Kinnisvara ja Ehitus

  • Published on
    28-Mar-2016

  • View
    229

  • Download
    2

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Postimehe Kinnisvara ja Ehitus, aprill 2013

Transcript

  • INTERVJUU: KARIN TUGU. LK 7Kinnisvaraturg areneb mdukalt kasvavas tempos. lk 2Notari nuanne: primisest ja vlgadest. lk 3Uhke kinnisvaraeksperiment: unistamenukaaegse pumbamaja pnevaks linnavillaks. lk 7

    3. APRILL 2013

    TEEMALEHT

    lk 2

  • 2 || kinnisvara ja ehitus postimees, 3. ApRiLL 2013

    Eesti kinnisvaraturg areneb mdukalt kasvavas tempos Eesti Kinnisvarafirmade Liidu aseesimees

    TURUKOMMENTAAR. Viimase kahe aasta vltel on kinnisvaraturul olnud nha elavnemist. Ostjaskond on hsti vastu vtnud kuni 25 korteriga vikekorterelamuid.

    Elukondliku kinnisvara ki-bed on hoogu kogunud 2012 oli aktiivne aasta. Elukondliku arendustegevuse poolelt on ost-jaskond hsti vastu vtnud ku-ni 25 korteriga vikekorterela-muid suuremaid elukondlikke projekte on alustatud ksikuid. Arvata on, et osa suuremahuli-si arendusi stardib tnavu.

    Jrelturul on hsti m-nud arhitektuuriliselt, vormilt ja teostuselt vrtuslik kinnis-vara, mida on heaperemeheli-kult hoitud. Siin on olnud ka mdukas hinnatus ja arvata vib, et see jtkub.

    Majade rahulik turgEhitusmaterjalide ja -tde vii-maste aastate pidev hinnatus toob uusarenduste turule sa-muti hinnatusu, sest arendus-tegevus muul viisil jtkusuut-lik pole. Kindlasti tuleb mrki-da, et turu oluline elavnemine on toimunud Tallinnas, teistes piirkondades on nn uus algus olnud kllaltki raske tulema.

    Tagasi vaadates on nha, et soodsaim aeg kinnisvara-ostuks oli 2009. aasta teine ja 2010. aasta esimene pool sealt edasi on olnud vike, kuid pi-dev hinnatus.

    Eraisikute laenumahud on prdunud kasvule. Praegusel

    krediidivtjal on phjust r-mu tunda madala euribori le, kuid kaugemas perspektiivis ei tasuks arvata, et see nii jbki. Ka keskmise palga ja keskmise ruutmeetrihinna suhet vrrel-des on jtkuvalt sobiv aeg ko-du ostmiseks.

    Enamik Tallinna korteritega seotud tehinguid tehakse hin-navahemikus 8002000 eurot m2 kohta. Hinna krgemas ot-sas on enamasti tegu sda- ja kesklinnakorterite ning uuskor-terelamutega. Madalamast ot-sast leiame nn mgede turu.

    Vahemikus 13001700 eu-rot m2 toimuvad tehingud jrel-mgis oleva varaga, mis asub enamasti kesklinnas ja kesklin-na realadel, mitte mgedel. le kahe tuhande euro m2 koh-ta on tehingute arv juba mrk-sa tagasihoidlikum.

    Turul oli 2012. aasta teisel poolel nha trendi, kus rikor-terite nudluse tekkimisel kas-vasid judsalt ka hinnad. Kasv on ndseks peatunud ja koha-ti rihinnad alanenud.

    Noorte puhul on vhene-nud kinnisvara omamise soov ja vimalus. Kiiresti elukoha muutmist nuda vivad plaanid tkoha ja asukohariigi osas ei anna kinnisvara ostuks kind-lust.

    Majade ja maade turg ei ole veel aktiivsust les nidanud.

    ri nol) on teinud julise hp-pe. Siit vib lihtsustatult te-ha jrelduse: kuna raha kulub enam igapevaste vajaduste rahuldamiseks, jb vaba ra-ha aina vhemaks teatavas-ti pole palgatus suuri hppeid teinud.

    Energiasstust on saanud teema igapevaelus. On hea melda, et kui suudaks kinnis-vara ldkulude pealt rohkem kokku hoida, suureneks ka os-tuvime.

    Kui eluaseme ldkulud oleksid energiasstlikumad, tekiks vimalus osta sellevrra hinnalisemat kinnisvara. Aina enam kib jutt A-klassi ja ma-dalenergiamajade arendamise ning ehitamise teemadel. Esi-mesi selliseid tooteid on turul juba ka pakkuda.

    Panusta kinnisvarassePankades on endiselt suurtes summades hoiuseid, mis oota-vad vimalust investeeringu-teks, sest intress hoiustelt on rmiselt madal. Taaskord vi-malus melda oma sstude paigutamisest kinnisvarasse, et need teenima panna.

    Kokkuvttes vib elda, et Eesti nn uus kinnisvaraturg areneb ja toimib praeguses ma-jandusolukorras edasi mdu-kalt kasvavas tempos. Mdu-nud paaril aastal on eelkige te-gevuste aktiivsuse kasvu olnud nha Tallinnas.

    Varasemaid aegu meenu-tades peaks 68 kuuga laiene-ma aktiivsem tegevus ka mu-jale Eestisse. Vaatame, kas ka seekord nii lheb.

    Vib arvata, et kevadel algab ka siin vilkam tegevus. Palju-de jrelmgis olevate ja viima-se 510 aasta jooksul ehitatud majade hinnad on uue ehitami-sest soodsamad. Lisaks saab j-relmgimajade puhul enamas-ti kaasa palju kodutehnikat ja mblit. Eramukruntide turg on veel tagasihoidlik.

    Turuvedurit veab Tallinnrikinnisvaras on viimaste aas-tate trendiks rahavoo-objekti-de ost. Praegu on ostusoovi-jaid rohkem kui pakutavat va-ra. Siinkohal on thtsaim pa-kutava vara asukoht, heakord ja olemasolevate rilepingu-te tingimused. Ostjateks on nii kodu- kui ka vlismaised inves-torid.

    Tuleb tunnistada, et teenin-duse/vahenduse vallas pole vii-mased 1015 aastat suuri muu-datusi toonud. Maaklerite ta-se on paranenud, kuid teenus-te phjalikku arendust pole n-ha olnud.

    Arenema peaks hakkama kompleksteenuste pakkumine, kus klient saaks kinnisvarab-roost pelgalt kinnisvara vahen-dusteenusest enamat. Lhiaas-tad peaksid tooma muutusi.

    Vaadates majanduses ja ini-meste elus toimuvat laiemalt, tuleb tunnistada, et elukalli-duse tus (igapevaste esma-tarbekaupade, ktuse ja elekt-Teemalehe toimetaja: Rain Uusen

    rain.uusen@postimees.ee; tel 666 2194Kinnisvarareklaam ja kuulutused: Tallinn: Marianne Peep, marianne.peep@postimees.ee, tel 666 2188Tartu: Mari-Liis Aasme, mariliis.aasmae@postimees.ee, tel 739 0395Ehitusreklaam ja kuulutused:Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330Tartu: Virge Lomp, virge.lomp@postimees.ee, tel 739 0391

    Kujundaja/kljendaja: Andres Didrik

    Kui eluaseme ldkulud oleksid energiasstlikumad, tekiks vimalus osta sellevrra hinnalisemat kinnisvara.

    Turu oluline elavnemine on toimunud Tallinnas, teistes

    piirkondades on nn uus algus olnud kllaltki raske tulema.

    Kinnisvaratehingud

    Ost-mk (mrts 2013)

    Harju maakond 1154 (+8)* tehingutsh Tallinna linn 795 (-2)* tehingutHiiu maakond 37 (+3)* tehingutIda-Viru maakond 242 (-5)* tehingutJgeva maakond 99 (+9)* tehingutJrva maakond 82 (+20)* tehingutLne maakond 84 (+13)* tehingutLne-Viru maakond 136 (+28)* tehingutPlva maakond 68 (+7)* tehingutPrnu maakond 160 (-2)* tehingutRapla maakond 79 (0)* tehingutSaare maakond 122 (-214)* tehingutTartu maakond 286 (+17)* tehingutValga maakond 73 (+19)* tehingutViljandi maakond 87 (-1)* tehingutVru maakond 62 (-31)* tehingut

    KOKKU 2771 (-129)* tehingut

    *) Muutus tehingute arvus vrreldes 2012. aasta sama perioodiga

    : -

    Mgipakkumiste arv / korterid

    Portaal Harjumaa* Tallinn Eesti kokkuCity24 1481 5028 11 600Soov.ee 609 1428 5045Kv.ee 1468 4300 11 842

    Mgipakkumiste arv / majad

    Portaal Harjumaa* Tallinn Eesti kokkuCity24 1494 659 5635Soov.ee 600 249 2914Kv.ee 1879 558 7083

    *) Kogu Harjumaa = Harjumaa + TallinnAndmed seisuga 1. aprill 2013 kell 9.40

    11 protsenti uuringus osalenud 800 inimesest plaanib lhema 23 aasta jooksul osta kinnisvara. Loe ka uudist lk 4.

    Eesti Kinnisvarafirmade

    SNDINUD!

    THT ON

    / FI U vrtus 0 17 W/W m2K

    su gda

    de

    bn

    adSNDINUD!

    THT O

    SNDI

    THT ON

    LAMMI KIVIMAJA Ehitus lihtne kui Lego kokkupanek

    Ksi lisainfot: tel 641 5444, 509 2616, 503 4533 www.mendali.ee

    M1 / FI U-vrtus 0,17 W/m2K, tipptootel juba 0,11 W/m2K; heliisolatsioon 51 dBA(Rw)

    LAMMI KIVIMAJAD see on 50aastane kogemus. Ainulaadne plokiservade teemantlihv tagab veatu ja tpse ploki hilduvuse koos ideaalse sise- ja vlispinnaga, mis on kohe prast paigaldust valmis viimistluseks. Lammi plokkide tehniline lahendus vlistab ehituslikud vead ega lase kunagi tekkida klmasildasid. Patenteeritud avade tegemise ssteem lubab teha kohapeal samadest plokkidest avade letusi pikkusega kuni 5 meetrit. Lammi tagab parima sisekliima, mis vastab klassile M1, heli isolatsiooni ja tule-ohutuse, kuna Lammi ssteem loob betoonpinna nii sise- kui ka vlisseinas. Valides Lammi, ehitate te Phjamaade parima vimaliku lahendusega.

    na i

    mmi

    as. e

    PARIM mis VIMALIK

  • postimees, 3. ApRiLL 2013 kinnisvara ja ehitus || 3

    Kui prida on vaid vlad ...PRIMINE. Kiri notarilt, mis toob teate kellegi maise tee lppemisest, ei tee alati kirja saajast miljunri, nagu Jaan Ttte laulus rikkaks saamise asemel vivad oodata hoopis kohustused ja vlad.

    Prandi vastuvtmisega lhe-vad prijale le kik pranda-ja igused ja kohustused, vlja arvatud need, mis oma olemu-selt on lahutamatult seotud p-randaja isikuga vi mis seadu-sest tulenevalt ei saa helt isi-kult teisele le minna (ettevt-te juhatuse liikme positsioon, tlepingujrgsed ttaja ko-hustused, prandaja kui kasu-tusvaldaja igused jms).

    Prijal ei ole vimalik pri-miseks valida vaid teatud konk-reetseid esemeid prandvara hulgast ega omandada igusi il-ma kohustuste leminekuta. Nii niteks selleks, et omandada p-rijana eluasemelaenuga ostetud kinnisvara, millega seotud lae-nukohustused ei ole tidetud, lheb prijale le ka eluaseme-laenuleping koos sellest tulene-va laenumaksete tegemise ko-hustusega.

    Prijast saab prandaja ase-mel kohustuse vlgnik. Pri-ja vlgneb ja vastutab. Pritud kohustused ja vlad tuleb hal-vemal juhul tasuda oma vara ar-vel, paremal juhul saab vlgade eest vastutada vaid prandva-raga ning prija kanda jvad ksnes prandi vormistamise-ga seotud kulud.

    Kohustuste titmineldphimttena vastutab pri-ja prandvaral lasuvate kohus-tuste eest piiramatult ehk nii prandvaraga (esemed, mille omandas primise teel) kui ka

    isikliku varaga ehk selle vara-ga, mis prijale prandi saami-sel kuulus, kui ka varaga, mille prija edaspidi omandab (t-tasud, tulud ettevtlusest, kin-gitud esemed jm).

    Vastutust prandil lasuvate kohustuste eest vib aga piira-ta prandi ulatuseni (hoida n- kaks varamassi lahus, vlista-da prija isiklik vara vastutu-sest prandaja kohustuste eest). Selleks neb kehtiva primissea-duse 130 lg 3 ette, et prija ei pea titma prandaja kohustu-si oma vara arvelt, kui prija on primismenetluse kigus nud-nud prandvara inventuuri tege-mist ning prast seda on tit-nud kohustused seaduses s-testa