Kinnisvara ja Ehitus november 2015

  • Published on
    24-Jul-2016

  • View
    228

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

 

Transcript

  • erinumbri teemad: Puit aitas ettevttel tusta parimaks. LK 2 Broo korteris toob kraesse maksunude. LK 3 Teistmoodi mtlemine ti auhinna. LK 8 Kindlustusleping ehitusel ei pruugi anda kaitset. LK 10

    indrek allmann:Kui nen odavhankes

    sndinud ehitisi, hakkan mtlema,

    kas me rohkem ei suudagi.

    Lk 4

    11. november 2015

    TeemALeHT

  • 2 || kinnisvara ja ehitus postimees, 11. november 2015

    Leppik. Norras, kus puitmaja-de ehitamisel on pikk traditsioon, on Kodumaja olnud puitkarkas-sil toodetud korrusmajade ehita-misel teerajaja. Niisugune ehitus-viis, kus maja valmib ehitusplat-sist vga kaugel, sellisest lahendu-sest saame korrusmajade vtmes rkida viimased viisteist-kaks-kmmend aastat. Loogiline on, et ehitusnormid ja regulatsioonid arenevad pidevalt.

    Hind otsustabLeppik ti niteks Rootsi, kus puidust korrusmajade ehitamine oli varasemalt he protsendi juu-res, nd saab rkida juba km-nest protsendist ehitusmahust. Kui ettevtte 2008. aastal Taa-ni turule sisenes, ei tahtnud kee-gi puidust kortermajast midagi kuulda. Keerukaks tegi olukor-ra asjaolu, et isegi siis pidime re-gulatsioonidele vastama. Samas polnud korrusmaju taolises ma-hus varemalt ehitatud. Nii ni-teks veti Soomes alles 2011. aas-tal vastu regulatsioon, kus ld-se lubati ehitada puidust korrus-

    Ettevtte turundus- ja mgidi-rektori Andrus Leppiku snul on Kodumaja tootearendust suures-ti mjutanud sihtkohariikide re-gulatsioonid ja normid, kuid pal-juski on tulnud olla teenitaja.

    Ehitus on suuresti kohalik ri, meie pole need, kes lhevad sihtriikidesse ja tlevad, kuidas peab ehitama. Teeme enne selgeks sihtkohariigi ehitustavad ja kui-das ollakse harjunud ehitama see on A ja O. Lisaks on thtis ehitada efektiivselt ja kvaliteetsel moel. Meie sihtturud on Phja-maad Norra, Rootsi, Soome, Taa-ni viks arvata, et neil on sar-nased normid ja tavad nagu meil, aga ei ole. Riigiti on erinevad tu-lepsivus- ja mrapidavus ning energiathususe nuded, tdes

    teerajaja. Puitmaju ehitav Kodumaja AS ettevttegrupp plvis oktoobris maineka Aasta ettevte 2015 tiitli, mille andsid le EAS, Eesti Kaubandus-Tstuskoda ja Tandjate Keskliit. Kodumaja sai vistlusel ka teises kategoorias auhinna parim eksportr 2015.

    juuli laanemetsteemalehe toimetaja

    Toimetaja: Juuli Laanemets, juuli.laanemets@postimees.ee, tel 666 2194Keeletoimetaja: Triin Ploom, triin.ploom@postimees.eeKljendaja: Kristiina Sillandi, kristiina.sillandi@postimees.ee

    Kinnisvara- ja ehitusreklaam: Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Klaarika Karu, klaarika.karu@postimees.ee, tel 739 0391

    maju. Kui sihtkohariik on meile huvipakkuv, siis on kogu jrgnev seaduste kadalipp jrjekordne si-send tootearenduseks, selgitas Leppik ettevtte tegevussuundi ja valikuid.

    Ehitusel rgib puidu eelis-tamise kasuks inimeste kasvav keskkonnateadlikkus, hinnatak-se head elukeskkonda ja loodusli-ke ehitusmaterjale. Leppiku snul on Norra kogemused kinnitanud, et puidust maja ehitamine ei an-na vimalust kallimat hinda k-sida. Tore, et sa puidust ehitad, aga lppkokkuvttes on valikute tegemisel hind kige thtsam, tles Leppik. Miks on Eestis tstuslikul tasemel puitmajade ehitus kngu jnud? Pigem kal-dun arvama, et jrsku on Eestis jrjepidevus kadunud. Teadmi-ne, kuidas puidust maju ehitada, on kadunud vi kngunud. Ma ei tea, kui palju tna pannakse rhku ametikoolides puidust ma-jade ehitamise petamisele. Ni-teks Norras paarkmmend aas-tat tagasi petati ehitusinsene-ridele marginaalsel tundide ar-vul puidust ehitamist. Kordades rohkem saadakse infot betooni kohta. Siin mngivad rolli ka ta-vad, kuidas on harjumused kuju-nenud usun, et meid mjutab vahepealne 50 aastat, kus puidu-traditsioonid jid tahaplaanile.

    oskus ja teave mrabPuitmajade ehitamisel mngib rolli maksimaalne tehaseline val-midus. Niteks ehitusplatsil po-le mistlik puitmaju ehitada. Puit on vga hea materjal, sellest saab ehitada mastaapseid rajatisi, aga ta on kllaltki kapriisne. Pead tpselt teadma, kuidas ja miks teed, milli-seid tehnoloogiaid kasutada. Hea on tegutseda kontrollitud kliimas, kus kik on puhas ja kuiv. See m-

    jutab otseselt ehituse kvaliteeti, millistes tingimustes ttada, sel-gitas Leppik. Kui rgime tehases tootmisest ja hiljem ehitamisest, siis on meil olemas erinevaid teh-noloogiaid, mida Eestis juba ka-sutatakse. Niteks ruumilised 3D-elemendid puitkarkassil, neidsa-mu elemente saab toota massiiv-puidust, kus kandev konstrukt-sioon on lbinisti puidust CLT (ristkihtliimpuit). Selliste ruumi-liste elementide tootmisel saab saavutada maksimaalse tehaseli-se valmiduse. Tasaelemente saab ka tehases valmis ehitada ja too-ta liimpuidust elemente. Liimpui-du kasutamise eeliseks on vime taluda suuri koormuseid, samas on liimpuit ngus toode. Ilmsel-gelt on tegu keskkonnasbraliku ja kohaliku tootega.

    millal viks eestisse ehitada bergeni korrusmaja teisiku?Leppik selgitas, et ehitusregulat-sioonid ei piira sellise maja ehi-tamist. Kll vtab aega, et meie ametkonnad aktsepteeriksid kor-rusmaja kerkimist Eestisse, jua-me uuesti sinna, et loevad tavad ja harjumused. Niteks Pste-amet areneb kiiresti ja looda-me, et hel peval ollakse valmis aktsepteerima niisuguseid ehiti-si. Loodame, et hel peval saab-ki taolist maja Eestis teha. Kind-lasti kerkib ksimus: kes on aren-daja, milline on meil puitkorter-maja hind ja kes lppkokkuvttes on ostja? arutles Leppik. See on tnamatu prognoos ja ma ei oska vastata. Lppkokkuvttes peaks meie tegevus andma Eestis ehita-jatele indu juurde. Selleks, et asi nnestuks, peab olema soodne pinnas ja oskus asju teha kvali-teet peab olema. Tna veel Eestis seda tit valmidust pole, aga me liigume sinnapoole.

    puit

    Puitmajade ehitus ti edu

    5-korruseline maja Bodo linnas, kus ettevte Norra teekonda alustas. Foto: Kodumaja aS

    Bergenis valmiv maailma krgeim 14. korruseline puitmaja, kuhu elanikud juba juludeks sisse saavad kolida. Foto: Kodumaja aS

    Puit on kapriisne materjal ja parima tulemuse annab kontrollitud keskkonnas ehitamine. Kodumaja AS tehases pannakse kokku jrjekordset seina. Fotod: marguS anSu

  • postimees, 11. november 2015 kinnisvara ja ehitus || 3

    hul rendisummalt tasuda riigile kibemaks, kuid ometi puudub kummalgi ettevtjal igus kor-teriga seonduv sisendkibemaks maha arvata esimesel korteri soetusmaksumuselt ning teisel rendisummalt.

    Tekib paratamatult ksimus, kas korter saab riruumina ka-sutuses olla vaid juhul, kui muu-detakse ra ka sihtotstarve? See-ga vaadatakse sisu ksnes siis, kui ka vorm seda kinnitab?

    Ettevtjal on keeruline kohe prast korteri soetamist maksuhaldurit veenda, et seda hakatakse kasutama ripinnana.

    Kliendile esitatud ksimused

    millele on maksuhaldur kontrollide raames thelepanu pranud hinda-maks, kas korteri soetusel on kibemaksu mahaarvamine igustatud vi mitte

    Misonkinnistusraamatustnhtuvsihtotstarve;Kasonhakatudsihtotstarvetmuutma;Kasehitisregistriandmetelontegemistelamuga;Mitmendalkorruselkorterasub;Kaskorterisonkginurk,saun,diivan/voodi,vann;Kaskorteronmberehitatudviisil,etselleselamineonvlistatud;Kaskorteriukseljamajaeesonrihingututvustavadinfosildid;Kuidasonkorteriosturahastatud(ntomanikulaen);Millesseisnebrihingumuutegevus.

    aLLIKaS: autor

    erISOODUStUS. Kontor kaksiktornides, lastehoid kesklinna kortermaja esimesel korrusel, kodukontor need on vaid mned nited, mis vivad kaasa tuua maksuhalduri soovimatu thelepanu.

    Korteri soetamine ripinnaks tekitab probleeme

    Kas sisu vi vorm?Maksuiguses peaks kehtima phimte, mille kohaselt toi-mub maksustamine sisu, mit-te vormi jrgi. Sisu tuvastami-sel vib aga tusetuda problee-me. Ei ole harvad juhtumid, kus maksumaksja ja maksuhalduri arusaam tehingu sisust kardi-naalselt erineb. Korter, mis et-tevtja hinnangul on sobilik ri-pinnaks ja mida ta sellena ka kasutab, vib maksuhalduri sil-mas olla eluruum.

    Veelgi enam, nib, et teatud juhtudel ei prata sisule ld-se thelepanu. Nii ei pea ameti-asutused oluliseks, kas korteri kasutada andmine toimub ri-lisel eesmrgil. Samuti ei peeta oluliseks, kuidas rentnik korte-rit kasutab.

    Toon nite olukorrast, kus et-tevtja ostab korteri ja soovib si-sendkibemaksu maha arvata. Ettevtja sisustab korteri riruu-midele sobilikult ning rendib sel-le ripinnana teisele ettevtja-le vlja. Teine ettevtja kasutab korterit oma kontorina ning saab rendiarve koos kibemaksuga. 2015. aasta alguses muudetud kibemaksuseaduse kommen-taaride kohaselt tuleb sellisel ju-

    sna tavaprane on olukord, kus ettevtja ostab oma rihingule korteri vrskelt valminud kor-termajas. Kui ettevtja kavatseb kasutada korterit oma ettevtlu-ses maksustatava kibe tarbeks niteks rentimine ripinnana, enda kontori sisseseadmine, ma-jutusteenuse osutamine peaks saama korteri seotusmaksumu-selt tasutud kibemaksu riigilt sisendkibemaksuna tagasi k-sida.

    Olgu rhutatud, et mak-sustatavat kivet ei teki olu-korras, kus korterit ritakse vlja rikorterina. Eluruumi vljarentimine on maksuvaba kive ning sellisel juhul pole si-sendkibemaksu mahaarvami-ne lubatud.

    Seega peaks sisendkibe-maksu mahaarvamise igus sl-tuma sellest, kuidas korterit ka-sutatakse.

    priit raudseppGlinkman, Alvin & Partnerid vandeadvokaat

    maKsud

    titmist kontrollida. Kontrolli-miseks on aega 60 + 60 peva.

    Seetttu satub maksuhaldur kortereid kontrollima olukorras, kus need vivad veel olla sisus-tamata. Paraku muudab see et-tevtja jaoks keeruliseks mak-suhalduri veenmise, et korterit hakatakse kasutama ripinna-na. Kindlasti mngib olulist rolli ka korteri sihtotstarve. Tihtipea-le jb maksumaksjal sisendki-bemaks tagasi saamata sltuma-ta sellest, et ta reaalselt kavatseb korterit kasutada maksustatava kibe tarbeks.

    muutuste tuuledMitmed vaidlused on judnud kohtusse. Veel justumata lahen-dites on kohus selgitanud, et ki-bemaksu tagastus peaks toimu-ma koheselt ning see ei peaks ootama jma korteri lpliku valmim