Kinnisvara ja Ehitus september 2015

  • Published on
    23-Jul-2016

  • View
    244

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Postimehe kinnisvara ja ehituse teemaline lisaleht

Transcript

  • mnguvljakud korda Nd kohustuslik korstnaphkija vljastatud akt

    annab hinnangu kttessteemile. LK 2 Klaaspinnad sgiseks srama. LK 6 Maakodu turvaliselt talvituma. LK 7

    kalle Pilt: majavammi

    plahvatuslik levik on sooja talve ja klma suve s.

    lk 4

    9. september 2015

    teemALeHt

  • 2 || kinnisvara ja ehitus postimees, 9. september 2015

    akt koostatakse kahes eksemp-laris, siis ettepanek on kolmes, millest ks koopia saadetakse Psteametile. Korstnaphki-jal on seadusest tulenevalt ko-hustus nnda toimida. Niisugu-seid ettepanekuid saame paari- saja ringis aastas.

    R snul ei tohi unustada,

    toimetaja Juuli Laanemets, juuli.laanemets@postimees.ee, tel 666 2194Kujundaja/kljendaja: Kristiina Sillandi

    Kinnisvarareklaam: tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 tartu: Mari-Liis Aasme, mariliis.aasmae@postimees.ee, tel 739 0395

    ehitusreklaam: tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 tartu: Klaarika Karu, klaarika.karu@postimees.ee, tel 739 0391

    Ka neis kodudes, kus kamin po-le phikttekeha, tuleb ikkagi korstnaphkija kutsuda ja hool-dusakt saada. Laias laastus vib elda, et kui majal on olemas korsten, siis peab olema korst-naphkija akt, mida tuleb alles hoida viis aastat. Samas tahan meelde tuletada, et korsten vajab iga-aastast phkimist ja puhasta-mist, lausus R. Akti eesmrk on anda teavet, et kttessteem on ohutu. Kui korstnaphkija neb, et kttessteem on ohtlik, siis lisaks aktile koostab ta doku-mendi, mis on korstnaphkija et-tepanek. Seal tuuakse phjaliku-malt vlja leitud puudused. Akti ja ettepaneku erinevus on, et kui

    tuleohutus. ks kord viie aasta jooksul peab ahju, kaminat vi pliiti ning nende korstnat ja henduslri puhastama korstnaphkija kutsetunnistusega isik, kes vljastab kttessteemi seisukorra ning ohutuse kohta korstnaphkimise akti. Psteameti tuleohutuse talituse juhataja Marko R snul sai 1. septembril tis viis aastat mrusest, mis kehtestas kttessteemi puhastamise nuded.

    juuli laanemetsteemalehe toimetaja

    toimetaja veerg

    Ohutu mnguvljak toob lapsele

    rmu

    et lride, korstnate ja ktteke-hade parandustid vib soorita-da ainult kutsetunnistusega pott-sepp. Nimekiri kutset omavatest pottseppadest on leitav kutseko-ja lehel.

    Korstnaphkijateenust telli-des on oluline kontrollida korst-naphkija kvalifikatsiooni taset.

    Kolmanda taseme korstnaph-kija tohib hooldada ainult era-maja, kus pole seina ja lae taga vi pranda all naabrit. Korter-maja tohib hooldada neljanda ja viienda klassi kvalifikatsiooni-ga korstnaphkija, tles R. Helistades Psteala infotele-fonil 1524 vib ksida korstna-phkija kontaktandmeid. Helis-taja viks tpsustada, kas on in-dividuaal- vi kortermaja. Ala-ti vib paluda, et korstnaph-kija vtaks kaasa kutsetunnis-tuse koopia. Oleme mugavuse huvides vlja andmas nimelist kutsetunnistusega plastikkaar-ti. Kaart on varustatud kutse-koja logoga. Tnasel peval pole seda veel kigil. Kolmanda tase-me tunnistus kehtib kmme ja neljas ning viies tase viis aastat.

    Tna tegutseb le 250 kut-setunnistusega korstnaphkija, viimase rahvaloenduse jrgi on 165 000 korstna kaudu ketavat kodu. See teeb 660 kttesstee-mi he korstnaphkija kohta.

    seadus

    Korstnaphkija hinnang on kohustuslik

    Marko R esindab Psteametit korstnaphkijate kutsekomisjonis. FOTO: liis Treimann

    TJA-l on olemas spetsiaalsed metallist pulgad, millega kontrollida avade suurust. Ronimis- ja liutorusid tuleb samuti kontrollida, et lapse jopenr ei jks kuhugi kinni ning last ei pooks. FOTO: sander ilvesT

    Kaart on varustatud kutsekoja logoga.

    T ehnilise Jrelevalve Amet (TJA) tuletab kigile histutele meelde, et nendele kuu-luva mnguvljaku eest tuleb samamoo-di hoolt kanda nagu maja lifti vi vlisuk-se eest. Sgise saabudes on hea le vaadata mnguvljakute turvalisus ja korrasolek.

    TJA peadirektori asetitja Kaur Kajak tles, et mn-guvljak peab vastama nendele nuetele, mis on ehita-mise ajal olnud. Kui mnguvljak pole enam sellises seisukorras nagu paigaldades, siis tuleb see korda teha vi lammutada, katkine mnguvljak kipub olema hoo-pis teistsuguse seltskonna kogunemispaik. Meie thele-panu on suunatud nendele vljakutele, mis on avalikud linnaruumikohad. Oleme kinud kontrollimas rohkem kui 20 mnguvljakut ja olukord on prast paari aas-ta tagust traagilist sndmust palju paremaks muutu-nud, kneles Kajak. Enim teevad muret vanad mn-guvljakud, kus varasemalt paigaldatud nukogudeaeg-sed atraktsioonid on puitosad hoopis kaotanud ja al-les on jnud metallist karkass. Ndsetele mnguvl-jakutele on pretensioone vhe. Pigem on puudu igape-vasest hooldusest, niteks mnguvljakute puitdetaili-de osad, mis puutuvad kokku maapinnasega, kipuvad kdunema.

    Uut mnguvljakut planeerides on oluline alusta-da projektist, kus on arvestatud pehmendatud kum-mist pinnasekattega kui laps kiikumise pealt juhtub kukkuma, siis ei kuku ta kvale asfaldile. Kiikede pai-galdamisel tuleb arvestada kiikede amplituudi, et kii-kuvad lapsed ksteist ei vigastaks. Niteks karussellil peab olema kahe meetri raadiuses vaba maad.

    Thtis on jlgida liumgede krgust ja aluspinna pehmust, et lapsed ei kukuks alaseljaga kvale pinna-sele. Lapsevanem, kes tuleb koos lapsega mnguvlja-kule, viks kontrollida, et redelil oleks kik ronimispul-gad ja ksipuu olemas. Tasub thele panna, et ksipuu peab lapsele pihku mahtuma, soovitav lbimt on 60 mm ja sel ei tohi olla teravaid nurki. Kik avaused pea-vad olema nnda disainitud, et lapse npp vahele ei saa kiiluda.

    Veenduge, et mnguvljakul poleks ootamatuid ta-kistusi, niteks liumgedel roostes kohti, kus lapse ksi saaks vigastatud. Hea, kui koormuspiirang on kirjas iga atraktsiooni juures, snas Kajak. Mnguvljak vib olla nii turvaline kui tahes, ent ometi ei thenda see, et vanem vib jtta lapse jrelevalveta kui midagi juh-tub, peaks abi olema keprast. Laps ei suuda ise aru saada ei hoiatavast sildist ega koormuspiirangutest.

    Kajak tles, et isetehtud mnguvljakuid viksid jda oma koduue. See vajab samamoodi projekti, keegi ei keela koduue kiike ehitada, aga rajatis peab olema lbimeldud ja turvaline. Arvestage kukkumise-ga, et kiikuja kndijaile otsa ei kiiguks ning piirdeaed ei puutuks kiikumise amplituudiga kokku, vahe peab olema vhemalt poolteist meetrit.

    TJA soovitusel peaks mnguvljakul olema tea-betahvel, kus on kirjas hooldust teostava ettevtte ja psteameti telefoninumber.

    juuli laanemetsteemalehe toimetaja

  • postimees, 9. september 2015 kinnisvara ja ehitus || 3

  • 4 || kinnisvara ja ehitus postimees, 9. september 2015

    mrka ohtu. Seened kahjustavad puithooneid sltuvalt keskkonnatingimustest sna kiiresti. Majavamm vib uue pranda puitmaterjali ra sa juba paari aastaga nii suurel mral, et kapid vajuvad prandast lbi ning prandalauad ei kannata isegi inimese koormust.

    piirkond ootab avastamist. Kesklinna sdames paiknev Keldrime ei j oma asukohaga alla ei Kalamajale ega Kadriorule. Nendest kahest asub Keldrime kesklinnale lhemalgi. Potentsiaali on Keldrimel ka inimeste arvu ja tiheduse poolest. Miskiprast ei ole sellest siiski kujunenud vrtusliku linnaruumi ja selge iseloomuga asumit.

    linnaelu

    arhitektmust

    Suur osa Keldrimel varem paik-nenud hoonestusest hvis mrt-sipommitamises. Palju puithoo-neid lammutati 1970. aastate l-pus, et rajada asemele uued kr-ged paneelmajad. Ruumi sai t-nane Keskturg, piirkonna phili-ne elavdaja ja tmbenumber le-jnud Tallinna elanike jaoks. Al-les on veel mned paneelelamute vahel paiknevad puithooned, ka Kaasani kirik need eristavad Keldrimed lejnud paneel-piirkondade tuimast hetaolisu-sest, aga muudavad samal ajal piirkonna kaootilisemaks selgel rtmil ja kordusel phinevatel isme, Mustame ja Lasname-ga vrreldes.

    Keldrime elavdamiseks ja kaardile viimiseks tuleb vlja tuua selle piirkonna eriprad ja ts-ta need esile. Vanad hooned saab korda teha ja muuta need atrak-tiivseks kohaliku linnaruumi ki-matmbajateks. Paneelmajade va-heline ala tuleb korrastada, muu-ta thjast porisest muruvljakust kvaliteetseks linnaruumiks, kus

    Keldrime uueks Kalamajaks!

    on phjust kohalikul elanikul ja klalisel oma vaba aega veeta.

    Pakume vlja, et paneelmaju viks ksitleda kui toormaterjali, neid saab muuta, ligata ja vr-vida nii, et mbruskond sellest paremaks ja iseloomulikumaks muutuks. Hoovid saab piirkonda-de kaupa ksteisest eristada eri-nevate materjalide ja vrvide ka-

    sutamisega. Lisaks teeme ettepa-neku esimestest korrustest vlja ligata korterid ja ehitada sinna sisse mistahes muud funktsioo-nid. Katusel saaksid olla lemiste korruste aiad imelise vaatega lin-nale. Olulisimaks hoovide elavda-jaks on siiski erisugused vikesed paviljonid, kaetud ja katmata ter-rassidega, mis igete kohtade peal

    keldrist, esimese korruse pran-dakonstruktsioonidest ning sei-na alaosast. lemistele korruste-le ja katusekonstruktsioonidesse juab seen haruharva ning se-dagi lisaniiskuse puhul (katuse lbijooks, torustike lekked jms).

    Seoses seene leviku aktiivsu-sega soovitame igal hooneoma-nikul oma maja sellel sgisel le vaadata. Seenkahjustuse olemas-olu tunneb ra jrgmistest asja-oludest: Eosed.Kui leiatepunakas-

    pruuni tolmu, mis vib olla prandaliistude ja/vi -pragu-de piirkonnas vi prandaalu-sel pinnal (foto 1), siis on tih-ti tegemist puitu lagundava-te seente eostolmuga ning ta-sub otsida seene viljakehasid ja -niidistikku.

    Seeneteviljakehad.Pranda

    Majavamm on puitu lagundav seen, mis tekitab pruunmdanik-ku ning vib uued puitkonstrukt-sioonid juba paari aastaga muuta kasutusklbmatuteks. Eestisse on majavamm toodud umbes 18. sa-jandi keskel lbi Euroopa riikide (laevadega) Himaalaja krgmes-tikust ning majavammi esinemis-sagedus hoonetes on pidevalt kas-vanud. Vabas looduses majavam-mi Eestis ei leidu.

    Vrreldes eelmiste aastate-ga on tnavu majavammi vlja-kutsete arv oluliselt suurenenud, viimati oli nii pa