Metsandusleht | kevad 2013

  • Published on
    29-Mar-2016

  • View
    221

  • Download
    7

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Metsandusleht | kevad 2013

Transcript

  • MRTS 2013

    Reklaamlehe tootis Eesti Pevalehe AS teema- ja erilehtede osakond | Projektijuht: Eigo Kaljurand, tel 680 4603 | eigo.kaljurand@lehed.eeToimataja: Kristiina Viiron, tel 680 4567 | kristiina.viiron@epl.ee

    Ideaalne saag kergemateks tdeks nii aias kui metsas! See hobikasutamiseks valmistatud saag on kerge kaaluga, teda on lihtne ksitseda ja ta on varustatud Easy Start ssteemiga. Lati pikkus: 14/35 cm 32 cm3 / 1,35 kW / 4,3 kg Vga mugav vtmeta ketipingutus ja ketivahetus.

    Makita uue plvkonna mootorsaagide omadused:EasyStart - Vedruga starter koos optimaalse mootorijuhtimisega sae likergeks kivitamiseks.

    Touch&Stop - Kik-hes-lliti (kivitus, seiskamine, poolgaas, huklapp).

    Primer pump sae kiireks kivitamiseks.MPI (Memory Power Ignition) - alati igeaegne, litpne ja tugev sde.CAT - Katalsaatoriga mudelite heitgaasid on madalamad seaduses ettenhtud normidest.

    Suureprane saag kttepuude likamiseks! likerge kivituse, krgete ohutusnuetele ja mugavusfunktsioonidega varustatud mootorsaag on soodsas hinnaklassis! Lati pikkus: 14/35 cm 35 cm3 / 1,7 kW / 4,4 kg

    Talunikusaag - sobib puude langetamiseks, laasimiseks, kttepuude likamiseks ja jrkamiseks. Magneesiumsulamist korpus on kerge ja vastupidav. Lati pikkus: 15/38 cm 42,4 cm3 / 2,2 kW / 4,9 kg

    Profi saag - ideaalne saag langetamiseks ja palgilikuseks. Thusam jahutus. Lati pikkus: 15/38 cm 50 cm3 / 2,8 kW / 5,4 kg

    EA3201S35A

    EA3500S35B

    EA4300F38C

    EA5000P38D

    MAKITA aia- ja metsatehnika saadaval hstivarustatud ehitus- ja metsakauplustes!Ksi Makita tooteid edasimjatelt. Lisainfo: www.makita.ee

    CATCatalytic Converter

    CATCatalytic Converter

    CATCatalytic Converter

    CATCatalytic Converter

    Easy Start

    ssteemigavarustatud saagi onvga kerge kivitada!

  • Ostame:kasvava metsa raieigust

    metsakinnistuid

    metsamaterjali

    Raieiguste ostmisel raha ktte enne lesttamisega alustamist.

    Pakume metsa lesttamist kompleksteenusena.

    Teostame vsaraiet ning kraavide puhastamist giljotiini abil.

    Renlog Eesti O Argo Teral, ostujuht

    tel 517 4303 argo@renlog.ee www.renlog.ee

  • 3Praegu kehtiva seaduse kohaselt on maaomaniku igusteks keelata oma kinnisasjal jahipidamine ning jahitunnistuse olemasolul pidada jahti vikeulukitele, kui temale kuuluva kinnistu suurus on vhe-malt 20 hektarit.

    Uue jahiseaduse eelnu koha-selt vib maaomanik endiselt oma maal jahipidamise keelata, kuid ta vib jahipiirkonna kasutajale seada ka tingimusi: niteks, millal tohib jahti pidada, kas ja kuidas talle jahi-pidamisest teatatakse, kuidas ja mil mral ja tingimustel hvita-takse jahilooma (pdra, kitse, hirve) tekitatud kahju jms.

    Kik niisugused tingimused pannakse eelduste kohaselt kirja jahipiirkonna ja omaniku vahelises lepingus, mille slmimine seadus-eelnu kohaselt on jahipiirkonna kasutaja jaoks kohustuslik.

    Samal ajal jtab seadus vima-luse jahipiirkonna kasutajale pidada jahti ka maaomanikuga kokku leppimata, seda juhul, kui

    Mida on uuest jahiseadusest oodata maaomanikul

    maaomand on thistamata. Sar-nane kord on ka kehtivas seaduses.

    AinulT oksAPuudKui maaomanikel ja jahipiirkonna kasutajal ei nnestu mingil phju-sel slmida kokkulepet uluksra-liste tekitatud kahju hvitamiseks, neb seadus ette mehhanismi kah-jude osaliseks hvitamiseks maa-omanikele. Kahjude hvitamise kohustus tekib jahipiirkonna kasu-tajal aga alles siis, kui maaomanik lubab oma kinnisasjal jahipidamist.

    Samuti on eelnuga stestatud piirmrad, millest suurem kahju kuulub hvitamisele. Pllul peab kahjustatud ala olema suurem kui 100 m2. Metsamaal on see seotud tervete okaspuude arvuga hektari kohta, olenemata sellest, kas samal ala kasvab ka teisi kasvuko-hale sobivaid puuliike (nt segapuis-tud). Hvitatakse ainult okaspuu-dele tekitatud kahju.

    100-eurone hvitis rakendub siis, kui maa- vi pllukultuurioma-nik on esitanud enne vegetatsioo-niperioodi ulukikahjude enneta-mise teatise ja juhul kui jahimaa kasutaja ei ole suutnud neid kahju-sid ennetada, tleb riigikogu kesk-konnakomisjoni jahiseaduse eel-nu menetlemise eest vastutavaks riigikogulaseks nimetatud Kalle Palling.

    Seaduseeelnus seisab ka, et maaomaniku kohustuseks on igal aastal teavitada jahipiirkonna kasutajat ohustatud objektidest ning omalt poolt rakendatud vi planeeritud kaitseabinudest. See vimaldab jahimeestel vastavalt tegutseda, et suuremaid kahjusid ra hoida.

    Pllukultuuridele tekitatud kahjude hvitamises niisugust selektsiooni nagu metsakultuu-ride puhul tehtud ei ole, osutab Palling. On teada, et noor leht-

    puu on niteks kitse ja pdra maiuspala, aga selle kahjusid sea-duse kohaselt ei hvitata. Samas on niteks kmned metssea maiuspala, mille kahjusid uue jahiseaduse jrgi asutakse hvi-tama, selgitab Palling.

    ET slmiTAks lEPingudNimetatud 100-eurone hvitis-summa on phjustanud maaoma-nike seas palju nrdimust, kuid tenoliselt jb see muutmata ning rakendub eelnus toodud kujul. Keskkonnaministeeriumi metsanduse- ja jahinduse nu-niku Tnu Traksi snul jb see nii, et soodustada lepingute sl-mimist. Nimetatud 100-eurose hvitise taotlemise igus raken-dub alles siis, kui maaomanikul ja jahipidajatel on leping on jnud slmimata. Osa kulusid jb seega maaomaniku kanda, osa tuleb jahimehel maksta, mrgib

    Fotod: Sven Arbet

    Uus jahiseadus pidanuks plaanide kohaselt olema justunud, ent vaidluste tttu on selle vastuvt-mine toppama jnud. Siiski on seadus judnud teise lugemiseni ning tenoliselt on oodata ka muudatusi. Vrreldes vana seadusega saab maaoma-nik senisest rohkem vi-malusi jahipidamises kaasarkimiseks.

    takse eelnukohaselt siis, kui sel-les saavad kokkuleppele maa-omanikud, kelle valduses on vhemalt 2/3 jahipiirkonna pind-alast. Kokkulepe tuleb vormistada hise taotlusena. Nimetatud sea-dusepunktis on tehtud ettepanek, et jahimaa kasutaja vljavaheta-miseks oleks tarvis nii 51% maa-omanike (pindalaphiselt) kui ka 51% maaomanike (omandi arvu phiselt) nusolekut. Pallingu snul tenoliselt nii see ka sea-duses rakendub.

    Eelnu kohaselt tekib maa-omanikel edaspidi ka vimalus kaasa rkida jahipiirkonna kasu-taja valimisel. Kui jahipiirkond jb vabaks, on sealsetel maa-omanikel jahipiirkonna kasutami-seks eelisigus, selgitab Traks.

    Uue seadusega tekib maaoma-nikul igus korraldada oma maal vikeulukijahti kinnistu suurusest sltumata, st igust pidada jahti ise vi lubada jahipidamist sellest huvitatud isikutel. Eelkige on suunatud see koprakahjustuste ra hoidmiseks.

    AS Lemeks Viljandi tel 509 7715 AS Lemeks Plva tel 799 1474AS Lemeks Vru tel 782 1736AS Lemeks Valga tel 764 2278AS Lemeks Tartu tel 730 7907AS Lemeks Jgeva tel 504 3611www.lemeks.ee

    OSTAME METSAMATERJALI KASVAVAT METSA METSAMAAD

    20 A

    ASTAT USALDUSVRSUST

    krisTiinA Viiron Traks, krvutades seadus eelnud praegu kehtiva jahiseadusega. Tna kehtiva seaduse alusel ei saa jahimehel kompenseerimise kohustust tekkida ja ta pole lepingu slmimisest huvitatud. Kui jahimees peaks aga igal juhul kik metsa- vi pllukahjud maa-omanikule kompenseerima, kaob maaomanikul huvi lepingu slmi-mise vastu. Seega on kogu vrdle-misi keerukas ja mlemale osa-poolele tlikas osalise kompen-seerimise regulatsioon seadu-sesse kirjutatud eesmrgiga soo-dustada lepingute slmimist, phjendab Traks, miks rakendub hvitise mehhanism just niisugu-sel moel. Kui aga tepoolest piir-konna kasutaja ei soovi slmida lepinguid ja maaomanikke ei rahulda ka see osaline kompen-seerimine, algatavad nad kasutaja vljavahetamise, lootes, et jrg-mine kasutaja on vastutustundli-kum vi taotlevad ise selle jahi-piirkonna kasutusigust.

    igus senise jahipiirkonna kasutusigus lpetada saavuta-

    Vrreldes vana seadusega saab maaomanik senisest rohkem vimalusi

    jahipidamises kaasarkimiseks.

  • 4Kotkas ei ksi pesa ehitamiseks metsa-omanikult luba

    *OGPUFMFGPOJMXXXIBOTBNFUTFF

    0TUBNFLBTWBWBUNFUTBNFUTBLJOOJTUVJEKBNFUTBNBUFSKBMJ

    .FUTBMFTUUBNJOFKBUSBOTQPSU

    .FUTBJTUVUBNJOF

    OSTAME

    kasvavat metsa metsa- ja pllukinnistuid raieigust

    Heametsaomanik!

    Heametsaomanik!

    OSTAME : kasvava metsa raieigust metsamaterjaliPAKUME :head hinda ning kvaliteetset metsa lesttamise ja transpordi teenust

    OSTAME :

    OSTAME :

    PAKUME :

    OSTAME : metsakinnistuid

    Margus Ritson, tel 503 0618 margus@artiston.ee

    Taavi Saar, tel 508 9955 taavi@artiston.ee

    Tunnen oma metsi pris hsti, sest olen need risti-piki aastate jooksul lbi kinud. tleksin, et igal ruutmeetril on mitu minu jala-jlge, tleb Vndra valla Kobra Jri talu perenaine, metsaomanik Leili Mihkelson. Seeprast teab ta oma metsas kasvavaid taimi, seeni, samblaid, kollasid, samuti kaitsealuseid kpalisi, millest kski ei kuulu kll I kaitsekategooriasse, kuid vrivad samuti silitamist. Tema metsas on ka kaitsealuseid knnapuid, vanal haavatvel kas-vavat sulgjat hikut, erinevate rh-nide elupaiku, nende hulgas ka valgeselg-kirjurhni omi, samuti

    Tulundusmetsas asuvate I kaitsekategooria liikide psielupaikade eest metsaomanikule hvitist ei maksta, ehkki metsa-omanikule kehtivad majandamisel ranged piirangud.

    signE kAlbErg pesitsesid edukalt ta metsas hnd-kakud. Kaks pesa kuuluvad hiirevi-udele.

    Aga kige mrkimisvrsemad on I kaitsekategooriasse kuuluvad vike-konnakotkad, kelle pesad on kahel erineval kinnistul.

    koTkAPEsA on mETsA uhkusMihkelsoni snul kehtib mlemas konnakotkaste elupaigas juba ligi kmme aastat range kaitsereiim. Pesade mber 100 m raadiuses on igasugune metsat keelatud ning kumbki sihtkaitsevnd hlmab umbes 3 ha suuruse ala. Moodus-tatud, kuid seni keskkonnaminis-teeriumis kinnitamata on ht pesa mbritsev psielupaik, mis koos-neks rangelt kaitstavast sihtkaitse-vndist ja leebema reiimiga pii-ranguvndist. Psielupaiga kinni-tamisega jks sihtkaitsevndisse vana mets, kuid kotkapesa l