Kinnisvara ja Ehitus 11. juuli 2012

  • View
    253

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Postimehe kinnisvara ja ehituse teemaleht

Transcript

  • KOLMAPEV, 11. juuLi 2012

    KINNISVARA EHITUS

    Maakatastrisse on kantud 92% Eesti maismaast31. mai seisuga on maakatastrisse kantud 619 188 katastriksust pindalaga ligi 4,003 miljonit hektarit ehk ligi 92% Eesti maismaast, teatab maa-amet.Sellest tnavu on kantud 4432 katastriksust pindalaga 26 476,1 hektarit. Maakatastrisse kandmata ehk reformimata on veel ligi 366 000 hektarit ehk 8% Eesti maismaast.Reformitud maast 1,5 miljonit hektarit (34,4%) on maareformi kigus tagas-tatud endistele vi igusjrgsetele omanikele; 983 000 hektarit (22,5%) on erastatud; ligi 1,5 miljonit hektarit (33,9%) on jetud riigi omandisse ning ligi 36 000 hektarit (0,8%) antud munitsipaalomandisse.Reformimata maast suurem osa jb riigi omandisse, niteks looduskaitselis-te piirangutega maad, maardlate alad ning maad, millele maareformi kigus ei ole esitatud tagastamise ja erastamise taotlusi. (PM)

    Tallinnas ja Riias kinnisvara vrtus kasvab, Vilniuses kahanebOber-Hausi Balti riikide korterite hinnaindeksi kohaselt tusis mais vrreldes aprilliga Tallinnas keskmine korteri ruutmeetri hind 0,9% ehk 1106 eurole. Vr-reldes eelmise aasta maiga oli kesoleva aasta mais Tallinna keskmine korteri pinnahiku hind 8,2% krgem.Kesklinna linnaosas langes keskmine hind 5,6%, seevastu Lasnamel tusis 1,4%. Mustamel tusis keskmine pinnahiku hind 6,7%, olles aga eelnevad neli kuud langustrendis olnud.Riias suurenes keskmine ruutmeetri hind mais 0,6% ehk 985 eurole ruutmeet-ri kohta. Viimase 12 kuuga on keskmine ruutmeetri hind Riias tusnud 5,1%.Vilniuses langes keskmine ruutmeetri hind mais 0,4%. Viimase aastaga on kesk-mine ruutmeetri hind Vilniuses langenud 0,5% ehk 1,197 eurole ruutmeetri kohta. (PM)

    Eesti Korterihistute Liit valis suve hakul taas vlja Eesti kauneima korterma-ja vitjaks osutus K Ruila 37 Harjumaal. Maja korda teha ning heas kor-ras hoida saab vaid hise nu ja juga, usuvad ka-heteistkmne korteriga maja korrashoiu eestveda-jad rne ja Peeter Lainde.

    Kristel Kossar

    K ui Peeter ja tema abi-kaasa rne oma pere-ga viie aasta eest kau-nis Ruila misapargis asuvasse majja kolisid, polnud mdu-nud sajandi seitsmekmnenda-te keskpaigas ehitatud elamu just parimas korras katust oli kll veidi kpitsetud, kuid kik muu tahtis tegemist.

    Paar pere-konda niitis ma-ja mbert muru, aga rohkem kee-gi midagi vga ei teinud, mee-nutab Peeter. Nii alustatigi elamu juurde kuuluva 17 137 m2 suuruse ter-ritooriumi korrastamisega ning kahe aasta eest tehti algust ka maja renoveerimistdega. T-naseks pevaks oleme suutnud anda misapargile hooldatud ja elamule kauni vlimuse, tun-nevad Peeter ja korterihistu ju-hi ametit pidav rne hea-meelt.

    Uudsed ssteemidMaja kigile elanikele on

    eesktt oluline maja soojusta-mise ja maaktte kasutamisega saavutatud 65-protsendiline energia kokkuhoid. Kui siia kolisime, oli plaanis viia maja likttele, kuid seadmed olid vanad ning ktte hind oleks linud ratult kalliks. Tegime otsuse, et maja tuleb enne ra soojustada ning seejrel paigal-

    dada kige optimaalsem ktte-variant maaktte nol, rgib Peeter, kelle snul on niisugu-ne kttessteem ennast nende elamu puhul tielikult igusta-nud.

    Uudseid ssteeme kasuta-takse majas teisigi nii niteks on histu raamatupidamine veebiphine ning vee- ja ktte-mturite nite loetakse Siemensi kauglugemisseadme-tega. Ees on ootamas trepiko-dade remont, parkimisala laien-damine ja palju muud, rgib Peeter Lainde.

    Omanikutunnehistu tegutseb majas juba

    aastast 1997, kuid teadmine, et igaks peab kodumaja eest hoolt kandma, on inimestesse sna tasapisi juurdunud. Maja-mbruse muru niitmise eest hoolitsevad elanikud graafiku alusel ise kel jud ja oskus v-hegi lubab, lb kaasa.

    Oleme ka talguid teinud, maja juures asuva metsatuka saime nii korda, loetleb Peeter hiselt saavutatud eesmrke. Ise peab aga pris palju tunde rassima ja eeskuju nitama, et midagi muutuks ja inimestele kohale juaks, et kodumaja hea kekigu ni-mel tuleb iga-hel pinguta-da.

    Eesti Korte-rihistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi snul ongi kige olulisem inimeste suhtumist muuta nukoguliku majava-litsuse asemel ollakse juba ise paarkmmend aastat omani-kud ning kortermaja korras-

    hoid sltub enda ehk omanike tehtavatest otsustest.

    Omanik teab ja tunneb oma kodumaja olukorda kige

    paremini. nneks leiab histu koosolekul jrjest enam omanik-ke hise keele ja otsustab maja renoveerida, rgib Mardi. Spet-sialisti snul on siin oluline his-tu juhatuse pidev selgitust.

    Kui inimesed mistavad, et re-noveerimisega hoitakse rahako-tis kokku niteks ktte arvelt hulk eurosid ning et tnu reno-veerimisele nende omanduses olev kinnisvara mitte ainult ei silita oma senist vrtust, vaid et selle hind ka tuseb, pole ju phjust renoveerimisele vastu seista, usub Mardi.

    histegevus on aga see, mis kortermajast kodumaja teha ai-tab, on Mardi kindel. Kes ikka ise maja mber lilli istutamas kib, puhkenurka ehitada aitab vi hoovi koristab, sellele lheb kodumaja hea kekik korda ja ta seisab hea selle eest, et see kik nii ka jks.

    Kortermaja saab korda vaid hisel nul ja jul

    Mdunud laupeval, 7. juulil t-histati lemaailmset histute peva ning kesolev aasta on ni-metatud ka histute aastaks.

    Euroopa eluasemevaldkon-na organisatsioonide, sealhulgas histute ja kooperatiivide hen-daja CECODHASi hinnangul aitab lemaailmne histute aasta juhti-da avalikkuse thelepanu histute olulisele rollile hiskonnas.

    Euroopas majandavad elamu-valdkonnas tegutsevad histud

    vi kooperatiivid enam kui km-met miljonit eluaset. Elanikele thendab histulise tegutsemise vorm enamasti rida eeliseid, sest histu lhtub eelkige elanike huvist, mitte majandusliku ka-sumi suurendamisest. Samuti on oluline see, et liikmed omavad histu le kontrolli, mis muudab histute juhtimise paindlikuks ja toetab esilekerkivate probleemi-de kiiret lahendamist.

    histud pakuvad oma liikmete-

    le vimaluse kuuluda kogukonda ning arendada koostd elanike vahel. CECODHAS Housing Eu-rope president Vit Vanicek on r-hutanud korterihistute olulisust, tuues mitmel korral hea praktika niteks Eesti. Eestis on tugevad ja tegusad korterihistud, ning see tagab majade korrashoiu, nentis Vanicek. Pean korterihis-tu mudelit Eestile parimaks ning elanikele tasukohaseimaks, kuna seelbi on tagatud nii elanike hu-

    vide esindatus kui ka kortermaja-de olukorra parandamine, rkis Vanicek.

    lemaailmse histute aasta mrksnaks eluasemevaldkon-nas on endiselt energiasst. Vit Vaniceki snul on see eriti oluli-ne Kesk- ja Ida-Euroopa riikide jaoks, sest nendes riikides vajab kehvas olukorras elamufond eriti ulatuslikku renoveerimist.

    Siiski on Eesti CECODHASi juhi hinnangul eesrindlikumaid

    Euroopa riike, kui asi puudutab hoonete energiathususe paran-damiseks ette nhtud vimaluste kasutamist, mida pakub Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF).

    Eesti Korterihistute Liidu ju-hatuse esimehe Andres Jaadla hinnangul on mullu viieteistkm-nendat snnipeva thistanud Eesti Korterihistute Liit praegu ks Eesti tugevamaid katusorga-nisatsioone ja mittetulundushin-guid.

    Oleme suutnud oma liikme-tele, kes meid usaldavad, suuresti abiks olla olgu selleks siis his-tutele renoveerimiseks meldud finantsskeemi vljattamine, olulised seadusmuudatused vi ka koolitustegevus, snas Jaad-la. Igal aastal saavad meie juures koolitust tuhanded histujuhid. Tnu neile teadmistele on aga sndinud ka hsti juhitud ja ees-kujulikult majandatud, tugevad korterihistud.

    Eesti korterihistuid tuuakse maailmale eeskujuks

    Maja kigile elanikele on eesktt olu-line maja soojustamise ja maaktte kasutamisega saavutatud 65-protsen-diline energia kokkuhoid.

    Uudseid ssteeme kasutatakse majas teisigi nii niteks on histu raamatu-pidamine veebiphine ning vee- ja kttemturite nite loetakse Siemensi kauglugemisseadmetega.

    Eesti kauneim kortermaja eest- ja tagantvaates. Fotod: Kristel Kossar

  • 2 11. juuli 2012

    kinnisvaratEhingud (ost-mk)mai 2012 / tiEndatud

    uudisEdonlinE-ksitlus

    harju maakond 1289 (+100)* tehingutsh Tallinna linn 896 (+175)* tehinguthiiu maakond 60 (+28)* tehingutida-viru maakond 376 (+77)* tehingutJgeva maakond 145 (+69)* tehingutJrva maakond 106 (+43)* tehingutlne maakond 61 (-14)* tehingutlne-viru maakond 245 (+118)* tehingutPlva maakond 110 (+27)* tehingutPrnu maakond 175 (+11)* tehingutrapla maakond 112 (+42)* tehingutsaare maakond 148 (+25)* tehinguttartu maakond 363 (+75)* tehingutvalga maakond 96 (+44)* tehingutviljandi maakond 110 (+15)* tehingutvru maakond 91 (+15)* tehingut

    kokku 3487 (+675)* tehingut

    *) Muutus tehingute arvus vrreldes 2011. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

    toimetaja Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194

    kinnisvarareklaam ja kuulutused Tallinn: Marianne Peep, marianne.peep@postimees.ee, tel 666 2188 Tartu: Merit Saaremets, merit.saaremets@postimees.ee, tel 739 0395

    Ehitusreklaam ja kuulutused Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Virge Lomp, virge.lomp@postimees.ee, tel 739 0391

    kujundaja/kljendaja Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee, tel 666 2313

    mgipakkumiste arv / korteridPortaal harjumaa* tallinn Eesti kokkuCity24 1851 6660 14 136soov.ee 701 2170 6289kv.ee 1737 5711 14 616

    mgipakkumiste arv / majadPortaal harjumaa* tallinn Eesti City24 1646 757 6065soov.ee 691 286 3224kv.ee 2115 622 8024

    *) Kogu Harjumaa = Harjumaa + Tallinn

    Andmed seisuga 9. juuli 2012 kell 12.40

    mgiPakkumistE arv

    kas oled oma kodukoha/elupaiga piirkonnaga rahul?

    Juunis langes tallin-na korteritehingute arv 10 protsenti

    Tnavu juunis tehti maiga vrreldes 10 protsenti vhem korteritehinguid, mis on siiski pea neljandiku vrra enam kui mullu samal ajal, kom-menteerib 1Partner.

    Kokku tehti juunis Tallinnas maa-ameti andmetel kinnis-varaga 821 ostu-mgitehin-gut, mis on 8,4 protsenti v-hem kui mais. (P