Lemmikloom | kevad 2012

  • Published on
    28-Mar-2016

  • View
    241

  • Download
    16

Embed Size (px)

DESCRIPTION

lemmiklooma erileht

Transcript

<ul><li><p>KEVAD 2012Eesti Pevalehe teema- ja erilehtede osakond | Narva mnt 11e, Tallinn Projekti juht: Margit Laasnurm | margit.laasnurm@lehed.ee, tel 680 4629 Toimetaja: Kristiina Viiron |kristiina.viiron@lehed.ee, tel 680 4567</p></li><li><p>LEMMIKLOOM 2</p><p> tpilahus</p></li><li><p>LEMMIKLOOM 3</p><p>IGALE ELUSOLENDILE JA NII KA MEIE LEMMIKLOOMADELE ON LOODUS ANDNUD SOOJTKA-MISFUNKTSIOONI. ERINEVA-TEL LOOMADEL AVALDUB SEE ISEMOODI NING MNE LIIGI, NITEKS KASSI PUHUL VIB NN JOOKSUAEG INIMESTE VAATE-VINKLIST LHTUDES OLLA KA SNA TLIKAS. </p><p>Kristi ina Viiron</p><p>Kes meist ei oleks kuulnud tlust mrtsikassid. Kimas on kassi-pulm vali krunumine kevadl akna all, isased kisklevad ja kos-tab beebinutt u meenutav hala. Ja paari kuu prast tulevad pisikesed kiisupojad ilmale. </p><p>Rapla lemmikloomakliiniku Vetar loomaarst Rika Mlder tdeb, et kui emane kass jooksuajal ue sa-tub, siis on kindel, et ta ka ti ineks jb. uekassi toas kinni pidada on aga pris ksitav ett evtmine, ja ka toakassi innaaegset hala on inimesel vaat et vimatu vlja kan-natada. </p><p>Kassid saavad sugukpseks ala-tes kuuendast elukuust. Emase kassi jooksuaja tunnuseks ongi val-jul hlel krunumine ja maas p-herdamine. Jooksuaeg vib mnel kassil kesta ndalaid, seejrel n-dalaks vaibuda ja taas otsast alata </p><p> seda muidugi juhul, kui teda on nnestunud isasest eemal hoida. </p><p>ALGAB OTSAST PEALEMni kass vib pidada ka pisut pi-kema vahe, ent mne aja prast on krunumine ja pherdamine taas platsis. Mldri snul indleb mni loom ka vga vaikselt ning teda saab toakassina pidada, ilma et inimene peaks vahele sekkuma, kuid enamasti ei ole vimalik aeg-ajalt korduvat kassikisa taluda. uekassi ei ole nagunii vimalik innaajal kinni pidada ning kui kas-sipoegi saada ikka plaanis ei ole, on kige mistlikum lasta kass steriliseerida. Seda vib teha juba enne esimest jooksuaega, thel-dab Mlder. </p><p>Kassidele saab innaaja rahoid-miseks anda ka hormoontablett e vi lasta teda ssti da, kuid seda varianti ei soovita loomaarst eriti kasutada, sest hormoonid vivad tekitada mitmeid krvalnhte, ni-teks erinevaid kasvajaid. </p><p>Kui emane kass on likusega ste-riliseeritud ehk temalt on eemalda-tud emakas ja munasarjad, siis talle jooksuaega enam peale ei tule. </p><p>Isasel kassil emasega sarnast jooksuaega ei ole, nemad on alati valmis paarituma ning kui kuskil leidub indlev emane, lahkuvad nad kodust pulma, kaklevad end verele ning lisaks pritsivad kikjale </p><p>lehkavat uriini, et oma territooriu-mi thistada. Sellegi vastu on abi-nu olemas kastreerimine ehk munandite eemaldamine. Looma-arsti snul seejrel isased kassid rahunevad, ei sirtsuta enam, ei kipu kaklema ega pulma, hoiavad rohkem kodu ligi ja on leplikumad. </p><p>KERGEMINI OHJATAV KOERNatuke lihtsamad lood on koerte-ga. Emasel koeral algab esimene jooksuaeg kuskil kuue kuu kuni aasta vanuses vahemikus. Ena-masti on koeral jooksuaeg kaks korda aastas, harva ks ja haruhar-va ka kolm korda. ks jooksuaeg kestab keskmiselt 21 peva, loo-ma hbe tursub, vib erituda verd ning loom lakub sageli oma taga-keha. Loom on rahutu. Toakoer kipub ue ja uekoer tahab kodust kaugemale jalutama, kirjeldab Rika Mlder. </p><p>Kui kutsikaid ei ole soovi saada, on kige odavam viis koera inna-ajal lihtsalt kinni pidada. Kia loom rihma otsas jalutamas ja hoida ko-silased eemal. Lplikult lahendab innaajaga seotud probleemid ste-riliseerimine. </p><p>Isasel koeral jooksuaega ei ole, tema kipub pulma siis, kui indlev emane on keprast ja emase lhn hakkab isase ninna juba kaugelt. </p><p>Mldri snutsi lastakse vahel ka isaseid kastreerida, et looma </p><p>kitumist parandada, kuid seda te-hakse harvemini kui kasside puhul. Koera on peremehel ka mrksa lihtsam ohjata kui kassi. </p><p>KRMED NRILISEDEmaste klikutega on nii, et kui nad isasega kokku saavad, siis nad ka paarituvad ja jvad ti ineks ning kui see eesmrgiks ei ole, siis neid kokku lasta ka ei maksaks. Rotti del ja merisigadel on jooksuaeg vga ti hti rotti del ndala ja meriseal kahe ndala tagant ja kui jrglasi ei taheta, hoitagu eri soost loomad lahus. </p><p>ldse on otstarbekam kasvata-da vikseid nrilisi, kui neilt poegi ei soovita, koos hest soost kaas-lasega, siis ei teki neil kiusatust ja on vhem kitumishireid. Ema-sed loomad vivad rahumeeli koos elada, kui nad muidugi omavahel sobivad. </p><p>Kui peres on aga erinevast soost loomi, siis lastakse isaseid kli-kuid ja merisigu sageli ka kitumi-se korrigeerimiseks kastreerida. Rahustab neid tunduvalt maha, phjendab Rika Mlder. </p><p>Niteks isane klik vib sarna-selt kassile uriini pritsida, kuid kast-reeritud loomal see komme kaob. </p><p>See ttu jooksuaegFOTO: RAUNO VOLMAR</p><p>Seda kisa, mida kassid jooksuajal kuuldavale toovad, on inimesel vaevalt vimalik rahumeeli taluda. </p><p>Kik Preemia hrgutised on naturaalsed, konservandivabad ja eestimaised. Preemia tooted on kasulikud Teie lemmiku tervisele kuna on kergesti seeditavad, sisaldades rikkalikult proteiini. Selle nrimine eemaldab hambakivi, ennetades nii hamba- ja igemeprobleemide tekkimist.</p><p>Preemia tooteid mvad:RIMI, Selver, Prisma, ETK Maksimarket, Bramham Trade, Tallinna Kaubamaja, Stockmann, Super Netto, Kolmark, Port Artur, Haapsalu T, Agamiks, Valdeku kliinik ning kik teised paremad hyper-, supermarketid, lemmikloomapoed, loomakliinikud ja vetapteegid.</p><p>Premeeri oma lemmikut maitsvate hrgutistega</p><p>PREEMIA O, Tulbi pik 12, Haapsalu, GSM 050 35 762, Tel/faks 047 29 618e-post: info@preemia.ee www.preemia.ee</p><p>Kuivatatud seakrvKuivatatud maguKuivatatud kopsKuivatatud nrimistoruKuivatatud maksKuivatatud kanapuguKuivatatud kanakaelKuivatatud mage kalaNrimislihaAssortii</p><p>KiKidele Angry Birdsi fnnidele!</p><p>Lindude ja prsaste maailm ootab Sind! Lbusad pildiallkirjad pluss Sinu fantaasia ning vimalusi joonistamiseks jagub lputult. 100 fantaasiarikast lpetamata pilti pakuvad tundide kaupa rmu kikidele Angry Birdsi fnnidele vanuses 3 kuni 103!</p><p>Saadaval raamatupoodides. Tellimiseks helista telefonil 680 4444 vi klienditugi@lehed.ee</p></li><li><p>LEMMIKLOOM 4</p><p>musest. Stressi tekitavad situat-sioonid vivad muu hulgas olla niteks kolimine, mitu kassi hel territooriumil, ebasobiv pissiliiv vi pissikasti vale asukoht, jrsud toidumuutused, muutused elu-korralduses, uued elanikud kodus, remont ja kindlasti ka loomaoma-niku stress. </p><p>Kige eelneva tttu ei aitagi raviks lihtne tabletikuur ja raken-dama peab hoopis kompleksset ravi, mis hlmab nii stressi v-hendamist, veetarbe suurenda-mist kui ka erinevaid ravimeid. </p><p>Stressi vhendamine on li-malt olulise thtsusega. Iga kassi jaoks peab olema eraldi pissikast, tuleb vhendada leasustatust ja kiusamist niteks teise kassi poolt. Selleks tuleb tagada igale konkureerivale kassile oma sgi ja joogikoht ning oma turvaline puhkekoht. Lisaks vib kasutada spetsiaalset feromoone sisalda-vat spreid, mis vhendab revust. Teinekord on vajalik ka spetsiaalne ravitoit, kuid sellest thtsam on suurendada kassi veetarvet. Kige lihtsam viis seda teha on pakkuda krbinate asemel konservtoitu. Igal kassil on omad eelistused, kui-das talle vett juua meeldib. Mnele kassile meeldib niteks vihmavesi, mnele hoopis pudelivesi, mnele meeldib tilkuvast kraanist juua, mnele vanniphjas seisev vesi. Joogikausse viks asetada sel ju-hul mitmele poole, sest kassi jaoks o n oluline ka asukoht, kus ta joob. On olemas ka spetsiaalsed pursk-kaevu tpi veeautomaadid kas-sidele. Abiks vib olla ka niteks ise keedetud lihapuljongist tehtud jkuubikute lisamine veele. Kik nipid, millega kassi rohkem jooma </p><p>meelitada, on teretulnud. Lisaks viks kasutada ka pie seina kaits-vat spetsiaalset toidulisandit.</p><p>Medikamentidest kasutatakse vastavalt vajadusele pletikuvas-tast ja valu vaigistavat ravimit, kusiti krampi vhendavat ravimit ja rmisel juhul ka antidepressante. </p><p>Kassi peab arstile nitamaNagu nha, on kasside piep-letikud hoopis keerulisemad, kui esmapilgul nivad ning seett-tu ongi vajalik pissiprobleemide kes vaevleva kassiga minna loo-maarsti vastuvtule. Tuleb uurida phjalikult, millest hda tingitud on, ning raviplaan koostatak-se igale loomale individuaalselt. Vale raviga teeme oma loomadele kasu asemel kahju ja haigus kor-dub sagedamini kui muidu. Kige tavalisem viga on sel puhul an-tibiootikumide kasutamine, sest vajalikud on need vaid ksikutel juhtudel. Eriti thelepanelik peab olema isaste kasside puhul ummistuse korral tuleb kiiremas korras arstile ttata. Oodata ei tohiks isegi mitte poolt peva.</p><p>Kristina VimbergloomaarstO Maxi LemmikloomakliinikPrnu mnt 463a, Tallinntel: 670 9004www.lemmikloomakliinik.eeE-R kella 920L kella 1016</p><p>Pole sugugi tavatu olukord, kus kassi tabab piepletik. Samuti pole sugugi ebatava-line, et sel puhul ootab loo-maomanik loomaarstilt kiirelt oma lemmiku tarvis ravimeid. On ju loomake vga hdas ta ritab suurte raskuste ja valudega pissida, aga vlja tuleb vaid mni verine tilgake, kui sedagi. Tihti pissib kass sel puhul pinguldatud asendis ja ritab seda teha korduvalt ja sageli. Kassike, kes varem on ilusti pissikastil oma hda teinud, hakkab jrsku eba-sobivates kohtades ja vga kaeblikult hlitsedes oma hda toimetama. </p><p>Kasside pieprobleemide alla kuulub aga terve rida erinevaid haigusi, mis hlmavad kusitit ja pit. Kahjuks ei viita haigustun-nused hele konkreetsele haigu-sele. Seetttu ongi thtis enne ravimi vljastamist kindlaks teha piehda phjus.</p><p>Suur enamus piepletikest on idiopaatilised, see thendab, et pletiku phjus ei ole selge. P-letiku phjustajatena jrgnevad piekivid ja -liiv, anatoomilised defektid ja piekasvajad. Erine-</p><p>valt inimesest ja koerast esineb kassidel bakteriaalset pieple-tikku suhteliselt harva. Phjuseks tenoliselt limalt kange ja kont-sentreeritud uriin, mis on bakteri-tevastase toimega. Erandiks on siin vanemad kassid, kellel esineb sagedamini neerupuudulikkust ja diabeeti sel puhul on uriin lah-ja ja vga kergelt tekivad bakte-riaalsed pieinfektsioonid. Isastel kassidel vib tekkida eluohtlik kusiti ummistus, seda phjustab kas pletikuklomp vi kivike. Sel </p><p>juhul ritab isane kass korduvalt ja tulemusteta pissida, krunub sel ajal kvasti, on rahutu, lakub gedalt sabaalust ja vib peitu pugeda. Poole pevaga muutub ta aga loiuks ja apaatseks, ei s ning hakkab oksendama. On limalt oluline sellisel juhul kii-resti loomaarsti poole prduda, sest juba 12 pevaga, mil kass pissida ei saa, tekib tsine ge neerupuudulikkus ja kassike su-reb. Tegemist on kiiret abi vajava loomaga.</p><p>Ravi sltub haiguse phjusestIlmselgelt on olenevalt phjusest ravi erinev. Kivide ja liiva vastu aitab enamasti spetsiaalne kive lahustav ravitoit. Mne kivisordi puhul on vajalik hoopis kivide kirurgiline eemaldamine. Bak-teriaalse piepletiku puhul on nidustatud antibiootikumikuur. Kasvajate puhul aitab ainult operatsioon. Kusiti ummistu-se puhul on ravi kompleksne ja hlmab nii ummistuse likvidee-rimist kui ka kigi eluthtsate parameetrite normi viimist. </p><p>Kuigi enamasti on tegu idiopaa-tilise piepletikuga ehk kassi-de idiopaatilise tsstiidiga (KIT), peab eelnevalt kik teised juba eelnimetatud phjused vlistama. See thendab, et peab tegema kindlaks, ega kassil pole kive vi liiva pies, kasvajat vi anatoo-milist defekti vi bakteriaalset pieinfektsiooni. Vlistama peab ka kitumuslikud probleemid. Kui phjust ei leita, ongi tegu idiopaa-tilise piepletiku ehk KIT-ga, mis moodustab kassidel esinevatest pieprobleemidest ligikaudu 60%. Tnapeval teatakse juba, et KIT-i phjus on n. nrvides ja vga suurt rolli selle tekkes mngib stress. Eelsoodumuslikud fakto-rid on ka lekaalulisus, tielikult tubane n. laisklev eluviis ja 100% kuivtoidu smine.</p><p>Kassi stressi tuleb vhendadaMis siis vib kassile stressi ph-justada? Esiteks muidugi ei ole iga kass stressile vastuvtlik, vaid tundlikkus oleneb kassi loo-</p><p>Kasse kimbutavad sageli pieprobleemid</p><p>MAXILEMMIKLOOMADE KLIINIK</p><p>Kui kassi on tabanud piepletik, tuleb kiiresti minna arstile, et teada saada, mis loomakest vaevab. FOTO: MARKO MUMM </p><p>Mgil lai valik erinevaid tooteid nii koertele kui ka </p><p>koeraomanikele.</p><p>koerapood.eeParim koht koeraspradele!</p><p>www.lemmikloomadekrematoorium.ee</p></li></ul>