Lasteleht | kevad 2013

  • Published on
    17-Mar-2016

  • View
    233

  • Download
    3

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Lasteleht | kevad 2013

Transcript

  • LastelehtKEVAD 2013 Lehe kujundas ja toimetas Eesti Pevalehe AS teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Heike Kiiv, heike.kiiv@lehed.ee, tel 680 4459Toimetaja: Kristiina Viiron, kristiina.viiron@epl.ee

    OY Verman AB, Kerava, Soome

    info@verman.fi, www.verman.fi

    Vikelapse oma D-vitamiin

    OY Verman AB, Kerava, Soome

    info@ff verman.fi, www.verman.fi

    D-vitamiini tilgad pere kige pisemateleMinisun Drops D-vitamiini tilgad on kige parem vimalus katta oma vikelapse pevast D-vitamiini vajadust. Minisun Drops on valmis-tatud spetsiaalse taimeli baasil, et vhendada gaaside ja allergiate tekkimist vikelastel. 5 tilka pevas sisaldab vikelapsele vajaliku koguse (10 g) D-vitamiini. Minisun Drops on valmis-tatud Soomes. Avatud pudel silib toatempe-ratuuril.

    Pakend: 10 ml pudel sisaldab ligikaudu 66 peva annust.Toode ei sisalda: silitus-, lhna- ja maitse-aineid, alkoholi, piima, sojat, suhkrut ja prmi.

  • HAnnA HEin

    Kelle omad need lapsed on, kas hulkuvad? imestas ks norra sot-siaalttaja paari aasta eest Ka-lamaja tnavat mda kndides. Kuuldes, et rblikutel on kodud titsa olemas, nentis proua: Ah nii, asotsiaalsed perekonnad, mis teha.

    Ei olnud asotsiaalsed pered, olid tavalised lapsed, rattaga sitmas ja palli taga ajamas. Tsi, olin ka ise rohkem kui korra juurelnud, kas ikka kitsas tolmune autostunud tnav, kuhu aegajalt kummalist kontin-genti satub, on koht, kuhu ma oma koolieeliku mngima saadaksin. Ei ole seni tihanud. nneks rohelisest kinnisest ja turvalisest mnguvidi-natega varustatud pisikese korter-maja hoovist pnnid naljalt lahkuda ei tahagi. Kigil seda luksust pole.

    Kanaemad, rongaemad ja terve mistusinterneti kommentaariumites k-tab laste ksi ue saatmise teema alati kirgi, olgu postitus prit aas-tast 2004 vi 2013. Snavtjad, nagu ilmselt lapsevanemad ldse, liigituvad kolme rhma: kanaemad, rongaemad ja terve mistuse esin-dajad. Viieaastase lapse ema, kes ksib, kas laseksite poja-ttre ksi korrusmaja hoovi mngima, tembeldatakse halastamatult nannipunnide ja memmepoegade tootjaks. Alati juavad need sna-vtud tagasi kirjutajate enda mn-guaega: meie ju kisime igal pool, sitsime bussiga ksi Koselt Mn-nikule, roomasime linna taga je-krus, kskord leidsime karj-rist isegi laiba....Ma ei tea, kas ma tahan, et mu kuueaastane ttar laiba leiaks. Kuigi rohkem kardan ma ksi linnas liikuva kuueaastase puhul vgagi elavaid tegelasi.

    kasvatus

    Eestis pole seadusega regu-leeritud, kui vana laps vib ksi ues mngida. Midagi siiski: vanematel lasub isi-kuhoolduse kohustus, mis hlmab ka jrelevalvet.

    Laps lheb ksi ue. Laps lheb ksi ue? Laps lheb ksi ue!

    Tallinna nmmelt. Paranoia? ilm-selt mitte, kui lugeda phjendust: vravat lukustatakse prast seda, kui suvel kaks noorsandi eramaja hoovi tungisid, lapse ksi vnasid ja nudsid, et see toast raha tooks. Meie kohus on tutvustada laste-le vimalikke ohte, kuid samas kaitsta neid otseste ohtude eest. Juame terve mistuse koolkonna esindajateni.

    Kik oleneb tegelikult sellest, kus laps elab talus keset plde ja karjamaid, paneelmajas kmnete hesuguste reas, tolmuses agu-lis, hooviga majas kui vana ta on ning kuhu ollakse koos ema-isaga iseseisvuse pingutega jutud.

    Pidepunktid lapsevanematelePolitsei- ja piirivalveameti kodu-leheklg edastab: Lapsele tuleb petada, kuidas kaitsta iseennast ja oma kodu, kuid talle ei tohi si-sendada arusaama, et iga inimene on potentsiaalne kurjategija. Vl-tige kigi vimalike ohtude ksik-asjalikku arutelu. iga tiskasvanu on kohustatud tagama lapse tur-valisuse, rhutab politsei ja annab kasulikke nuandeid: meenuta lapsele, et ta ei tohi hegi vraga kuskile minna, kui ta ei ole sulle vi tema jrele vaatavale tiskasvanu-le sellest rkinud; peta lapsele, kuidas kituda, kui ta on eksinud. petage lapsele selgeks kodune aadress ja telefon.

    Haigekassa finantseeritud teatmikus Kuidas vltida kooliee-likute vigastusi deklareeritakse heselt: Koolieelikuid ei tohi jtta omapead jrelevalveta mngima avalikele mnguvljakutele ka siis, kui need vastavad tielikult kaas-aegsetele ohutusnuetele. /.../ Tnavast eraldatud koduues, kus ei ole liikuvaid mootorsidukeid, ttavaid masinaid ega lahtisi veekogusid, vib 47-aastane laps olla ka tiskasvanu pideva valveta. Kindlasti on aga vaja veenduda ue ohutuses lapsele.

    Last pole vaja kikvimalikest ohtlikest kohtadest ja olukorda-dest eemal hoida, vaid petada teda ohte tundma ja vltima ning ohtlikus olukorras igesti kituma.

    Signe Riisalo, sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialist:

    Kehtiv igus ei sea vanuselisi piiranguid vanema poolsele jre-levalvele lapse le. Perekonna-seadus stestab: isikuhooldus on hooldaja kohustus ja igus last kasvatada, tema jrele valvata ja tema viibimiskohta mrata ning lapse igaklgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. isikuhooldus-igus hlmab ka igust mrata kolmandad isikud, kellega laps vib suhelda. Vanema otsus on siin siduv.Uue lastekaitse seaduse eelnu autoritel on ambitsioonikas ees-mrk tpsustada lapse jreleval-vega seonduvat, andes eesktt juhiseid ja suuniseid, kuidas seda tagada ja mida silmas pidada. Tpne stte snastus on kaalu-misel.

    ValmiV laSTekaiTSe SeaduS kSiTleb jReleValVeT PhjalikumalT

    Tenoliselt ei ole vimalik alla kolmeaastast last siiski ksi ue mngima lubada vi koju jtta nii, et jrelevalve hel vi teisel viisil ei ole tagatud. Alati vib tek-kida eriolukordi, kus tuleb otsida paindlikult kiireid lahendusi pere vrgustikku kaasates. Phjused, miks vanemad ei saa lapse jre-levalvet tagada, vivad olla r-miselt praktilised (vanema enda tervis, haiglasse minek teise pereliikmega vi muu). Seetttu ei ole lastekaitse seaduse plaan kedagi sdi mista, vaid prata ka teenuse osutajate ja rahasta-jate thelepanu uute vimaluste ja vajaduste poole.Lastekaitse seadus rhutab eral-di vajadust tagada lapsele turva-line keskkond, mis ennetab tema elu ja tervist ohustavate riskide teket (lahtised elektrijuhtmed, katmata kaevud, lahtised ak-nad, rattakiiver, veekogu lhedal pstevest ...).

    Kas lapse turvalisuse eest hoolitsemine on kanaemadus, ksivad vastu teised ja simavad snavtjaid rongaemadeks. Ma ei

    lase kunagi oma kolme- ja kuue-aastast poega ksi aeda mngima, kui pole veendunud, et vrav on lu-kus ja koer ka ues, kirjutab ema

    kas lubada last ksi ue, sltub sellest, kus elatakse, kui vana on laps ja kui iseseisev ta on.

    Lasteleht 3

    Foto: Shutterstock

  • Mammumari Lapsehoid ootab lapsi kodusesse hoidu

    tpeviti 08.00-18.00. Pakume terve-, poole peva- ja tunnihoidu.

    Suvekuudeks eripakkumine. Flaieri esitajale 10% soodustust 1 kuuks.

    Asume Tallinnas Paldiski mnt 58C armsas eramajas oma aiaga.

    Pakume lastele tervislikku toitu ja pnevaid tegevusi, tegutseb ka muusikaring.

    Rendime ruume laste snnipevadeks. Proovipev liitujale tasuta.

    Lapsehoiutoetus tallinlasele 106,60 eurot kuus.

    Info mammumari.ee, tel 551 8848

    Rmsate kohtumisteni!

    probleem

    15002000 eurot kulub tava-liselt laste kriibitud vi mn-guhoos ra mlgitud auto remontimiseks.

    Laste phjustatud varalise kahju eest vastutavad vanemad

    KAirE TALViSTE

    M ne aasta eest tuli Lin-da perel oma koolieeli-kust poja ettevaatama-tuse tttu vlja kia 20 000 krooni. Laps toetas oma jalgratta keh-vasti, see kukkus naabrime-he uue auto peale, kriipis sel-lelt veidi vrvi maha ja kahju oligi hetkega sndinud. naab-rimees oli mistlik ja nustus sellega, et Linda maksab kinni kas-kokindlustuse omaosaluse mra, toona 3000 krooni. Kumbki osapool ei teadnud sel hetkel veel, et liisin-gufirma saadab prast auto remon-ti kahjutasunude summas 17 000 krooni kahju phjustanud lapse vanematele. Loo moraal on selli-ne, et ei maksa ttata omaosaluse maksmisega, mis on autoomaniku vastus. lejnud summa tuleb nagunii endal kinni maksta, arvab Linda tagantjrele.

    if kindlustuse vastutuskind-lustuse tootejuht Aune Prn soo-vitab samuti maksmisega mitte kiirustada, sest kui auto kuulub liisingufirmale, siis esitavad ne-mad kahju tekitajale tagasinude. Vib ka juhtuda, et inimene, kellele omaosaluse mras (umbes 300 eurot) kahju hvitasite, ei mle-ta seda enam hiljem ja nii tuleb maksta topelt. Kigepealt tuleks olukord fikseerida ja kindlustusele

    teatada. Mistlik oleks kutsuda ka politsei. raha ei tasu kohe anda, lisab Prn.

    Lapsed on ettevaatamatud ega oska vimalikke nnetusi ette nha. Kui ta lb ikka kodutnavas teise auto mlki, siis kik teavad. Kus tegijaid seal ngijaid, tleb Prn. Mida aasta edasi, seda kal-limaks kik lheb ja kui varemalt maksis auto remont 1000 eurot, siis nd juba 1500. Laste phjus-tatud autokahjud jvadki tavaliselt vahemikku 15002000 eurot, sest enamasti tuleb le vrvida terve kriibitud auto uks vi mnel juhul ka pool autot.

    Ent autod pole ainsad, millele lapsed vivad ettevaatamatusest hda teha. niteks ei saa laps rull-uisutades pidama ja sidab vra aia katki, vikelaps tmbab kau-banduskeskuses eksponeeritava hinnalise tehnikariista riiulilt alla, jalgpallimng lpeb palliga naabri akendes jne.

    Paar korda on meie praktikas ette tulnud sedagi, et ootamatult teele jooksnud lapsele otsasidu vltimiseks keerab juht kraavi, meenutab Prn.

    VastutuskindlustusLaste phjustatud kulud tulevad ootamatult ja vivad osutuda pere eelarvele parajaks proovikiviks. Pr-

    na snul pakuvad kindlustusfirmad sellisteks puhkudeks eraisiku vas-tutuskindlustust, mis Eestis veel vga levinud ei ole.

    Eraisiku vastutuskindlustus on laiema kaitsega, hvitatakse nii teistele isikutele kui ka teiste varale phjustatud kahju ning selle alla on hlmatud terve leibkond. Tavaliselt saab seda vtta ka eluaseme- ning reisikindlustuse juurde ja valida, kas see kehtib Eesti, Euroopa vi terve maailma piires.

    Vastutuskindlustust vtavad Eestis vhesed ja sellest eriti ei teata. Heal juhul vaid 10% kodu-kindlustuse klientidest on lisaks vtnud ka vastutuskindlustuse kaitse. Seda tehakse enamasti kortermajades, kus veekahjude korral on kulud suured, selgitab Prn. Kll aga oskavad eraisiku vastutuskindlustust ksida vlis-maalased.

    Omavastutus on vastutuskind-lustuse korral umbes 30 eurot, ent kahjud on enamasti oluliselt suu-remad. Kige enam on veekahjusid (boiler vi radiaator lheb ootama-tult katki), mis knivad le 2000 euro. niteks toob Aune Prn ka juhtumi, kui kahju phjustati jala-kijale, kellele liikluskindlustus ei laiene. Laps sitis jalgrattaga otsa vanemale inimesele, kes murdis nnetuses jalaluu. Kindlustus h-vitas eaka ravikulud, mis lksid tsistuste prast ha suuremaks, samuti taastusravi ja taksoga si-dud. Seda tuli pris pikalt maksta. isikukahjusid tuleb siiski harvem ette kui varakahjusid. Lisaks h-vitab kindlustus ka igusabikulud, sest kunagi ei tea, milline on vas-taspool, lisab Prn.

    ** Vlaigusseaduse 1053 lg 1 kohaselt vastutavad alla 14-aasta-se lapse poolt teisele isikule igus-vastaselt tekitatud kahju eest, sl-tumata oma sst, lapse vanemad vi hooldajad. Lg 2 kohaselt vastu-tavad vanemad vi eestkostja ka 1418-aastase noore teisele isiku-le tekitatud kahju eest, kui nad ei tenda, et nad on teinud kik, mida saab mistlikult oodata, et ra hoi-da kahju tekitamist.

    lapsed vivad mnguhoos saada viga, aga phjustada kahju ka vrale varale, mis vib vanematele kalliks maksma minna.

    Lasteleht4

    Foto: Shutterstock

  • Erlet Saks, turunduse spetsialistCompensa Life Vienna Insurance Group SE

    Tnavu thistab Eesti vanim elukind-lustusselts Compensa Life Vienna In-surance Group kahekmnendat juu-

    beliaastat. Pea sama palju aastaid kulub lapse leskasvatamiseks, kuni ta lpetab gmnaasiu-mi ning omale tulevikusuuna valib. Milliseks ja kuidas tema edasine teekond kujuneb, sltub paljuski vanemate toest ja rahalistest vimalus-test. Stardipagasi kogumist saab alustada tasa-haaval juba siis, kui laps peresse snnib.

    Compensa pakutav laste kogumiskindlus-tus on ks viis kindlustada oma lapse tuleviku valikud. Need noored, kes on oma elu sidunud edasiste pingutega kodust kaugemal vi li-nud laia ilma kogemusi hankima, oskavad va-nemate ettengelikkust hinnata. Lepingusse kogutust on olnud abi nii elukoha rimisel kui ka toidulaua katmisel, rkimata muudest noore inimese eluga kaasnevatest kuludest. Aastate jooksul oleme Compensas laste ko-gumislepingute vljamakseid teinud ligikaudu 1,1 miljoni euro ulatuses. Praegu on tublide vanemate nol Compensas tuult tiibadesse ko-gumas le 3000 lapse.

    Erinevad investeerimisvimalusedStardikapitali kogumiseks saab Compensas slmida investeerimisriskiga vi garanteeritud tootlusega lepingu. Mlema lepingu kasuks rgib aeg mida varem kogumist alustada, seda rohkem juab koguda. Kui eesmrgiks on vetud koguda lapsele kindel summa, saab va-rem alustades seda teha viksemate sissemak-sete kaupa. Compensas saab lepingu slmida alates 20 eurost kuus.

    Investeerimisriskiga lepingu puhul saab klient ise valida, milliste fondidega ta oma lepingu seob. Compensas on lai valik rahvus-vaheliste ja kodumaiste fondihaldurite juhi-tud erineva riskitasemega investeerimisfonde ja -portfelle, millesse saab kergema vaevaga oma maksed suunata. Infot fondide tootluse kohta saab mugavalt jlgida seltsi kodulehel, mis asub aadressil www.compensalife.ee. Ole-masoleva lepingu investeerimisstruktuuri saab klient oma soovi jrgi alati muuta.

    Kui klient fondidesse raha paigutamisel ennast mugavalt ei tunne, saab kogumiseks valida garanteeritud tootlusega lepingu. Nii vib kindel olla, et lubatud summa on kokku lepitud ajahetkel lapse jaoks olemas. Lepin-gule on tagatud kindel tootlus, mis ei sltu in-vesteerimisturgudel toimuvast. Kui paigutada tna garanteeritud tootlusega lepingusse igas kuus 20 eurot, koguneb 18 aasta jooksul lapse-le gmnaasiumi lpetamise hetkeks peaaegu

    Compensas koguvad tuult tiibadesse le 3000 lapse

    5000 eurot. See on arvestatav summa, mille-ga toetada lapse pingud likoolis vi tasuda elamiskulud.

    Eeliseks paindlikkus ja kliendisbralikkusCompensa eeliseks on igaklgne paindlikkus ja kliendisbralikkus. Niteks saab kogumispe-rioodi jooksul kindlustusmakset suurendada vi teha lepingusse tiendavaid sissemakseid. Nii kasvab tulevikus vljamakstav summa veelgi.

    Lepingut slmides saab vabalt valida isiku, kellele kehtib elukindlustuskaitse. Niteks saab lapsele lepingu slmida vanavanem, kuid elu-kindlustuskaitse mrata emale. Kindlustatud isiku surma korral makstakse kindlustussumma vlja last kasvatama jvale isikule vi lisatak-se lepingu reservile nii, nagu lepingu slmija seda soovib. Elukindlustussumma suuruse saab klient ise valida.

    Lisaks elukindlustuskaitsele saab lepingus juurde vtta nnetusjuhtumi lisakindlustusi ning seda ka lapsele. Kindlustuskaitsete suurust ja perioodi saab lepingus muuta. Samuti on le-pingu slmijal vimalik mrata volitatud isiku, kellele usaldab lapse lepingu le otsustamise siis, kui teda enam ei ole.

    Aja jooksul inimeste vimalused muutuvad, mistttu pingutame, et kliendil oleks igal ajahet-kel just selline leping, nagu talle kige kasulikum on. Compensa lepinguid on vimalik muuta vas-tavalt vajadusele.

    Compensa pakutavate toodete kohta saab rohkem infot telefonil 610 3000, veebiaadressil

    www.compensalife.ee vi astudes lbi Teile lhi-mast kontorist. Soovime, et inimesed julgeksid meiega hendust vtta ka siis, kui neil on lihtsalt ksimusi.

    Compensa Life Vienna Insurance Group SE kuu-lub Austria juhtivasse kindlustusgruppi Vienna Insurance Group. VIG on suurim ki...