Kinnisvara ja Ehitus veebruar 2015

  • Published on
    07-Apr-2016

  • View
    230

  • Download
    2

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Postimehe kinnisvara ja ehituse teemaleht

Transcript

<ul><li><p>IDEID VALIMISTEKS: Peep Sooman viskab Kinnismtte kolumnis poliitikutele jramiseks paar lennukat ideed. Lk 2 Raul Reino analsib Kiyosaki-nimelise vikearendajate buumi levikut turul. Lk 3 </p><p>Tiit Kuusik: Kuna teame, et vaikus on </p><p>inimestele vga oluline, siis prame kesklinna </p><p>arendusprojektide puhul suurt thelepanu sellele, et tagada hubane ja vaikne kodu. Lk 4</p><p>11. veebRuaR 2015</p><p>TeeMaLeHT</p></li><li><p>2 || kinnisvara ja ehitus postimees, 11. veebruar 2015</p><p>Teemalehe toimetaja: Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194</p><p>Kinnisvarareklaam: Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Mari-Liis Aasme, mariliis.aasmae@postimees.ee, tel 739 0395</p><p>ehitusreklaam: Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Klaarika Karu, klaarika.karu@postimees.ee, tel 739 0391</p><p>Kujundaja/kljendaja: Kristiina Sillandi</p><p>kinnisMte</p><p>Peep Sooman:</p><p>Ideid valimisteks</p><p>E rakondade valimiskampaania on ties hoos, kuid mned head ideed on piisavalt kaua laagerdunud, et need poliitikutele jra-miseks visata. Loomulikult kinnisvaravtmes, loomulikult sama naeruvrselt, kui on tnavused sisuthjad valimisreklaamid. Kttekulud nulli! (Ja eesti energia ka)Kord aastas kige klmemal kuul maksab riik teie kttekulud </p><p>kinni, olgu selleks jaanuar, veebruar vi aprill. Kust tuleb raha? Eesti Energia 2013. aasta kasum oli 160 miljonit eurot. Kui </p><p>see jagada mmarguselt 600 000 eluaseme peale, siis saaks selle eest maksta 266 eurot iga majapidamise kohta. Peaks vlja tulema kll. Loomulikult tuleb kohendada mnda seadusepgalat, et liigne (eri)maksukoormus summat ei ka-handaks, kuid see on koalitsiooni jaoks vormistamise ksimus. </p><p>Psikulude langus suurendaks inimeste maksevimet ja stimuleeriks kinnis-varaturgu.</p><p>Igaks on oma laenu sepp!Phiseaduse 19 stestab, et igahel on igus vabale eneseteostusele. Ei ne phjust, miks erasektoris tegutsevad kommertspangad peaksid piirama inimes-te laenuvimalusi, vttes sellega neilt ra ka vimaluse elada unelmate kodus. </p><p>Seega peaks igal perel olema vimalus vtta isiklik eluasemelaen talle sobi-vatel tingimustel. </p><p>Eesrindliku e-riigina loodaks selleks eraldiseisev laenuportaal www.unelma-tekodu.ee, kus saaks lihtsalt ja turvaliselt eluasemelaenu vormistada.</p><p>Kui mni ksik leibkond teeb ka valearvestuse, siis loomulikult lasub vas-tutus kohustuste ees ainult tal endal, samas suureneks hppeliselt thive laenude sissenudmissektoris juristid, advokaadid, inkassofirmad, kohtuti-turid ning pankrotihaldurid leiaksid vahepeal kiratsema linud rid jlle il-mitsemas ning hiskondlik tasakaal silib. Ajutisi vnkeid siluda ning pankade riske maandada aitab riiklik stabilisatsioonifond.</p><p>Tarbijakeskne laenuturg stimuleeriks kinnisvaraturgu mrkimisvrselt ning sellega kaasnev likiire hinnatus suurendaks oluliselt nii riigi SKP-d kui his-konna jukustaset. </p><p>vikelinnad teemaparkideks!Nagu hirmu klvanud Pskla prgilast sai kaunis rohekuppel, nii muudame raskustesse jnud vikelinnad rahvusvahelisteks teemaparkideks. </p><p>hime vikelinnade unarusse jnud kortermajad, kolime sealsed elanikud suurematesse linnadesse, kaotame sotsiaalse kihistumise ning tpuuduse, sa-mal ajal lahendame seelbi tjupuuduse suuremates majanduslikes tmbe-keskustes.</p><p>Lbirkimisi rahvusvaheliste investoritega saab alustada juba pev prast valimisi.</p><p>Rkimata kohalike probleemide lahendamisest, suurendaks projekt Tee-mapark oluliselt otseinvesteeringuid Eestisse, samuti vlisturistide osakaalu ning nende poolt Eestis kulutatud raha hulka.</p><p>Mned teemapargiideed:phjapoolkerasuurimloomaaed;tippspordikeskuspotentsiaaligamuutudaorgaaniliseltolmpiaklamas-taapidegasporditsentrumiks;</p><p>BaltimaadejaLne-Venemaakonverentsikeskus(vtkaPoznanCongressCenter,pcc.mtp.pl/en);</p><p>hasartmngude-jameelelahutuskeskus;maksuparadiis.</p><p>Maa vrtus neis piirkondades kasvaks kolossaalselt.</p><p>Pensionride kla!Kulud svad pensioni? Sbranna elab 20 kilomeetri kaugusel? Tunned, et oled noortele jalgu jmas? Juaksid veel td teha, ent konkurents lmmatab?</p><p>Lahenduseks on vikelinnade hkimise ning thjendamisega seotud tee-maparkide krvale rajatavad pensionride klad, mis luuakse olemasoleva ela-mufondi osalise silitamisega ning energiasstlikumaks muutmisega. </p><p>Suurte tulude tagamiseks peab teemapargiga olema hivatud igapevaselt sadu, kui mitte tuhandeid inimesi koristajad, valvurid, piletimjad, loomata-litajad, toolinihutajad jt. Seda kike saavad teha pensionrid, kelle ootused sis-setulekutele pole erinevalt noortest eriti agressiivsed. </p><p>Pensionride kla on all-in-one-lahenduseks nii noortele kui vanadele, nii riigile kui ettevtjatele, rkimata pensionridest endist.</p><p>Edumeelsed noored ei pea enam kortermajade renoveerimisel vitlema keskmisest madalama sissetulekuga pensionride vastasseisuga. Pensionridel tekib oma kommuun, kus nende sna maksab!</p><p>Riik saab pensionride thivet ja sissetulekuid suurendades klmutada pensionid ning suunata vaba raha teemaparkide arendamisesse, piirkonna ette-vtjatel oleks kasutada kontsentreeritud soodne tjud.</p><p>Judu tle!PS. Autor soovib toonitada, et antud artiklis tgati ainult poliitikuid ja nende </p><p>mannetuid katseid inimesi lollitada.Peep Sooman on Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juht ja Pindi Kinnisvara juhatuse liige. Kinnismtte kolumnis esitab ta isiklikke vaateid.</p><p>KINNISMTENagu hirmu klvanud Pskla prgilast sai kaunis </p><p>rohekuppel, nii muudame raskustesse jnud vikelinnad rahvusvahelisteks teemaparkideks. tide ettevalmistamist, millega al-</p><p>les tna turule jutakse. Nii on hinnatusu perioodi lpuks pak-kumisse judnud hulk uute kor-terite projekte.</p><p>Suur pakkumine on loonud uue keskkonna, kus juba tna neme, et mitmete projektide korterite mk on vaatamata ak-tiivsele mgi- ja turundustle praktiliselt seiskunud.</p><p>Konkurentsi tihenemise tt-tu prognoosime uute korterite hindadele 2015. aastal seisakut. Hinnad saavad kerkida ainult selle arvelt, kui ostjatele paku-takse paremat asukohta vi min-git lisavrtust. Lisavrtusteks vivad olla hoone parem ener-giaklass, kgimbel ja muu si-sustus vi niteks nutikad lahen-dused kodu juhtimiseks.</p><p>riturg vajab uut pakkumistKorterite aeglustuv mk vib ripakkumisse uusi korte-reid juurde tuua. rikorteri-te nudlus siiski letab jtku-valt pakkumist, seda eriti oda-vamate korterite sektoris. See-tttu vib elda, et ripakku-miste lisandumine on igati ter-vitatav nhtus.</p><p>Elar ToomsaluRE/MAX Central kinnisvara mgipartner</p><p>ProGNoosTallinna korteritehingute arv on kinud les-alla nagu Amee-rika mgedel. Hinnad on kii-relt kasvanud ja see ei luba ar-vata, et tehingute arvul peaks olema phjust jrgmiseks spur-diks tususuunas.</p><p>Uute korterite turg on kas-vava pakkumise valguses aktiiv-ne, kuid siingi tuleb tegemist te-ha hinnasurvega tehingute arv hoiab hindu kerkimast. Pi-gem vime oodata stabiilset vi pisut vhenevat korteritehingu-te arvu.</p><p>Lisavrtus mbKui nudlust jb vhemaks, ei saa hinnadki tusuteed jtkata. Nii ootame 2015. aastalt stabiil-seid hindu, kuid pole sugugi l-latav, kui ksikutes piirkonda-des vi ksikute arenduspro-jektide likes tuleb kinnisva-ra mmisel teha olulisi hin-naalandusi.</p><p>Konkurents uute korterite vahel tiheneb. Kiire hinnatusu ajal ehk 2012.2013. aastal tun-dus kinnisvaraarenduse pers-pektiiv lputu. Paljud kinnisva-raarendajad alustasid siis projek-</p><p>Pakkumise suurenemine vib avaldada rihindadele sur-vet languse suunas. Samas sun-nib maksuameti t ritulu maksustamise nimel endise tu-lususe silitamiseks rileand-jaid rihindu kergitama.</p><p>Prognoosime, et korterite rihinnad psivad 2015. aastal stabiilsed. rihindade langus saab toimuda siis, kui pakkumi-ne peaks hakkama vga kiirelt suurenema, kuid seda hetkel et-te ei ne.</p><p>Finantseerimise turg toetab kinnisvarasektorit. Tnane et-tevaade ei nita, et euribor ehk sellest tulenevad intressimrad peaksid kasvama hakkama. See teeb laenuvtmise soodsaks. Fi-nantseerimise turgu toetavad pangad, kel on kllaga hoiuseid, mille arvelt laenu pakkuda.</p><p>Prognoosime, et 2015. aasta finantseerimise turg ja intressi-mrad on laenuvtmist ja seel-bi kinnisvaraturgu toetav.</p><p>Suund edasi, kuid aeglasemaltKorterite hinnad on alates 2009. aastast kerkinud oluliselt kiire-mini kui sissetulekud. Seett-tu ootame, et kimasoleval aas-tal toimub turu rahunemine ja loodetavasti juab sissetulekute kasv kinnisvarahindadele jrele.</p><p>Elamispindade turg rhib igal juhul positiivsete arengu-te suunas. Suuri tagasilke vi mrgatavaid hinnalangusi ei peaks kinnisvaraturult ootama.</p><p>RAHULIK STABIILSUS. Tallinna elamispindade turu suuremad tusud on tnaseks selja taha jnud. Alanud 2015. aastalt vib oodata stabiilset vi pisut vhenevat elamispindade tehingute arvu ja survet hindadele.</p><p>Kinnisvaraturg ootab sissetulekute kasvu</p><p>Tnane ettevaade ei nita, et euribor ehk sellest tulenevad </p><p>intressimrad peaksid kasvama hakkama. See teeb </p><p>laenuvtmise soodsaks.</p><p>Kuniks sissetulekud jrele ei jua, vib suurematest korteritest vaid aknast vaadates unistada. foto: LIIS tREIMANN</p><p>Kinnisvara ja Ehituse teemalehe naistele phendatud number ilmub 11. mrtsil</p></li><li><p>postimees, 11. veebruar 2015 kinnisvara ja ehitus || 3</p><p>Robert Kiyosaki Eestis tutvus-tamist ei vaja. Kuigi ks tema tuntumaid ettevtteid RichGlobal sattus juba mni aas-ta tagasi pankrotiprotsessi ja tuntud bestsellerite autori mai-ne on kikima lnud, ei nita Eestis tema thelend peatumi-se mrke.</p><p>Eesti keelde on tlgitud kau-gelt le kmne Kiyosaki raamatu ja tema cashflow-klubid tegutse-vad vga aktiivselt paljudes Eesti linnades. Kiyosakil on Eestis v-hemalt sama palju jrgijaid kui phakVissarioniljngreidSibe-ris.</p><p>Rahamass tahab paigutamistKiyosaki turundus on olnud hiilgav, mistttu polegi imes-tada, et inimeste hulk, kes ta-havad rikka isa kombel rikkaks saada, on mrkimisvrne. Pas-</p><p>Domus Kinnisvara analti-kud on viimases turuanalsis vlja toonud, et varasemate aasta-tega vrreldes tekkis 2014. aastal kinnisvaraturule sna palju n- vikearendajaid, kes ostsid sood-salt 1- vi 2-toalise korteri, mis re-noveerimise jrel vrandati. Ku-na selliste tegijate vahel konku-rents tihenes, tusid ka remonti-vajavate korterite hinnad.</p><p>Niteks 2012. aasta lpus vis Mustamel osta kapitaalremonti vajava 1-toalise korteri hinnaga alla 30 000 eurot, siis 2013. aas-ta kevadeks olid selliste korterite hinnad kasvanud le 30 000 piiri.</p><p>2014.aastaIVkvartaliseisu-ga maksis Mustamel kapitaalre-monti vajav 1-toaline korter juba keskmiselt 38 000 eurot. Seega vib teha jrelduse, et vikearen-dajate aktiivne tegutsemine on ai-danud kaasa kinnisvaraturu taas-tumisele ja hindade kasvule. Nen-de arv on niisugune, mis suudab teataval mral mjutada kogu nudlust turul.</p><p>Vikearendajatehulkavibklassifitseerida ka need inves-torid, kes ehitavad ja renovee-rivaid viksemaid, maksimaal-selt kmne elamispinnaga kor-</p><p>gas on nii 20-ndates valgekrae-sid kui ka 60-ndates pensionre, kes investeerivad oma sste eri-ti alalhoidlikult.</p><p>Investeeringud vljarimi-se eesmrgil on levinumad, seda hinnatakse n- kindlaks raha pai-gutamise viisiks, kuigi tulu teeni-takse reeglina mdukalt, toot-lus jb suurusjrku 57 protsenti.</p><p>Julgemad ja aktiivsemad osta-vad kortereid renoveerimise ees-mrgil, kus tootlus jb tavaliselt 1525 protsendi vahemikku. Suu-remate investeeringute puhul ka-sutatakse usinalt ka vrfinant-seerimist pangalaenude abil, vik-semate summade ja ksikute kor-terite puhul saadakse hakkama tavaliselt oma vahenditega.</p><p>Kaine matemaatikaVikearendajad on keskmisebuumi tekitanud just 1- ja 2-toa-liste korterite osas. Hinnad on madalamad kui suurtel korteri-tel ja nudlus viksema pindala ning viksemate kommunaal-kuludega korterite osas psib stabiilselt krgel tasemel.</p><p>Kige rohkem tehinguid te-hakse kinnisvaraturul just 1- ja 2-toaliste korteritega, niteks </p><p>raul rEiNo Domus Kinnisvara juhatuse liige</p><p>siivse tulu termini oskavad lah-ti seletada nii I kursuse majan-duslipilane kui tema kodupe-renaisest ema.</p><p>Iseenesest pole Kiyosaki jrgi-jate phiteesides midagi uut os-ta kinnisvara ja ri see vlja vi osta kehv kinnisvara, renoveeri ja m kallimalt see on Eesti vi-keinvestorite poolt kasutuses ol-nud juba omandireformi aegadest 1990. aastatel.</p><p>Paarkmmend aastat tagasi nimetati seda spekulatsiooniks, nd investeeringuks. Tnaseks on aga oluliselt muutunud mt-med ja mahud, millega vikearen-dajad kinnisvaraturul tegutsevad.</p><p>Kui 1990-ndatel oli raha v-he ja investeeringute vimalused piiratud, siis passiivse tulu taga-ajamine oli pigem vheste privi-leeg. Tnaseks pstitavad panka-des hoiuste mahud jrjest rekor-deid ja seisev rahamass otsib pai-gutamiskohti.</p><p>Osta ksik korter, see reno-veerida ja hiljem maha ma on paljude rahakotile praegu vastu-vetav. Nii ongi prast majandus-kriisi kasvanud kinnisvaraturul hppeliselt vikearendajate te-gutsemine.</p><p>terelamuid. Need on keskmi-sest jukamad inimesed, kel ra-halisi vahendeid rohkem ja kes julgevad vtta suuremaid riske, kuid ka mitte niipalju, et rita-da ehitada mitu maja korraga.</p><p>Kinnisvarakrahh on jtnud oma pitseri ja ettevaatlikkust ja-gub turul piisavalt. See investorite ring ehitab rahulikus tempos he maja valmis, mb korterid maha ning alustab seejrel uue hoone-ga. helt poolt ollakse ettevaatli-kud, kuid teisalt on rahalised vi-malused siiski piiratud, mis sage-li ei vimaldagi suuremaid projek-te ette vtta.</p><p>Enamuse investoritest moo-dustavad aga isikud, kes ostavad kortereid hekaupa. Nende hul-</p><p>Tallinnas tehti 2014. aastal kuni 55 m suuruste korteritega 4450 tehingut, suuremate korteritega 3090 tehingut.</p><p>Keskmine ruutmeetrite arv leibkonna kohta on viimastel aas-takmnetel kll nidanud kasvu-tendentsi, kuid reaalsuses domi-neerivad turul ikkagi viksema pindalaga korterid. Uusarendusi ei ole tehtud veel piisavalt, turul valitsevad nukogudeaegsed pa-neelmajad vikeste korteritega. </p><p>Iga kehvas seisus, kuid mist-likus asukohas ja mistliku hin-naga korter saab kindlasti mitu ostupakkumist. Eufooriale annab tiendavalt hoogu juurde tsiasi, et suur osa vikearendajatest ar-vestab tulude-kulude kokkul-misel vaid otsekuludega ja ei vta reeglina arvesse kaudseid kulusid.</p><p>Sellise must-valge eelarvesta-mise abil psivad kasuminumb-rid suured ja kinnisvara investee-ringud korteritesse tunduvad ah-vatlevad. Siiski tasuks kigile in-vestoritele soovitada kaine mee-le silitamist ning rohkem avatud ja majandusmatemaatilist mtle-mist. Rkimata sellest, et juba Kukerpillide laulusalm tles, et kord iga pidu saab otsa.</p><p>Iseenesest pole Kiyosaki jrgijate phi-</p><p>teesides midagi uut osta kinnisvara ja ri see vlja vi osta kehv </p><p>kinnisvara, renovee-ri ja m kallimalt.</p><p>arENDusED</p><p>SPEKULATSIOONID VI INVESTEERINGUD? Vikearendajate hulgas valitseb minibuum, mille vaibumise mrke pole nha. Senikaua, kuni suurtel arendajatel pole kski suurem projekt pauguga lhki linud ning turg psib stabiilne, jtkub vikearendajate hulgas vilgas sebimine.</p><p>Kinnisvaraturul areneb Kiyosaki-nimeline vikearendajate buum</p></li><li><p>4 || kinnisvara ja ehitus postimees, 11. veebruar 2015</p><p>Kopp on maasse ldud millised vljakutsed teid nd ees ootavad?Tepoolest on kopp maasse ldud. Merkol on phimte, et alustame korterite mki siis, kui kik vajalikud dokumendid on korras ning hakkame ehitu-sega reaalselt pihta. Nd jt-kub paralleelselt mgi- ja ehi-tusprotsess.</p><p>Kigepealt teeme ra n- nulletapi ehitustd ehk ehi-tame valmis kogu elamukvar-talit hendava maa-aluse park-la. Esimese etapi...</p></li></ul>