Krimmi Eestlased nr 25 sügis/talv 2012

  • View
    234

  • Download
    6

Embed Size (px)

DESCRIPTION

 

Transcript

  • Krimmi No 25sgis/talv 2012

    Kiievis avati uus Eesti saatkonnahoone

    ilmub aastast 2004o, ta-ce aa pcoo oo oeca

    Kultuuriuudised Eestist, Ukrainast ja Krimmist

    30. novembril 2012 avati Ukrai-nas Kiievis Eesti uus saatkonna-hoone. Uues hoones hakkavad koos paiknema nii saatkonna-kui konsulaarruumid, mis seni olid eraldi. Taoline diplomaati-

    l iste ksuste paigutus liht-sustab esinduse td ning muudab ka inimestele saat-konna ja konsulaadiga suht-lemise lihtsamaks. Avamisel viibisid Urmas Paet ja kultuuri-

    minister Rein Lang. Saatkonna-hoone avamisega Kiievis thista-ti ka Eesti ja Ukraina diplo-maatiliste suhete 20. aastapeva. Eesti saatkond ja konsulaat asuvad Kiievis aadressil Pukinskaja 43-b.

    Eestit esindab Ukrainas suur-saadik Sulev Kannike. Suur-saatkond Kiievis esindab Eestit ka Moldovas.

  • TOIMETAJATE VEERG

    . , . , - . , , . 2012 . 2013 ! ! , . , , . 2011 , 150 . 2012 . 15 . , , - - . . . ( ) . , , 10 , . .

    Meeri NikolskajaKrimmi Eesti Kultuuriseltsi esinaine

    Mare LitnevskaUkraina Eesti Selts

    Krimmi Eesti Kultuuriselts on juba 15-aastane. Suur tnu kigile, kes kaugel esi-vanemate maast on hoidnud meie ajalugu. Kik leskirjutatud mles-tused, vanad fotod, silitatud traditsioonid on kuldavrt.See kultuuriprandi ja identi-teedi silitamine aitab mis-ta uutel plvkondadel eesti kultuuri, toob neile lhemale nende esivanemate ajaloo-lise kodumaa. Nd on ees uued lesanded kultuuripran-

    di ja identiteedi jrgmistele plv-kondadele teadvustamine ja edasi andmine. Uut plv-konda tuleb kasvatada ja harida. Tuleb anda noortele teadmised kultuuride ja tra-ditsioonide analsimiseks. Peab tunnistama ka pidevat muutumist ja segunemist. Tunnistame plvkondade va-helisi erinevusi ja toetame noori kultuuride mistmisel. Noored ekslevad mda perekonna, kooli ja meedia vahelisi lhesid. rgitame neid uurima, arutlema, oma tlgendusi looma.

    Tiina ToometKrimmi-Eestlaste Selts

    . . - - . , - . , . . . . . . , 1. , . 21 20- . . , , . - .

    Vaatame tagasi 2012.aastale. See on olnud teguderohke. Oleme te-gutsenud eestlase moodi-vhe snu ja rohkem td. Oluline on meile ajaloo jdvustamine. Selle nimel on toimetatud Kiievis, Harkovis, Krimmis. Oluline on ot-sustada, kuidas me seda silitame. Kas igaks oma kodus perekonna-ringis vi anname selle arhiivi, muuseumidesse. Kas hoida ainult endale vi jagada seda teistega. Mtlemist ja otsustamist vajab ksimus: kas anda Ukraina, Krim-mi arhiividesse, muuseumidesse vi hoopiski saata Eestisse. See on raske ja tahab jrelemtlemist. Suvel toimusid Eestis Tartus Eesti Kultuuriseltside henduse korral-

    datud infopevad-mttetalgud, kus rahvusarhiivi ttajad tutvus-tasid seltsielu andmebaase ja seltside ajalooallikaid, rkisid seltsi arhiivi korrastamisest. Arutati eestlaste seltsiliikumise alguse 150. aastapeva thista-mise ettevalmistamisega seotud probleeme. Kaasa mtlesid ka vlis-eestlaste seltside esinda-jad. Pidasime ka pidu, KrimmiEestlaste Kultuuriselts thistas oma 15. aastapeva.

    Uuel aastal ootavad ees uued tegemised. Kohtumistel teiste riikide vlis-eestlastega on ikkaja jlle pevakorras uute plvkon-dade kaasamine kultuuritsse.Sellele mtleme jtkuvalt ka meie. Soovin kigile ikka jtkuvat tindu.

    Pilte Krimmi Eesti Kultuuriseltsi 15nda snnipeva thistamisest

  • 3KRIMMI EESTLASED

    Tiina ToometKrimmi-Eestlaste Selts

    Septembris 2012 asus Kiievis Eesti suursaadikuna Ukrainas tle hr. Sulev Kannike, kes esindab Eestit ka Moldaavias. Diplomaadina alustas ta td 1995. aastal. Enne seda t-t as Tar tu l ikool is , Eest iPllumajandusakadeemias.Viimased 12 aastat on ta te-gelenud philiselt julgeoleku-poliitikaga, olnud Eesti suur-saadik NATO juures, Euroopa Nukogu juures.

    Kuivrd olete judnud sisse elada siinse saatkonna tdesse-tegemistesse, Eesti-Ukraina suhetesse? helt poolt ei ole teema mulle pris vras, sest vlisminis-teeriumis Eesti julgeolekuksi-mustega tegeledes kuulusid ka Eesti-Ukraina suhted minu tvaldkonda. Poliitilisest kl-jest tuli siinseid sndmusi jl-gida praktiliselt iga pev. Diplo-maadile on aga uues lhetuses uus maa, uus rahvas, uus saat-kond, uued kaasttajad. Elu koosneb detailidest ja neist detailidest teen kolleegide abil selgeks eesmrgid, mida jrgida. Esmathtis on uue saatkonnahoo-ne avamine Pushkinskaja tnaval. Hoone avamisele oota-me Eesti kultuuriministrit Rein Langi ja vlisministrit Urmas Paeti. Samal ajal toimub ka vanamuusikaansambli ``Hortus Musicus` ` kontsert. See kik on phendatud ka Eesti-Ukrainadiplomaatiliste suhete sisse-seadmise 20. aastapevale. Avamine, kahe ministri visiidi ettevalmistamine on meie saat-

    Ametisse astus uus Eesti suursaadik Ukrainas

    konna ktes suuresti. See oma-korda tmbab Eesti-Ukraina suhted kontsentreeritud kujul ka siinsete ametnike ja diplo-maatide thelepanu keskmesse.

    Kas olete judnud juba melda ka koostst siinsete Ukraina ja Krimmi eestlastega? Kui palju ldse teate neist?Ma tean neid, viks elda testi, rohkem n paberil. See thendab olen lugenud neist. Tean, et Krimmis thistati vlja-rndamise 150. aastapeva. Tean, et mned neist kisid Eestis. Saanud teada, et tulen Ukrainasse, suhtlesin nendega.Kiievi eestlastega olen siin juba kohtunud. Samuti Har-kovi Eesti Seltsi esimehegaoli meil vestlus tdest-tege-mistest. Ees ootab sit Lvivi,sealsete eestlaste juurde. Ma tervitan kiki eesti juurtega inimesi, eriti neid, kellega ei ole veel kohtunud. Soovin jtkuvat tindu ajaloo ja kultuuri silitamisel nii ajalehele Krimmi Eestlased kui ka kigile inimestele, kes on seda teinud juba pikki aastaid. Aeg on nidanud, et see ei ole vaid smboolne tegevus, vaid on inimesed, kellel on teline huvi, kellele on see vajalik. Oluline on tegeleda mitte ainult tnapeva suhetega, vaid tuua pevavalgusse Eesti-Ukraina hist ajaloolist prandit. Vga oluline on kohalik initsiatiiv. Kik, mis kirjutatud raamatuisse, ajalehte, saab osaks ka Eesti ajaloost.

    Christi SeppEesti keele ja kultuuri petaja Krimmis

    Konverents 15 aastat Krimmi-Eesti Kultuuriseltsi2012. aastal sai Krimmi-Eesti Kultuuriselts 15aastaseks. Selle thistamiseks toimus 8.sep-tembril Simferopoli Etnograa a-muuseumis konverents. Kon-verentsil esines ka eesti keele petaja Christi Sepp ettekande-ga Miks ppida Krimmis eesti keelt?.

    Klalised Jrvamaalt9. septembri htul saabusid Krasnodarkasse rahvatantsijad Eestist Jrvamaalt Koerust, kes bisid seal telkides Eesti Tare ees. 10.septembri hommikul sideti edasi Aleksandrovkasse, kus nad olid Aleksandrovka Keskkooli klalised.Hommikul kell 10.00 kogunesid kik pilased, petajad, lasteai-alapsed ning ka klaelanikud staadionile, et saada osa kont-serdist, mille tantsuansambel andis.See oli teline vrvideparaad. Eesti rahvariiete kirevust vi-mendas veel pike.Prast esinemist tutvuti kooli-majaga ja viibiti pikemalt eesti keele kabinetis, kus vastas kl-aliste ksimustele eesti keele petaja Christi Sepp.

    Meistriklass eesti polka26.septembril toimus Alek-sandrovka Keskkoolis turismi-alane seminar. Turismi rmadeesindajatele olid avatud meistri-klassid. Seda ka eesti keele kabinetis. petaja abiga piti selgeks mned lihtsad eesti-keelsed tervitused ja vljendid, pilaste Kristina ja Nastja juhen-damisel ritati selgeks saada polka.

    Theke Krimmis2012.aasta sgisel titus 10 aastat eesti keele ppest Krim-mi Aleksandrovka Keskkoolis. Kutsusime endile klla tlkija, ajakirjaniku, kirjaniku, arvamus-liidri ja lasteajakirja ``Theke`` peatoimetaja Ilona Martsoni.13.oktoobril toimus kohtumine Simferopoli Eesti kultuuri klubi liikmetega. 14.oktoobril sit-sime Jevpatorijasse, kus sealne petaja Ljudmila Nikiforova or-ganiseeris kohtumise Anna Ah-

    Sgis Krimmismetova klubi liikmetega. Mlemal kohtumisel kuulati suure huviga Eestist tulnud kla-list ja esitati palju ksimusi. Jevpatorijast suundusime tagasiAleksandrovkasse. Seal toimu-sid veel viimased ettevalmis-tused pidulikuks aktuseks. Kaks peva veetis Ilona Martson pilastega. Klastasime ka Krasnodarkat ja Rita Kadilkinat. Kisime vaata-mas Eesti Taret ning selle ees asuvat mlestusmrki.

    10 aastat eesti keele pet Aleksandrovka Keskkoolis18.oktoobril kogunes kogu pilaspere saali, et pidulikult thistada eesti keele ppe sn-nipeva. Laval olid kik eesti keelt ppivad lapsed. Laulud ja tantsud vaheldusid tervitus-tega. levaate nendest aastatest tegi kooli direktor Irina Suprun, kes tnas kiki, kes on kooli aidanud. Tnati Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuri-ministeeriumi, Eesti saatkonda Ukrainas, Ukraina-Eesti Seltsi esimeest Mare Litnevskat , kiki siin ttanud eesti keele peta-jaid, Krimmi Eesti Kultuuriseltsi esimeest Meeri Nikolskajat, Rita Kadilkinat, Erich Kallingut, Ees-ti Vabariigi aukonsulit Krimmis Igor Sergejevit, sponsorit Argo Reinboomi. Tervitusi tid Eesti Instituudist Raina Reiljan ja ajakirja Theke toimetuse poolt Ilona Martson.

    Varased julud KrimmisMinu julupuhkus algab varem kui prisjulud, nii thistasimegi neid veidi varem. Lastega rkisime eesti ja siin-setest juludest, vrdlesime julukombeid, kis ka Pkapikk. Kuulasime laululaste esituses ilusamaid eestikeelseid julu-laule.Eesti klubis Simferopolis aga istusime jululauas, kus maitse-sime eesti julutoite, mille ise valmistasime. Oli sealiha, mulgi-kapsad, piparkoogid. Loodame, et see saab klubi traditsiooniks. Klubi liikmed tulevad jlle kokku jaanuaris, et jtkata eesti keele ppimist.

    Vasakult poolt: Rein Lang, Sulev Kannike, Urmas Paet

  • KRIMMI EESTLASED4

    Tiina ToometKrimmi-Eestlaste Selts

    Su u r e e s t i - e lu ke sku s o l i Simeizis Ilmar Sildami juures. Kes oli see mees, keda hti Eesti konsuliks Krimmis? Kell