Lemmikloom | kevad 2013

  • Published on
    06-Mar-2016

  • View
    232

  • Download
    3

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Lemmikloom | kevad 2013

Transcript

<ul><li><p>LEMMIKLOOMLEMMIKLOOMKEVAD 2013Reklaamlehe kujundas ja toimetas Eesti Pevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@lehed.ee, tel 680 4629. </p><p> So</p><p>cit</p><p> de</p><p>s P</p><p>rodu</p><p>its </p><p>Nes</p><p>tl </p><p>S.A</p><p>. reg</p><p>istr</p><p>eeri</p><p>tud </p><p>kaub</p><p>amr</p><p>k.</p><p>Meie toidame tema keha. Sina aga hinge.</p><p>Meie elu Purinas keerleb kasside ja koerte mber. Ka sinu neljajalgne sber innustab meid pidevalt </p><p>otsima uusi lahendusi, et muuta tema elu veelgi paremaks. Ja investeerima uuringutesse, mis aitavad </p><p>tal elada pika ja terve elu. Ning looma parimaid lemmikloomatoite kige parematest koostisainetest. </p><p>Me teame, kui vga sa oma spra armastad. Ka meie Purinas oleme tielikult phendunud kigi </p><p>lemmikloomade eest hoolitsemisele.</p><p>Jlgi meie tegemisi Facebookis: www.facebook.com/PurinaEesti</p></li><li><p>2Kik Preemia hrgutised on naturaalsed, konservandivabad ja eestimaised. Preemia tooted on kasulikud Teie lemmiku tervisele kuna on kergesti seeditavad, sisaldades rikkalikult proteiini. Selle nrimine eemaldab hambakivi, ennetades nii hamba- ja igemeprobleemide tekkimist.</p><p>Preemia tooteid mvad:RIMI, Selver, Prisma, ETK Maksimarket, Bramham Trade, Tallinna Kaubamaja, Stockmann, Super Netto, Kolmark, Port Artur, Haapsalu T, Agamiks, Valdeku kliinik ning kik teised paremad hyper-, supermarketid, lemmikloomapoed, loomakliinikud ja vetapteegid.</p><p>Premeeri oma lemmikut maitsvate hrgutistega</p><p>PREEMIA O, Tulbi pik 12, Haapsalu, GSM 050 35 762, Tel/faks 047 29 618e-post: info@preemia.ee www.preemia.ee</p><p>Kuivatatud seakrvKuivatatud maguKuivatatud kopsKuivatatud nrimistoruKuivatatud maksKuivatatud kanapuguKuivatatud kanakaelKuivatatud mage kalaNrimislihaAssortii</p><p>Linda P. Case, M.S. </p><p>Kas teravili Koeratoidus on iKKa hea mte? see Ksimus on tstatunud viimastel aastatel ning on mniKord viinud tera-vilja tieliKu vltimiseni. mis vas-tab teraviljade puhul tele, mis mitte?</p><p>Teraviljad = energianii inim- kui ka loomatoidus sisalduvad peamiselt nisu, mais, oder ja riis. need teraviljad sisaldavad suurel hulgal kergesti seeditavaid ssivesikuid, mis on suurep-rased ja kergesti omandatavad energiaal-likad. energiat on vaja kikidele looma-dele keharakkude talituseks, normaal-seks kasvuks ja tegutsemiseks. </p><p>Keedetud teravilja on koertel kerge seedida. parajas koguses, nagu seda lei-dub niteks real1 petfoodi lemmikloo-matoidus, toodab teravili energiat ja tagab kogu toidu seeduvuse.</p><p>Kliisid ja eoseid sisaldavatest teravilja-dest saab kiudaineid ning olulisi vitamiine ja mineraalaineid. Kiudaineid saab ainult taimedest ning loomad vajavad neid see-dessteemi korralikuks toimimiseks.</p><p>Koerad vajavad toidus teravilja</p><p>Ssivesikud sstavad proteiiniKui kehal on ssivesikuid energia tootmiseks, saab proteiine kasutada mitte energia allikana, vaid palju kasulikumalt. nimelt oluliste amino-hapete tootmiseks, ehitamiseks, keharakkude taastamiseks ja immuunssteemi toetuseks. seega, kui toit sisaldab kasvi vhesel m-ral teravilja, vimaldab see efektiiv-semat proteiinide kasutust.</p><p>Kas koertele piisab vaid lihast?Koeri klassifitseeritakse karnivoo-rideks, sest nende metsikud esiva-nemad pidasid jahti. metsikud koerlased sid ra kogu oma ohvri, kaasa arvatud kondid, organid, soolestiku sisu (mis sisaldas tera-vilju ja taimi). seega, isegi metsikud koerlased tarbisid regulaarselt taimseid ssivesikuid. veelgi enam, paljud koerlaste liigid sid regu-laarselt raipeid ning ka taimi. see-prast pole vaja terve looma toi-dust teravilju tielikult eraldada, sest sel moel vetaks neilt ra aja-looliselt omane energiaallikas. </p><p>Teraviljad ja allergiadiga toiduproteiin vib phjustada allergilisi ilminguid. Koertel on potentsiaalse allergeenina tuvastatud nisu (krge glutee-nisisalduse tttu) ja mais. sel phjusel on mned lemmikloomaomanikud hakanud vltima teravilja sisaldavat toitu.</p><p>toiduallergiaid ksitlevates teostes on tavalisemate allergiaphjustajatena nimeta-tud koertel hoopis loomaliha, piimapro-dukte ning soja. nisu- ja maisiallergiad on pigem erandid.</p><p>sageli aetakse toiduallergia segi glutee-nitundlikkusega, mis on harvaesinev, genee-tiliselt mjutatud krvalekalle. seda esineb peamiselt iiri setteritel, kes pole tundlik-kuse korral vimelised seedima gluteeni sisaldavat toitu.</p><p>real 1 petfoodi lemmikloomatoidus sisalduv nisu on kasvatatud phjapoolsetel, pikesevaestel aladel. seal kasvab pehmem teravili, millel on oluliselt viksem gluteeni-sisaldus kui nisusortidel, mis on kasvanud krgemate temperatuuridega maades.</p><p>Kui tasakaalustatud toit sisaldab iges koguses kvaliteetset teravilja, nagu seda on real 1petfoodi lemmikloomatoidus, tagab see loomale suureprase energia ning ss-tab toiduproteiine vajalikumaks kui kiireks energiaallikaks. see aitab kaasa teiste olu-liste toitainete omastamisele ning on loo-mulikuks viisiks toita oma parimat spra koera!</p><p>Linda P. Case on kassi- ja koeratoitumise, -kitu-mise, -treenimise ning -tervise edendamise spet-sialist. Ta on olnud Illinoisi likooli loomateaduste osakonna ppejud, programmikoordinaator ja veterinaarmeditsiini abiprofessor.</p></li><li><p>3PROFESSIONAALSED KOERTE JA KASSIDE TOIDUD TEHHIST!</p><p>SUPERPREMIUM SARI</p><p>Maksate peale kauba kttesaamist.SOODUSTUS -10% ostes le 1 toote.</p><p>PROFESSIONAALSED KOERTE </p><p>12a Eestis12a Eestis</p><p>PREMIUM SARI</p><p>(15kg)</p><p>Alates28 </p><p>Tellige www.brasa.ee vi telefonil 672 4878 Tasuta kohalevedu le Eesti! </p><p>(15kg)</p><p>Alates22,50 </p><p>Kaire Talviste</p><p>LooMaaRsT sooviTab Kassi ja KoERa juba MaasT Mada-LasT hgiEEniPRoTsEduuRi-dEga haRjuTada.</p><p>Kiki hooldusprotseduure viks teha juba kutsikast peale: vaa-data krvu ja suhu ning kontrol-lida kppasid. Kui eelnevalt pole looma selliste tegevustega harju-tatud, siis seda keerulisem on nendega hiljem alustada, tleb loomaarst Janne Orro-Taruste.</p><p>htlasi ei pea aga arvama, et kui rn aeg on mda lastud, polegi enam midagi vimalik ette vtta. Siis tuleb lihtsalt harjutada sammhaaval ja maiusega looma julgustada. Kige olulisem on see looma igemete ja hammaste eest hoolitsedes, mis on Orro-Taruste hinnangul ks tsisemaid prob-leeme. </p><p>Suu ja hambad vajavad pide-vat hoolt, sest hambakivi ja ige-mepletik on tsised probleemid. Neid aitab ra hoida vaid hamba-pesu, lisab ta. Alustada soovitab ta kutsikaeas, kui probleeme veel pole ja vimalikult positiivses vt-mes koerale vaadatakse regu-laarselt suhu ja ta saab selle eest maiust. Jrgmiseks puudutatakse srmega looma hambaid ja ige-meid loom saab taas kiita ja maiust. Lpuks lisatakse hamba-pasta ja puhastatakse hambad he-kahe kaupa korraga.</p><p>Mitte kunagi pole hilja alus-tada. Kui kutsikale pole seda teh-tud, siis see ei thenda, et tis-kasvanud loomale poleks vima-lik seda petada. Samm-sam-mult, soovitab loomaarst. Koer-tele tegelikult hambapesu meel-dib, sest pasta on hea maitsega, aga tuleb silmas pidada, et ini-meste hambapasta loomadele ei sobi. </p><p>Hamba- ja igemeprobleemid on sagedasemad vga vikestel koertel. Teatud mral mngib siin rolli prilikkus ning dieet. Neid probleeme on olnud kogu aeg, lihtsalt varem ei pratud nendele nii palju thelepanu, lisab Orro-Taruste. Hamba- ja ige-meprobleemide sagenemise ja kuivtoidu suurema tarbimise vahel ei ole seoseid avastatud. </p><p>KnEd ja KaRvTeine murekoht on lemmikute knte likamine. Paljud koerad ei lase peremeest ldse tangi-dega ligi, sest protseduur on v-ras. Inimesed pelgavad sageli, et likavad loomale sisse, teab Orro-Taruste. Nad otsivad abi ja juhendamist loomakliinikust, ent seda lahendust loomaarst ei soo-vita. Kliinikus on nagunii vras keskkond ja esmavisiidil ei tahaks loomale knte likamisega </p><p>Lemmiklooma hooldusega alusta sammhaaval</p><p>halba muljet tekitada. Kodus on ta ikka rahulikum. Loomaarst soovitab ebakindlal peremehel prduda pigem kutsika kasva-taja poole, et see kntelika-mise ette nitaks. Esimesel korral ei pea endale ka ideaalset tule-must eesmrgiks seadma ja kiki ksi maha likama. Ikka tasa ja targu! </p><p>Koeri ja kasse peaks pesema nii tihti kui vajalik ja nii harva kui vimalik, sest lemmikloomade nahk on inimeste nahast rnem. Loomade liiga sagedase ja valesti pesemise tulemusena pestakse maha loomulik naharasu. Kui loom pole must, siis pole ka pesu vajalik, piisab elementaarsest kppade puhastamisest, kinni-tab loomaarst. Loomadele ei sobi inimeste ampoonid ja koerte-kasside ampooni tuleks enne kasutamist lahjendada.</p><p>Tukasside ja koerte karva-hooldus on spetsiifilisem ja sel-lega peaks peremees end kind-lasti enne looma vtmist kurssi viima. Nituseloomadel kasuta-takse palsameid ning neid kuiva-tatakse fniga, et karv korrali-kult kuivaks saada. Spetsiifilise-mat karvahooldust vajavad ni-teks Afganistani hurdad. Neid peab vhemalt kord ndalas pesema, sest muidu lheb karv pulsti. Prsia kassi pidamine on vga tmahukas, sest ta vajab sagedast kammimist. Kui seda ei </p><p>tehta, hakkab karv pulstuma ja selle alla vivad tekkida haigused. </p><p>Loomaarsti snul toovad mned aga oma lemmiku paar korda aastas loomakliinikusse pgamisele. Ega see pgamine ka head tee. Karva struktuur muutub seelbi pehmemaks ja lheb veelgi kergemini pulsti, selgitab ta. </p><p>Kindlasti vajavad ohtrat kam-mimist tihedama aluskarvaga kodukassid, eriti veel kevadel ja sgisel, kui on karvavahetusaeg. Kui looma karv on tuhm, liketu, kmane ja pulstis, siis tuleks konsulteerida loomaarstiga, et vlistada toitainete puudus, hai-gused ja parasiidid.</p><p>Kui nahk on korras, on ka looma karv korras. Naha seisu-kord sltub toitumisest, kui pole allergiaid ega parasiite, siis nahk ekstrahooldust ei vaja, lisab Orro-Taruste lpetuseks. </p><p>Foto: Shutterstock</p><p>Koeri ja kasse peaks pesema nii tihti kui vajalik ja nii harva kui vimalik, sest lemmik-loomade nahk on inimeste nahast rnem.</p><p>Kindlasti vajavad ohtrat kammimist tihedama aluskarvaga kodu- kassid, eriti veel keva-del ja sgisel, kui on karvavahetusaeg.</p></li><li><p>5annika Lepp, EESTI LOOMAKAITSE SELTSI JuHATuSE LIIgE</p><p>Oma ts puutume kahet-susvrselt tihti kokku olukordadega, kui koer on unustatud ketti aheldatuna aianurka, ra antud vi veel hul-lem, hljatud ainuksi seetttu, et ta on muutunud inimeste jaoks tlikaks.</p><p>Looma vajadustega pole osa-tud arvestada ning looma vtnud inimesed pole olnud valmis pak-kuma loomale vajalikku hoolt ja seltsi. On oluline, et inimesed ei vtaks koera hetkeemotsiooni ajel ega phjustel, mis ei lhtu looma heaolust, nt haukuvaks ketikoeraks valvessteemi ees-mrgil vi aksessuaarina ilukoe-raks.</p><p>Kas mul on piisavalt aega ja ressursse? Kas ma tean, mida koer vajab ja tahab? Kas olen valmis phenduma koerale kogu tema eluea jooksul? Kas ma saan koe-rale pakkuda igaklgset hoolt ja armastust? Sellistele ja paljudele teistele ksimustele peab iga tule-vane koeraomanik olema valmis kasvi une pealt vastama. </p><p>LEMMiKLooM ThEndab vasTuTusTEesti Loomakaitse Seltsi aastate-pikkuses praktikas on korduvalt ette tulnud juhtumeid, kus loo-maomanike hooletuse, kskik-suse vi vrate arusaamade prast on kannatanud lemmikud, teised kaaskodanikud ning loo-mad. </p><p>Mned loomaomanikud arva-</p><p>Enne, kui vtad koera, mtle hoolega!</p><p>vad, et nende koerad saavad ise jalutamistega hakkama. Haigu-sed, auto alla jmine, julmurite ksi vi metsloomade saagiks sattumine on vaid mned nukrad nited paljudest vimalikest ohtu-dest. Pealegi on agressiivsed hul-kuvad loomad ohtlikud inimes-tele, teistele loomadele ja lindu-dele. Hulkuvale loomale vib kohale kutsuda varjupaiga tta-jad. Seaduse silmis arvatakse hul-</p><p>kuvateks ka need lemmikloo-mad, kes viibivad vljaspool kodu-territooriumi omaniku jreleval-veta.</p><p>Loomaomanikku, kelle vastutu-sel olev koer teeb viga kaaskodani-kele, saab trahvida mnesaja euro piires. Ohvri fsilised haavad vi-vad kll paraneda, ent hinge jb alatiseks arm ning halvimal juhul ei suuda rnnakuohver enam kunagi koera sbrana nha. Oluline on </p><p>kasside ja koerte kolooniad, levi-vad haigused, loomad kannatavad ja paljud neist surevad.</p><p>Seltsil kulub aastas kmneid tuhandeid eurosid vastutustun-detute loomaomanike hljatud loomade pstmiseks ja abista-miseks. Niteks 2011. aasta jook-sul pti ja hoiustati viite varju-paika koondavas Varjupaikade MTs ligi 2500 looma. Lisaks on Tallinna Hoiupaigas ja teistes Ees-tis tegutsevates varjupaikades aasta jooksul lbi kinud mitmeid tuhandeid kasse ja koeri.</p><p>Eestis on loomade hlgamine seadusega keelatud ja kriminaal-korras karistatav. Seni aga, kuni Eestis ei kehti leriigilist kohus-tust lemmikloomi kiibistada ja registrisse kanda, on hlgajaid pea vimatu tabada, rkimata nende vastutusele vtmisest.</p><p>TuLE TasuTa nusTaMisELE 25. mrtsist 18. augustini vltab Eesti Loomakaitse seltsi, Eesti Kennelliidu, Royal Canini ja varju-paikade MT leriigiline his-kampaania Enne, kui vtad koera... Mtle!. Kampaania jook-sul toimuvad koertenitused, kus on esimest korda Eestis les sea-tud tasuta nustamistelgid. Tule-vased loomaomanikud saavad nu ksida Eesti Loomakaitse seltsi, varjupaikade MT ja Ken-nelliidu spetsialistidelt ning tun-tud veterinaaridelt. nitused toi-muvad 13. ja 14. aprillil saku suurhallis, 1. ja 2. juunil ja 17. ning 18. augustil Kalevi staadionil.</p><p>mista, et kaaskodanike turvalisus on ikkagi koeraomaniku, mitte koera probleem.</p><p>Iga tulevane koeraomanik peab tiel mral vastutama oma looma heaolu eest, samuti teiste loomade ja inimeste turvalisuse eest. </p><p>LEMMiKLooMaga KaasnEvad KuLudLisaks igapevasele toidule, kii-</p><p>bistamisele, kastreerimisele-ste-riliseerimisele ja regulaarsetele ravimitele, nagu ussirohud ja vaktsiinid, vib lemmikloomaga kaasneda ka ootamatuid kulutusi. Kige suuremaks neist on ena-masti raviarved. Juhtumitega, mil vastutustundetud loomaomani-kud ei taga oma lemmikutele igeaegset veterinaarabi, tege-leme sna sageli. </p><p>Seltsile saabub kuu jooksul ligi poolsada teadet koerte vrkoht-lemise ning elutingimuste rikku-mise kohta. Elus vib ette tulla rahalisi raskusi, loomade raviar-ved on ka vga suured, ent alati on htta sattudes vimalik paluda abi. Ksida laenu spra-delt, sugulastelt, tuttavatelt, prduda loomadega tegelevate asutuste ja organisatsioonide poole vi uurida veterinaarilt jrelmaksu vimalusi. Mingil juhul ei tohi aga looma jtta abi-tusse seisundisse.</p><p>Loomakaitseseaduses ja lem-mikloomade pidamise nuete mruses on kirjas, et omanik peab haigestunud vi vigastatud lemmikloomale tagama viivita-mata vajaliku ravi. Vikseim karis-tus selle nude eiramise korral on umbes paarisaja euro suurune rahatrahv.</p><p>LEMMiKLooM Ei oLE ajuTinESuve lpupoole ja sgise alguses saabub seltsi infotelefonile sadu teateid lemmikloomadest, kes on hljatuna suvilates ja maakodudes. Suve alguses vetakse koera- vi kassipoeg, kes suve lpus maha jetakse. Selle tulemusena tekivad </p></li><li><p>6TALLINNKUTSUB OSALEMA</p><p>20. aprillil kell 1115 Lasnamel Kivila pargis</p><p>SOODUSHINNAGAKASSIDE KIIPIMINEHEAKORRAKUUAVARITUSEL 5 / KASS</p><p>www.tallinn.ee/heakorrakuu</p><p>Kivila 46 maja tagusel platsil kiibib ja registreerib kasse loomaarst Jaak Jks. Hind Tallinna elanikule vaid 5 eurot! Kaasa vtta omaniku isikut tendav dokument. Tasumine ainult sularahas. Lisaks vaktsineerimine ja parasiiditrje. Protseduurid tehakse kinnises ehitussoojakus. Lisainfo tel 58 325 248 ja www.tallinn.ee/lemmikloom.</p><p>Koerte ja Kasside Kastreerimisest ning steriliseerimisest on palju rgitud, ent liKust lKataKse iKKa edasi. hirm operatsiooni ees ja linnalegendid ei lase otsust langetada.</p><p>MiS vaSTab TeLe, MiS MiTTe?Territoorium ja he pere loomad Isane koer hoiab teised isas...</p></li></ul>