Kinnisvara ja Ehitus 11. juuli 2012

  • Published on
    22-Feb-2016

  • View
    252

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Postimehe kinnisvara ja ehituse teemaleht

Transcript

<ul><li><p>KOLMAPEV, 11. juuLi 2012</p><p>KINNISVARA EHITUS</p><p>Maakatastrisse on kantud 92% Eesti maismaast31. mai seisuga on maakatastrisse kantud 619 188 katastriksust pindalaga ligi 4,003 miljonit hektarit ehk ligi 92% Eesti maismaast, teatab maa-amet.Sellest tnavu on kantud 4432 katastriksust pindalaga 26 476,1 hektarit. Maakatastrisse kandmata ehk reformimata on veel ligi 366 000 hektarit ehk 8% Eesti maismaast.Reformitud maast 1,5 miljonit hektarit (34,4%) on maareformi kigus tagas-tatud endistele vi igusjrgsetele omanikele; 983 000 hektarit (22,5%) on erastatud; ligi 1,5 miljonit hektarit (33,9%) on jetud riigi omandisse ning ligi 36 000 hektarit (0,8%) antud munitsipaalomandisse.Reformimata maast suurem osa jb riigi omandisse, niteks looduskaitselis-te piirangutega maad, maardlate alad ning maad, millele maareformi kigus ei ole esitatud tagastamise ja erastamise taotlusi. (PM)</p><p>Tallinnas ja Riias kinnisvara vrtus kasvab, Vilniuses kahanebOber-Hausi Balti riikide korterite hinnaindeksi kohaselt tusis mais vrreldes aprilliga Tallinnas keskmine korteri ruutmeetri hind 0,9% ehk 1106 eurole. Vr-reldes eelmise aasta maiga oli kesoleva aasta mais Tallinna keskmine korteri pinnahiku hind 8,2% krgem.Kesklinna linnaosas langes keskmine hind 5,6%, seevastu Lasnamel tusis 1,4%. Mustamel tusis keskmine pinnahiku hind 6,7%, olles aga eelnevad neli kuud langustrendis olnud.Riias suurenes keskmine ruutmeetri hind mais 0,6% ehk 985 eurole ruutmeet-ri kohta. Viimase 12 kuuga on keskmine ruutmeetri hind Riias tusnud 5,1%.Vilniuses langes keskmine ruutmeetri hind mais 0,4%. Viimase aastaga on kesk-mine ruutmeetri hind Vilniuses langenud 0,5% ehk 1,197 eurole ruutmeetri kohta. (PM)</p><p>Eesti Korterihistute Liit valis suve hakul taas vlja Eesti kauneima korterma-ja vitjaks osutus K Ruila 37 Harjumaal. Maja korda teha ning heas kor-ras hoida saab vaid hise nu ja juga, usuvad ka-heteistkmne korteriga maja korrashoiu eestveda-jad rne ja Peeter Lainde.</p><p>Kristel Kossar</p><p>K ui Peeter ja tema abi-kaasa rne oma pere-ga viie aasta eest kau-nis Ruila misapargis asuvasse majja kolisid, polnud mdu-nud sajandi seitsmekmnenda-te keskpaigas ehitatud elamu just parimas korras katust oli kll veidi kpitsetud, kuid kik muu tahtis tegemist.</p><p>Paar pere-konda niitis ma-ja mbert muru, aga rohkem kee-gi midagi vga ei teinud, mee-nutab Peeter. Nii alustatigi elamu juurde kuuluva 17 137 m2 suuruse ter-ritooriumi korrastamisega ning kahe aasta eest tehti algust ka maja renoveerimistdega. T-naseks pevaks oleme suutnud anda misapargile hooldatud ja elamule kauni vlimuse, tun-nevad Peeter ja korterihistu ju-hi ametit pidav rne hea-meelt.</p><p>Uudsed ssteemidMaja kigile elanikele on </p><p>eesktt oluline maja soojusta-mise ja maaktte kasutamisega saavutatud 65-protsendiline energia kokkuhoid. Kui siia kolisime, oli plaanis viia maja likttele, kuid seadmed olid vanad ning ktte hind oleks linud ratult kalliks. Tegime otsuse, et maja tuleb enne ra soojustada ning seejrel paigal-</p><p>dada kige optimaalsem ktte-variant maaktte nol, rgib Peeter, kelle snul on niisugu-ne kttessteem ennast nende elamu puhul tielikult igusta-nud.</p><p>Uudseid ssteeme kasuta-takse majas teisigi nii niteks on histu raamatupidamine veebiphine ning vee- ja ktte-mturite nite loetakse Siemensi kauglugemisseadme-tega. Ees on ootamas trepiko-dade remont, parkimisala laien-damine ja palju muud, rgib Peeter Lainde.</p><p>Omanikutunnehistu tegutseb majas juba </p><p>aastast 1997, kuid teadmine, et igaks peab kodumaja eest hoolt kandma, on inimestesse sna tasapisi juurdunud. Maja-mbruse muru niitmise eest hoolitsevad elanikud graafiku alusel ise kel jud ja oskus v-hegi lubab, lb kaasa.</p><p>Oleme ka talguid teinud, maja juures asuva metsatuka saime nii korda, loetleb Peeter hiselt saavutatud eesmrke. Ise peab aga pris palju tunde rassima ja eeskuju nitama, et midagi muutuks ja inimestele kohale juaks, et kodumaja hea kekigu ni-mel tuleb iga-hel pinguta-da.</p><p>Eesti Korte-rihistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi snul ongi kige olulisem inimeste suhtumist muuta nukoguliku majava-litsuse asemel ollakse juba ise paarkmmend aastat omani-kud ning kortermaja korras-</p><p>hoid sltub enda ehk omanike tehtavatest otsustest.</p><p>Omanik teab ja tunneb oma kodumaja olukorda kige </p><p>paremini. nneks leiab histu koosolekul jrjest enam omanik-ke hise keele ja otsustab maja renoveerida, rgib Mardi. Spet-sialisti snul on siin oluline his-tu juhatuse pidev selgitust. </p><p>Kui inimesed mistavad, et re-noveerimisega hoitakse rahako-tis kokku niteks ktte arvelt hulk eurosid ning et tnu reno-veerimisele nende omanduses olev kinnisvara mitte ainult ei silita oma senist vrtust, vaid et selle hind ka tuseb, pole ju phjust renoveerimisele vastu seista, usub Mardi.</p><p>histegevus on aga see, mis kortermajast kodumaja teha ai-tab, on Mardi kindel. Kes ikka ise maja mber lilli istutamas kib, puhkenurka ehitada aitab vi hoovi koristab, sellele lheb kodumaja hea kekik korda ja ta seisab hea selle eest, et see kik nii ka jks.</p><p>Kortermaja saab korda vaid hisel nul ja jul</p><p>Mdunud laupeval, 7. juulil t-histati lemaailmset histute peva ning kesolev aasta on ni-metatud ka histute aastaks.</p><p>Euroopa eluasemevaldkon-na organisatsioonide, sealhulgas histute ja kooperatiivide hen-daja CECODHASi hinnangul aitab lemaailmne histute aasta juhti-da avalikkuse thelepanu histute olulisele rollile hiskonnas.</p><p>Euroopas majandavad elamu-valdkonnas tegutsevad histud </p><p>vi kooperatiivid enam kui km-met miljonit eluaset. Elanikele thendab histulise tegutsemise vorm enamasti rida eeliseid, sest histu lhtub eelkige elanike huvist, mitte majandusliku ka-sumi suurendamisest. Samuti on oluline see, et liikmed omavad histu le kontrolli, mis muudab histute juhtimise paindlikuks ja toetab esilekerkivate probleemi-de kiiret lahendamist.</p><p>histud pakuvad oma liikmete-</p><p>le vimaluse kuuluda kogukonda ning arendada koostd elanike vahel. CECODHAS Housing Eu-rope president Vit Vanicek on r-hutanud korterihistute olulisust, tuues mitmel korral hea praktika niteks Eesti. Eestis on tugevad ja tegusad korterihistud, ning see tagab majade korrashoiu, nentis Vanicek. Pean korterihis-tu mudelit Eestile parimaks ning elanikele tasukohaseimaks, kuna seelbi on tagatud nii elanike hu-</p><p>vide esindatus kui ka kortermaja-de olukorra parandamine, rkis Vanicek.</p><p>lemaailmse histute aasta mrksnaks eluasemevaldkon-nas on endiselt energiasst. Vit Vaniceki snul on see eriti oluli-ne Kesk- ja Ida-Euroopa riikide jaoks, sest nendes riikides vajab kehvas olukorras elamufond eriti ulatuslikku renoveerimist.</p><p>Siiski on Eesti CECODHASi juhi hinnangul eesrindlikumaid </p><p>Euroopa riike, kui asi puudutab hoonete energiathususe paran-damiseks ette nhtud vimaluste kasutamist, mida pakub Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF).</p><p>Eesti Korterihistute Liidu ju-hatuse esimehe Andres Jaadla hinnangul on mullu viieteistkm-nendat snnipeva thistanud Eesti Korterihistute Liit praegu ks Eesti tugevamaid katusorga-nisatsioone ja mittetulundushin-guid.</p><p>Oleme suutnud oma liikme-tele, kes meid usaldavad, suuresti abiks olla olgu selleks siis his-tutele renoveerimiseks meldud finantsskeemi vljattamine, olulised seadusmuudatused vi ka koolitustegevus, snas Jaad-la. Igal aastal saavad meie juures koolitust tuhanded histujuhid. Tnu neile teadmistele on aga sndinud ka hsti juhitud ja ees-kujulikult majandatud, tugevad korterihistud.</p><p>Eesti korterihistuid tuuakse maailmale eeskujuks</p><p>Maja kigile elanikele on eesktt olu-line maja soojustamise ja maaktte kasutamisega saavutatud 65-protsen-diline energia kokkuhoid.</p><p>Uudseid ssteeme kasutatakse majas teisigi nii niteks on histu raamatu-pidamine veebiphine ning vee- ja kttemturite nite loetakse Siemensi kauglugemisseadmetega.</p><p>Eesti kauneim kortermaja eest- ja tagantvaates. Fotod: Kristel Kossar</p></li><li><p>2 11. juuli 2012</p><p>kinnisvaratEhingud (ost-mk)mai 2012 / tiEndatud</p><p>uudisEdonlinE-ksitlus </p><p>harju maakond 1289 (+100)* tehingutsh Tallinna linn 896 (+175)* tehinguthiiu maakond 60 (+28)* tehingutida-viru maakond 376 (+77)* tehingutJgeva maakond 145 (+69)* tehingutJrva maakond 106 (+43)* tehingutlne maakond 61 (-14)* tehingutlne-viru maakond 245 (+118)* tehingutPlva maakond 110 (+27)* tehingutPrnu maakond 175 (+11)* tehingutrapla maakond 112 (+42)* tehingutsaare maakond 148 (+25)* tehinguttartu maakond 363 (+75)* tehingutvalga maakond 96 (+44)* tehingutviljandi maakond 110 (+15)* tehingutvru maakond 91 (+15)* tehingut</p><p>kokku 3487 (+675)* tehingut</p><p>*) Muutus tehingute arvus vrreldes 2011. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas</p><p>toimetaja Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194</p><p>kinnisvarareklaam ja kuulutused Tallinn: Marianne Peep, marianne.peep@postimees.ee, tel 666 2188 Tartu: Merit Saaremets, merit.saaremets@postimees.ee, tel 739 0395</p><p>Ehitusreklaam ja kuulutused Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Virge Lomp, virge.lomp@postimees.ee, tel 739 0391</p><p>kujundaja/kljendaja Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee, tel 666 2313</p><p>mgipakkumiste arv / korteridPortaal harjumaa* tallinn Eesti kokkuCity24 1851 6660 14 136soov.ee 701 2170 6289kv.ee 1737 5711 14 616</p><p>mgipakkumiste arv / majadPortaal harjumaa* tallinn Eesti City24 1646 757 6065soov.ee 691 286 3224kv.ee 2115 622 8024</p><p>*) Kogu Harjumaa = Harjumaa + Tallinn</p><p>Andmed seisuga 9. juuli 2012 kell 12.40</p><p>mgiPakkumistE arv</p><p>kas oled oma kodukoha/elupaiga piirkonnaga rahul?</p><p>Juunis langes tallin-na korteritehingute arv 10 protsenti</p><p>Tnavu juunis tehti maiga vrreldes 10 protsenti vhem korteritehinguid, mis on siiski pea neljandiku vrra enam kui mullu samal ajal, kom-menteerib 1Partner.</p><p>Kokku tehti juunis Tallinnas maa-ameti andmetel kinnis-varaga 821 ostu-mgitehin-gut, mis on 8,4 protsenti v-hem kui mais. (PM)</p><p>EftEn ostis mustika kaubanduskeskuse</p><p>EfTEn Kinnisvarafond ostis oma senise suurima investee-ringuna ligi 42 000 ruutmeet-rise netopinnaga Mustika kaubanduskeskuse Tallinnas. </p><p>Investeeringuga kasvatas EfTEn kolmandiku vrra fondi poolt hallatava vara mahtu, mis nd letab 70 miljonit eurot, tles fondi valitseva Ef-TEn Capitali tegevjuht Viljar Arakas. Mustika keskuses on kokku 21 500 ruutmeetrit -ritavat pinda. (E24)</p><p>vanasse tallinna postimajja tulevad rimi ja h&amp;m</p><p>narva maantee 1 asuva en-dise peapostkontori omanik-firma slmis rendilepingu jae-kaubandusfirmaga Rimi, mis avab seal oma poe 2013. aas-ta sgisel. Samal ajal laieneb sinna ka rootslaste kiirmoeb-rnd H&amp;M. Eesti Post jb rentnikuks edasi. (E24)</p><p>kinnisvaraarendajad peavad tartu turgu liialt riskantseks</p><p>Suurem osa praegu Tartus ts olevatest projektidest valmib kesoleva aasta suvel vi sgisel ning seejrel ootab ees vaiksem periood, kuna uusi projekte tuleb peale k-sikuid, vahendab Domus Kin-nisvara turulevaade.</p><p>Arendajad nevad turule si-senemisel lemrast riski, kuna projekti edukas mk vib takerduda liiga krge mgihinna taha. Tartu kin-nisvaraturul ollakse vrreldes Tallinnaga hinnatundlikumad, kuid ehitushinnad on samal tasemel. (PM)</p><p>Eksitava reklaami eest vastutab maakler</p><p>Kinnisvaramaakleri poolt eksklusiivkorterina vljarek-laamitu vib osutuda luk-susoaasiks keset lagunevat maja vi korteriks, kuhu pike kunagi ei paista, kirjutavad Hedman Partners advokaadi-broo advokaat Liisa Linna ja jurist Aira Pedak portaalis ehi-tusuudised.ee. </p><p>Eksitav reklaamkuulutus vib aga mjale kaasa tuua probleeme, sest kuulutuse teksti vib ksitleda kui lepin-gutingimusi.</p><p>Maaklerilepingule kohalda-takse nii ksunduslepingu kui maaklerilepingu kohta stes-tatut. Tehinguobjekti pakku-mine avalike reklaamkanalite kaudu on ldiselt ks maakle-ri kohustusi, mille titmise kvaliteedikriteeriumeid tp-sustavad ksunduslepingu stted. Maakleril kui ksundi-saajal on hoolsus- ja lojaalsus-kohustus. (ehitusuudised.ee)</p><p>harju maakond 1190 (+57)* tehingutsh Tallinna linn 822 (+72)* tehinguthiiu maakond 60 (+23)* tehingutida-viru maakond 288 (+11)* tehingutJgeva maakond 87 (-7)* tehingutJrva maakond 78 (+22)* tehingutlne maakond 99 (-12)* tehingutlne-viru maakond 147 (+25)* tehingutPlva maakond 49 (-25)* tehingutPrnu maakond 181 (+9)* tehingutrapla maakond 93 (+19)* tehingutsaare maakond 196 (+51)* tehinguttartu maakond 295 (+49)* tehingutvalga maakond 73 (+13)* tehingutviljandi maakond 147 (+70)* tehingutvru maakond 72 (+9)* tehingut</p><p>kokku 3055 (+314)* tehingut</p><p>*) Muutus tehingute arvus vrreldes 2011. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas</p><p>kinnisvaratEhingud (ost-mk)Juuni 2012 / EsialgnE</p><p>turukommEntaar</p><p>71 vastajatwww.e24.ee</p><p> Jah, vga rahul - 63.4%</p><p> Viks parem olla - 21.1%</p><p> Pole rahul, tahan ra kolida - 15.5%</p><p>Igal kevadel, kui lumi on sulanud ja esimesed lil-ledki oma peanupud maa seest vlja siruta-nud, saab hoo sisse su-vilaturg. Need vikesed ja veidi suuremad maja-kesed pole ostjate hu-viorbiidis aga enam am-mu vaid puhkusepaika-dena.</p><p>Klli FriedrichsonUus Maa Kinnisvarabroo kutseline maakler</p><p>O lenevalt hoone asu-kohast ja seisukor-rast vib ostetud suvila saatus kujuneda vga eripalgeliseks. Kas suvilat ka-sutada edasi puhkamiseks, pllumajanduseks, seda laien-dada vi hoopis lammutada ja rajada uus elamu, sltub palju asukohast ja vimalikest kommunikatsioonidest. Vaat-leme variante, mis on praegu-sel suvilaturul enam levinud.</p><p>Linnalhedane puhkekoduKuigi Tallinna piiril asuv </p><p>Muuga aedlinn on kunagisest suvilapiirkonnast muutunud ha enam eramurajooniks, on enamik mujal asuvatest daat-adest silitanud oma algse funktsiooni.</p><p>Mida enam linnadest eemale, seda rohkem toimi-vad need pne-vate nimedega suvilakoopera-tiivid korteri-elanikele mu-gava vimalu-sena linnulau-lu kuulata ja paljajalu murul tatsata. Selli-sel suvisel hiselul on oma kirjutamata reeglid ja mned paratamatud seadusprad, sest elanikkond neis rajooni-des on vga kirju.</p><p>Enamasti aga kik laabub ning soodsa hinna eest linna-krast eemaldumise vimalus peibutab paljusid inimesi ost-</p><p>ma pisikese suvilakksi, et see korda teha ja siis kia seal oma aega veetmas.</p><p>Suvilakooperatiivide suu-rimaks probleemiks on talvi-ne turvalisus, sest enamik ela-nikke lheb talveks tagasi lin-na. Nii puudub hoonetel val-ve ja seetttu on vargused mnikord ka labane vandaa-litsemine kerged juhtuma.</p><p>IseehitajadOmaprase arhitektuuri ja </p><p>tihti ka ettejuhtuvatest ehi-tusmaterjalidest rajatud vi-kesuvilate laiendused ehk aretised on ndsel suvila-turul juba vaikselt kaduma hakkav nhtus, kuid neid tu-leb siiski ette mida enam linnast eemal, seda rohkem.</p><p>Tavaliselt algab olemasole-va hoone laiendamine terras-si kinniehitamisega. Sellele jrgneb jrk-jrgult uute tuba-de lisamine. Kui krunt on kaldega, raja-takse ka pool-korruseid ning vahel ronib suvila aastate-ga mest les-poole.</p><p>Kui varem ngid sellised majad vlja vga eklektilised, tihti lausa inetud, siis mida aeg edasi, seda enam on ehi-tuskvaliteet ja vljangemine paranenud. Rohkem ptakse silitada hoone htset stiili ja sobivust naabermajadega.</p><p>Oma kgiviljaaedEndale aiasaaduste kasva-</p><p>tamine kaotas vahepealsel buumiga kaasnenud tarbimis-ajastul populaarsust, kuid nd, mil toiduainete hinnad muudkui kasvavad ja tulevi-kus hakkame ngema aina enam just sellelt pinnalt tek-kivaid lemaailmseid kriise, on vaikselt, kuid kindlalt ha-kanud oma aia...</p></li></ul>