Kinnisvara ja Ehitus august 2015

  • Published on
    23-Jul-2016

  • View
    218

  • Download
    1

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Postimehe katuste ehitamise ja renoveerimise teemaline lisaleht

Transcript

<ul><li><p>kohustuslik energiamrgis Seismajnud kinnisvaraarendused </p><p>on moraalselt vananenud. Lk 2 Hooldatud prand kestab aastaid. Lk 4 Retrokraanikauss kodusisustuses. Lk 5 Vesi uputab ja rikub kinnisvara. Lk 6</p><p>kaur kajak: hakkame </p><p>kontrollima energiamrgise </p><p>olemasolu kinnisvara-</p><p>kuulutustes. lk 2</p><p>12. august 2015</p><p>tEEMaLEHt</p></li><li><p>2 || kinnisvara ja ehitus postimees, 12. august 2015</p><p>ga, poest vlja sites on vrtu-sest 20% vhemalt linud. Kuid jllegi, ka kallimate autode mude-litega kipub vrtus isegi natuke tusma, enne kui langema hak-kab. Samas tuleb mainida, et ldi-se arusaama juures ehitusprojekti vrtusest soovitakse Eestis telli-da Lada hinnaga ehitusprojekte.</p><p>Aastate taguste ehituslubade alusel ehituste jtkamine ning htlasi vananenud ehitusdoku-mentatsiooni kasutamine avaldab vahetut mju hilisemale kasuta-jale, sest viimaste aastatega on kardinaalselt muutunud arusaa-mad hoonete energiathususest, hoone tehniliste seadmete auto-maatikast, arukast ehitamisest ja targast ehitisest. Ka siis, kui pro-jektdokumentatsiooni mningast kosmeetilisust lisatakse, ei saavu-</p><p>toimetaja Juuli Laanemets, juuli.laanemets@postimees.ee, tel 666 2194Kujundaja/kljendaja: Kristiina Sillandi</p><p>Kinnisvarareklaam: tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 tartu: Mari-Liis Aasme, mariliis.aasmae@postimees.ee, tel 739 0395</p><p>Ehitusreklaam: tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 tartu: Klaarika Karu, klaarika.karu@postimees.ee, tel 739 0391</p><p>Enamasti ehitusprojekt, mille jr-gi pole ehitamist alustatud, kao-tab ajas oma vrtust. See on loo-mulik, sest aastatega muutuvad nii materjalid, tehnoloogia, mit-mesugused nuded kui ka aru-saamad. Kindlasti muutuvad ehi-tusprojekti osad erinevalt: arhi-tektuuriga vib isegi olla nnda nagu veiniga ehk on kpsemise ning siis vrtuse kasvu periood. Teisalt on tehnilisemate ehitus-projekti osadega nagu autoostu-</p><p>K innisvara mes vi rentides kohustab seadus kinnisvara omanikku esitama ju-ba kuulutuses energiamrgise andmeid. Kenasti on seaduses nude selgituseks kirjutatud, et vimaldada huvitatud isi-kul teha teadlik valik. Portaalides kinnisvarakuulutu-si vaadates avaneb aga hoopis teine pilt. Osa uusehitis-test ei anna ostjale korteri energiathususest silpigi in-fot. Helistades nende kuulutuse peale ja uurides ette-vaatlikult energiamrgise kohta, tuli vastuseks kahe-sugust juttu. Nii selgus, et suuresti on tegu enne masu ehitusloa saanud ehitistega, mis nd majanduse elav-nedes katuse alla on saanud. Poetakse asjaolu taha, et enne 2009. aastat vormistatud ehitusload ei nudnud energiamrgist. Unustatakse aga, et ilma energiathi-seta ei tohigi kinnisvara ma. Teised mjad hmasid umbkaudsest thele vastavusest, lihtsalt tagantjrele pole keegi mrki taotlema hakanud. Siingi oli tegu en-ne masu vlja antud ehitusloaga. </p><p>Seega kutsun ostjaid les kriitiliselt vaatama uus-ehitise ajalugu, millal on maja planeeritud, kas tehni-lised lahendused on kaasaegsed ja vastavad nuetele. Huvi prast viks ksida uue majaosa vi korteri m-jalt, kas lisaks energiamrgisele on teostatud ka suvise lekuumenemise temperatuurisimulatsioon. See nue on juba 2008. aastast olemas, ent osa arendajaid teeb selle ksimuse peale ikka suuri silmi. Hiljem palavas korteris piineldes peab korteriostja arendajaga vaieldes ise tellima temperatuurisimulatsiooni ja reklamatsioo-ni tegema. Nrvesv ja ajamahukas tegevus tagantj-rele, ning seejuures ootama lahendusi, mida arendaja liigse pikesekuumuse vastu vlja pakub. Iga lahendus pole aga esteetiliselt nauditav vi lisab jahutusagregaat omakorda mra juurde. Suurim argument, miks mr-gist meile vaja, on omaniku igus teada, millised on te-ma ostetud kinnisvara energiatarbimise kulud, sest hil-jem arvetelt numbreid lugedes ei pruugi llatus enam nii meeldiv olla.</p><p>Tehnilise Jrelevalve Ametiga vesteldes tlesid seal-sed ametnikud, et alates sgisest plaanivad nad kinnis-varamjate kontrolli suurendada ja vajadusel, kui olu-kord turul ei muutu, hakata ka trahvisummasid vlja kirjutama. </p><p>Seniks aga selget pead kinnisvara ostmisel ja renti-misel soovides</p><p>juuli laanemetsteemalehe toimetaja</p><p>Kinnisvara. Robinal on mgile tulnud vanade ehitusprojektide alusel loodud uusarendusi. Moraalselt ei ole vananenud ainult arhitektuurne pool, vaid tehnilised lahendused jvad ajale jalgu.</p><p>toimetaja veerg</p><p>Kinnisvaras unustatakse </p><p>mki tehes </p><p>nuded</p><p>tata mingil juhul seda tulemust, mis on vrskel insenermttel, ise-gi kui arhitektuur oma vrskuse ja kaasaegsuse on silitanud.</p><p>Samas tuleb aru saada ka arendajatest, kes kasutavad mit-meteks aastateks seisma jnud ehitusprojekte, sest ehitusluba-de uuendamine on seotud mrki-misvrsete kuludega ning oma-valitsused ei pruugi olla kuigi vastutulelikud, pigem vastupidi. Kui on niteks varasemalt pro-jekteeritud kttessteem gaasi-le, siis uuendamisel vivad lisan-duda ootamatud kulud kaugkt-tetorustiku ehitamiseks, sest va-hepealsetel aastatel on muudetud antud asukoht kaugkttepiirkon-naks! Seinte lisasoojustamisega on probleem palju suurem kas hoone gabariidid suurenevad, j-</p><p>relikult muutuvad kik tehnili-sed nitajad, vi kui vlisgabarii-did jksid samaks, siis sisepin-nad muutuvad viksemaks , jlle on tegemist olulise muudatusega tehnilistes nitajates ning kind-lasti tuleb ehitusprojektile muu-datus tellida. Niteks hoovi sis-sesitu ei saagi enam ilma tna-vat laiendamata ehitada vi pal-ju muud, millega pole keegi senini arvestanud. Seetttu ongi lihtsam varem kavandatud ehitist mitte muuta ja proovida kikvimali-kud ekspluatatsioonil tekkivad lisakulud vi ebamugavused jt-ta tulevasele kasutajale vi oma-nikule.</p><p>Tnis Tarbe on Eesti Arhitektide Liidu liige ja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevtete Liidu juhatuse aseesimees</p><p>ehitus</p><p>Kui vanad ehitusprojektid rkavad ellu</p><p>Kiili vallas poolelijnud kinnisvaraarendus seisis nii mitu aastat. FOTO: raigO pajula</p><p>tnis tarbe </p><p>kohustuslik energiamrgis on oluline info valikute tegemisel Kinnisvarakuulutus peab sisalda-ma energiamrgise andmeid (klas-si), see on oluline kriteerium ostja-tele vi rentijatele tegemaks tead-likke valikuid kinnisvaraturul. </p><p>Kinnisvara ostjale vi rentijale peab vimaldama tutvumist ener-giamrgisega, mis antakse prast lepingu slmimist ostjale vi renti-jale (vib olla energiamrgisest koopia). See nue on tidetud, kui energiamrgisega on vimalik tut-vuda ehitisregistris. Alates 2013. aasta maist vljastatakse mrgi-seid lbi ehitisregistri. </p><p>Tahame mrgise olemasolu ha-kata sgisest kontrollima ja vta-me vaatluse alla eelkige kinnis-</p><p>varaagentide kuulutused, sest agent peab jlgima ning vastuta-ma andmete igsuse ja piisavuse eest. Hakkame saatma energia-mrgiseta kinnisvara vahendaja-tele nuete mittetitmise kohta mrgukirju ja kui sellest ei piisa, vljastame ettekirjutuse.</p><p>Energiamrgise eesmrk on tea-da anda, milline on hoone projek-teeritud energiavajadus vi tegelik energiatarbimine, ning vajaduse korral tendada hoone vastavust energiathususe miinimumnuete-le. Energiamrgisele lisatakse soo-vitused hoone energiathususe pa-randamiseks (mis nitab tuleviku investeeringute ulatust), vlja arva-</p><p>tud juhul, kui selliseks parandami-seks puudub mistlik vimalus. </p><p>Aastast 2009 hakkasid kehtima energiathususe ja energiamrgise nuded. Seega tuleks teha vahet sisekliima tagamisega hoonetel, mis on pstitatud enne 2009. aasta algust vi mille ehitusluba on vl-jastatud enne 2009. aasta algust ning hoonetel, mis on ehitatud ala-tes 2009. aastast. Seega tuleb ta-gada, et pstitataks energiathu-said hooneid, mille ekspluatatsioo-nikulud ei oleks ebamistlikud. Sa-muti, et olemasolevaid hooneid saaks vrrelda htsel skaalal sltu-valt nende energiakasutusest. Skaalad on erinevatele hoonetpi-</p><p>dele (ksikelamud, korterelamud jne). Mrgis ei ole nutud teatud hoonete puhul (niteks vanalinna-des olevad hooned, suvilad), erisu-sed on kirjas ehitusseadustikus. </p><p>Energiamrgiseid on kahte tpi ja nende eesmrk on veidi erinev. Mdetud energiatarbimisel phi-nev energiamrgis nitab juba ole-masoleva hoone energiakasutust. Energiamrgis kehtib kmme aas-tat. Alates 2015. aasta 1. juulist vl-jastatud energiamrgised kehtivad kaks aastat hoone valmimisest ar-vates (kasutusloa andmisest).</p><p>Kaur KajaK Tehnilise Jrelevalve Ameti peadirektori asetitja</p></li><li><p>postimees, 12. august 2015 kinnisvara ja ehitus || 3</p></li><li><p>4 || kinnisvara ja ehitus postimees, 12. august 2015</p><p>Vastupidiselt levinud arvamuse-le vivad primislepingu slmida ka need isikud, kes ei ole omava-hel sugulased. Primislepinguga vib nimetada teise lepingupoo-le vi muu isiku oma prijaks; mrata talle annaku; mrata talle sihtksundi vi sihtmran-gu vi kokku leppida prandaja ja tema seadusjrgse prija vahel, et viimane loobub primisest.</p><p>Lisaks vivad primislepingu pooled kokku leppida ka muudes vlaiguslikes tingimustes. Ni-teks vib primislepinguga kok-ku leppida, et kena naabrinaine hooldab teid kuni teie surmani ja tnutheks prandate talle en-da vara vi osa sellest, vi mra-te talle annaku.</p><p>Primislepingu eripraks on, et lepingujrgne prija vi anna-kusaaja ei omanda primislepin-gu alusel prandaja eluajal igusi prandaja varale. Seetttu peab arvestama, et primislepinguga ei vi kitsendada prandaja i-gust vallata, kasutada ja ksuta-</p><p>da oma vara. Seega jvad sltu-mata primislepingu slmimisest prandajale vabad ked enda va-ra elu ajal ksutada. Nii vib p-randaja surma jrgselt ilmneda, et lepinguga lubatud prandva-ra vi annakuna mratud h-vet enam alles ei olegi. Oluline on teada, et primislepingu vib sl-mida vaid isiklikult notariaalselt testatud vormis.</p><p>sundosaTestaator ehk prandaja vib va-balt ise otsustada, kellele tema vara prast surma le lheb. Siis-ki on siin erand sundosa. Sund-osa on rahasumma, mida saavad nuda prandaja tvimetud ja tema eluajal lalpidamisel olnud vanemad, alanejad sugulased ja abikaasa.</p><p>Sundosa saajal on, sarnaselt annakusaajale, vlaiguslik nue prijate vastu. Nue seisneb raha-summa maksmises. Sundosa on 1/2 prandiosa vrtusest, mille sundosa saaja oleks saanud sea-dusjrgse primise korral. Sundosa saaja ei ole prija, vaid hve saaja.</p><p>Prandist loobumineLoobumisssteemi kohaselt l-heb prandvara prandi avane-des le prijale, kes vib pran-di vastu vtta vi sellest loobu-da. Kui prija ei ole kolme kuu </p><p>Primisigus. Igal inimesel on igus teha korraldusi oma surma puhuks kas siis testamendi vi primislepinguga. Testamendi korral piisab soovitu saavutamiseks prandaja enda tahteavaldusest, primislepingu korral on vajalik aga kahe isiku tahteavaldus. </p><p>Primisleping annab rohkem vimalusi</p><p>jooksul hetkest, kui ta saab tea-da vi peab teada saama pran-daja surmast ja oma primisigu-sest, prandist loobunud, loetak-se ta prandi vastu vtnuks. P-rimine ja prandist loobumine on iga prija enda vaba valiku ksi-mus. Ei seaduse, testamendi ega primislepinguga ei saa prima igustatud isikut kohustada p-randi avanemisel seda vastu vt-ma. Prandist loobumiseks tuleb esitada notarile avaldus. </p><p>Tasub teada, et prast p-randi vastuvtmist ei saa sellest enam loobuda. Prast prandist loobumist ei saa seda enam vas-tu vtta.</p><p>Prandi inventuurPrandi vastuvtmisel tuleb p-rijal lisaks lhedase inimese kao-tusvalule hakata vastutust kand-ma prandaja vlausaldajate ees. Nii vib juhtuda, et prandvara hlmab endas rohkem kohustu-si kui igusi ja prija peab nende eest isiklikult oma varaga vastu-tama. Seega, kui tekib kahtlus, et prandvarast ei piisa prandaja kigi kohustuste titmiseks, on prijal mistlik nuda prandi in-ventuuri. Inventuur piirab prija vastutuse prandvara vrtusega.</p><p>Inventuuri nude peab pran-di vastu vtnud prija esitama no-tarile kolme kuu jooksul prast se-</p><p>da, kui ta sai teada vi oleks pida-nud teada saama asjaoludest, mil-lest vib jreldada, et prandva-rast ei piisa prandaja vlausalda-jate nuete rahuldamiseks.</p><p>Inventuuri tegijaks mrab notar kohtutituri, kelle lesan-deks on teha selgeks, millised i-gused, vara ja kohustused on ol-nud prandajal surmapeva sei-suga. Inventuuri tegemine on ta-suline. Kohtutituri tasu on 0,1% prandvara nimekirja kantud va-ra hulka kuuluvate iguste kogu-vrtusest, kuid mitte vhem kui 35 ja mitte rohkem kui 3336 (lisandub kibemaks 20%).</p><p>Primise kikPrandi avanemisel tuleb lbi viia primismenetlus. Primismenet-luse viib lbi notar, kellele on esi-mesena esitatud primismenetlu-se lbiviimise avaldus. Avalduse vib esitada prija, prandaja vla-usaldaja, annakusaaja vi muu p-randvara suhtes igusi omav isik.</p><p>Notar peab kontrollima pri-misregistrist andmeid prandaja testamentide ja primislepingute kohta; phjendatud vajaduse kor-ral esitama prandaja testamendi ja primislepingu vljaselgitami-seks pringu vlisriigi vastavasse registrisse; esitama prandaja i-guste ja kohustuste kohta jrele-primise Eesti Vabariigis tegutse-</p><p>seadus</p><p>eVi hindpereRaid &amp; Ko Kinnisvara- ja igusbroo jurist </p><p>juhendiga ning see info kindlas-ti ka silitada. igel hooldamisel vib pinnakatte eluiga kndida 2050 aastani sltuvalt materja-list. Hilisem materjali tuvastami-ne vib olla vga raske vi lausa vimatu.</p><p>Samuti on vga thtis silita-da info, milliseid kaitsettlusi ja millal on tehtud, mis kaitseaine-ga ttlus tehti ning mitme kihi-ga pinda kaeti. See annab edaspi-diseks pinna kaitsmiseks infor-matsiooni ja maandab ebannes-tumise riski.</p><p>Laminaat</p><p>+Laminaat on igel hool-damisel vastupidav materjal. Pinda vib kahjustada liiv, roh-</p><p>ke lahtine mustus, liigne niiskus ning tugevad koristusained. Pa-rim lahendus igakordseks puhas-tamiseks on puhas, veega kergelt niisutatud mikrokiust mopp vi lapp, vajadusel kasuta neutraalset puhastusainet (pH 68). </p><p>-Vimalikud koristus-vead: pind jb koris-tusjlgedega ja matt (pinnal on hallikas </p><p>kiht), kui mopp/lapponliigamrg mopp/lapponmust aineonledoseeritud.</p><p>Prandakate, mille valikul on arvestatud ruumi kasutus-otstarvet ja mida regulaarselt nuetekohaselt puhastakse, on pikaealise kasutusaja ja hea vl-jangemisega.</p><p>Prandakatete puhastami-sel ja hooldamisel on vga oluli-ne eelnevalt teada, millise katte-materjaliga on tegu. Praktikas on vastuse leidmine muutunud jr-jest keerulisemaks, kuna loodus-like pinnakatete krgema hinna tttu toodetakse vga palju imi-tatsioone, mis teeb loodusliku katte eristamise kunstlikust jr-jest raskemaks. Materjalist sltub, millised on igapevased puhas-tusmeetodid, missugused kaitse-ttlused tagavad pranda hea vljangemise ja lihtsama hool-duse ning millest tuleks kindlas-ti hoiduda.</p><p>Seetttu on vtmethtsuse-ga ksida mjalt vi paigalda-jalt pinnakattematerjali toote-leht koos hooldus- ja kaitsmis-</p><p>hooldus. Prandamaterjalide suur valik nuab kasutajalt teadmisi, et mitte oskamatu hooldusega prandat rikkuda ja materjali kasutusaega lhendada. </p><p>Koristus</p><p>Kurmet VasserPuhastusekspert koolitaja</p><p>igesti hooldatud prandakatte eluiga vib olla 50 aastat</p><p>vatele krediidiasutustele ja muu-dele isikutele ning esitama prin-gud prandaja leelanud abikaa-sa iguste ja kohustuste kohta.</p><p>Seejrel peab notar teatama talle teada olevatele prijatele p-rimismenetluse algatamise kohta; teavitama muid isikuid, kellele on testamendi vi primislepinguga antud igusi vi pandud kohus-tusi; kui primine toimub viimse tahte alusel, siis teavitama ka isi-kuid, kes oleksid prinud seadus-jrgse primise korral.</p><p>Primismenetlus pdib pri-mistunnistuse, annakusaaja tun-nistuse, sundosa saaja tunnistu-se, t...</p></li></ul>