MÜÜRILEHT 15 : SUVI 2011

  • Published on
    09-Mar-2016

  • View
    242

  • Download
    6

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Tartu ja maailma kultuurileht

Transcript

<ul><li><p>15 : SUVI</p><p>tartU ja maaIlma kUltUUrIleht VIIeteIStkmneS nUmber : SUVI 2011 kolleegIUm: kaISa eIche, Indrek grIgor, PIm kama, margUS kIIS, martIn oja, joonaS SIldre, krIStIna PajU, helen tammeme, anna-lIISa Unt, SVen Vabar, berk Vaher, keIU VIrro :; Vljaandja: mt tartU kUltUUrItehaS :; </p><p>toetajad: tartU lInn, tartU kUltUUrkaPItal, eeStI kUltUUrkaPItal:; trkk: PrIntall :; tIraa: 4000 :; taSUta! </p></li><li><p>2 : VIIeteIStkmneS nUmber : SUVI 2011 </p><p>Carolina Pihelgas ja Hasso Krull on kirjanikud, kes muuhulgas peavad luuletlgenduste blogi. alguse sai see 2010. aasta juulis helt poolt soovist luuletlkega aktiivsemalt tegeleda, teisalt tdemusest, et tlkeid on raske kirjandusajakirjades avaldada. blogi nimi viitab sellele, et igasugune tlkimine on samal ajal ka tlgendamine, seda eriti luule puhul. Samas on tlkijad ritanud luuletusi vimalikult tpselt edasi anda. luuletuste valik on spontaanne ja sltub ilmast, tujust ja loetud raamatutest; sellegipoolest ritavad autorid tlkida vimalikult paljudest erinevatest keeltest ja kohtadest. blogi asub aadressil luulet6lgendus.blogspot.com. Carolina ja Hasso tlgitud ja tlgendatud luuletekstid moodustavad kesoleva numbri krvaloleval lehel luulerubriigi.</p><p>Kaasautorid:</p><p>Triin Rebane pib tartu krgemas kunstikoolis teisel kursusel fotograafiat. triinu tegemistega saab tutvuda aadressidel www.flickr.com/photos/triinr ja kushimushi.blogspot.com.</p><p>Mari-Liis Lvov on vabakutseline fotograaf, kes pib hetkel samal erialal tartu krgemas kunstikoolis. kige meeleprasem on talle inimeste ja rituste pildistamine. Vabal ajal meeldib talle tegeleda ka dj-nduse ning muusikaproduktsiooniga (trummi ja bassi ning dubstepi lainetel).Mari-Liis Lvov ja Triin Rebane kisid ritusel Mood-Performance-Tants jdvustamas kike, mis lava peal, selle ees ja kulisside taga aset leidis. Vaata lhemalt seltskonnarubriigist lk 5.</p><p>Alver Linnamgi on kunstnik ja fotograaf, kes lisaks petab ka noori. kahe ndala prast saab ta ktte diplomi eesti kunstiakadeemiast ning plaanib edasi ppida, kuid eriti just loomingule keskenduda. Varem on natuke juba keskendunud ka.Alveri kaamerasilm tabas sulelisi noore kunstniku preemia vljakuulutamisel Kler Prize galal lk 6.</p><p>Kristjan Muul on vabakutseline kriitik ja khu ori, kes lahkus hiljuti helsingisse, ent otsustas enne veel jagada proletaarlastest kolleegidega oma gurmaanikogemusi tartu sklates.Kristjan Muuli valgustusest lbi Vilde nitsli saate lugeda hedonisti rubriigist lk 28.</p><p>KUKU NUNNUD:</p><p>Anna Hints (s. 1982)on sndinud tartus, hetkel elab ja pib tallinnas. on lpetanud tartu krgema kunstikooli fotograafia erialal, hetkel pib tallinnas balti Filmi- ja meediakoolis reissriks. aastast 2005 teinud kaasa mitmetel grupinitustel eestis ja vljaspool. hilisemad personaalnitused on Sundmtted draakoni galeriis 2010. aastal ja nlg koos maria rhuga tallinna linnagaleriis 2011. aastal. jrgmine projekt on suvel toimuv helikunstnik maile colberti kureeritud kaasaegne audiovisuaalne ooper Portugalis.</p><p>Eva Labotkin (s. 1982)on sndinud tartus, hetkel elab ja pib tallinnas. on ppinud tartu likoolis filoloogiat, aga lpetanud samas likoolis maalieriala. hetkel omandab eesti kunstiakadeemias vabade kunstide magistrikraadi. aastast 2006 osalenud grupi- ja kuraatorinitustel nii eestis kui vljaspool. hilisemad personaalnitused on magamajmine tallinna linnagaleriis 2010. aastal ja Intsident koos olivia Vereviga hobusepea galeriis.www.evalabotkin.com</p><p>Marja-Liisa Plats (s. 1984)on sndinu rpinas, hetkel elab ja ttab vabakutselise kunstnikuna tartus. on lpetanud tartu krgema kunstikooli fotograafia erialal, aastast 2004 osalenud grupinitustel, esimene personaalnituse kogemus juurte juurde koos anna hintsiga Vru linnagaleriis 2010. aastal. 2008. aastast tartu noorte autorite koondise liige. www.liiso.planet.ee</p><p>Toomas Thetloff (s. 1984) on sndinud tartus, hetkel elab ja ttab vabakutselise kunstnikuna tallinnas. on ppinud tartu likoolis pshholoogiat ja tartu krgemas kunstikoolis fotograafiat. aastast 2003 osalenud grupinitustel eestis ja vljaspool, millest hilisemad on Pariisis rivoli 59 galeriis grupinitus lack of stimulus 2010. aastal, artishoki biennaalil koos taavi Piibemanniga esitletud Schrdingeri kast tartu kunstimajas ning taas koos Piibemanniga korraldatud kunstivistlus raha, mitte armastuse prast artdepoos 2011. aastal. hetkel osaleb eha komissarovi kuraatorinitusel konfrontatsioonid ja provokatsioonid. Sissevaade kaasaegsesse eesti kunsti Poolas Varssavi rahvusmuuseumis.www.thetloff.com</p><p>KUKU NUNNUD on Tartu kaasaegse kunsti festivali ART IST KUKU NU UT 2011 produktsioonistipendiumi laureaadid, kelle nituseprojektiga Tartust ra saate tutvuda kunstiveergudel lk 16.</p><p>Toimetus: Helen Tammeme peatoimetaja helen@muurileht.eeKeiu Virro teatritoimetaja keiu@muurileht.eeJoonas Sildre koomiksitoimetaja joonas@muurileht.eeAnna-Liisa Unt linnaruumitoimetaja annaliisa@muurileht.eeMadis Katz kujundajaKaija M Kalvet keeletoimetaja Pille Sepp keeletoimetaja </p><p>Reklaam reklaam@muurileht.ee</p><p>jlgi mrilehe tegemisi ka twitteris ja facebookis!</p></li><li><p>lUU</p><p>letU</p><p>S</p><p>: 3</p><p>BO CARPELAN </p><p>htuVaata, kuidas htu itseb Vaata, kuidas maa kingib taevale,mis on tis tuhandeid kadunud thti,vaikuse</p><p>Vaata, kuidas kik on vastupanutamhitud armastusse, vaikusesse, rnusesse.ainustki telisust pole alles.ainult uni.</p><p>htu imeline rahu kuule, kas keegi lks just mda?ei, peale meie ei saa ju siin ollakedagi.</p><p>Som en dunkel vrme, 1946 (Tlk Carolina Pihelgas)</p><p>MICHAEL KRGER </p><p>Kneleb MarxVahel, kui ilm lnes selgemaks lheb,vaatan ma sdelevaid rahavooge,mis valguvad vahutades le kallasteja ujutavad le veel puase maa.mulle teeb nalja see loba diktatuur,mida hiskonnateooria phevlja pakutakse, kui alt tulevaid uudiseidikka uskuda vib. minu ksi kib hsti.Vahel nen jumalat. ta paistab kosunud.arutame metafsilisi ksimusi, muidugi naljagapooleks, llatavalt asjatundlikena dialektikas.Viimati ksis ta minult mu kogutud teostevljaannet, vites, et ta ei olevatseda mitte kusagilt leidnud.mitte et hakkaksin sellesse uskuma, tles ta,aga ega see kahju ka ei tee.andsin talle autorieksemplari, viimasesinisest vljaandest, koos kommentaaridega.muide, ta on palju haritum kui ma arvasin,teoloogiast tiesti tdinenud, viskab liivadekonstruktsiooni masinavrki, pshhoanalson tema meelest tielik jama, ta ei vtaseda suu sissegi. tal on llatavaid eelarvamusi.niteks nietzschele annab ta andeks isegikige totramad laused, see-eest aga hegelitei kannata silma otsaski. omaenda projektistta ei rgi, on liiga hbelik. Palun,tles ta hiljuti, olles pika pilguga maa peale vaadanud, palun olge valmis.</p><p>Wettervorhersage, 1998(Tlk Hasso Krull)</p><p>mind hmmastab, et me peame ikka veel rkima sal-livusest ja vrdiguslikkusest. ma usun, et seda teemat ei pea enam mrilehe lugejatele leierdama, aga mul on piinlik, et mu portugallannast etioopia juurtega tuttav tuleb tartusse ja saab tnaval oma nahavrvi prast si-mata; mul on piinlik, et Psaikol peksti mned kuud tagasi pesapallikurikaga luud puruks ja et tartu linna peal jl-guvad mingisugused ebastabiilsed natsipoisid, kes meie klalislipilasi kimbutavad.</p><p>me peame endale tunnistama, et meil on nendesama-de vrastunud maailmapildiga noorukite nol prob-leem, mida ei saa ignoreerida.</p><p>Seda probleemi vib olla meile endile sna keeruline nha, sest kui me parajasti just ise ei satu mne vra-maalasega linna peale jalutama, pole neid olukordi eriti vimalik mrgata. Samuti on teadmatuses vimuorga-nid, sest tihtipeale ei tee vlismaalased nendest konflik-tidest ise politseisse avaldust, vaid pakivad lihtsalt kohvri ja asuvad mber mrksa sbralikematesse kohtadesse. ometi tuleks sellistele teemadele suuremat thelepanu prata, kuna kui me soovime olla atraktiivseks turismi-sihtpunktiks ja oma klalistele vastutulelikeks vrusta-jaiks, ei saa me endale selliseid vahejuhtumeid lubada.</p><p>Selle koha pealt on tartu endiselt provints, kus kahjuks leidub mhakaid ja matse, kes ei ole ikka veel aru saa-nud, et me elame globaliseerunud maailmas.</p><p>just selle prast on vaja tuua siia rohkem klalisi mujalt, et inimesed harjuksid ja oskaksid vrtustada multikul-tuursust. ma ei poolda massilist immigratsiooni, aga ini-mesed, kes on tulnud siia ppima vi meile klla, viksid olla teretulnud ja oodatud. Vib-olla on kasu sellest, kui kutsume siia esinema artiste mujalt maailmast ja proo-vime luua kontakte vliskunstnikega, et meil nnestuks nidata, et teistsugused inimesed on huvitavad ja meie kultuuri rikastavad. kik need inimesed, kes meil siin koha peal vaeva nevad, et praktiliselt omadest vahendi-test tuua kohale maailmakuulsaid artiste, vrivad minu arvates iseranis loorbereid.</p><p>ma loodan, et ka te ise leiate suve jooksul piisavalt aega ja vimalusi, et ringi rnnata ja oma maailmapilti avarda-da ning tulla sgisel tagasi paljude heade mtetega, mida meie vikeses provintsiriigis ka teistega jagada, et me ei sulguks iseendasse ja oskaksime mbritsevat maailma paremini mista. ma loodan, et teid tervitatakse nendes kohtades, kuhu teie jalad iganes teid viivad, sbralikult ja soojalt ning et teisse ei suhtuta seal eelarvamustega</p><p>Helen Tammeme</p><p>CHARLES BERNSTEIN </p><p>Luuletuskigepealt mningad misted.esiteks, koer neile, kes pole siit prittlen igaks juhuks, et see on pris tavaline koduloom, neli jalga ja saba.Peab mainima, etaastaajad luuletuses viitavadkirde-ameerikale,kus sgis thendab seda, et lehedlangevad, talv on aga klm ja tavaliselthall tihtikasutan ma aastaaegumetafoorselt,nagu te seda peagi nete.klaasi all pean silmas kva, lbipaistvatmaterjali, kasutatakse niteksakende jaoks. eessnu kasutan tavaliseltselleks, et anda edasi asjadevahelisisuhteid, niteks millegi kohal vivahel olemist, samas kui tegusnad viitavadtegevusele jooksmine vi nitekskokkuprkamine. kui ma kirjutan mina, siisviitab see tavaliselt minule endale, samal ajalkui dante viitab neljateistkmnenda sajandiitaalia luuletajale, kelle letamatustPrgust prineb ka selle lhikeselrilise teksti stiil. kuna te eine ksikirjalist lehte, millelt maluuletust loen, tpsustaksin veel,et iga rida algab suure thega seeannab edasi formaalsust javrikust, aga ma ei loodagi, etsee kik adekvaatselt kohale juaks,kui ma seda luuletust teilend kva hlega ette loen. olenkasutanud mitmeid vrkeelseidsnu: Pierre on prantsuse nimi, sarnane meie omaPeetriga; tristesse, samuti prantsuse keelest,thendab kurbust ja achtung onsaksa sna, mis thendab thelepanu.kaks asja veel. kahe esimeserea jooksul nimetatud kits on lihtsaltks tavaline kits. ja kui ma lpusmainin hte rohelistdiivanit, siis see on ks koht,kus mulle tihti meeldib istuda.</p><p>With Strings, 2001(Tlk Carolina Pihelgas)</p><p>GARY SNYDER </p><p>Augusti keskpaik Sourdough melSuitsuvine all oruskolm peva palavust prast viiepevast vihmavaik helgib kuusekbidelkivide ja aasade kohaluute krbeste parved.</p><p>ma ei mleta enam asju, mida kunagi lugesinmned sbrad, aga nad on linnades.joon plekktassist klma lumevett vaatan alla lputu kaugelelbi vaikse hreda hu</p><p>Riprap &amp; Cold Mountain Poems, 1959(tlk carolina Pihelgas)</p><p>Foto</p><p>d: R</p><p>enee</p><p> Altr</p><p>ov</p></li><li><p>4 : VIIeteIStkmneS nUmber : SUVI 2011 </p><p>arV</p><p>am</p><p>US</p><p>mina ei kirjuta alla tartu kunstnike liidu leskutsele toeta-da tartu likooli maalikunsti osakonda. rge saage minust valesti aru see ei thenda sugugi, et ma ei toetaks maali-kunsti eriala petamist tartu likoolis, vastupidi, kuid oma viimase kolme aasta kogemusest maalikunsti eriala krvale-riala pilasena tartu likooli maalikunsti osakonnas olen ma judnud nii mnegi tdemuseni.</p><p>mte maalikunsti petamisest tartu likoolis on ilus ja hea, aga kaua me oma olemasolu Pallase najal argumenteerime?! muidugi on ka viimase aastakmne jooksul siit mned nimed vrsunud, aga kui paljud neist ise tunnistavad, et nende lbi-lk just tnu maaliosakonna toetavale lale on teoks saa-nud? toetuskiri vidab, et kui haridusministeeriumi plaan eriala sulgeda justub, tekib sgisest auk mitte ainult jud-salt tuure koguvasse tartu kunstiellu, vaid eesti maalikunsti arengusse ldisemalt. ma tahaksin selle peale ksida, et mis rolli on viimase kolme aasta jooksul mnginud maalikunsti osakond tartu judsalt tuure koguvas kunstielus?! ehkki ma annan endale aru, et ma liigun pigem alternatiivkultuuri rada-del, ei ole ma theldanud maaliosakonna mittemingisugust aktiivset osalust kohalikus kunstielus.</p><p>kogu selle avalduse rhuasetus on vale ja ilmselt kirjutatud ja allkirjastatud inimeste poolt, kes maaliosakonna hetke-seisuga pris tpselt kursis ei ole. ka osakonnast endast on silmakirjalik enne lppu hakata mingit mrterlikku vitlust pidama, kui tegelikkuses ollakse juba mitu aastat ilmselgelt he koha peal tallanud.</p><p>Mida ma siis igupoolest maaliosakonnale ette heidan?</p><p>ppinud aasta-pooleteise jagu maaliosakonnas, taipasin ma, et sellel kohal pole iseloomu. ksikuid tegijaid on ikka ja pii-sava tahtmise korral on vimalik ennast teostada igal pool, aga mingit histunnetust vi motiveerivat inspiratsiooni ma kll ei tundnud. mind see esialgu vga ei kigutanud, kuna minu inspiratsioon, motivatsioon ja revolutsioon elasid tei-ses seltskonnas, aga mind hirisid rohkem osakonna kasuta-mata jetud potentsiaal ja initsiatiiv.</p><p>ppekava maaliosakonnas on aegunud ja isegi kui jtta kr-vale ppekava struktuuriline lesehitus, siis see, mis tege-likku sisu li, ei olnud kindlasti mitte, mida see endas lubas. ma ei taha olla tnamatu nende ppejudude ees, kes mind seal palju petasid ja ma olen neile jtkuvalt tnulik, kuid ppekorralduses tuli palju ette igasuguseid mdalaske ja tegematajtmisi.</p><p>kige suuremaks probleemiks kujunes minu jaoks aga see, et luuakse justkui mingit alternatiivi, kuid sellist, mis mbrit-sevaga absoluutselt ei suhestu. mis dialoogist me rgime, kui kogu see tegevus ennast isegi omades raamides kehtes-tada ei suuda?!</p><p>kuidas saab ldse miski toimida, kui puuduvad initsiatiiv, motivatsioon ja tulemus?</p><p>ks kige suurem kuritegu on minu mee-lest olla ignorantne</p><p>See on he mehe riik ja stagneerunud institutsioon. eluju-line ssteem peab olema jtkuvas dialoogis end mbritsevaga ja olema jrjepidevalt uuenev selleks, et psida. Paratamatus on, et sellised endassesulguvad ssteemid surevad varem vi hiljem vlja.</p><p>maalikunsti erialal tartu likoolis olnuks tohutult potent-siaali olla alternatiiviks kunstiakadeemiale, pakkuda dialoogi ja esindada akadeemilist kunstipetust kui eraldi vrtust. Seda kike on jtkuvalt vaja ja selle vajalikkust viksid nha </p><p>ka riigiisad, aga sellega oleks pidanud tegelema likool juba varem. kes teab, vib-olla likooli juhtkond lasi teadlikult sellel asjal vaikselt kokku kuivada, sest ka likool proovib viimasel ajal ha enam lhtuda majanduslikult kasulikest ot-susest, viitsimata probleemidesse sveneda.</p><p>2010. aasta kevadel tlesin ma vlja eba-mugavaid asju</p><p>detailidesse laskumata rkisime me eelnevast ka osakon-na sees juba poolteist aastat tagasi. kui seda saab rkimi-seks nimetada. kogu see kommunikatsioon kukkus meil seal sna halvasti vlja.</p><p>tleme nii, et pd algatada diskussiooni pdis sellega, et maaliosakonna juht jaan elken sdistas mind siis ja ilmselt sdistab siiani selles, et mu taga seisab mingi tallinna insti-tutsioon, kes haub tema vastu vandenud ja on mu ilmselt palganud selleks, et maaliosakond kinni pandaks. ta teadis juba siis elda, et tusev skandaal oleks heaks...</p></li></ul>