Kinnisvara ja Ehitus aprill 2015

  • Published on
    21-Jul-2016

  • View
    230

  • Download
    9

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Postimehe kinnisvara ja ehituse teemaleht

Transcript

  • Vrskust linnaruumi: Arhitekt Must jagab lennukaid ideid, kuidas laiendada sdalinna piire ja muuta uued bulvarid ri- ja inimsbralikuks. Lk 4

    8. APRILL 2015

    TEEMALEHT

    KEVADEKUULUTAJA: Peep Sooman vannub, aga asja prast. Lk 2 Asukoht on kinnisvararis ikka mrav. Lk 2 Ehitusmess avab jlle kevadhooaja. Lk 4 Vhem on rohkem ka sisustustrendides. Lk 7

  • 2 || kinnisvara ja ehitus postimees, 8. ApRiLL 2015

    mitmeid keerulisi olukordi et-te nha ja vltida. Nii on te-nolisem, et uued majad tule-vad kasutajasbralikud ega ole ksnes ausambaks arhitektile.

    Niteks viks igas uusaren-duses olla he-, kahe-, kolme- ja neljatoalisi kortereid. Kolme-toaliseid viks kavandada nelja tpi: nii lbi maja, hele ja tei-sele poole maja kui ka lbi kahe korruse. Korterid ei tohiks eri-neda ksnes tubade arvu poo-lest, vaid ka planeeringult.

    Uutes elamuarendustes pa-kutakse ostjaile enamasti par-kimiskohti ja panipaiku, mil-le eest tuleb tiendavalt tasu-da. Tallinna tasulise parkimise piirkonnas ja kesklinna lhe-dal ostetakse parkimiskoht ja panipaik koos korteriga sage-li seetttu, et parkimisproblee-mid svenevad ja -hinnad kas-vavad ning hiljem on korterit n- tiskomplektina mrksa lihtsam ma.

    Ostja huvitub praktilisest kasustOstjaid reeglina ei huvita kin-nisvaraarendajate kvaliteediju-tud ja teised mginipid, mille-ga pakutakse tasuta spaareisi, siduautot ja sulast. Kui teda miski mjutab, siis korteri en-daga seotud soodustused na-gu tasuta kgimbel, tasu-ta panipaik ning tasuta parki-miskoht seal, kus muidu tuleks parkimise eest maksta.

    Samas vib oletada, et tasu-ta panipaika ja parkimiskohta vimaldatakse ostjale vaid pai-gas, kus mk on linud ooda-tust kehvemalt.

    Praegu pavad kik aren-dajad pakkuda ostjale kvali-teeti. Kuigi paljud uusarendu-sed tunduvad eemalt vaada-tes samasuguste paneelmaja-dena nagu magalate nukogu-deaegsed korruselamud, on ehi-tuskvaliteet ning uute majade energiasstuvime kindlasti parem. Roostetavate metallto-rude asemel paigaldatakse uu-tesse elamutesse nd plastto-

    Toimetab Rain Uusen, rain.uusen@hapi.ee, tel 5455 4679

    Kinnisvarareklaam: Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Mari-Liis Aasme, mariliis.aasmae@postimees.ee, tel 739 0395

    Ehitusreklaam: Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Klaarika Karu, klaarika.karu@postimees.ee, tel 739 0391

    Kujundaja/kljendaja: Kristiina Sillandi

    kinnisMte

    Peep Sooman:ra, kurat,

    rgi turgu alla!

    Kodu ostmisel alustame tavali-selt piirkonna valimisega. ld-juhul iseloomustab erinevaid piirkondi ldplaneeringule ja kohalikule keskkonnale vas-tav arhitektuur. Peame endale eelnevalt selgeks tegema, kas eelistame piirkonda hinna vi arhitektuuri prast.

    Niteks Kalamajas, kus uusarendused sulanduvad mil-jvrtuslikku piirkonda, on hoopis teistsugune arhitektuur kui kesklinnas.

    Buumi ajal ei pratud ma-ja vlisilmele nii palju thele-panu, kuna kik valmivad kor-terid osteti ra juba paberil. Ka parkimistingimused ja panipai-kade olemasolu ei tundunud ostjatele nii olulised kui prae-gu. Vanemate majade rekonst-rueerimise kigus ehitati paljud keldrid ja muud panipaigaks et-te nhtud ruumid mber kor-teriteks.

    TulevikupiirkonnadPikas perspektiivis oleks kasu-lik osta korter sinna, kus on l-hedal mets ja meri ning tead tpselt, kui palju uusi maju piir-konda veel tuleb. Phimtteli-selt on Tallinnas praegu vaid neli niisugust hea merevaate ning krghaljastusega korter-majade piirkonda: Koplis, Pel-gurannas, Rocca al Mares ning Pirital.

    Tavaliselt on nnda, et seal, kus jagub palju vaba maad, ehi-tatakse peagi veel maju ning need hakkavad vaadet ja ole-mist rikkuma. Rocca al Mare piirkonna kasuks rgib seett-tu Merimetsa parkmets, kuhu ehitamisega laieneda ei tohi.

    Kui arendajal on pikaajali-ne mgikogemus, suudab ta

    rud ja alumiiniumkaablite ase-mel vimsad vaskkaablid, mis kannatavad vlja kohvikannud, veekeetjad, elektriktte ja muu moodsa kodutehnika.

    Kui nukogudeaegse maja aknast ned suurt kttearvet vaadates ka soojatrassi, mille peal saaks jaanuaris porgan-deid kasvatada, siis uutes elu-piirkondades samasugust rais-kamist enam ei kohta. Suure-mate mugavustega kaasnevad kll suuremad ldkulud, kuid tead tpselt, mille eest mak-sad. Lisaks saad uues majas oma kulutusi ise reguleerida ja soovi korral niteks ktet maha keerata.

    Asukoht mrab hinnaKuna me ei tea pris kindlas-ti, milline saab olema uusaren-duste eluiga ning kuidas praegu ilusad majad 30 aasta prast te-gelikult vlja nevad, siis tasub eriti hoolikalt valida kinnisva-ra asukohta.

    Vib tunduda llatav, kuid olulise osa uue korteri praegu-sest ja tulevasest hinnast m-rab ikkagi hoone asukoht ning see, mis maja vahetus lhedu-ses toimub. Kui eramul on asu-koha osakaal umbes 30 prot-senti maja turuvrtusest, siis korteri puhul vib julgelt elda, et asukoht moodustab isegi ku-ni 40 protsenti hinnast.

    ldiselt on viimaste aasta-te praktika nidanud, et ku-ni kuus aastat vanu kortereid makse jrelturul sama hin-naga, mis viimase ostu ajal korteri eest maksti. Seega ei kehti korterite mgil sama reegel nagu uute autode pu-hul, mis prast tehasepoolse mja vravast vlja sitmist on soetushinnast tkk maad odavamad.

    Pigem on alust arvata, et heas asukohas maksavad kva-liteetselt ehitatud ja viimist-letud korterid aastate prast soetushinnast rohkem, ja se-da ka siis, kui neis on vahe-peal elatud.

    N ii tles hiljuti ks klient. Nagu he kin-nisvaraettevtja arvamus turule korda l-heks. Ei lhe. Elatustase on meil kehvake, see mjub rohkem. Kuu tagasi tegin Eesti Kinnisvarafirmade Liidu igakuisel mar-laual liikmesfirmadele ettekande teemal, kas kinnisvarahinnad tusevad, langevad vi jvad psi-ma. Teema tundus erutav ja pnev, mida nitas ka kohale-tulnute arv.

    Aga teema ettevalmistamine oli paras pain in the ass. Meil on kll sadade kaupa tagasiulatuvaid graafikuid, aga vhe materjali, mille alusel tuleviku osas midagi arukat arvata. See on ka phjus, miks kinnisvarafirmad saada-vad kuust kuusse maruigavaid pressiteateid koos kulbitie numbritega, kuidas mingis linnas korterite hinnad kaks vi kolm protsenti les sstsid vi alla prantsatasid.

    Palusime abi Eesti Konjunktuuriinstituudi peadirek-torilt Marje Josingult, kes arvutas vlja, kuidas on reaal-palk muutunud vrreldes varasemate aastatega. Tulemus oli jahmatav. Tahtmata lugejat numbritergastikku vedada, toon esile vaid philise, mis vlja joonistus.

    Esiteks. Kui inflatsioon ehk elukalliduse tus sisse ar-vutada, siis hoolimata kiirest palgakasvust pole inimeste ostuvime vrreldes aastatega 20072008 tusnud, kiku-mine jb 10 protsendi piirimaile. Me lihtsalt sme ja joo-me ning maksame arvetega oma raha kontolt maha.

    Teiseks. Tnased korteriomandite tehinguhinnad on Tallinnas ligi 10 protsenti buumi tipust allpool (2007. aasta kevad) ja Tartus on hinnad juba selle tipu letanud.

    Kolmandaks. Tehingute arv on vrreldes toonase aja-ga meil aga 3040 protsenti madalam ehk reaalne nudlus, vimekus vi tahe tehinguid teha on palju viksem.

    Neljandaks. Pakkumiste arv on tusutrendis.

    Viiendaks. Pangad ei loobi enam raha, vaid arvutavad inimeste maksevimet vga tpselt ja arvestavad, kuidas saab leibkond laenu tasumisega hakkama siis, kui eluase-melaenu aastaintress tuseb kuuele protsendile.

    Kllap on siin vrrandis olemas ka kmnendaks, aga viiest nitajast mulle piisas. Hinnad ei saa enam tusta. Li-same siia veel asjaolu, et 2007. aastal said kik turuosalised aru, et midagi on mda ja kik selgines.

    Mis sellest, et optimistid (mina sealhulgas) kuulutasid hinnalanguse absurdivaldkonda kuuluvaks. See kik sai siiski teoks. Tna on meil aga personaalne kogemus olemas.

    Enne lemaailmset majanduskriisi, kui kik loodus-seadused said praktikas vimsa testuse, langesid kinnis-varahinnad Eestis 2025 protsenti, sest ostjaid krge hin-na pealt enam ei jagunud. See on fakt. Ja asjaolu, et oleme peaaegu samas punktis tagasi, on samasugune fakt.

    Maksevimeline ja terve mistusega inimene ei osta enam linnaosa odavaimat ja suurimate kttekuludega kor-terit, vaid pigem kolib energiasstlikumasse majja, kus arendajad on terve portsu soodustusi pakkunud, alates kgimblist ja lpetades tasuta parkimiskohtadega.

    Kui aga tehinguid tehakse keskmisest kallima varaga, siis terve Tallinna vi Tartu statistiline ruutmeetri kesk-mine ei lange, vaid vib isegi ajutiselt tusta. Eriti, kui te-hinguteregistris on sees likallid tehingud sja valminud kortermajades.

    Kokkuvtteks. Isegi kui neme sel aastal statistilist hinnatusu, siis see ongi ainult statistika. Selle taga on pikk lugu, kuidas turul trendi loov noor pere on kuude kaupa surfanud pakkumiste vahel ja otsustanud osta le-hinnatud paneelikate asemel uhiuue korteri, mille ruut-meetri hinnavahe vrreldes vana korteriga on enneolema-tult vike. Vanade korterite omanikud ei ole eriti operatiiv-sed hinnalangus juba toimub.

    Mis lks les, tuleb ka alla. Arendajad on uute korteri-tega juba oma kigud teinud ja turu segi paisanud. Kurat, kas testi rgin mina turgu alla vi on tegemist siiski pa-ratamatusega?

    Peep Sooman on Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juht ja Pindi Kinnisvara juhatuse liige. Kinnismtte kolumnis esitab ta isiklikke vaateid.

    KINNISMTEMeil on kll sadade kaupa tagasiulatuvaid

    graafikuid, aga vhe materjali, mille alusel tuleviku osas midagi arukat arvata.

    TURUKOMMENTAAR. Kuna uusarendused on nii ehituskvaliteedilt, pakutavatelt mugavustelt kui ka sellest tulenevate lalpidamiskulude tttu sarnased, siis mjutab uute korterite tulevikuhinda tenoliselt kige rohkem nende asukoht.

    Agur TAmmisTuArco Vara Tallinna elamispindade osakonna juht

    uus KODu

    Tde: krge elustandard paneb maksmaUusi kortereid hinnatakse ja mak-se peamiselt seoses refinantseeri-mise vi perede elukorralduslike muudatustega, kuna lahutatakse vi snnib perre lapsi juurde. Tna oleme olukorras, kus lattu on ehita-