Korteriühistud | märts 2012

  • View
    232

  • Download
    12

Embed Size (px)

DESCRIPTION

korterihistud, korterihistute erileht

Transcript

  • mrts 2012Erilehe kujundas Eesti Pevalehe AS teema- ja erilehtede osakond | Projektijuht: Eigo Kaljurand, 680 4603, eigo.kaljurand@lehed.ee

    Korterihistute leht

    Vivateam Raamatupidamine O phitegevuseks on kvali-teetse finants- ja raamatupidamisteenuste osutamine vikese ja keskmise suurusega ettevtetele, MT-dele s.h. korterihis-tutele ning FIE-dele. Meie professionaalne meeskond pakub kliendile tielikku nustamist igapevase raamatupidamist osana.

    Meie eesmrgiks on koosts kliendiga vlja ttada Teie ettevtte jaoks laitmatult ttav raamatupidamisssteem, vttes seelbi enda kanda Teie firma raamatupidamise, maksuarvestuse ja aruannete koostamise.

    Meie klientideks on ettevtted, kellel ei ole otstarbekas palgata phitkohaga raamatupidajat ning kes hindavad kliendisbralikku, korrektset ning usaldusvrset teenust mistliku hinnaga.

    Meie phivrtusteks on usaldusvrsus, kiirus, paindlikkus ja professionaalsus.

    Vivateam Raamatupidamine O Keemia 19, Tallinn 10616,

    vivateamrmp@gmail.com, tel 528 9386

    www.sinuraamatupidaja.ee

    Hinnapakkumise saamiseks vtke meiega hendust

    KORTERIHISTUTE RAAMATUPIDAMINERaamatupidamisteenus on kohandatud spetsiaalselt korteri- histutele, pidades silmas nende erisusi ja vajadusi.

    Raamatupidamisteenus korterihistutele sisaldab: korteriomanikele igakuiste makseteadete koostamine otsekorralduste edastamine pankadele, Itellale pangalekannete sooritamine raamatupidamisregistrite pidamine maksudeklaratsioonide koostamine ja esitamine Maksuametile korterihistu esindamine Maksuametis majandusaasta aruande koostamine

    Lisateenused korterihistutele: dokumentide korrastamine (sarjade loomine, aastakigu dokumentatsiooni arhiveerimine)

    Vivateam Raamatupidamine

  • 2Korterihistute leht

    Korteriomanik peaks torutdest eemale hoidma

    Kristiina Viiron

    Otsustas he nukaaegse kor-termaja elanik oma kodus ph-jaliku remondi ette vtta: uued prandad, tapeedid, vrvid jms. htlasi otsustas ta oma vanni-toas uue vastu vlja vahetada ka vana siugtoru ehk toru, mida mda voolab kuum kraanivesi ja mis htlasi on vannitoas ka kttekeha eest.

    Kutsus korteriomanik siis torumehe, kes paigaldaski uhiuue likiva toru. Kik tun-dus kena ja tore, ainult et hel peval hakkas alumise korteri elanik kurtma, et kuumavee-toru tema vannitoas on vaevu leige, vannituba seetttu aga lausa jahe.

    Phjus, miks see nii juhtus, polnud kuigi keeruline. Toru-mees paigaldas lemises korte-ris uue siugtoru endisest vik-semas lbimdus hendus-torudega, mistttu takistus vee ringvool ning alumise korteri siugtoru muutuski jahedaks.

    Nd saab majahistu

    Isepi kttessteemis muuda-tusi tegema asudes vib see lppeda kogu maja ssteemi tasakaalust vljaviimisega.

    esimees igal ndalal alumise korteri elanikult kirju palvega asi korda teha, ent paraku pole lemise korteri valdaja seda kmne kuu jooksul teinud.

    Toodud lugu on hoiatav nide sellest, mis vib jrgneda, kui oma korteris otsustatakse omapi torutid teha. Midagi sarnast vib juhtuda ka siis, kui kortermajas vahetatakse oma-voliliselt vlja keskktteradiaa-tor. Lisaks sellele, et oskamatu tga vib nii endale kui ka teis-tele sellest ebamugavusi sn-dida, tleb ka seadus, et korteri peremees ei vi omatahtsi oma korteris kttekehasid vahetada.

    Korteris asuv radiaator on osa elamu ldisest kttesstee-mist, selgitas Eesti korterihis-tute liidu jurist Margus Saulep. Elamusisene kttessteem on korteriomanike kaasomandis ja seeprast vetakse ktte-ssteemiga tehtavate tde, sealhulgas korteris radiaatorite vahetuse asjus otsused vastu korterihistu ldkoosolekul. Kui histut moodustatud pole, siis korteriomanike ldkoosole-kul. Eelnimetatu kehtib Saulepi snul htlasi ka vee- ja kanali-satsioonitorude puhul.

    Kiki niisuguseid tid tuleb

    vi kttekeha muutma hakata, muutub ka vooluhulk ning see-tttu lheb ssteem mitte ks-nes selles pstikus, vaid kogu majas paigast ra.

    Tagajrjeks vib olla, et hes korteris on radiaatorid vaevu leiged, teises aga liiga kuumad. Kui korteri peremees asendab radiaatori senisest niteks vik-sema vimsusega radiaatoriga, jb ta ka ise htta, sest liiga madala vimsusega kttekeha ei suuda tuba soojaks ktta.

    Paljud nukogudeaegsed majad on ehitatud hetoru-ssteemis, mis thendab, et piki soojuskandja voolamise suunda alaneb radiaatorite pealevoolu temperatuur, mida kompenseeritakse kttepinna suurendamisega ning see on projekteerimisel vlja arvesta-tud. Kui siin nd paigaldada kas vi ks vale vimsusega kttekeha, on ssteem kohe tasakaalust vljas.

    Oskamatus teeb halbaKui hetorussteemi paigal-datakse toatemperatuuri regu-leerimiseks termostaatventiil ning jetakse arvestamata, et hetorussteemi puhul peab kasutama just hetoru-ktte-

    ssteemile sobivat termostaat-ventiili, on tulemuseks jllegi vooluhulga piiramine, ssteem tasakaalust vljas ning naab-ritel toad jahedad. Kui ldse paigaldada radiaatoritele ter-mostaatventiilid, tuleks teha seda korraga terves majas, sest igale ventiilile arvestatakse lbivoolu hulk eraldi vlja, lisab Hirbaum.

    Tema snul hendatakse kttekeha (isegi siis, kui see on ige vimsusega) tihti senisest viksemas lbimdus toruga, mis samuti piirab vooluhulka ning vib naabrid klma ktte jtta.

    Juhul kui omanik on kt-tekehad omavoliliselt vahe-tanud ning selline tegevus on kahjustanud teiste omanike igusi ja huve, tuleb arves-tada sellega, et teistel omani-kel on igus kasutada igus-kaitsevahendeid, muu hulgas nuda kahju hvitamist. Kui omaniku tegevuse tagajrjel on kttessteem tasakaalust vlja viidud, vib korterihistu nuda omanikult selle tasakaa-lustamisega seotud kulutuste hvitamist, lisab Eesti korte-rihistute liidu jurist Margus Saulep lpetuseks.

    lasta teha asjatundjal, sest oska-matu tegutsemine vib phjus-tada hulgaliselt probleeme.

    Karuteene iseendaleEesti Kte O juhatuse liige Margus Hirbaum tdeb, et isepi kttessteemis muu-datusi tegema asudes vib see lppeda kogu maja ssteemi tasakaalust vljaviimisega, kus-

    juures korterielanik vib teha karuteene ka iseendale.

    Kui korteris radiaatorit vlja vahetada, peab see olema tpselt sama vimsusega, mis eelminegi, selgitas Hirbaum. Kttessteem on projektee-ritud nii, et igale pstikule arvestatakse vlja vooluhulk vastavalt pstiku vajadusele. Kui nd iseseisvalt torustikku

    Radiaatorivahetus tuleb jtta asjatundja tks. Uus radiaator peab olema tpselt sama vimsusega, mis vana.

  • 3 Korterihistute leht

    24 tundi avariidispeterteenistus Elamute haldamine ja hooldamine Teenused korterihistutele Elektri- ja gaasitd, vesi ja kanalisatsioon ldehitus, katuse- ja fassaaditd Elamute renoveerimise korraldamine ja ehitusjuhtimine Ehituse omanikujrelvalve Pangalaenu dokumentide vormistamine Abi dokumentide vormistamisel KredExile

    Telefon: 614 3335 Info@maket.ee GSM: 50 45958 www.maket.ee

    Unimak Grupp O | Salve 7, 11612, Tallinnwww.unimak.ee | info@unimake.ee | 6563 948

    Lihtne fakt on, et PUHTAD RIIDED on oluline vajadus meie elus. KORTERELAMUTE/ HISTUTE PESUKK vimaldab teenida lisaraha. Korterelamu pesukk professio-naalsete pesumajaseadmetega aitab lisaks ka sealsetel elanikel hoida kokku aega ja raha.

    UNIMAK GRUPP O, tstuslike pesumajaseadmete maaletooja alates 1994. aastast - aitame Teid seadmete valikul, pesukgi planeerimisel paigalduse ja jrelhooldusega.

    Aitame Teil elanike elu rmsamaks ja lihtsamaks muuta!

    Vhima kttekulu saavutami-seks peab sisekliima jlgimine ja ktte reguleerimine olema vimalikult tpsed ja omavahel koosklas.

    Tervislik ja sportlik eluviis on rahva hulgas jrjest populaar-sem. Sama trendi on mrgata meie truude kaaslaste korterma-jade puhul. ha rohkem histuid tegeleb majade energiathusa-maks muutmise ehk treenimi-sega.

    Kortermaja vib tinglikult vr-relda inimesega. Tal on keha ja lihased (majakarp ja kandekonst-ruktsioon), sda (soojusslm), vereringe (kttessteem ja vesi-varustus), kopsud (ventilat-sioon), nrvissteem (elektripai-galdis) ja isegi aju (hooneauto-maatika ja ktteregulaator). Kor-termaja, millele on hangitud ainult soojem vlisvooder ja uued uksed, ei ole siiski saavuta-nud parimat fsilist tippvormi. Sellise maja omanikud tajuvad peagi, et moekas vljangemine

    ja kallis kasukas ei taga rmsat rahulolu, sest paremaks ei ole muutunud maja ajutegevus, sda ikka jukerdab, vere-ringe vigade tttu mned ikka klmetavad ja teised sulavad, kopsud ei saa piisavalt vrsket hku.

    Inimese fsilised vimed sel-gitab arstlik tervisetest. Korter-majaga on samuti. Energiamr-gist vib siinkohal vrrelda siiski vaid vereprooviga ja energiaau-ditit arsti hekordse koduvisii-diga, mis ei anna selget pilti maja praegusest tegelikust fsilisest energiavimekusest, kuna algandmed pole piisavad.

    Suurem osa kortermaju on valinud hoone ja tehnosstee-mide korrastamiseks rahuliku, etapilise treeningplaani. Vime-kamad on valinud kompleksse rekonstrueerimise, ritades saa-vutada tippvormi nii-elda he suvega. Pole thtis, millise tree-ningplaani olete oma majale vali-nud. Tippsportlasi testitakse nende hetkevormi selgitamiseks

    korrapraselt. Enamiku korter-majade fsiline vimekus jb kahjuks selgusetuks ja lpuni vlja arendamata ainult see-tttu, et majades puudub testi-miseks vajalik tehnika ja abistav energiatohter, kes aitaks pide-valt tulemusi analsida ja iget energeetilist treeningplaani kujundada.

    Sisekliimat ja seega ka ktte-kulu mjutab iga muudatus kt-tessteemis, ventilatsioonis vi vlispiirete tuule- ja soojapida-vuses. Kindlasti soovivad kik treeninguid rahastanud maja-elanikud ka jooksvalt teada, kui-das nende makstud treeningud on vilja kandnud. Maja vhima soojuskulu tagab htlase sise-kliima hoidmine.

    Millised on vajalikud testisead-med? Korteritesse paigalda-takse kaugloetavad kliimaloge-rid, mille mteandmete (tempe-ratuur ja suhteline huniiskus) ja ilmaprognooside jrgi optimeeri-tud kttegraafikute alusel toi-mub ktmise reguleerimine soo-