Kinnisvara ja Ehitus oktoober 2015

  • Published on
    23-Jul-2016

  • View
    242

  • Download
    18

Embed Size (px)

DESCRIPTION

 

Transcript

<ul><li><p>erinumbri teemad: una tnava maja uus elu. LK 2 Pruunala ksitlus ti preemia. LK 3 rniku iguseid tuleb teada. LK 5 Tekstiilprandakatte puhastamine. LK 8</p><p>Kalle Suitslepp: betoon ei ole hall </p><p>ja kole, mida peaks katma ja peitma. </p><p>Lk 10-11</p><p>14. oKtoober 2015</p><p>teeMALeHt</p></li><li><p>2 || kinnisvara ja ehitus postimees, 14. oktoober 2015</p><p>hinnatus ventilatsioonilahen-dusele 2025 protsenti, tstes koguprojekti maksumust viis protsenti. Unustada ei maksa aga, et KredeEx tstis ka mak-simaalset toetusmra 35 prot-sendilt 40le, selgitas Rivas.</p><p>tpsed plaanid ja ajakavaOluline on koostada rekonst-rueerimistde ajakava. Kui takistusi ei tule, siis on lihtne ajakavast kinni pidada, eks ko-gemuste pealt oskad jtta t-desse vikese ajavaru. Kik ole-neb hooajast kevadel, ehitus-hooaja alguses on lihtsam ajast kinni pidada. Sgisel on pooleli mitmeid projekte ja keerukam kiki joone peal hoida, r-kis Rivas. histu viks juba sgisel teha otsuse maja reno-veerida ja talvel langetada ehi-tustid puudutavaid otsuseid. Niteks KredExilt toetust k-sida ja teha ehitushankeid, nii saab kevadel kohe tdega ala-ta. Praegu on vastupidi, alus-tatakse tdega sgisel, kui on suurem ehitusmaht. Suure ma-ja puhul on niisugune tegutse-mine vib olla igustatud, sest korteritesse sisseps on puh-kuste ajal keerulisem ja tde ettevalmistamise ajaperiood omokorda neis majades pikem.</p><p>Renoveerijate snul on viksemal majal ehitusperiood kolm ja pool kuud, aga viie-kordsel vib see vastavalt suu-rusele olla kuus kuud vi ise-gi rohkem.</p><p>unA 4 teostAtud renoveeriMistd</p><p>KanalisatsioonVahetati ra peamagistraalid keldrist kuni kogumiskaevu-deni, kus trass lheb edasi vee </p><p>toimetaja: Juuli Laanemets, juuli.laanemets@postimees.ee, tel 666 2194Keeletoimetaja: Triin Ploom, triin.ploom@postimees.eeKljendaja: Kristiina Sillandi, kristiina.sillandi@postimees.ee</p><p>Kinnisvara- ja ehitusreklaam: tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 tartu: Klaarika Karu, klaarika.karu@postimees.ee, tel 739 0391</p><p>vljaandja: AS Postimees, Maakri 23a, 10145 Tallinn trkk: AS Kroonpress</p><p>Balti Vara Fassaadid projekti-juht Maido Rivase snul on Elvas una tnava renoveeri-tud kortermajad tdemahult sarnased una 5 kahe ja u-na 4 kolme trepikojaga elamu.</p><p>Rivase snul vltas ette-valmistusperiood poolteist aas-tat. Toimus vhemalt viis his-tu koosolekut, kui tekkis otsus maja renoveerida. Otsiti vima-lusi ja kaaluti lbi mitmeid re-noveerimislahendusi. Niteks energiaauditi ja renoveerimis-projekti tegemise otsused tu-lid aastase t viljana, kom-menteeris Rivas otsustusprot-sesside pikkust. Kisin ise nii mitmelgi koosolekul, et selgi-tada erinevate renoveerimisla-henduste maksumust histu-le. Renoveerimise miste on lai, tuleb tpselt teada, mida tahad teha ja mida tehtavate tdega saavutada.</p><p>Rivas tles, et tegelikult soovis histu toetust saada ju-ba eelmisest meetmest. Uues meetmes oli aga ventilatsioo-nile seatud suuremad nudmi-sed, fikseeritud olid huhulka-de nitajad, mis peavad teatud ajal korterit lbima. Varem pla-neeritud lahendused ei klva-nud juba ventilatsiooniseadme mrataseme poolest, tuli vaa-data teisi vimalusi. Ventilat-siooni enda maksumus on tna histule kallim, kuna KredExi nuded ventilatsioonile on suu-remad. Olenevat ssteemist on </p><p>MAJAD KORDA. Uuest KredExi renoveerimismeetmest toetusraha saanud histud on juba esimesed kortermajad korda teinud. Nii kaasajastati Elvas una tnaval kaks maja koosts Balti Vara Fassaadid ehitajatega.</p><p>juuli laanemetsteemalehe toimetaja</p><p>ja kanalisatsioonifirma hallata-vasse ssteemi. Vahetati keld-rist vee- ja kanalisatsioonito-rustikud, mis lhevad igasse korterisse. Mitmetes korterites tuli kgisein lahti vtta, kui need olid notute torude var-jamiseks kinni ehitatud. Ri-vase snul peaksid torud korte-ris olema katmata, sest kik to-rustikud on korterihistu omad ja nii saab vajadusel hooldus-tid sooritada. Juhul, kui to-rud ongi kinni ehitatud, siis tu-leb taastamist korterivalda-jal endal kinni maksta, snas Rivas. Nende tdega min-nakse korterist lbi he peva-ga. Tid tehti pstakute ja kor-terite kaupa. Pdsime kanali-satsioonitdega hsti kiiresti tegutseda, sest see on seotud inimese phivajadustega.</p><p>ventilatsioonMajal on plaatsoojusvahetiga ventilatsioonissteem koos uue sisse- ja vljapuhketorustiku-ga. See thendab, et ei kasuta-ta olemasolevaid ventilatsiooni-kanaleid. Seniseid ventilatsioo-niahte kasutatakse kgiku-bu vljatmbe jaoks, kuna ras-vaaurud ei tohi sattuda venti-latsioonissteemi, tles Ri-vas. Niisugune ventilatsiooni-ssteem eeldab korteriomani-kult, et tulevikus korteris re-monttid tehes tuleb ventilat-sioonikanalid sulgeda, et ven-tilatsioonissteemifiltrid umbe ei lheks. Samas ei tohi inime-ne neid kanaleid sajaprotsendi-liselt niisama sulgeda, siis te-kib puudulik huvahetuskord. </p><p>Renoveeritud korteris peab kogu korterihu vahetus toi-muma kahe tunni jooksul. Eel-soojendatud hk tuleb korteris-se +17 kraadi. </p><p>Katusel olev tsentraalne ventilatsiooniseade on Rivase snul intelligentne seade. Tal on temperatuuriandurid, mis reguleerivad vastavalt ilmasti-kule sissepuhke vimsust, kii-rust ja temperatuuri. Kui vl-jas lheb ilm vga klmaks ja sissepuhketemperatuur langeb seadme jaoks alla kriitilise pii-ri, siis seade llitab end mber vljatmbereiimile, et les soojendada toast vljatmma-tava sooja huga plaatsoojus-vaheti ja tsta sissepuhutava hu temperatuuri normaalta-sandile. See vib tekitada kor-teritesse hetkelise alarhutun-de, selgitas Rivas. </p><p>Uued ventilatsioonikanalid on soojustuse sees, asudes ma-ja vlisseina ja katuse peal ning kaetakse soojustuskihiga. Taoli-ne lahendus vimaldab loobuda lhkumistst korterites.</p><p>Katusel asuvad jaotuskas-tid, kus asuvad torustike m-rasummutid. Jaotuskastid regu-leerivad korterite huhulka. To-rustike juures on thtis, et to-rustik lpeks tuletkkeklapiga. Nii tagatakse, et tulekahju kor-ral korteris ei levi tuli ventilat-sioonissteemi.</p><p>Aknad ehk avatitedIlma klaaspaketita aknad vahe-tati mber pakettakende vas-tu, mille soojusjuhtivus on v-hemalt 1,1 u. u nitab soojus-juhtivust, mida suurem number, seda kehvema soojusjuhtivuse-ga on. Soovitaksin kolmekord-seid aknaid seniste kahekord-sete asemel suureneb akende soojapidavus ja mrakindlus, tdes Rivas. Neid aknaid, mi-da ei vahetatud, need tsteti na-gu uued aknadki soojustusss-teemi sisse puitkarkassile. Sel-</p><p>parendamine</p><p>una tnava majade uus hingamineAknad tsteti soojustusssteemi sisse puitkarkassile. Sellega kaob ra aknapalede klmaks jmine. Uued ventilatsioonikanalid on soojustuse sees, asudes maja vlisseina ja katuse peal ning kaetakse soojustuskihiga. FOTOd: juuli laanemeTs</p><p>lega kaob ra aknapalede kl-masild, sest vanade ssteemide puhul polnud vimalik aknapa-lesid normikohaselt soojustada, sinna ei mahtunud soojustust liimida. Uue ssteemiga on aken soojustusssteemi sisse tstetud ning klmade aknapalede prob-leem likvideeritud. Teine hea asi akende vljatstmise puhul on, et silib loomuliku valguse ta-gamine korterisse. Inimestele on kige raskem seletada, miks on vaja akent liigutada 20 cm vljapoole ja uuesti viimistleda. Ehitaja teeb korteri sees aken-de juures vajaliku siseviimist-luse ise, paigaldades ka laiemad aknalauad.</p><p>FassaadMaja seinad on soojustatud vahtpolstrooliga ja kivivilla-ga on tehtud tuletkketsoonid. Soojustuse paksus on klgsein-tes 150 mm ja otsaseintes 200 mm. Rivase snul paneb soo-justuse paksuse kirja projektee-rija. KredeExi meede mrab, et maksimaalse toetuse saa-miseks peab maja saavutama C- vi D-energiamrgise. Pealt kaetakse ssteem krohviga, ole-me kasutanud Knaufi toodan-gut. Krohvissteemi nrkuseks on lgikindlus. Lgitugevu-se tstmiseks on vajalik esime-se korruse akna veelauani teha lgikindel armeeringkiht. Hil-jem tuleb jlgida, et krohv ei lheks katki, sealt sissepsev niiskus ja vesi hakkavad lagun-dama pealiskrohvikihti, kne-les Rivas. Krohvitud fassaadi tuleks puhastada ja vajadusel vrvida. Tootjad nevad ette, et maju tuleb hooldada ja ter-venisti le vrvida 1015 aasta prast. Eks see sltub suures-ti maja asukohast, tuule suu-</p><p>nast, loodusest, niteks mb-ritsevad puud ja otsene pikse-valgus vib vrvi palju muuta.</p><p>Kttessteem Maja kttessteem ehitati m-ber kahetorussteemiks ja kin-niseks ssteemiks soojass-teemi paigaldati plaatsoojusva-heti. Katlamaja trassidest tulev vedelik ei jookse otse korterite radiaatoritesse, vaid lbib maja soojusslme plaatsoojusvaheti ja liigub katlamaja poole tagasi. Maja sees on oma kinnine ss-teem. Selle lahenduse plussiks on, et majas sees olevad tras-sid jvad puhtamaks, sest lin-na trassides on ringlemas kui-gipalju puru. Muidu on oht, et kui radiaatoritesse pannakse et-te termopead, hakkaksid need ummistuma ja ssteem ei t-ta korralikult, selgitas Rivas. Ssteem ise on varustatud v-lishu soojaanduriga, mis sltu-valt vlisilmale reguleerib ma-jasisest pealevoolutemperatuu-ri. See on kasutajasbralikum, muidu peab keegi jlgima ilmas-tikku ja vajadusel kraane regu-leerima.</p><p>Lpetuseks tles Rivas, et vana meetmega nuti korteri-tes individuaalseid kttekulu-andureid, mida enam ei nuta. Niisuguse ssteemi nrkuseks oli, et maja vlisseinad on soo-justatud, aga seesmised korte-ritevahelised seinad mitte. Ni-teks korter, mis asub alumise korteri kohal, peab oluliselt v-hem ktma kui allolev korter nii pole tegelikku vrdsust vi-malik sellise ssteemiga taga-da, snas Rivas. </p><p>Septembris toimunud infopeval kis ob-jekte uudistamas paarsada korterihistu inimest, huvi teema vastu oli suur.</p><p>Katusel olevad jaotuskastid reguleerivad korterite huhulka. Jaotus-kastides asuvad ka torustike mrasummutid. </p><p>Kuni korterite elektriarvestiteni vahetati maja juhtmestik ja keldris re-noveeriti maja peaelektrikilp.</p></li><li><p>postimees, 14. oktoober 2015 kinnisvara ja ehitus || 3</p><p>Tpiline pruunala Valgas FOTO: jiri TinTera / Valga linnaValiTsus</p><p>PEIDETUD VIMALUSED. Pruunalad (ingl k brownfield) thistavad alakasutatud vi mahajetud alasid linnaruumis, mis olid varem kasutusel. Selleks vib olla mahajetud elumaja, tootmis- vi rihoone, militaarotstarbeline objekt, aga ka uue hoone poolelijnud ehitusplats, kas vi vundamendiauk, hunnik ehitus-materjali ja paar suurt rohtukasvanud mullahunnikut. </p><p>Pruunaladest rkimine loob vimalusi </p><p>Sel viisil linnaruumi osa silita-mine tulevikuvljavaadete tar-vis on tavaprane viis heapere-mehelikult, ent vrtust kaota-mata objekt realiseerimise ots-tarbel tulevikku kanda. Sarna-selt vib investeerimiseks soe-tatud remonti vajav korter hoo-ne osana mnda aega kasutult seista parema mgihinna oo-tuses. Piirkonnas, kus riturg toimib, on seisev korter likviid-sem, sest omanik saab sobili-ku rniku leidumisel eluruu-mi vlja rentida. </p><p>Omanike poolt thjana seis-ma jetud vara osutub prob-leemiks olukorras, kus seda on palju ning ostjaid varale ei lei-du. Viimasel ajal esilekerkinud tmbekeskuste teema nitab, et kusagil, Eesti viksust arvesta-des meie lhedal, on olemas ka tukekeskused ehk kahanevad linnad. Pruunaladega tidetud kahanev linn ongi phjus, miks peame pruunaladest rkima. Leian, et sarnaselt nagu on are-</p><p>Valdavalt rgime pruunala mistes tna siiski mahajetud eluhoonetest. Oleme olnud l-bi aja tunnistajaks pruunalade tekkele ja uuesti kasutuselev-tule linnades. See on olnud lin-nade arengu, majandustsklite ja seadusloome loomulik prot-sess, kus ruumi alakasutust tingib vga suur hulk erine-vaid phjuseid. Olgu siinkohal vlja toodud kaks olulist ph-just pruunala omanike raha-lised vimalused ala korrasta-miseks ning spekulatiivsel ots-tarbel soetatud, tahtlikult th-jana seismajetud vara.</p><p>Hoone konserveerimine po-le Tallinna linnapildis uudiseks. </p><p>tarmo richard KlampT linnakorralduse magistrant</p><p>nenud diskussioon aktiivse tu-ru situatsioonis kasvavate lin-nadega, peab toimuma sisuli-ne anals ja vastav tegevus ka kahanevate linnade kontekstis. Rkida tuleks kohalike oma-valitsuste vimalustest pruuna-lade kasutusele vtmisel, ees-mrgiga parandada linnaruu-mi kvaliteeti ja tegada kinnis-vara korrashoidu.</p><p>Vaatlesin kolme oma olemu-selt vga erinevad linna: Val-gat, Kivili ja Paldiskit. Esime-ne neist on isetekkeline, teised kujundatud vastavalt tstuse- vi militaarotstarbel. Olenema-ta sellest, kas linn on ise kuju-nenud vi kujundatud, on lin-naruum neis vga erinev. Sa-muti on erisugune nende lin-nade kahanemise kiirus, pruun-alade osakaal ja sellega seon-duvad probleemid. Mrkimist vrib Kivili linna pikaaegne kogemus thjalt seisvate kor-termajade probleemiga tegele-misel ning pruunalana ksitle-</p><p>KesKKond</p><p>tava Tuhame uuesti kasutuse-le vtmine. </p><p>Pruunalade kontekstis on vga eriline Paldiski positsioon oma vanade militaarobjektide-ga, millest paljud on tnaseks juba taaskasutust leidnud. Siis-ki vrib ksimist, kas kultuu-rimlu teeb selliste alade kasu-tuselevtu raskemaks vi ker-gemaks? </p><p>Mitmed tegevused Valgas on tna suunatud olukorra analsimisele ja planeeringu-te kaudu tuleviku visualiseeri-misele. Uues detailplaneeringus on kolm peamist suunda: muin-suskaitse all olevas kesklinna-piirkonnas linnaruumi kvali-teedi tstmine asustuse tihen-damise abil ja thjade hoonete taaskasutusse vtmise, lagune-vate ja poolthjade kortermaja-de problemaatika ning kasutu-sest vljalangenud tootmise ja rimaade elluratamine. Pruun- alade kaardistamine on too-nud selgelt vlja neist aladest </p><p>koormatud linnapildi, kus suu-re osa moodustavad lagunevad puithooned. Kui tegu on ikkagi omanike majadega, kes ootavad kinnisvarahindade tusu, mitte pruunaladega, siis kui suur osa linnaruumist vib seista kasu-tuna ja kui kaua?</p><p>Tna pole riigi tasandil p-ris selge, kas tegemist on rii-gi, kohaliku omavalitsuse vi pruunala omanike probleemiga. 2015. aastal Kredexi alustatud riigipoolse abi pakkumine ko-halikele omavalitsustele thja-na seisvate korterelamute lam-mutamiseks lahendab kigest vikese osa probleemist, kuna raha saab taotleda vaid kohali-ku omavalitsuse omandis ole-vate hoonete lammutamiseks. </p><p>Majandus- ja Kommuni-katsiooniministeeriumi paar aastat tagasi tellitud ana-ls nitas, et probleem pei-tub kortermajades, kus koha-lik omavalitsus on vaid osali-selt omanik. </p><p>Eesti ja Euroopa nitel k-nealust teemat uurinuna saan tdeda, et pruunalade nol on konkreetsele kahaneva linna omavalitsusele ja linnaelanikele jetud vi usaldatud tiendavad ressursid, mille haldamisstra-teegiad vajavad lbimtlemist. </p><p>Selle ksimusega tegelemi-ne nuab julgust ja pealehak-kamist just kohalikult omava-litsuselt ning kohalikelt elani-kelt, sest inimene kujundab lin-na ja linn hakkab oma olemuse-ga ka inimest kujundama.</p><p>Parim kinnisvarateemaline lput Tarmo Richard Klampi lput Kohaliku omavalitsuse tegevused pruunaladele linnaruumi kvaliteedi tstmise eesmrgil kolme Eesti linna nitel sai Eesti Kinnis-varafirmade Liidult (EKFL) preemia Tu-sev kinnisvaratht. EKFL tegevdirekto-ri, Tnis Rteli snul on teema aktuaal-ne, sest kahaneva populatsiooniga linna-de jtkuv ja svenev probleem on, mida teha taoliste kruntidega ja kuidas silita-des linnaruumi kvaliteeti?</p></li><li><p>4 || kinnisvara ja ehitus postimees, 14. oktoober 2015</p><p>gaks. Ka seda, kui ilma loata ka-sutada vrast autot vi jalgra-tast, peetakse kuriteoks, omavo-lilist maakasutust mitte.</p><p>Maa on lbi ajaloo olnud vrtuslik vara. Ka tna on see hinnatumaid omandeid. Maa-omanik on see, kes on kinnistus-raamatus kirjas maat...</p></li></ul>