MÜÜRILEHT 14 : kevad 2011

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Müürilehe neljateistkümnes number

Text of MÜÜRILEHT 14 : kevad 2011

  • 14 : KEVAD

    tArtu jA mAAilmA KultuurilEht NEljAtEiStKmNES NumbEr : KEVAD 2011 KollEEgium: KAiSA EichE, iNDrEK grigor, Pim KAmA, mArguS KiiS, mArtiN ojA, jooNAS SilDrE, KriStiNA PAju, hElEN tAmmEmE, SVEN VAbAr, bErK VAhEr, KEiu Virro :; VljAANDjA: mt tArtu KultuuritEhAS :;

    toEtAjAD: tArtu liNN, tArtu KultuurKAPitAl, EESti KultuurKAPitAl:; trKK: PriNtAll :; tirAA: 4000 :; tASutA!

  • 2 : NEljAtEiStKmNES NumbEr : KEVAD 2011

    Andres Kauts katsub teha nii, et Athenast saaks tartu pris oma art-house kino. Koolis pib robootikat ning kui vhegi vimalust antakse, haarab seljakoti, et kia maailmas seiklemas.

    Kaasautorid:

    Leene Korp on tartus ppinud semiootikat ja rpinas maastikuehitust. hetkel ttab Athena kinos asjapulgana, jlgub vsa vahel ja teeb pilti.Andres ja Leene soovitavad Mrilehe lugejatele filme, mille nimel tulevatel kuudel kinno tasub minna (lk 28).

    Celer Tambre on t semiootika- ja kultuuriteooriate rebane. Videtavalt spiigib ta estonglishit fluentlilt. Imagine a motivator with a picture of hands on a computer keyboard and the caption reads: Your relationship with your keyboard is a beautiful thing. Ning veel midagi kvaasi-, pseudo- ja metadiipi. Celer kontributeerib kesoleva lehe plaadiarvustuste rubriiki (lk 10).

    Eik Hermann on ppinud Eesti humanitaarinstituudis filosoofiat, sdamelhedasemad on kaanonist vlja jnud vi sinna halvasti sobituvad tegelased. Praegu tegeleb ta Eesti Kunstiakadeemias ja tallinna likoolis filosoofia petamisega ning igasugu muude ettejuhtuvate tegevustega, mis petamishobi rahastada aitavad. Vahetevahel ka kirjutab.Eik Hermann tlkis Deleuze'i Vahendajad, mille kesolevas numbris avaldame (lk 3134).

    Sander Hiire on vabakutseline fotograaf ja pib bFmis operaatoriks. Viimast ndalat on tal tartus, Athena keskuses ka leval fotonitus Andalee! ehk Nomaadide ratsaretk mehhikos. / www.semiluuto.orgEvert ja Sander kisid fotokaameraga sndmustel emotsioone pdmas, mille kirev seltskond on dokumenteeritud lehekljel 4.

    Lauri Eltermaa vahetas tallinna tartu vastu. maalipingud arhitektuuri vastu. talve kevade vastu. / www.kauss.eeLauri kis Noor-Eesti Loomekeskuses vaatamas arhitektuurinitust Moodne puitarhitektuur Austriast ning jagab selle kohta muljeid lehekljel 13.

    Maarja Prtna pib tartu likoolis maailmakirjanduse erialal. Vabal ajal vaatab ringi.Maarja luulelooming krvalleheklje luulerubriigist.

    Mari-Liis rebane pib EKAs animareissriks, kirjutab aeg-ajalt muusika- ja filmikriitikat, lb kaasa erinevates muusikaprojektides nu-popist ja fankist kuni uneleva shuugeizini ja vastutab animafestivali Animated Dreams tnavuse programmivaliku eest.

    Gerhard Lock on Eestis elav muusikateadlane, -kriitik, helilooja ja korraldaja. ta on ppinud viiulit ja muusikateadust Weimaris, leipzigis ning Eesti muusika- ja teatriakadeemias. on EmtAs muusikateaduse doktorant ja tls muusikateaduse lektor. teeb kaastd ajakirjadele teater.muusika.Kino, muusika ja Sirp; on veebipeviku Eesti muusikaarvustaja asutaja. tegeleb 20.21. sajandi ja eesti ndismuusika ning muusika ja teiste kunstialade seoste uurimisega. heliloojana rakendab elektroakustilisi ja multimediaalseid vimalusi, kompab kontsertsituatsioonide piire ning leiab inspiratsiooni teistest kunstiliikidest, sh video, performants, tants. Korraldab kriitikateemalisi ritusi muusikakriitika luubi all ja konkurssi Noorte kriitikute luubi all. / www.schoenberg.ee/members_gerhardlock.html, www.emic.ee/helilooja/gerhardlock

    Marje Ingel on lpetanud georg otsa nimelise tallinna muusikakooli pop-jazz laulu erialal ja tallinna likooli infoteaduse erialal. on avaldanud luulekogu Sulg ja kuulub kirjandusrhmitusse Purpurmust org. on kirjutanud ka muusikaarvustusi jazzkaare veebivljaandele ja ajakirjale muusika. muusikaosakonna veebipeviku asutaja, peatoimetaja ja ks phiautoritest (loe: www.keskraamatukogu.ee/muusika/blog). Selle esindajana kuulub muusikakriitika luubi all toimkonda ja kriitikakonkursi Noorte kriitikute luubi all korraldajate hulka.Mari-Liis, Gerhard ja Marje hiselt veetava projekti Luubi all raames seame aastaks sisse omaette rubriigi noorte kriitikute tekstide avaldamiseks (lk 14).

    Martin Tnts on vrdlemisi tuntud kui eesrindlik graafik ja tubli joonistaja. Kuigi vrdlemise tulemused vivad ohtralt varieeruda, olenevalt millega keegi vrdleb.Martini koomiksikunsti leiate lehe tagakaanelt.

    Evert Palmets ammutab positiivset energiat peamiselt muusikaritustelt, mnikord teeb pilte.

    Esikaanefoto: Gerald Jenkins

    Kairi Lentsius pib tekstiilikunsti ja ajalugu. Kairi vaimustub disainist, armastab moodi, naudib esteetikat, otsib klassikat, hindab phendumist ning vrtustab kvaliteeti. Mood-Performance-Tantsu korraldajatena avavad Reela ja Kairi

    rituse telgitaguseid (lk 1819).

    Piret Karro pib tartu likoolis abstraktsiooniteadust. Varem elas hiinalinnas, juhendas niteringi ja kis kaklus-trennis, nd elab Narva mnt hisurkas, korraldab loengu-sarja Semiosalong ja teeb kunsti. missioon on psta tartu konnatiiklusest.Piret karro lahkab kesolevas lehenumbris performance-kunsti

    (lk. 23).

    Tiiu Laks ppis tartu likoolis ajakirjandust ja kuulas salaja pealt kmneid teatriteaduse aineid. Prast Eesti Pevalehe teatriajakirjaniku koha pealt lahkumist saab ta taas vabalt eelistada elamust analsile. ja linnud laulgu!Pab Mrilehe teatrikriitika eksperimendis olla ideaalne kriitik

    (lk. 24-25)

    Migel Morales kuidas on vimalik, et oma subkultuuris elanud inimene Narvast tuleb tartusse ja kujuneb kohe omameheks VimAtu! tartus on kik teine, inimesed teistsuguste tujude ja vrtustega, aga see on hea uus vljakutse ja energia! Kihvt oleks olla praegu Kuubal vi Slovakkias, aga migelil on siin Eestis oma missioon lputult jalutada, naeratada ja elutervet vibratsiooni luua! migel on uEbANDA community esindaja ja Art ro-ro saadik! /http://uebanda.blogspot.com, http://artroro.eeMigel tutvustab Mrilehe lugejatele Narva kultuuriklubi Ro-Ro'd ja selle tegemisi (lk 89).

    Reela Nigul omandab teadmisi tartu Krgemas Kunstikoolis tekstiili vallas ning hetkel on svenenud kudumite vrratusse maailma

  • luu

    lEtu

    S

    : 3

    2008. aasta suvel avas ks seltskond tartu vanas pr-mivabrikus Kultuuritehase, mis esindas kuni 2010. aasta suveni tartu progressiivseid ja alternatiivseid laguneva maja kiuste toimusid seal erinevad kontserdid ja ritu-sed, majas olid avatud stuudiod ja ateljeed. Prmivabrik andis peavarju kirevale seltskonnale, kes nii mnelgi kor-ral muidu rahuliku Emaje lainetama pani.

    ma ei saa siinkohal mainimata jtta niteks EKSPi festi-vali Pkapikk jookseb vastu hekki, mis leidis aset Kiwa atekas 0-protseduuride kabinet, kus chaneldior, jaan lsi jpt lpmatust analsisid vi ega ma nii tpselt enam ei mletagi, minu pkapikud olid ammu hekis see kiskus endaga nii meeletult kaasa. Vi siis kes ei mletaks tossuseid vabrikuhtuid, mida Karla, Peeter ja madis, suurlinnade sra kuskil pues tuksumas, kus-tumatu entusiasmiga vedasid need olid peod, kus inimesed tantsisid end ennastunustavalt jrgmise peva prastlunasse; kige magusam selle juures oli siiras eu-fooria, mille jaoks ei linud vaja vikest sinist pilli see tuli sdamest. hele Vastikule Diskole oli millegiprast Vanemuise rekvisiidilaost kohale veetud kolmemeetri-ne penoplastist kass kuidas see sinna kohale jalutas, seda ma ei tea.

    meenutan talguid, kus akadeemikud oma khnadele kehadele kangelaslikke muskleid kasvatasid ja higiste-na malmradiaatoreid mda treppe les-alla vedasid; kus urmo mets ja toomas thetloff mitu peva midagi mtsid ja arvutasid ja lpuks massiivse puidust pingi valmis saagisid (mis ndseks genialistide klubis istub); maastikuarhitektide vilka tegevuse tagajrjel haljastati vabriku asfalteeritud hoov, kus suvehtuti autopesula jmmide lakkamatu reivi taustal mnus aega surnuks la oli; ja kik need uimased prastlunad rattatkoja trepil, jlgides, kuidas tuuli kruvikeerajate ja mutrivt-metega muudkui uusi rattaid kokku kruvis; vi siis see gregori tiesti lollakas mte teha tasuta asjade pood, kust me uksel luuaga mberkaudseid mustlasi olime sunnitud trjuma minul isiklikult peaks veel vhemalt viis aastat kestma igavene needus. hk oli prmihallitu-sest ja joovastusest paks ma olen hakanud tagantjrgi mtlema, et kik see hallitus, mida me seal igapevaselt endale ninasrmetest sisse hingasime, oligi suureks m-jutajaks kogu sellele illusioonile, mis sealse atmosfri li.

    Aga klm oli ja natuke niiske ja ebamugav mingi hetk hakkas see hmane tolmukiht varjutama kiki tegemisi ja eks mnele puges see prmiseen natukene naha alla ka.

    Prmivabrik hallitab edasi ja ootab oma kaubamaja- vi hotelliprojekteeringut, aga Kultuuritehas ei kadunud iseenesest kuhugi see on alles ja omandanud oma mittemateriaalse vormi lbi inimeste, keda see hendab, nende histe ideede ning energia kaudu, mis alles jid, aga vahepeal oma vormi vahetasid. tartu Kultuuritehas jtkab tnavu kevadest tegutsemist, pakkudes platvormi erinevatele artistidele ja ettevtmistele ning koordinee-rides mitmeid uusi algatusi sealhulgas hakkab alates kesolevast numbrist mrilehte vlja andma senise genialistide Klubi asemel tartu Kultuuritehas. Sellega seoses tahame eriti tnada ivarit, maarjat ja Allanit, kelle kaasabita poleks mrileht see, mis ta on, ning soovime neile jtkuvat jaksu Klubi ja teatri tegemistes, millega me nii ehk naa ka edaspidi klg klje krval eda-si tegutseme. tartu Kultuuritehas aga paneb jlle liinid jooksma jme ootama.

    Helen Tammeme

    uupise majade vahel on jahe ja tuulinepuud on veel raaguskui viimati siin kisinsadas vihmavlikohvikei olnud veel suletudjgi ei olnud veel js

    noor miosz kirjutas siin kolmekmnendatel luuletusiaga see oli enne sda ja pagulasaastaidja Varssavisse kolimist

    majad tee res lagunevaduupis kulgeb omasoodukasvab meid vaadates rohtulaseb vajuda raalla je rde viivatel trepiastmetel

    me ronime mest lesvi sidame liftiga tornitahame teada saadamis tunn