Investeerimine ei ole emotsioonide ostmine, kus vib lubada endale lemaksmist. Pal-jud ostjad ritavad muidugi ka seal kaubelda, kus enam midagi kaubelda pole. Tihti puutume kokku ka kmnete emotsioo-niostjatega, kellele maakler esitab

    Foto: Marko Mumm

    Kaua olete autode liisingulepingu-tesse investeerimise vimalust pakkunud ning kuidas on investorid teenuse vastu vtnud?

    Sotsiaalse finantseerimise tee-nuseid arendav Sofi pakub juba aas-tajagu uudse lahendusena investo-ritele vimalust oma raha paigutada turvalistesse liisingulepingutesse. Meie soov on teha inimestevahelised tehingud vimalikult lihtsaks, turvali-seks ja htviisi kasulikuks mlemale osapoolele ning seda oleme siiani suutnud edukalt teha.

    Miks viks investor just Sofi lii-singulepingutesse raha paigutada?

    Meie kaudu raha paigutades vib kindel olla, et nii investor kui ka liisin-guvtja on saanud tema jaoks kige sobivama pakkumise. Sofi teenus on kiire, turvaline ja lihtne. Eesmrgiks on kokku viia sobiva pakkumise tegija ja teenuse vajaja. Siiani oleme suut-nud lubatut tita tegutsemisaja jooksul ei ole veel htegi liisingule-pingut katkestatud, mis testab Sofi

    Sofi O pakub sotsiaalset investeerimisvimalust liisingulepingutesse

    liisinguvtjate usaldusvrsust.Investor saab meilt kaasa tead-

    mise, et tema raha on kaitstud ning pakutavad tingimused on soodsa-mad kui panga kaudu investeerides. Investor mrab ise investeeri-mise tingimused: lepingu pikkuse, lepingus sisal-duva vara vrtuse ja muud tingimused ning saadav ate intr esside suuruse. Sofi sellesse ei sekku. Iga tehtud investeering on investori jaoks tagatud konkreetse sidukiga, mis sarnaselt tavaliisinguga on kogu liisinguperioodi investori tagatisena Sofi nimel. Mainimist vrib asjaolu, et meie usaldusvrsuse kasvuga on investorite intressisoov langenud julgetakse oma raha paigutada ha pikematesse liisingulepingutesse ning hinnatakse pigem stabiilsust ja jrjepidevust kui kiiret kasumit.

    Milliseid vimalusi investeerimi-seks pakute?

    Vimalusi oma raha kasvatami-

    seks on praegu kaks: Tartu Hoiu-laenuhistu sihtotstarbelise Sofi hoiuse vi Sofi investorkeskkonna kaudu. Esimesel juhul teeb Tartu Hoiu-laenuhistu ise valiku ja otsu-

    sed, paigutades hoiustajate raha kasumlikesse lepin-

    gutesse. Tegemist on thtajalise hoiusega ning

    raha paigutamisel Sofi hoiusele miinimummra ei

    ole. Praegu on Sofi hoiuse intress 6% aastas.

    Kel soov krgemat intressi teenida ja ka julgust ning tahet otsuseid ise teha, saavad seda praktiseerida Sofi investorkeskkonna kaudu. Praeguste tingimuste kohaselt on vimalik luua oma isiklik liisinguportfell alates 8000 eurost, kuid hea uudisena saab alates sellest sgisest ka viksemate sum-madega lepingutesse investeerima hakata. Eelmisel aastal oli Sofi inves-torite tulu keskmiselt 16%.

    Kas on vimalik riski maandada ja erinevatesse lepingutesse vikse-

    mate summade kaupa investeerida?Tepoolest, nagu eldud, sellest

    sgisest saab oma investeerimisport-felli sissemakseid teha ka viksemate summade kaupa. Saate ise valida, mit-metesse lepingutesse soovite heaegselt investeerida. Kaob ra investeerimi-sportfelli alumine piir-mr. Investeerimist vib alustada kas vi 100 eurost. Meie eesmrgiks on pakkuda inimestele katsetamisrmu ja vali-

    Sofi O tutvustab klientidele vimalust investeerida liisingulepingutesse, pakkudes nnda paindlike tingimuste kaudu soodsaid tehinguid nii investorile kui ka liisingu-vtjale. Sofi juhataja Ergo Themase kinnitusel huvilisi ja rahulolevaid kliente jagub.

    kuvimalust. Alati saab investeerita-vaid summasid muuta ja pakkumisel olevate lepingutega tutvuda. Inv...