Kinnisvara ja Ehitus september 2014

  • Published on
    03-Apr-2016

  • View
    225

  • Download
    2

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Postimehe kinnisvara ja ehituse teemaleht

Transcript

  • 10. september 2014

    teemALeHt

    TALLINNA SILUETT 2.0

  • 2 || kinnisvara ja ehitus postimees, 10. september 2014

    da ise vimalik teha vi siis osu-tub investeering juba tunduvalt suuremaks.

    Positiivne nide uuendusli-kust arendajast on vanalinnas asuva Pagari tnava lahendus, kus kigist 40 korterist on vee-tud panipaika nrkvoolukaabel ning omanik saab nii oma elu- kui hoiuruume valvestada mu-gavalt hest puldist.

    Sarnaselt saab ehituse faasis luua majaelanikele vimalused vi-deokaamerate paigaldamiseks ma-ja mber, prgiala vi mnguvlja-ku juurde. Salvestatav kaamerapilt juab lbi vrgu histu serveriruu-mi vi valitud korteritesse. histu-ga kokkuleppel saaks kaamerapilti vaadata kasvi igast korterist vi miks mitte ka mujalt rakenduse abil nutiseadmest.

    Heaks niteks lbimeldud videovalvest on Koidu 44 maja, kus territooriumi olulisemad ko-had sissepsud, parkla, mn-guvljak on videokaamerate abil 24/7 jlgitavad. Majasisest

    teemalehe toimetaja: Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194

    Kinnisvarareklaam ja kuulutused: tallinn: Antonina Ivanova, tel 666 2188, antonina.ivanova@postimees.ee tartu: Mari-Liis Aasme, mariliis.aasmae@postimees.ee, tel 739 0395

    ehitusreklaam ja kuulutused: tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 tartu: Klaarika Karu, klaarika.karu@postimees.ee, tel 739 0391

    Kujundaja/kljendaja: Kristiina Sillandi

    L ubasin kirjutada isiklikest kogemustest kin-nisvaramaakleritega. Kurbusega pean tun-nistama, et rohkem tuleb meelde halba kui head. Igaks juhuks vtsin ette suvalise vali-mi ka oma tuttavatest, kelle seas kiirksit-luse tegin. Ikkagi rohkem halba kui head.Pean tunnistama, et kui sa ikka head maaklerit ise ei

    tunne, siis on selle teenuse tellimine paras Vene rulett. Kinnitan, et need pole linnalegendid, vaid olen erinevates rollides kikide nende lugude krval seisnud.

    Maja mk. Tuli hulk maaklereid maja vaatama. Omaalgatuslikult ja vahel ka inkognito, sest tegelikult plaanisime ise ostja leida. Terve kari saalis majast l-bi, aga enamik neist olid kuidagi mittemaaklerlikud.

    Kige keerulisem osa oli arusaamine, mille eest meilt tpsemalt 35 protsenti maja mgihinnast ksitakse. Seega salatsemine, ebakonkreetsus ja vimetus ennast ja enda esindatavat kaubamrki maha ma oli domi-neeriv. hele suslikule, kes keeldus suisa aiast vlja mine-mast, lubasin kmne sekundi prast oma rotveileri kalla-le lasta. Rohkem ma temast kuulnud pole.

    Majaosa ost. Sellest ma hes varasemas kolumnis ka kirjutasin. Olin toona veel suht poisike, kui maakler jt-tis mrkimata, et majaosaga ei kaasne killukestki kinnis-tut. nneks mu ema pani seda viis minutit enne eellepin-gu allkirjastamist thele ja suurem kahju ji sndimata.

    Kahju on aga reaalselt turul olemas, kuna ta tegutseb maaklerina edasi ka nd, 20 aastat hiljem. No comments.

    Korteri mk. Ksitlesin Pindi Kinnisvara maakle-reid, et milline viks olla korteri mgihind. Olgu el-dud, tegin enne kodut ra ja teadsin kllaltki tpselt, milline see olla viks.

    ks ndseks lahti lastud maakler pakkus 50 prot-senti turuhinnast madalamat tulemust. Rumal vi ahne? Ma ei tea.

    Loodan, et tal lheb uues ametis paremini, sest selli-ne kitumine on pehmelt eldes kuritahtlik. Kui maakler turgu ei tunne, pole tal sellesse ametisse asja. Kui ta aga mngib klientide harimatuse peale, on see juba kelmus.

    Korteri mk. Maakler kadus ra, ehkki temaga oli ai-nuesindusleping. Kaks kuud oli kadunud. Siis lks ainuesin-dusleping samuti kaduma, sest mt sai tis.

    Kuidas on vimalik, et maakler, kellel on tuhanded eurod potentsiaalselt soolas, ei suuda vtta telefonitoru ja teha kasvi kne kuus, et veenduda ja veenda, et kik osapooled on tahtmist tis? No paku ksainuski lahen-dus, mitte ra kao ra. rmiselt ebaveenev etteaste.

    Krundi mk. Oli periood, kus pidin iga paari kuu ta-gant ise maaklerile peale kima palun saada mulle le-vaade, kas ja kui palju on huvilisi. Lpuks vttis ennast kokku, aga see pull kestis tubli aastajagu. Taas kord suht-lusprobleemid.

    * * * Tegelikult on mul neid lugusid veel, aga aitab kll. Ees-mrk ei ole maaklereid tis lasta, vaid suunata nad peegli ette. Turgu tunned? Kliendiga suhtled? Juriidika on sel-ge? Kui mk ei nnestu, kas teed ettepanekuid?

    Kuna negatiivse alatooniga on inetu lpetada, siis vii-maseks vljavte ndalatagusest vestlusest he meie tuntud kliendiga, kes ksis mult enne teenuse tellimist maakleri kohta hinnangut ning kui tehing sai tehtud, kir-jutas mulle Facebooki nii: Ma ausalt tema nol ngin elus esimest korda normaalset maaklerit.

    Kokkuvttes normaalseid maaklereid on, aga kah-juks rikuvad sosssepad igustamatult ka nende mainet ning nii peetaksegi kiki maaklereid laiskadeks, lollideks ja vereimejateks. Mis muide pole ldse tsi.Jrgmises numbris kirjutab Peep Sooman, miks turukasvu perioodil muutub m-ni piirkond alati populaarsemaks ja kuidas see siiani lppenud on.Peep Sooman on Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juht ja Pindi Kinnisvara juhatuse liige. Kinnismtte kolumnis esitab ta isiklikke vaateid.

    kinnisMte

    Peep Sooman:Minu

    korduvad triibulised

    KINNISMTEMaakler kadus ra, ehkki temaga

    oli ainuesindusleping. Kaks kuud oli kadunud. Siis lks ainuesindusleping

    samuti kaduma, sest mt sai tis.

    TURUKOMMENTAAR. Kui veel mni aasta tagasi piisas kinnisvaraarendajatel kortermaja projekti edukaks mgiks pidada kinni ehitusthtaegadest, vedada kommunikatsioonid ja haljastada mbrus, siis ndseks on ostjate soovid ja turunudlus muutunud ha suurema detailsusastmega tuleb juba projekteerimisfaasis lbi melda turvalisus.

    Arendajate ja histute uus vljakutse: kuidas luua turvalisi kortermajuPriit OrassOnG4S projekti- lahenduste osakonna juhataja

    turvalisus

    Varaste leidmise tenosus on tundu-

    valt suurem juhtudel, kus histul on anda uurimismaterjaliks

    salvestatud videopilt.

    Turvalisus on oluline nii korter-maja parklas, garaais, panipai-kades, mnguvljakul kui ka maja vahetus mbruses. Kik, mis ini-meste elupindadel toimub, on tur-valisuse aspektist hinnates aru-saadav ja seda on lihtne kaitsta.

    Kuidas aga saaks arendaja projekteerimisfaasis hoone tur-vaauke ennetada ning mida saab histu teha turvalisuse suurenda-miseks, kui maja on juba valmis?

    Kige magusamad kuriteopaigadKuna kortermajade mber ei soo-vita tihti esteetilistel kaalutlus-tel aeda rajada, jb majambruse territoorium kigile avatuks. Sealt avaneb mugav ligips korterma-ja parklasse, keldrikorrusel asuva-tesse panipaikadesse ja rdudele.

    Maa-aluses parklas on vargal mugav tegutseda, sest enamas-ti on parklad valveta ning auto-maatssteemiga vravate avane-misel jb vargal piisavalt aega sisenemiseks. Garaais on var-gal mugav segamatult tegutseda kasvi lbi ning vlja saab alati, sest seda tagavad kohustus-likud evakuatsioonivljapsud.

    Teine oluline sihtmrk varas-tele on panipaigad-rdud. Kuna panipaigad on valveta, viiakse sealt ra kike, alates ratastest, lapsevankritest ja lpetades moo-sidega. Isegi kui rdule ronimise-le ei jrgne sealsete uste-akende kaudu korterisse tungimist, on vargal ikkagi saaki loota.

    Rdudelt jahitakse peamiselt seal hoiustatavaid rattaid, suus-ki ja muud elustiili vi hobidega seotud kraami. Rstamispaika-deks on sageli ka mnguvljakud ja prgialad. Nendel kuriteopai-kadel on ks hine nimetaja puudub igasugune valvessteem, mis teeb kuritegude avastami-se ka politsei jaoks keeruliseks.

    Vesteldes politseiuurijatega, kes tegelevad vargustega korteri-te rdudel vi panipaikades, sel-gub, et varaste leidmise teno-sus on tunduvalt suurem juhtu-del, kus histul on anda uurimis-materjaliks salvestatud videopilt.

    Nrkvoolu-kaabeldus ennetaks probleemeEnamasti jtavad arendajad val-vessteemide rajamise hoone avalikes ruumides thelepanuta. Tegelikult saab aga just ehituse faasis vedada nrkvoolu kaabli-henduse korteri ja sellega seo-tud panipaiga vahele, mis vimal-dab seda eluruumist valvestada korteriomanikul pole hiljem se-

    jlgimist on vimalik jagada ka turvateenuse pakkujaga.

    Niteks vib turvafirma vi-deopildi kaudu jlgida olukorda histu territooriumil rahu ajal, kui erilist liikumist ei toimu. Ju-hul kui kaamera fikseerib tava-prasemast aktiivsema tegevu-se, liigub signaal kaamerast juh-timiskeskusesse ning operaator saadab patrulli tegevuspaika.

    Siiski tuleks meeles pidada, et maja videovalve vrku hendami-seks oleks mistlik kaablipaigal-dused teha samuti ehituse kigus, sest hilisemas faasis on see ilm-selt investeerimismahukam ning siis tuleb kaamerate asupaiku va-lida selle jrgi, kuhu kaableid ve-dada saab, mitte selle jrgi, kus see oleks turvalisuse loomise sei-sukohast kige parem.

    turvalisus kasvav trendLisaks korralikule ehituskvalitee-dile ja siseviimistlusele torkab sil-ma, et turvalisus on muutumas kinnisvararis ha thtsamaks

    mgiargumendiks. Targad ko-dusoetajad ja ritulu eesmrgil kinnisvarasse investeerijad p-ravad sellele juba praegu thele-panu. Analsides Eesti suurima kinnisvaraportaali www.kv.ee eel-mise aasta kuulutuste statistikat, leidsime vga huvitava fakti, mis kinnitab turvalisuse trendi liiku-mist videovalve suunas just ri-miseks meldud korterite puhul: kui kigist Eestis pakutud ri-korteritest oli vaid kahel protsen-dil videovalve, siis Harjumaa -rikorteriturul pakutavatest korte-ritest oli 12 protsendil videovalve jutt kib uutest ning ka reno-veeritud korteritest, mis asuvad valdavalt kesklinnas.

    Muidugi vib olla vimalik, et rileandja tahab lihtsalt jlgida, mida rile antud hoones ning selle mbruses ja trepikodades tehakse. Siiski vib arvata, et vi-deovalve on argument, mis teki-tab riturul eelise. Kokku paku-ti eelmisel aastal Harjumaal 1040 videovalvega korterit.

    Moodsad turvassteemid peavad looma olukorra, kus krvalistel isikutel on vimatu mrkamatult majja pseda.foto: SCANPIX/AGE

  • postimees, 10. september 2014 kinnisvara ja ehitus || 3

    Kristiana