KOOLIVAIM märts 2011

  • View
    226

  • Download
    8

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Tstamaa Keskkooli ajaleht

Transcript

  • Koo

    livai

    m

    03/11

    JuhtkiriMrtsikuu Koolivaimu juhtkirja kirjutades valdavad

    mind kummalised tunded proovin endale

    teadvustada, et see on minu viimane, samas

    tegelikult sellest aru veel ei saa. Jah, testi, prast

    selle lehe valmimist jb see minule ja kljendaja

    Laurile alatiseks seljataha ning meie kohtadele

    asuvad uued pealehakkajad.

    Olen otsustanud seekordse juhtkirja phendada

    meie toimetusele, mis, Laurit tsiteerides, ttab

    nagu pris ajaleht, kuna lugude valmimine ja

    kljendamine on alati TESTI viimasel minutil.

    Tegelikult on meie seltskond asjalik ja tubli ning

    eelkige seda just tnu Karoliinele, kes kogu

    ettevtmise eesotsas on. Lehetegu algab sedasi:

    Karoliine annab teada kuupeva, mis mneks ajaks

    tagaplaanile jb. Ndal enne thtaega on koosolek,

    kuhu ldjuhul ilmub kolm-neli inimest ning me

    jagame omavahel lesanded. Mned pevad edasi

    on jrgmine kokkusaamine, mille jooksul avastame,

    et kski kirjatkk pole veel valmis. Jnud on vaid

    neli peva ning lpuks algab tegutsemine suure

    kiirusega pihta tehakse intervjuusid, palutakse

    kutsikasilmade kaasabil petajate ning pilaste

    kirjutisi ning emakeelepetaja parandab viimasel

    minutil pead vangutades kirjatid.

    Tna on neljapeva htu ning homseks on

    vaja Koolivaim pdf-failina teele saata. Hoolimata

    paarist puuduvast loost ning mnest pildist, tean,

    et me juame. Alati juame. Praegu aga lpetan

    oma viimased read ning loodan, et Koolivaim

    muutub ajaga ainult huvitavamaks, sisukamaks ja

    meeleolukamaks, sest kirjutajad seda just ongi.

    Maali Pert 12. klass

    pilased kirjutasid emakeelepeva puhul, mida nad arvavad eesti

    keelest.

    Eesti keel on maailmas vga ainulaadne. Need, kes oskavad seda

    imeilusat keelt, vivad kll pea vga uhkelt psti ajada. (Andreas, 11. kl)

    Eesti keel on vga ilus ja klav keel. Seda on ka kergem rkida kui

    niteks vene keelt. Vlismaalased peaksid hea tahtmise korral selle

    keele kll selgeks saama. Aru saada on kindlasti kergem kui ise rkima

    ppida. (Heiko, 11. kl)

    Eesti keeles esitatud laulud ja luuletused klavad vga ilusasti. ks

    vga hea eestikeelne sna on maiasmokk. (Aivo, 11. kl)

    Ungari, soome ja eesti keel on kige suurema knelejate arvuga soome-

    ugri keeled. seega on eesti keel snagi unikaalne. (Sten-Ander, 11. kl)

    Mnus ja omaprane keel ma arvan, et suudame seda elus hoida

    ja ka teiste rahvaste huvi eesti keele ppimise vastu kasvatada. Meie

    keelega annaks palju ra teha, vib niteks vallutada maailma!

    (Mario, 11. kl)

    Veetsin ndala vlismaal ja seal pidi peaaegu kogu aeg suhtlema

    vras keeles. Lpuks kodumaa pinnale judes oli nii hea jlle eesti keelt

    kuulda. (Kaarel, 10. kl)

    Kige ilusam maailmas. Seda arvavad ka paljud vlismaalased. Nii

    erilist keelt ei leidu kusagil mujal. Paljud leiavad, et eesti keel sarnaneb

    soome keelega, aga mina arvan, et meie keel on ikka palju omaprasem.

    (Kristiina, 10. kl)

    lipalju snu ja mnusalt muhedaid roppe vljendeid enamik inimesi

    maailmas ei tea sellest midagi. (Sergo, 10. kl)

    Keel viks uueneda kll, aga ainult normaalsuse piires. Pole vaja teistelt

    laenata, peaks ikka ise vajaduse korral titsa uue sna tegema. Keel on

    thtis ja peavad olema ka reeglid, mis ei lase keelel vraks muutuda.

    (Marko, 10. kl)

    Emakeelepev

    Tna lehes:KoolikiusamineKoolieluSndmusedNonsensePoolamaaPikk koolindalTulemusedEV 93. aastapev

    Jtkub jrgmisel lehekljel

  • 2ArvAmusKoolikiusamine ja koolivgivaldKoolikiusamine ja koolivgivald... Tundub olevat teema,

    millest ikka ja jlle rgitakse nii meil kui mujal Eestis,

    vljaspool Eestit. Eks kool on ju hiskonna ngu. Mida rohkem

    pingeid ja keerulisi suhteid hiskonnas, mida raskemad ajad

    peresuhetes, seda rohkem probleeme ka koolis. See aga ei

    thenda, et me seda rahuliku sdamega taluma peame.

    Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette

    peaaegu kikides koolides. Kiusamine vib viia tsisemate

    vgivallategudeni ja viia ka koolist vljalangemiseni.

    Lastekaitseliidu koduleheklg kirjutab lahti konkreetsed

    terminid.

    Mis on koolivgivald?

    Koolivgivald on olukord, kus mistahes kooli kuuluv isik

    hirmutab, hvardab, vrkohtleb vi rndab teist kooli kuuluvat

    isikut.

    Mis on koolikiusamine?

    Koolikiusamine on koolivgivalla alaliik. See on korduv

    pahatahtlik kitumine.

    Kiusamise liigid:

    Fsiline - lmine, tagumine, tukamine, tee peal ees

    seismine, takistamine, asjade peitmine jne;

    Pshholoogiline - simamine, narrimine, hvardamine,

    vljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine,

    kuulujuttude levitamine jne;

    Suhetega seotud - grupist vljaarvamine, trjumine,

    grimassitamine, ignoreerimine jne.

    Koolivgivald on sageli tiskasvanuile vga varjatud.

    Koolivgivalla rahoidmiseks on vimalik siiski palju ra

    teha. Kige aluseks on usalduslik suhe, olgu siis pilase

    ja petaja, suureprane, kui lapse ja vanema vahel. Kui

    laps teab, et kodu on tema kindlus, et kodus vib kigest

    rkida, juhtugu, mis tahes, teda aidatakse alati, siis on

    vimalik ka probleemid lahendada juba enne nende tekkimist.

    Koolivgivald on nii fsiline kui ka emotsionaalne kiusamine,

    mis vajab kohest tiskasvanu sekkumist. Vanemad peavad

    olema thelepanelikud, kui laps mingil phjusel kooli ei taha

    minna, tuues ettekndeks niteks halva enesetunde selle

    taga vib peituda hoopis hirm.Aidata saavad ka need, kes

    nevad ja teavad, kui nad saavad oma argusest vitu, kui nad

    pole kskiksed seni, kuni nende endiga midagi ei juhtu. Kui

    tuntakse end ebakindlana, et ise vahetult sekkuda, siis alati on

    vimalus leida keegi, kes on lhedane ja kindel ja rkida talle.

    Kindlasti ei ole kiusamisest rkimine kaebamine, see on

    enese ja teiste kaitsmine! Inimene vib olla nii erinev kui tahes,

    kui ta ei kahjusta sellega ennast ega teisi. Kigil meil on igus

    turvalisele ja vgivallavabale elule.

    Kirsti TaluSotsiaalpedagoog

    EmakeelepevEesti keel on meie emakeel ja selleprast ongi ta kige ilusam

    ja kodusem. Grammatika on aga ikka rmiselt raske. Ma ei

    mista, miks me peame koolis oma emakeelt nii spetsiifiliselt ja

    svitsi ppima. See vtab keele vlu ra.

    Kunagi mitmete tuhandete vi isegi juba sadade aastate

    prast on eesti keel nagu liivi keel praegu, seda kneleb vaid

    mni vanainimene. Kahju kll, et noored seda keelt natuke

    risustavad. Ma isegi kuulun nende hulka ... (Maarjan, 10. kl)

    Muutudes liiga majanduskeskseks, on oht, et me ei vrtusta

    kllaldaselt oma riiki ja keelt. Olen kuulnud asjatundjatelt

    , et nad nevad eesti keele hbumises otsest ohtu eesti

    iseseisvusele. Kes kaitseb riiki, kui seda enam ei vrtustata?

    Mina pean eesti keelt enda jaoks vga thtsaks.

    (Tauri, 11. kl)

    Minu emakeel on ge keel! eesti keel on ks parematest

    keeltest, sest iga meeleolu kirjeldamiseks on oma tosin sna.

    Luuletusi on lihtne kokku panna, sest riimuvaid snu on palju.

    Vahel jb kll snadest puudu ka. (Ingmar, 9. kl)

    Eesti keel on ohu rel, kuna paljud inimesed lhevad

    teistesse riikidesse ega tule enam tagasi. Mulle meeldib eesti

    keel vga. Tahakas kll teisi keeli niisama hsti osata, aga eesti

    keel on ikka emakeel ja teised ainult vrkeeled. (Arles, 9. kl)

    rgem laskem teistel keeltel oma eripra ra vtta! Kikide

    mjutuste kiuste on meie rahvas suutnud oma keele silitada,

    aga nd muutub see iga plvkonnaga vramaks. Vib-olla

    lhme mnesaja aasta prast ldse inglise keelele le. Me ei

    tohiks lasta oma keelel hbuda. (Kadri, 10. kl)

    Ilus keel, aga arenguruumi veel on osade snade asemel

    viksid paremad snad olla. (Kristjan, 9. kl)

    Eestlastele kerge,

    vrastele raske

    ja on teatud maske,

    mille tagant leiame

    selle ige aste

    kik see on meie oma,

    me eesti keele vaste.

    (Ly-Andra, 10. kl)

  • 3KoolieluSbrapev14. veebruaril thistasime

    valentinipeva.

    Riietusstiiliks oli punane vrv ja

    sdamekujulised esemed. Sdameid oli

    vhe, aga punast vrvi riideid hakkasid

    silma kll.

    I korrusel oli ilus suur postkast, kuhu

    terve koolipere sai sbrapevakaarte

    panna. Kiitus ja tnusnad 13. klassi

    pilasele Viktoria Valjaugaitele, kes

    selle postkasti ra ehtis. Kaarte sai

    panna kuni kella 12, sest siis jagati

    need omanikele laiali.

    Alates kella 9 sai I korrusel valida

    kige sbralikumat pilast. Igal pilasel

    oli ks hl, mille andmisel testas seda

    tema allkiri. Hletamisnimekirjas oli

    kokku 199 inimest, kellest hletamas

    kis ainult 80. See teeb 40%. Kahju,

    et huvi oli nii vike. Sellegi poolest

    lugesime hled kokku ning vitjaks

    osutus 10. klassi pilane Jri Ssk.

    Ainult kahe hlega ji talle alla Jri klasside Keiu Anderson,.

    Jri sai auhinnaks okolaadi ja kruusi, millele oli peale kirjutatud

    Kige sbralikum pilane.

    Ka sel aastal oli vimalik kasutada pulgakommiteenust

    saata kellelegi pulgakomm. Teenus maksis 0,20 eurosenti. See

    oli vga populaarne, kuna pulgakommid olid juba paari tunniga

    otsa saanud ja kahjuks juurde neid vtta enam ei olnud. Paljud

    jalutasid kooli peal vastu, pulgakommid suus ja ngu naerul.

    Sbralik ja vahva pev mdus rmsalt. Kes jagas tervitusi,

    kes kallistusi. Kik olid nnelikud.

    Karoli ine KaskSekretr-huvijuht

    Lumelinna ehitamine