Loov Eesti leht kevad/suvi 2012

  • Published on
    07-Mar-2016

  • View
    227

  • Download
    9

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Iga panustatud euro toob regiooni tagasi neli eurot

Transcript

<ul><li><p>Loov Eesti lehtLoov Eesti lehtAjaleht on vlja antud Ettevtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel ja Euroopa Sotsiaalfondi toel</p><p>kevad/suvi 2012</p><p>Iga panustatud euro toob regiooni tagasi neli eurot LOE LK 4-5</p><p>Parimad palad</p><p>Ideaalses maa-ilmas lksid ka kohalikud ette-vtjad festivalide organiseerimises kaasa, mistes, et kui inimesed tulevad festivali-le, tuleb raha ka nende rahakotti. </p><p>/Villu Veski/</p><p>See, kes Haapsalus kauplust, restorani vi hotelli peab, tunnetab ju ritust ise kohe ka rahaliselt. </p><p>/Urmas Sukles/ </p><p>Parimad palad</p><p>Festivali-korraldaja argipevast LK 2</p><p>Mida kultuuripealinn 2011 petas LK 3</p><p>Ettevtlusteemalistes aruteludes kohtab sageli mtteid innovat-sioonist, teadmistephisest ja tar-gast majandusest ning nutikate lahenduste vidukigust. Samas tuletab elu meile aeg-ajalt meelde, et nii mnigi tulus vima-lus asjade paremaks korraldami-seks on oma lihtsuses siinsamas, mber nurga. Silma paistavad nii need, kes sellise seose oma huvi-des ra kasutada suudavad, kui ka visad vastuvoolu ujujad, kelle ride uksi ei ava ka see, kui klient on, rahakott kes, nende poel-vele toimetatud ja peab seal sule-tud uksega ttt vaatama.</p><p>Nii nib kohati olevat ka tee-nustega, mille vastu tunnevad huvi mne kultuuri- ja spor-disndmuse visajad. Sndmuste mde on tahes-tahtmata laiem nende programmist vi esinejate-osalejate nimekirjast. Mjusid on erinevaid, alates regiooni ldisest kuvandist ja tuntusest kuni majan-duslike ja sotsiaalsete trendideni. Seda enam peaks osapooltel olema huvi heskoos arutada, kui-das olemasolevatest vimalustest kikide jaoks parim vrrand tle rakendada. Nagu vastvalminud konjunktuuriinstituudi uuring ni-tab, on selles vallas veel paraku hulk potentsiaali priselt ava-mata.</p><p>hised tplaanidHoolimata sellest, et sndmuste rahalise toetamise osas pole vii-mased aastad kohalikele omava-</p><p>Vimaluste vrrandidJorma sarvkultuuriministeeriumi personali- ja arendus-osakonna juhataja</p><p>litsustele just lihtsad olnud, ei vhenda numbrite suurusjrk vajadust strateegiliselt mrat-leda, millist rolli sndmuse toimu-mine kohalikus elus mngib. Kui ks mrgiline sndmus toob piir-konda ndala jooksul mitu korda rohkem inimesi kui pidevalt koha-peal elab, siis nib see olevat pii-sav phjus, et kaasnevad vimalu-sed (ja muidugi ka ohud ning ris-kid) korraldajate, kohaliku omava-litsuse ja ettevtjate vahel lbi kaaluda. Ka laias maailmas pole theldatud, et sellistest histest tegevuskavadest miskit halba oleks sndinud, pigem ikka vastu-pidi. Samuti aitab see luua koordi-natsiooni erinevate sndmuste kavandamisel, et hooaja sees olu-liste sndmuste kattumine mini-maalsena hoida. Ning ei saa jtta lisamata, et piirkonnad, kus tna murtakse pead selle le, kuidas </p><p>oma kuvandit kaasmaalaste hul-gas eriprasemalt vlja joonis-tada, peaksid hena esimestest omakandi kultuuri- ja spordielu eestvedajatega nu pidama, sest just nende tegemistes vib pei-tuda otsitud vti.</p><p>Teenused, mis sndmustega he vi teise kandi pealt seotud on, kuuluvad kvaliteedieelduste mistes eri mtkavadesse. Kui bimiskohtade loomine, kas vi mistliku hinna ja kvaliteedi suh-tega kmpingute nol (pidades silmas niteks neid vlisturiste, kellega nii mnigi festival praegu eraldi ei tegele, kuna nende maju-tamiseks pole lihtsalt vimalusi), on arusaadavalt veidi pikema perspektiiviga eesmrk, siis kind-lasti leiab ka seda, mille osas jb parem teenus teadlikkuse vi suh-tumise taha. Nii niteks paneb lgu kehitama, kui toitlustuskoh-</p><p>Foto: Dietmar Herriger</p><p>Toitlustuskohtade vi kaupluste t-plaanid ei pagi paikkonnas toimuva meluga arvestada.</p><p>tade vi kaupluste tplaanid ei pagi paikkonnas toimuva meluga arvestada ning klastaja kohtub eripakkumiste ja lisatee-nuste asemel suletud ustega. Ka mit temidagitegemine toob paraku kaasa oma mjud ning need avalduvad antud juhul snd-muse ja kogu regiooni maines.</p><p>Lahendatav vrrandKonjunktuuriinstituudi uuringust selgub, et sndmuste klastajad on pakutavaga suures plaanis vga rahul. See aga thendab lojaalset ning oma valikutes tead-likku klienti, kelle veenmiseks pole vaja mgesid liigutada, sest klastaja on ju reeglina arvesta-nud, millised kulud teda lisaks pileti- vi osalustasule ees oota-vad. Veelgi enam, nii mnigi alles hiljuti ellu kutsutud sndmus on professionaalse ja kaasava tegut-</p><p>semise tulemusel saavutanud lhikese ajaga nii koostpartne-rite kui ka klaliste usalduse. Seega pole tegemist likeeruka vrrandiga, asi on erinevate koos-mjude ngemises ja nende tar-gas kasutamises. Eks igas vrran-dis on oma tundmatud, kuid selle kige keerukama phjuse tee-nusepakkujani juda on snd-muste loojad juba mitmel puhul edukalt tuvastanud. Nii ei tohiks ka vrrandi teine pool targa tegutsemise korral ettevtjatele, omavalitsustele ja korraldajatele le ju kia.</p><p>Festival Juu Jb toob Muhumaale ja Abrukale mitu korda rohkem klalisi kui seal kohapeal elab.</p><p>nr 5 (5)</p></li><li><p>Loov Eesti lehtLoov Eesti leht2</p><p>M dunud aasta turis-mihooaja kokkuvte oli rmustav eest-lased puhkavad ha rohkem kodumaal, kultuuripealinna sndmused tid hulgaliselt vlisklalisi. Kuigi seda tusu-trendi on mjutanud paljud faktorid, sh globaalsed majan-dus- ja poliitilised kriisid, on kindlasti oma osa ka kampaa-nial Puhka Eestis!.</p><p>Eestis puhkamisele annab hoogu juurde ka rikkalik kultuuri-programm, mida nappidel suvekuudel pakutakse.</p><p>Uus tipphooaeg on ukse ees ja 2012. aasta festivalikalender on vga kirju, pakkudes kultuurset ajaveetmise vimalust igale maitsele le Eesti. Oodata on uusi tegijaid ja toimumispaiku, kuid kindlasti on klastajate rmuks tulemas ka traditsioonili-sed sndmused oma harjumusprases kvaliteedis.</p><p>Igale sndmusele on oma publik, igale muusikale oma kuu-laja ja etendusele oma vaataja. Korraldajad loodetavasti tunne-vad oma publikut, selle vajadusi ja ootusi, ega jta kultuurilise programmi pakkumisel publikut ilma tispaketist. Tispaketist, mille juurde peaks kuuluma lisaks festivalipiletile veel terve hulk teenuseid alates parkimisest ja toitlustamisest kuni bi-misvimalusteni. Vib juhtuda, et just puudulikult lahendatud vi hoopis lahendamata jetud teenustepakett saab mra-vaks, kui klastaja oma valikuid teeb. Programmiga oskab lum-mata enamik festivalide korraldajatest, kuid kvaliteetse tervik-paketi pakkumine on komistuskiviks paljudele. Nii napib pea-aegu kigil suurematel festivalidel toitlustus- ja majutuskohti ning eriti just erineva hinnaklassiga vimalusi. Klastajana neme tihti vaeva sgi-joogi leidmisel, pesemisvimaluste vi muude esmaste vajaduste rahuldamisel.</p><p>Mistetav on, et nii erinev, kui on igapevane elu suurtes keskustes ja remaal, on erinevad ka kohapeal pakutavad tee-nused. Ometi igatsetakse kikjal suurt hulka klastajaid, kelle teenindamisest saadud tulu aitab le elada pika ja pimeda talve. Kui palju me selle nimel panustame? Kas tahame saada rikkalt turistilt kergesti raha ktte vi timmime oma teenuse maksimaalselt heaks, et klastaja oleks valmis maksma krge-mat hinda? Kahjuks tundub mulle praegusel hetkel, et pigem on levinud raha-kiirelt-ktte-suhtumine.</p><p>Siinkohal meenub hea sbra hinnang Eesti hotellikultuurile: maksad eest 200 eurot ja hommikumuna eest pead maksma 2 eurot lisaks!</p><p>Testi, meil veel pikk tee kia, kuid ettevtjatele peaks investeeringuteks kindlustunnet lisama teadmine, et sisetu-rism suureneb, festivaliklastajate arv kasvab, kultuuri- ja spor-disndmused on majanduslikult kasumlikud ning annavad oma panuse piirkondade arengule. Olgem siis valmis oma klaliste vastuvtuks kige krgemal tasemel ja rgem unustagem vanaisa petussnu lapseplvest: kohtle iga klalist nagu kuningat, siis laabub kuningaga kohtumisel kik viperusteta.</p><p>Eva Leemet, Loov Eesti tegevjuht</p><p>Juhtkiri</p><p>Kohtumine kuningaga</p><p>Loov Eesti lehtLoov Eesti leht</p><p>www.looveesti.ee</p><p>Peatoimetaja: Tiiu AllikmeVljaandja: Loov Eesti, Veerenni 24, Tallinn</p><p>Tegevjuht: Eva LeemetTel: 501 2558</p><p>info@looveesti.eewww.looveesti.ee</p><p>Ajalehe toimetas ja kujundas Eesti Pevalehe teema- ja erilehtede osakond</p><p>Loov Eesti on Euroopa Liidu sot-siaalfondist rahastatud prog-ramm, mis aitab kaasa loova majanduse ja ettevtliku loovuse vrtustamisele ja arendamisele Eestis.</p><p>Loov Eesti eesmrk on selgi-tada, kuidas loomeettevtjad saa-vad kaasa aidata sellele, et meie elukeskkond oleks mnus meile endile, kutsuks siia maailma pari-maid eksperte ja et Eestit tuntaks loominguliste, krgetasemeliste ja konkurentsivimeliste toodete jrgi.</p><p>Kuidas me seda teeme?Selgitame loomemajandusesisu, loomeettevtluse eriprasid, majanduslikku, sotsiaalset ja piir-kondlikku vrtust ning toome </p><p>Mis on Loov Eesti?</p><p>Loe lhemalt meie uuenenud veebilehelt </p><p>www.looveesti.ee</p><p>Uudistega saad pidevalt olla kursis, kui tellid meie uudiskirja.</p><p>Tutvustus</p><p>arutluseks loomemajanduse probleeme, vahendame uudiseid ja valdkonnas toimuvat.</p><p>Toetame alustavaid ja tegutse-vaid loomeettevtjaid vajaliku informatsiooni ja nuannetega ning innustame ka praeguseid tudengeid loomeettevtlusega tegelema.</p><p>Julgustame koostd loomei-sikute ning tstus- ja teenindus-sektori vahel, et viimatimrgitud kasutaksid loomeisikute oskusi, annet ja loovust oma ritegevuse arendamise ja konkurentsieelise saavutamise eesmrgil.</p><p>Loome vimalikult palju vima-lusi ja kanaleid vrgustike tekkeks, koost loomiseks, kogemuste ja info vahetamiseks. Tutvustame Eesti loomemajandusmudelit ka </p><p>Euroopas ning toome Euroopa parimaid praktikaid Eestisse.</p><p>Tutvustame Eesti loomema-jandust rahvusvaheliselt jagame infot oma ingliskeelses portaalis, koordineerime Phjamaade kul-tuuri- ja loomemajandusalase koost infot sjavalminud veebi-lehel www.ndpculture.org ja tut-vustame Eesti saavutusi rahvus-vahelistel konverentsidel ning seminaridel.</p><p>Loometoodete arendamiseks pakub Loov Eesti tuge virtuaalses loomeinkubaatoris PESA.</p><p>Loojate toodetega on vimalik tutvuda ja neid ka osta Loov Eesti poest.</p><p>Mitmeklgseid loovmeeskondi rgitab kokku tulema ja tooteid arendama Loov Eesti tootearen-duspev Team-Up!.</p><p>Kas Eesti oleks rahvusvaheliste fes-tivalide kaardil ilma Tiina Loki, Anne Ermi, Helen Sildna vi Villu Veskita? Kas Rock Summer oleks sndinud ilma Jri Makarovita? Olles ise olnud mitme suurrituse snni juures, olen olnud tunnista-jaks nendele ohvritele, mida tege-likult korraldajad eduka sndmuse elluviimiseks on sunnitud tooma. Arvan, et kellelgi neist pole vhi-matki soovi vallandada siinkohal nuttu ja hala, sest sra osalejate silmis on selline vrtus, mida raha eest osta ei saa. See kompen-seerib magamata d, miinuse pangaarvel, tervisehired ja muud jooksvad mured.</p><p>Rahast me siiski mda minna ei saa, hea rituse saab korraldada ainult kvaliteetset teenust pakku-des ning parimaid esinejaid kaasa-tes. Kasuks tulevad hsti sisset-tatud vrgustikud. Isiklikud tutvu-sed tagavad selle, et kohale si-daksid rahvusvaheliselt tuntud tegijad. Kogenud rituste korral-dajad teavad, et kuulsatele vlis-klalistele peab lisavrtusena pakkuma midagi, mis paneb neid otsustama sidu kasuks. Meenub seik viimasest Disainist, kui </p><p>Festivalikorraldaja argipevastKultuur itseb Eestis eba-piisava rahastuse kiuste. nneks on kultuurimaas-tikul palju phendunud isiksusi oma tublide abilis-tega.</p><p>ilona Gurjanovaeesti disainerite liidu esinaine</p><p>meie kohale kutsutud kuulus Malaysia bhuto-tantsija lks n- laenuks Villu Veskile, kes viis ta koos he mustanahalise muusi-kuga Prnu Jamm Sessionile. Kik olid rahul, elamusi kui palju!</p><p>Raha, raha, rahaVaatamata sellele, et enamik festi-vale on Eesti mainet rohkem posi-tiivselt mjutanud kui miljonikam-paaniad mesimagusate fotode ja tegelikkusele mittevastavate loo-sungitega, on korraldajatel toe-tuste saamisel probleeme mittek-valifitseerumisega kas liiga vikese kibe, omafinantseeringu puudu-mise vi muu tttu. Muutust ei toimu seni, kuni toetuste taotluse formaati ei lisata sotsiaalset m-det vi muid maksevahendeid, seni, kuni pole loodud finantstee-</p><p>nust, mis aktsepteeriks garantiina mainet vi talenti vi kui ei panda loomeliitude ja kultuurirituste baaskulusid riikliku eelarve reale. Praegu ebannestuvad loomeet-tevtja katsed laenu saada, kuna pole ette nidata garantiid vi vii-mase kuue kuu sissetulekut, kogu raha lheb enamasti investeerin-guteks. Lepingud Euroopa Komis-joni vi EAS-iga pankadele garan-tiina korda ei lhe. Siis panebki kultuurikorraldaja mngu isiklikud rahad, laste rahad ja mis kik veel. Siinkohal nen juba kulmu kortsu-tamas finantsiste, kes tlevad, et pole vaja ritust korraldada, kui see ennast ra ei tasu. Vibolla.</p><p>Toimiva loomemajanduse rahastusmudeli puudumine oli teemaks ka Milaanos toimunud loomemajanduse konverentsil, </p><p>kus sna vtsid asepresident Antonio Tajani ja Reinhard Bsc-her Euroopa Komisjonist. Selgus, et nii mnelgi maal on juba ole-mas loomemajandust ergutavad rahvapangad (crowdfunding). Vhemalt on meil KULKA. 90 peva maksethtaega Euroopa projektide puhul vi 45 peva Ees-tis on kindlasti ks rituste korral-damist pidurdavaid tegureid. Lisaks on omafinantseeringu prob-leem ettemaksude tegemine. Tnapeval ei ole vimalik nagu Rock Summeri ajal kristalli, kala-marja vi Prdi LP-sid makseva-hendina pakkuda. Sgav kummar-dus siinkohal Disaini nendele partneritele, kes on suutnud meie viivitustega maksegraafikut taluda! Eesti loomemajanduse osakaal sisemajanduse kogupro-duktist on Euroopa keskmisest suurem, 3%. Tagaks siis sellele potentsiaalile jtkusuutlikkuse!</p><p>Sra osalejate silmis on selline vrtus, mida raha eest osta ei saa. </p><p>Ilona Gurjanova on disainer-ettevtja, disainifestivali Disaini peakorraldaja, Eesti Disainerite Liidu esi-naine, BEDA (Euroopa Disai-niorganisatsioonide Liit) juhatuse liige, EIDD Design For All Europe juhatuse liige.</p><p>Olnud algatuse juures: Phajrve Beach Party Rock Summer Balti Moemess Toidumess Disainiaasta Eesti disainipoliitika Eesti Maja Helsingis</p><p>Olnud algataja:BRUNO disainiauhindDisaini (alates 2006)Eesti Disaini MajaTallinn For All</p><p>Kureerinud ja vahendanud nitusi, kontserttuure ja spordiritusi, korraldanud konkursse ja seminare.</p><p>Ilona Gurjanova</p><p>ARVAMUS</p></li><li><p>Loov Eesti lehtLoov Eesti leht 3</p><p>Erkki</p><p> Engso</p><p>Disain, loomulikult!</p><p>Maarj</p><p>a Naa</p><p>n</p><p>Karl Annus</p><p>Mare Kelpman</p><p>Deepmellow</p><p>Reet Aus</p><p>Alma &amp; Lovis Maarja Naan</p><p>Sey Jeans</p><p>Alinaschuerfel</p><p>d</p><p>Anne Gorke</p><p>EKN Footwear</p><p>Birgit Skolimowski</p><p>Isabell de H</p><p>illerin</p><p>Annik</p><p>e Laigo</p><p>Saksa kevad esitleb Nitus / pop-up shop: mood ja mnda Eestist ning Saksamaalt</p><p>IIDA Galerii, Suur-Karja 2 4.13. mai 2012www.saksakevad.ee</p><p>4. mai kell 14.00 seminar Jtkusuutlik disain: ideest eduka tooteni</p><p>Linn on laiemas mttes kodu ki-gile linlastele. Aga kui hsti me tunneme selle kodu pningut, tagatuba, keldrit vi verandat? Kevadekuulutaja Tallinna rahvus-vahelise festivali Jazzkaare kodu on sel korral mere res reisisada-mas spetsiaalselt festivali jaoks pstitatud unikaalses merepavil-jonis. Phapeval, 22. aprillil kut-sub Jazzkaar avastama Kalamaja pnevaid paiku, nagu Kalamaja park, kultuurikilomeeter, Kalju kirik, F-hoone, Estonia klaverivab-rik seal toimuvad publikule tasuta sissepsuga mnusad kammerlikud ja atmosfri esile-tstvad kontserdid.</p><p>Oleks tore, kui inimesed ei elaks vaid tundega, et Nmme, Mustame, Kalamaja vi Lasna-me on minu linn, mis on iseene-ses juba vga positiivne. Aga pal-jusid ei huvita see, mis koduma-jast vi kodupiirkonnast kauge-mal snnib, rkis Jazzkaare direktor ja kunstiline juht Anne Erm. Tegelikult on see kik meie ar...</p></li></ul>