Müürileht 11 / Festivalide eri

  • Published on
    27-Mar-2016

  • View
    233

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Maailma ja Tartu kultuurilehe Mrileht 11 number toob paberile sgisesed Tartu kultuurifestivalid ja muudki.

Transcript

<ul><li><p>11 : Festivali eri</p><p>Kolleegium: Kaisa eiche, Pim Kama, margus Kiis, maarja mnd, martin oja, Kristina Paju, ivar Pllu, joonas sildre, helen tammeme, gregor taul, sven vabar, berK vaher :; Kujundaja: madis Katz :; vljaandja: mt genialistide Klubi : www.genKlubi.ee/muurileht :; toetajad: tartu linn, tartu KultuurKaPital :; trKK: Printall :; triaa: 2000 :; tasuta! </p><p>:::::::::::::::::: tartu ja maailma Kultuurileht :; heteistKmnes number : Festivali eri ::::::::::::::::::::::::</p><p>MRILEHT</p></li><li><p>2 :::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::: mrileht : heteistKmnes number : Festivali eri :::::::::::::::::::::::</p><p>Anna end levitajana les!</p><p>Mrileht on avatud kaasautorlusele!</p><p>Tahad mrilehes reklaami teha?Vta toimetusega hendust: myyrileht@genklubi.ee</p><p>VIGADE PARANDUS: </p><p>Eelmises numbris Kirjanike muuseumi muljete seas ilmunud Latifundium po-licarpus ehk teekond latifundiumist la-tifundiumisse autoriks on Chaneldyor mitte Martiini Teekann. Vabandame eksituse prast.</p><p>Liisa Kruusmgi on noor kunstnik, kes oran liiliakimp hes ning lputunnistus teises kes eKaga lpparve tegi. aga ainult selleks, et uuesti tagasi tulla. seekord siis joo-nistama, magistrantuuri. muidu on ta tore tdruk, kes jooni ja vrve taltsutades hullumeelseid kujutluspilte loob- koertest kasvavad vlja kitarrid, kitarrid sulavad koerteks. ja koerad on suured. tihti me ei mrkagi une ja prismaailma hkrna eraldusjoont.Kesolevas numbris illustreeris liisa hiri mripeal teks-tiloomingut ning joonistas esikaane.</p><p>liisakruusmagi.weebly.com</p><p>.Kaasautorid:</p><p>Madis Kolk on teatrikriitik ja ajakirja teater. muusika. Kino peatoimetaja. lpetanud tartu likooli teatritea-duse erialal. bakalaureuset ksitles jerzy grotowskit, magistrit postmodernismijrgset teatrit. petab teatri-ajalugu tallinna likoolis, eesti Kunstiakadeemias ja emta lavakunstikoolis. olnud ka 2001. aasta draamafestivali kuraator. Kuulub lisaks eesti teatri Festivali loomenu-kogule ka tallinn treff Festivali ja eesti raadioteatri loo-menukogudesse. toimetanud mitmel aastal kogumikku teatrielu ning olnud eesti teatri aastaauhindade rii liige.tnavuse draama festivali kuraatorina kirjutas madis kuraatorifestivali phimtetest.</p><p>Hbe Ilus pib tartus kolmandal kursusel kirjandust ning laulab segakooris huiK!. vljaspool seda tegeleb eakohaselt jrjepideva otsimisega.mrilehe kesolevas numbris avaldasime mned hbe luuletused.</p><p>Hiri Mripeal armastab tartut, kohvikuid, kirjutada ja inimesi (jlgida). Kirjutab inimestest ja hetkedest (ni-dendeid). nii ongi, et ongi nii. </p><p>Hedi-Liis Toome on ppinud tartu likoolis nii sotsilo-loogiat kui teatriteadust, millest viimane on olnud sda-melhedasem. 2005. aastal sattus eesti teatri Festivali juurde vabatahtlikuks. viimastel aastatel on draamat korraldades tegelenud juba sellega, et ka teistest riiki-dest prit teatrid vi trupid eestisse juaksid ning neil kik hsti sujuks. iraanist tulev teater on eksootiline selle peale helistab isegi Kaitsepolitsei.hedi-liis kutsus nad ka teatrisse.Kesolevasse numbrisse tegi hedi-liis intervjuu iraani lavastaja homayun ghanizadehiga.</p><p>Penny Lane alias inga nlvak on ansambli honey Poweri bassiliinide ja eesti (ja mitte ainult eesti) alternatiivmuu-sika levaadete autor. meeldib, kui peetakse viisi ja kan-takse gedaid rivaid. ja kui bndis on naisi ka. teab, mis moodi neb vlja raadiot, veebitoimetamine mtv-s ja riidebisnes Faktorys. oma ngemust muusikast avaldab erinevates vljaannetes, seekord mrilehes kuid eelki-ge isiklikus blogis Penny lane.</p><p>www.penny-l.blogspot.com</p></li><li><p>:::::::::::::::::: mrileht : heteistKmnes number : Festivali eri ::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::: 3</p><p>Puhanult ja ootusrevalt</p><p>ma loodan, et olete mda saatnud sama kirgastava suve kui mina ja, et sellesse on mahtunud piisavalt muretuid minnalaskmisi, paduvihmaseid suplusi, kirevaid festivali elamusi, inspireerivaid tutvusi ja id vanadest spradest lerahvastatud telkides. jagunud aega perele, olete saa-nud tunda talu romantika hngu ja thesajustel htutel rnnanud raamaturidadel.</p><p>sgise saabumine toob kaasa aga uued tuuled ja nen-dega saabuvad omad vlud.</p><p>uue hooaja ootusrevuses on hus srisemas elektrit ning tartu on hakkanud jlle vaikselt oma linna staatu-sele vriliselt kihama ktte on judnud igasgisene uute ngude laviin. tartu vtab tnavu nii oma vanad kui uued elanikud vastu erakordselt tiheda kultuuriprogram-miga. seetttu tituleerisime mrilehe kesoleva numbri festivalide erinumbriks ja katsusime esile tsta kik mr-kimisvrsemad sndmused, mis meid tartus septemb-rikuus ees ootavad.</p><p>igal endast lugupidaval melomaanil oleks patt jtta vahe-le 1.-4. septembril aset leidva eclectica festivali avaritus, mille peaesinejaks on soome pritolu berliinis tegutsev vladislav delay, kelle tegemistega saab kesolevas numb-ris Penny lane vahendusel lhemalt tutvust teha (lk10).</p><p>tartu kunstielule lkkab sgistuule tiibadesse tartu Kunstikuu (lk4-5) ja 2.-11.septembril Kunstnike majas aset leidev artishoki biennaal (lk8-9).</p><p>vikese krvalpikena tutvustab Kaspars groshevs 2.-5.septembril riias aset leidvat rahvusvahelist video-kunsti festivali waterpieces (lk7).</p><p>draamafestival toob teieni madis Kolki valiku lavas-tustest, mida vib nimetada mndusteta teatriks. Kuraatorfestivali phimttete le mtiskleb Kolk ka mrilehe kesolevas numbris (lk14-15).</p><p>samuti avaldame lhikese intervjuu iraani lavasta-ja homayun ghanizadehiga (lk16), kes on etenduse-ga caligula tnavuse vlisklalisena draama festivali programmis.</p><p>tuleb sisutihe ja elamuste rohke sgis - ma loodan, et sbrad, kes on mujal leiavad aega, et tulla klla.</p><p>nagu nha, otsustasime mrilehele ka natukene vr-vi lisada. sgisel lhevad lehed vrviliseks ja mrileht ei tahtnud ka valitsevatest trendidest maha jda. lehe kirevusele aitas kaasa ka liisa Kruusimgi, kelle illust-ratsioonid ilmestavad lehe esikaant ning hiri mripeal tekstiloomet (lk20-21).</p><p>laske ka iseend sgise kirevusest kaasa kanda ning nau-tige uusi alguseid ja vljakutseid. lubage endale tormi-tuulte ulguvate ballaadide saatel laisklemisi ja varahom-mikuselt uduvihmaseid kohvipause.</p><p>lpetuseks annan teile algavasse sgisesse kaasa oma armsa sbra kuldsed petussnad, juhuks kui teil peaks phe tulema seenele minna: selleks, et leida kukeseent, tuleb melda nagu kukeseen.</p><p>Helen Tammeme.</p><p>.ned mind kikides vrvides</p><p>teesklen igapevastletades sinuga sirgjooneliselt kihavaid tnavaid</p><p>su silmile on seotud seilset armastust pleb seljal ja kaelalkindlasti armideks</p><p>loodan mduvate pilkudest mistmist</p><p>siiski suudad ainult sina seotud silmadeprdumatu tajuravimatu loomugavras</p><p>vales linnas, sobimatult ajalahhetab htusse suunata ristmtteid</p><p>milleks vedada nii tiuslikku ringi mber teisekoomale tmmata ht lpmatust teisegakarta iseenese varjukes mletab ehk selgemini kuidasvalikuid puhastel ktel ritta seadsid</p><p>rivitult! - ksib keegiaga ihuliikmed keelduvadsuu joonistub vraks ja</p><p>htusse ahhetab suunata ristmtteidvales linnas, sobimatul ajal</p><p>laup vastu ahjuked vastu ustselg vastu selgahk vastu mistustrht vastu igavest</p><p>vhesehaaval on pidetu veri tuksumas sdamestlbi mistuse</p><p>paljuhaaval on rmsamaidliikumas helendaval tnaval</p><p>ssed olidvarje juba vedeles knniteedelaeg oli seitsme paikukui naaberpingilt sdamlikult eldi:</p><p>ngin tulles silti -siin pargis on nutmine keelatud</p><p>Hbe Ilus</p></li><li><p>4 :::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::: mrileht : heteistKmnes number : Festivali eri :::::::::::::::::::::::</p><p>aastail 2004-2009 figureeris tartu festivali kalendris veeb-ruari kuul ritus nimega tartu Kunstikuu. 2010. aastal ji see aga ra. Kunstikuu kriisi phjuseid ja tagamaid avavad ning tartu uut kaasaegse kunsti festivali art ist KuKu nu ut tutvustavad viimase Kunstikuu peakorraldaja Kaisa eiche ja rael artel, ksimusi esitas indrek grigor.</p><p>Indrek Grigor: 2009. aasta Kunstikuu oli nii oma korraldus-likult kui sisuliselt tasemelt vhemalt sama krge kui eelmistel aastatel, aga siiski puhkes festivali jrel kriis, mis puudutas nii selle formaati kui toimumisaega. Kas sa, Kaisa palun vtaksid probleemid kokku.Kaisa Eiche: esiteks, igal aastal pidi uus korraldaja ppima </p><p>suurritust organiseerima ja seda oma igapevase phit krvalt. teiseks, festivali ettevalmistav protsess langes kok-ku julukuu ja aastavahetusega. ning kolmandaks, Kunstikuu ise langes aasta alguses kokku lipilaste eksamisessi ja sel-lele jrgneva vaheaja perioodiga likoolilinnas. need kolm olid vga nnetud asjaolud festivali korraldusliku poole pealt. lisaks ei olnud linnavolikogu festivali ettevalmistusperioodiks eelarvet veel kinnitatud.</p><p>tepoolest eksisteerib selline kultuuripoliitiline instrument, nagu festivalide kalender, mille jrgi jaotatakse aasta rituste vahel ra. jaanuar, veebruar olid 2004. aastal juhuslikult veel titmata, kuid talvisest hapukurgihooajast tingitud potentsi-aalselt suurem meediahuvi oli ainus pluss, mida selline ajas-tus pakkus. </p><p>Kik see kokku tekitas korraldajates segadust Kunstikuu eesmrgi suhtes - kas selleks on kunsti ja disaini populariseeri-mine hiskonnas vi pigem kultuuriaasta kalendri titmine? </p><p>Kige tipuks, vljas on ju talv! Kas keegi veel peale jskulptuuri meisterdaja valiks sellise aastaaja festivali korraldamiseks?</p><p>2009. aasta kevadel sai kokku vike marlaud, kuhu tuli ko-hale nii varasemaid Kunstikuu korraldajaid, kunstnikke ja lv kultuuriosakonna ametnikke ning kus rgiti asjast. valmis ka protokoll tdemaks, et reformid oleksid vajalikud, ent otse-seid lahendusi vlja siiski ei pakutud. </p><p>I. G.: milliseks te planeerite ajaliselt veebruarist septem-brisse nihkunud art ist KuKu nu uti sisulist palet?K. E.: alates eelmainitud protokollist on toimunud mtlemine </p><p>tulevikule suures plaanis ja tartus vimaliku kaasaegse kunsti festivali korraldamise strateegia vljattamine, mis vib-olla saab joone alla 2010. aasta art ist KuKu nu uti lpetava marlauaga. sel aastal on festivali eesmrgiks en-nekike pd leida hine keel korraldajate ja rahastajate va-hel ning leida kindlad koostpartnerid ja, kurat, panna see asi lpuks tle!</p><p>Programm on/ei ole sel korral tihe, aga see-eest on aus: kavas on ks rahvusvaheline nitus, ks rahvusvaheline kon-verents,tartu noore kunsti oksjon, ks marlaud ning ks trkis-kataloog. Rael Artel: mul on tegelikult vga hea meel, et Kaisa mind </p><p>endaga kampa kutsus ja et ma sattusin sellisesse korraldus-likku ja kontseptuaalsesse situatsiooni, kus ei olnudki mitte midagi ees ootamas. oli ainult see thi kest vi see nimi tartu Kunstikuu, mis ei sisaldanud eriti midagi. Puudusid traditsioo-nid ja sisu, oli vaid kalendrisse mrgitud aeg. otsustasime t-navust festivali kasutada kui vimalust avalikult ja avalikkust kaasates mber melda kogu festivali formaat. Kasutame festivali ennast kui vimalust konkreetsete reformide lbi viimiseks. mtlesime vga palju toimunud kunstikuude pea-le. mtlesime selle prandi mitu korda lbi, le ja mber ning leidsime lpuks, et see on kasutu, ning tstsime selle silma alt ra. nii et saabuv art ist KuKu nu ut on omamoodi reformi, transformatsiooni- vi arendusfaas, mis on mate-rialiseerunud tartu kunstipubliku jaoks kahes suuremas ja paaris viksemas rituses. </p><p>art ist KuKu nu uti keskseks ettevtmiseks sel aas-tal on publikatsioon, mida me ise nimetame tartu kaas-aegse kunsti skeene subjektiivseks uurimuseks ja lisadeks. oleme sellega ritanud pisut kaardistada seda keskkonda, milles me ttame, tartut oma potentsiaali ja nrkustega, oma tugevuste ja kompleksidega, oma energia ja eriprade-ga. trkisesse on kaasatud mitukmmend tartus tegutsevat kunstiprofessionaali, intelligenti, kultuurikorraldajat, ajakirja-nikku, poliitikut. me ritame laiendada seda horisonti, milles kunstist ldse melda hes endise ida-euroopa remaadel asuvas vikelinnas, milleks tartut kahtlemata vib pidada. </p><p>teine suurem ja nhtavam ritus, mille kaudu lbi melda meid mbritsev kontekst ja tulevikuvljavaated, on nitus pealkirjaga lisa 6: nhtamatu ke poliitika, kus kaasaeg-se kunsti vahenditega ritatakse reflekteerida ja lhemalt </p><p>analsida seda sotsiaalmajanduslikku situatsiooni, milles me kik, kaasa arvatud kunstnikkond, ttame. nitus moodus-tab meie subjektiivse uurimuse he osa sellest ka lisa 6 osa pealkirjas. teine pool, nhtamatu ke poliitika, vii-tab eelkige kultuuriproduktsiooni organiseerimisele turu-loogika jrgi, kuid vimaldab ka avaramaid konnotatsioone. nitusel lhenetakse sellele kigele loomulikult teatud (ene-se)iroonilise distantsiga.</p><p>vaataja ette on kaasaelamiseks ja -mtlemiseks nnes-tunud tuua nii mnigi vga terav teos ainult avamisel ja ainult he korra nitame briti kunstiku Phil collinsi videot dnya dinlemiyor (2005) seeriast the world wont listen. Y-galeriis on teiste hulgas vimalik osa saada niteks eelmi-sel veneetsia biennaalil isiknitusega serbia paviljonis esine-nud Katarina zdjelari tst vi legendaarset the road to tate modernist trgi kunstnikelt sener zmenilt ja erkan zgenilt. loomulikult on ka kodumaist vljas on kunstni-kerhmituste o visible solutions ja johnson&amp;johnson sna teravmeelsed installatsioonid. tiesti uue teose on nituse tarvis teinud Flo Kasearu.</p><p>lisaks neile kahele phiritusele toimub traditsiooniline per-formance rahvusvaheline konverents, teaduslik konverents, mida korraldavad erki luuk ja toomas thetloff ning koosts tartu loomemajandus keskusega toimub noore kunsti oks-jon. Festivali lpetab suuremat sorti marlaud, kus kohtuvad he laua taga tartu kunstiprofessionaalid, loojad ja poliiti-kud, et presenteerida seda, mida me oleme vlja melnud 2011 aastaks, ning arutada tartu potentsiaalide ja nende ka-sutamise le. K. E.: eesmrgiga fabritseerida uus protokoll.R. A.: ehk nagu loomemajanduse keeles eldakse: riplaani </p><p>presenteerimine investoritele...K. E.: ...kostmis, kontsadel ja vrske manikriga. </p><p>I. G.: raamatu sissejuhatuses, mida mul on olnud vimalus lugeda tlete, et ideaalis kujuneb vlja grupp x kelle koost loodate koondada hsti korraldatud intensiivseks ja sisukaks tervikuks. ma olen nus, et vga paljud asjad toimivad isiklike suhete baasil aga olen selle eesmrgi suhtes siiski pisut skep-tiline. ehk valgustaksite ikkagi, kuidas see toimima peaks?K. E.: vga lihtsalt: helistame indrek grigorile kui tartu </p><p>Kunstimaja galeristile ja teeme ettepaneku, lbimeldud ja kaalutud, presenteerime seda vimalikult sdavalt ja indrek grigor sb selle loodetavasti ra ning tleb: tiesti fantas-tiline! ma olen lahkelt nus kasutama kogu minu ksutuses ja varudes olevat, taskutes leiduvat ja koljusse mahtuvat res-surssi, et see teoks saaks.R. A.: me ei taha mitte lihtsalt taotleda nitusepindu ja mi-</p><p>dagi les riputada see ei ole koost! Koosts mtlevad inimesed koos midagi vlja, ttavad koos hise eesmrgi nimel ja leiavad lahendused tekkinud probleemidele. K.E.: mida rohkem nnestub ka institutsioon panna suhes-</p><p>ART IST KUKU NU UT 2010</p><p>tuma eelseisva projektiga seal ttavate isikute tasandil, seda edukamaks ettevtmine kujuneb...</p></li></ul>