Metsaleht (märts 2011)

  • View
    232

  • Download
    2

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Metsaleht (mrts 2011)

Transcript

  • VIIMNE VOPS: vriselupaikade paljusolgutatud kaitse lks tulumaksu alla Lk 2

    M A ALE HE LISA

    31. mrts 2011Nr 3 (134)

    INTRAC Eesti AS | Tartu mnt 167, Harjumaa | tel 603 5700 | faks 603 5739 | info@intrac.ee | www.intrac.ee

    UUED PRAVATE JA NIVELLEERIVATE KABIINIDEGA JOHN DEERE 1110E JA 1210E KOKKUVEOTRAKTORID ON KOHAL. TIUSTATUD BALANS SEERITUD TANDEMTELJED TAGAVAD OPTIMAALSE KAALU JA VEOJUJAOTUSE RATASTE VAHEL, MADALAMA ERISURVE PINNASELE, PAREMA KLIIRENSI JA MANVERDUSVIME RASKEL JA PEHMEL PINNASEL. UUED E-SEERIA FORWARDERID JA HARVESTERID VLJAS TARTUS MAAMESSIL 2011.

    1210E

    1110E

    tel 5624 0812, 521 1613e-post novadirect@gmail.com

    -- kasvavat metsa-- metsakinnistuid-- metsamaterjaliO

    STAB:

  • METSALEHT Nr 3 (134) 31. mrts 2011 2 P E V A K A J A VIIO AITSAM

    Siin kiviaia taga kasvab veel tammik ja kik see kokku on vriselupaik, kust vib haruldusi leida. Maaomanik slmis kaitsmise lepingu veel vanal heal ajal.

    Tulundusmetsas asuvate vriselu-paikade vabatahtlik kaitse kutsuti Eestis ellu edumeelse looduskaitse vormina, aga nd on sellest jrel vaid raamid.

    Vriselupaik (VEP) judis Ees-ti metsa 1999. aastal, kui algas nende inventeerimine. Esiotsa nimetati paika vtmebiotoobiks. Tegu on majandatavas metsas asuvate aladega (praeguse sea-duse jrgi kuni 7 ha), kus on vi vib olla haruldasi vi ohusta-tud liike.

    Metsaomanikele pakuti vlja vimalus vabatahtlikult vris-elupaika kaitsta ja slmida ka 10 aastat kehtiv leping, mille alusel riik maksis hvitist majandus-metsa sellest osast saamata j-va majandusliku tulu korvami-seks.

    Eestis enneolematu loodu-se kaitsmise vorm vabatahtlik, arvestatud on ka maaomaniku huvidega plvis metsaomani-ke poolehoiu. Esimesed lepin-gud slmiti juba 1999. aastal.

    Moondumiste rida

    Asi arenes 2003. aastani, kui sl-mitud oli 116 lepingut. Siis kesk-konnaministeerium peatas nen-de slmimise, kuna tahtis slmi-

    miskorda muuta. Uue korraga pikendati lepinguaega 20 aas-tale, kusjuures summat ei saa-nud metsaomanik enam korra-ga ktte, vaid osade kaupa esi-mese kmne aasta vltel.

    Vga tugevasti oli leval kesk-konnaorganisatsioonide soov, et VEPi kaitse peaks olema maa-omanikele kohustuslik. Minis-teerium suutis vabatahtlikkuse kui tegeliku kaitse parima ga-ranteerija silitada.

    Jrgmine katkestus tuli 2005. aasta alguses. Keegi (pakutud on eri ametnikke) leidis, et seni-ne kord ikkagi tielikku kaitset ei vimalda, kuna metsaomanik vib ju lepingu lppedes vris-elupaika sae sisse la. Nd vttis uue korra vljamtlemine aega poolteist aastat.

    2006 sgisel teatas ministee-rium, et jlle saab uusi lepinguid slmida, aga 2007. aastal tekkis veel ks paus seoses sellega, et slmijaks sai riigi esindajana Erametsakeskus.

    Lepingutingimused olid muu-tunud phjalikult. Enam ei tugi-nenud VEPi kaitse riigi ja maa-omaniku vahelisele usaldusele, vaid maaomanikul tuli loovuta-da selle ala kasutusigus lepin-gu lpuni ehk 20 aastaks riigile. Hvitise maksmine jaotati vrd-setes osades 20 aastale.

    Teisisnul tuli metsaoma-nikel 2006. aastast alates lasta riik oma metsa ja kinnistusraa-

    matusse vriselupaiga pereme-heks (ikka nii, et maamaks jb metsaomaniku kanda) ja leppi-da hetke turuhindade alusel ar-vutatava hvitisesumma tilguta-misega.

    Veel 2008. aastal ji lepin-gute slmimine mitmeks kuuks seisma, kui ametkondades kisid juriidilised vaidlused Erametsa-keskuse riigi esindaja rolli le.

    2009. aastal slmiti veel 19 uut lepingut ja 2010. aastal 11. Erametsakeskuse vriselupai-kadega tegelev spetsialist Priit Jer nendib, et ilmselgelt ei ole tingimused metsaomanike-le enam meeleprased.

    Viimane pauk

    Metsaomanike valmisolek usal-dada aina umbusklikumaks muutuvat lepingupartnerit ehk riiki sai viimase lgi eelmise

    aasta lpus, kui vriselupaika-sid kaitsvate omanikeni judis maksu- ja tolliameti ringkiri.

    Sellega teatati, et alates 2010. aastast ei ksitle amet VEPi h-vitist enam toetusena, mistttu tuleb saadavalt summalt hakata maksma riigile tulumaksu.

    Kontekstist on kadunud miste hvitis ja selle asemel on kinnisasja isikliku kasutus-igusega koormamise eest saa-dud tasu.

    Prnumaa metsaomanik Leili Mihkelson, kes slmis riigiga le-pingu 2007. aastal, prdus i-guskantsleri poole.

    Lhidalt eldes ksis ta, kas maksu- ja tolliametil on igus selliselt tasult tulumaksu nuda ja kas amet on kitunud tema suhtes iglaselt.

    Veel 2007. aastal sai Leili Mihkelson maksuametist info, et VEPi lepingu tasu on tulu-maksuvaba.

    Praegu kehtib sama leping ja samad seadused, aga nd on see tasu jrsku muutunud mak-sustatavaks.

    iguskantsler andis iguse maksu- ja tolliametile ning nen-tis seadusi analsides, et tege-likult oleks amet pidanud sellelt tasult tulumaksu ksima juba 2007. aastal. Maksu- ja tolli-amet on iguskantsleri hinnan-gul vralt kitunud kll, aga hoopis siis, kui andis Leili Mih-kelsonile 2007. aastal valeinfot.

    Maksu- ja tolliamet kinni-tab, et enne 2010. aastat maks-tud hvitisesummadelt tagant-jrele tulumaksu sisse nudma ei hakata.

    Riik ise kaitseb

    Lepingute slmimise korra jr-jestikuste muudatustega on keskkonnaministeerium just-kui kogemata libastunud ja h-vitis on sattunud snastustesse, kus teda on vimalik juriidiliselt mitmeti tlgendada. Tulumaksu nudmise taga on, nagu maksu- ja tolliamet selgitab, majandus-lik tlgendus.

    Tegelikult on libastumist ka asja sisus. See on hsti nhtav iguskantsleri Leili Mihkelso-nile saadetud kirjas, kust leiab VEPi kaitse juriidilise thendu-se: Vriselupaiga kasutusigu-se tasu on nii metsaseaduse jrgi

    /---/ kui ka oma olemuselt tulu ehk tasu selle eest, et isik (an-tud juhul Teie) lubab teisel isi-kul (antud juhul riik) kasutada kinnistut teatud kokkulepitud moel (antud juhul vriselupai-ga kaitseks).

    Teine lause kirjast: /---/ Tasu makstaksegi selle eest, et kinnisasja omanik talub tema kinnisasja kasutamist teise isi-ku poolt (antud juhul peate Te taluma Teile lepinguga pandud keeldusid).

    Asja sisu on mbertegemiste-ga tielikult muutunud metsa-omanik on trjutud kaitsmisest eemale, kaitsja on riik ja omani-ku kohus on vaid jrgida keeldu-sid, mille riik on talle lepinguga seadnud. Ainult lepingu slmi-mise vabatahtlikkus on veel alg-sest ideest alles.

    VIIO AITSAM

    Vops vriselupaikade kaitseleEsimesed lepingudEesti esimesed kuus vriselupaiga kaitse lepingut slmiti 15. detsembril 1999 Sagadis VEPi pilootinventuuri lpuseminaril.

    Lepingu nr Maaomanik Maakond VEPi pindala (ha)1 Lehti Grau Lne-Virumaa 0,82 Margo Aedla Raplamaa 1,74 Teet Kivisilla Hiiumaa 1,05 Teet Kivisilla Hiiumaa 0,56 O Maa ja Mets Tartumaa 0,2

    A JALUGU

    Asja sisu on mbertegemistega tielikult muutunud metsaomanik on trjutud kaitsmisest eemale, kaitsja on riik ja omaniku kohus on vaid jrgida keeldusid.

    MetsamajandamiskavadMetsa inventeerimine Metsa hindamine

    Ekspertiisid

    Metsaekspert OTel/faks 742 2355Tel 529 4459

    Kreutzwaldi 64-201, Tartu 51014info@metsaekspert.eewww.metsaekspert.ee

    Ostame Prnusse

    25/32/36/47 mm saematerjali (kask) kogu sortimendi ulatuses.

    Kontakt: tel 5344 3874

    AS Ecobirch ostab gruppi kuuluvatesse saeveskitesse

    KASEPALKITpsema info saamiseks palume vtta hendust lhima piirkonna kontakttelefonidel.

    1. Kurista SV JGEVAMAAL tel 518 7380

    2. Aravete SV JRVAMAAL tel 528 7186

    3. Ecobirch AS PRNUMAAL tel 518 9088

    Ostame peenpalkiKuusK ja mnd

    Tel 605 3655, 515 4315.

    Lbimt 822,5 cm, pikkused 3,6 m + 30 cm ... 6,0 mLisandub lemt 10 cm. Palgi vastuvtt 24 h.

    2VWDPHKDNNHSXLWXY}VDUDLHMllWPHLG NWWHSXXGMDVDHSLQGDVLG7HRVWDPHY}VDUDLHWRVXWDPHKDNNLPLVWHHQXVW2VWDPHPHWVDNLQQLVWXLGMDUDLH}LJXVW VRELYDGNDYlKHYllUWXVOLNXGSXLVWXG

    ,1)2WHOHSRVWMDDQXV#ODWHVWRHH

    2h/$7(672

    T E E M E P A R I M A P AK K U M I S E !

    tel 489 0696, 506 9966

    faks 489 0697

    priimo.mets@priimo.ee

    O Priimo Mets ostab metsakinnistuid(pakkuda vib ka hpotee

    giga

    koormatud kinnistuid)

    Kasesaepaku ost,

    hind 54,5 ja 57,5 /tm.

  • METSALEHT Nr 3 (134) 31. mrts 2011 P E V A K A J A 3

    Tartlaste metsan-dusliku histegevuse konverentsil 15. mrtsil selgus, et histud viks olla Eesti trump, aga nende areng sltub eelkige eestlaste tahtmistest.

    Maalikooli dotsent, Eestis his-tegevuse tuntud propageerija Jaan Leetsar on rkinud, kui-das selle valdkonna arenguks oleks vaja vhemalt 100 000 eestlase veendumust asja hea-duses. Kui meil oleks olemas tu-gev histute vrk, ei oleks riilm kasumit taotlevate firmade poo-le kiivas.

    Ent kui vaadata Eesti histe-gelise liidu esimehe, sisekaitse-akadeemia ppeju Paul Tam-merti skeemi ideaalsest majan-dusmudelist, jb histu isiku tegevusvabaduse ja inimkesk-suse rmisesse ristumiskohta, mis thendab, et vgisi pole vi-malik siin midagi teha.

    Oma rikkus endale

    Jutt kib histutest, mis koo-peratiivi vormis tegelevad ri-ga. Eesti metsahistutest suu-rem osa tegutseb praegu mitte-tulundushingutena, mis Paul Tammerti skeemil on teises ser-vas, riigi kui organisatsiooni kl-je all.

    Mittetulundushing ei tohi-gi oma eesmrgiks majandus-likku tulu seada, aga tulundus-histule, mis tegutseb oma liik-mete majanduslikes huvides, on see philine.

    Riigi teeb histuline tege-vus tugevamaks sellega, et loo-dav rikkus jb Eestisse Eesti ini-meste ktte, kusjuures ei rikas-tuta teiste arvel. Rikkused jagu-nevad esmajoones histuid loo-nud inimeste vahel ega koon-

    du ettevtteid loonud kapita-liomanike ktte, mrkis Tam-mert.

    Mida monopoolsemad on fir-mad, seda enam nad dikteeri-vad turul toimuvat ka hinda-sid. histuline tegevus tasakaa-lustaks diktaati. Vikesed toot-jad panevad seljad kokku ja as-tuvad turgu valitseva kapita-li vastu he isikuna, histuna, kirjeldas Tammert.

    Kahe vahel

    Oleme histute mttes kahe eri-neva riigi vahel mlemast