MÜÜRILEHT 17 : SÜGIS 2011

  • Published on
    30-Mar-2016

  • View
    235

  • Download
    7

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Tartu ja maailma kultuurileht

Transcript

<ul><li><p>tartu ja maailma kultuurileht seitsmeteistkmnes number : sgis 2011 Vljaandja: mt tartu kultuuritehas :; toetajad: tartu linn, tartu kultuurkapital, eesti kultuurkapital :; trkk: printall :; tiraa: 4000 :; tasuta!</p><p>17 : sgis</p><p>23. septembril avas Tartus, Vallikraavi 4 uksed klubi Kink Konk. K</p><p>lubi on avatud T-L 19.00 kuni meeleolu kestab. Vaata: w</p><p>ww.kinkkonk.ee</p></li><li><p>2 : SEITSMETEISTKMNES NuMbEr : SGIS 2011 </p><p>Ahto Sooaru arvab, et tartus teavad niikuinii kik kiki ja ei pea enese tutvustamist seetttu vajalikuks, kll aga tahab ta tnada spru iseranis jaan seppa ja liina soosaart ning tervitada sugulasi. htlasi soovib ta kigile noortele emadele judu ja jaksu. tema tehtud piltidega saab tutvuda semulas aka lustaraamatus aka Facebookis. isikunitust ta veel niipea ei plaani.Ahto pildistas Eclectica festivalil Matemaatika peol inimesi ja atmosfri (lk 7).</p><p>Kaasautorid:</p><p>Eiki Nestor on hipist poliitik, kes maalis oma suvemaja kemmergu seinale suure iidoli austuseks kirja F.Z. Forever. nukaajal jagas ta lahkelt oma Frank Zappa plaate eesti raadio fonoteeki salvestamiseks. dj-amet pole eikile samuti vras algus sai tehtud 1999. aastal peol nimega supreme. harrastab munasid loopida (keeglit mngida) ja usub, et eesti saab jalgpallis euroopa meistrivistlustele.Eiki kirjutas plaadiarvustuste rubriigis bassimehe Stephen Thundercat Bruneri vrskest albumist The Golden Age of Apocalypse (lk 12).</p><p>Erki Pruuli kampsun on kll kortsus, aga muidu on tegu asjaliku poisiga, kes kogub helikandjaid ja elamusi, mida saab nende otsimisel. minnes linna, kuhu pole enne sattunud, uurib erki kigepealt, kus on plaadipoed kik muu oluline jb niikuinii hest teise liikudes tee peale.Erki paljastab melomaanidest lugejatele phjaliku levaate Tartu teise ringi plaadipoodidest ja nende iserasustest (lk 1011).</p><p>Gabriela Liivamgi phjendab hetkel oma rkveloleku mttekust juhupildistamisega. erinevates eesti kunstiametikoolides on ta ppinud aga meediakunsti ja animatsiooni.Gabriela pdis kinni meeleolud Tartu kunstikuult ART IST KUKU NU UT (lk 7).</p><p>Grigori Lotmani kohta kirjutab gregor taul: tutvusin grigoriga athena kinos, kus nidati Fassbinderi berlin alexanderplatzi. uus tutvus seletas, et ngi seda filmi juba igiammu ja vrreldes reissri lejnud linateostega on see naa- ja seesugune. sealt edasi on grigori lookas vaimne pagas mind ikka ja jlle veedelnud ja inspireerinud see rikkaks polsterdatud maailm, kus on ige, et taban end neid snu kirjutamas berliinis alexanderplatzil. kahju, et mitte tartu keeles.Grigori lullad on ritta seatud krvallehekljel.</p><p>Marcel le Cram mtleb muusikast, tnavakunstist ja kassipiltidest. praegu koristab ta tartu tnavaid. tulevikus tahab marcel saada heaks inimeseks ja vib-olla kosmonaudiks, kui tnavakoristusmasinad ainult suudaksid lennata.Marcel haaras sule, et arvata plaadiarvustuste rubriigis htteist An Horsei tnavuse albumi Walls kohta (lk 13).</p><p>Esikaanefoto: Renee Altrov</p><p>Helen Tammeme peatoimetaja helen@muurileht.eeKeiu Virro teatritoimetaja keiu@muurileht.eeJoonas Sildre koomiksitoimetaja joonas@muurileht.eeAnna-Liisa Unt linnaruumitoimetaja annaliisa@muurileht.eeSven Vabar kirjandustoimetaja sven@muurileht.ee</p><p>Madis Katz kujundaja/fototoimetajaKaija M Kalvet, Pille Sepp keeletoimetaja Renee Altrov, Alver Linnamgi fotograafEpp Salulaid, Mihkel Salk levi</p><p>Reklaam reklaam@muurileht.ee jlgi mrilehe tegemisi ka twitteris ja facebookis!</p><p>KoLLEEgiUM: kaisa eiche, indrek grigor, pim kama, margus kiis, martin oja, joonas sildre, kristina paju, helen tammeme, anna-liisa unt, sVen Vabar, berk Vaher, keiu Virro</p><p>Jaak Tomberg on kirjandusteaduste doktor, kberpungi spetsialist ja mratsev William gibsoni ja saint etienne`i fnn. inimesena iseloomustab teda tnapeval rmiselt harva esinev maksimaalsetesse sgavustesse, peensustesse ja piiridele pdlemise tung. eriti hsti ilmneb see tung jaagu lauses. sellist lauset te lihtsalt ei kuule ega loe kuskilt mujalt. ja siinkohal pole silmas peetud mitte niteks tema doktoritd vi teaduslikke artikleid, vaid juhuslikult toidupoes pillatud lausumisi. need laused tingivad nii jaagus kui tema vestluspartneris vi lugejas hoopis uudse, harjumusprasest erineva reaalsuskogemuse.Jaagu uskumatud lbielamised on kirjas leheklgedel 3031.</p><p>Lagle Aim on tartu sotsiaalttaja ja pedagoog; tartu erinevate subkultuuride ja vrvikate persoonide jlgija alates 1994. aastast. oma pevikusse on ta jdvustanud nii enam ja vhem tuntud kunstnike, muusikute, sportlaste, seiklejate jt elusid ja seiklusi.oma erinevaid thelepanekuid jdvustab ta blogis sealpoolkuudjap2ikest.blogspot.com.Lagle svis vastuolulise ja palju poleemikat tekitanud strippar-Marco (kodanikunimega Marco Tasane) persooni, et saada selgust, kelle vi millega on tpsemalt tegu (lk 32).</p><p>Liina Soosaar hindab lihtsust, lihtsat olemist ja kulgemist. talle meeldib kodumaal ja mujal inimesi ja maju uudistada ning soovitab ngemise asemel vahel vaadata ja vaadelda.liinasoosaar.blogspot.comLiina kis Eclectica festivalil Horisondi peol meeleolusid ja muljeid tabamas (lk 7).</p><p>Mikk Rand on kinobussi ellukutsuja ja vaimne juht. uudsete lahenduste andunud fnnina on ta veetnud viimased poolteist aastat oma elust juhtides suurejoonelist ja enneolematut leriigilist filmiprojekti Filmitalgud. muidu on ta lihtsalt animareissr, petaja, aktivist, inspiratsioonikneleja, filmigurmaan ja viie lapse isa.Kesolevas Mrilehes teeb Mikk levaate kinodest ja kinolevi olukorrast Eesti kontekstis, mille puhul Filmitalgud on pstitanud eesmrgi paradigmad pea peale prata (lk 1415).</p><p>Patrik Tamm on tartu krgema kunstikooli fotoosakonna tudeng. ta naudib elu kadreerimist lavastatult vi lavastamata, armastab head disaini, blues-muusikat ja idamaiseid toite. oma loominguga loodab ta hel peval tstatada ksimusi ja khklusi ning pakkuda alternatiivseid vimalusi.Patrik pdis kaadrisse Eclectica avakontserdil les astunud Robin Guthrie (lk 7).</p><p>Ruuta Briedel on lti kunstiakadeemia magistrikraad stsenograafias. koos oma abikaasaga asutas ta disainifirma rabit!, mis on vitnud mitmeid disainiauhindu ltis. lisaks disaineritle teeb ta regulaarselt visuaalsete esseede nol kaastd lti koomiksiajakirjale ku!. ks tema koomiks on avaldatud ka prantsuse ajakirjas crachoir.www.rutabriede.comRuuta koomiks on kesoleva lehenumbri vrvilisel tagakaanel.</p><p>Sander Tint huvitub urbanismist ja vaatleb nhtusi linnaruumis.Sander vtab leheklgedel 2627 kokku LIFT11 kunstiprojekti Soodevahe.</p><p>Timo Toots on meediakunstnik, fotograaf ja programmeerija. ppis tartu likoolis informaatikat, aga leidis, et pingud on igavad ega paku ruumi loovusele. tema fotograafiapingud eesti kunstiakadeemias kivitasid protsessi, mis viis ta diskursuseni uuest meediakunstist. oma ba-pingute ajal oli toots vahetuslipilane karlsruhe disainilikoolis ja islandi kunstiakadeemias reykjavkis. alates 2005. aastast on ta osalenud grupinitustel eestis ja mujal. tema esimest soolonitust memopoli on nidatud nii tartus kui tallinnas.www.timo.eeTimo varasalvedest on prit pildid Sander Tindi Soodevahe artikli krvaseks (lk 2627).</p><p>Vigade parandus: Eelmises lehes lk 24 ilmunud Aare Pilve luuletuste taustaks olnud foto autor ji mrkimata. Temaks on Mart Velsker.</p></li><li><p>luu</p><p>le</p><p> kes wai mes ma teggeld ollen pltwaatajah &amp; alt qulajah kyljelt kyljeleg waagijah nink krwalt mgijah tselt aag olhen altwaatlejah &amp; pltqulajah kylgedelt weeretajah &amp; ohq peeretajah elutarqst waagijah (otsast saagijah) papre nink ajusidh mrijah ix kristajah ekraanihhi plt wristaja pilli &amp; palli nink juttupuhhuja ixperimendig aldis mol om sopper Waldis tantsuden mngijah( vahhel ronin sngih jah) nuu omm sedassih et lhmi siss edessih armastan hste syvva &amp; ilosaid naisih performancedeg sammuti ronnin egasseh pilli sesseh mullitama harwa ka wannih laisk nigu kapsasukk siin ellus ollen lihtsalt nukk kosmosehh kylen rippu(ta)jah &amp; jalguh sipputajah rwe nigu pannkook Qggih naisteh sehs mol lk armastan opetada ilusaid(elusaid) assjeh Qltuuri mnwalt mlgutan telerit jlgutan raadiud hooman m(yy)dah elluh rooman kontserdideg meeldyp tuhti kwwa harwa ka teatrihhis ju omm iggayhhele yits komm (harwa ka pomm)</p><p>juhtumisi on kesolevasse lehenumbrisse sattunud mr-kimisvrselt teemasid, mis puudutavad seksuaalsust ja tunge eluenergiat, mida hkub jaan tootseni filmis uue maailma seltsimajast ja selles valitsenud inimsuhe-test, millest ka indrek grigor kesolevas lehenumbris pikemalt kirjutab aga, mis peegeldub ka kiges, millel midagi pistmist loomise vi loominguga. looming, aga nhtavasti loob kultuuri. niisiis pole kauge rkida kul-tuurist, rkides seksuaalsusest.</p><p>alternatiivkultuurilehena puudutame me ka alternatii-ve tungidele. otseselt erootikat lahkab hedonisti rub-riigis kbererootika festivali kik in der kok krvaltekst seksuaalsus ja tehnoloogia, mis vaatleb seksuaalsuse vljendumisvimalusi ja vorme kberruumis. orbiidile on jnud ka kollase meedia meepoiss strippar marco, kes helt poolt justkui sellesse kultuuriruumi ei kuu-luks aga teiselt poolt pole ma ammu kuulnud ja ninud sellist hinat, millisega kiisu pai hel htul notis rkis marco viimasest esinemisest genialistide klubis, et tek-kis huvi isegi ta korraks teise konteksti tsta. kik ei ole silmaga hoomatav olenemata, et paistab nagu see olekski marco enese ainus olemise mte olla silmaga hoomatav. Vibolla peibutabki meid tema juures see, et temast lausa hkub pahelisust.</p><p>ma ei oska elda, kas see on sgise saabumine, mis toob endaga kaasa teatava janu mstilise ja kirjeldamatu vastu, aga samuti vtavad eesolevad festivalid ha eks-perimentaalsemaid ja otsivamaid suundi nii leiab no-vembri alguses tallinnas kultuurikatlas aset servataguse muusika festival, kus muusika vljub oma raamidest ja keskendub pigem oma fsilisele olemasolule helivn-getes kui oma erinevate vormide filosoofiliste ideoloo-giate esitamisele.</p><p>samas vtab margus kiis vaatluse alla stereotpse mehekuvandi, mille puhul julgeb kahelda selle autentsu-ses. levoolav kirg ei pruugi vljenduda ringi hoorami-ses ja seemendamises. kirg vib olla midagi, mis annab eelduse ja phjuse ldse midagi teha, midagi luua aga ka midagi hingest kogeda ja eelolevaid pimedaid id ei peaks mitte pelgama vaid nautima seda phjamaist pime-dust, mis vimaldab meil prata pilgud eneste sisse lasta juhtuda uskumatutena nivatel ja unenolistel sei-kadel ja nautida neid insomniasegaseid id.</p><p>Helen Tammemepeatoimetaja</p><p>p.s. keoleva lehenumbri vlja andmise osas tahaksin eriti tnada andres kautsi, kes vimaldas mul sgise-numbri kokku panemisel kasutada oma arvutit.</p><p>sitax sajap wihma seon salli kaela annax poissyl rihma nggema piiap waewa tima lollig jupats wiitsih koolin kwwa qulap raibe punki alkohoolyg maias rabarockin laiwa wiitsip ikke swwa aggha tyyd &amp; waiwa pahharet es jwwa</p><p> pardon jim aschlievi! Wiilkrd sorry! Wilets levi</p><p> soowittus algaya graphomaaniihle Qdas kiruta raamatit Warjant i a)leia walssqst - plgah(prssi) laisqst b)leia h kirjastaja c)leia h kirjutaja d)leia h sarjastaja e)leia h kajastaja (varjastaja) Warjant ii a)jlgih omma qlguh(ih) b)otsi wlla sulgih c)pane mtted ritta (Wlja arwat sitta) d)papprepleg wttah e)r aja nina norguh F)aja asad korda g)otsi kirjastaja &amp; h rahhastaja h)asade wahhastaja mete kergelt wihhastaja i)leia nuttilik kajastaja ka so aigah h ajastaja. Warjant iii tii mes tahhat</p><p>Grigori Lotman</p><p>Illust</p><p>rats</p><p>ioon</p><p>: Hel</p><p>mi A</p><p>rrak</p><p>Madis Katz kujundaja/fototoimetajaKaija M Kalvet, Pille Sepp keeletoimetaja Renee Altrov, Alver Linnamgi fotograafEpp Salulaid, Mihkel Salk levi</p><p>Reklaam reklaam@muurileht.ee jlgi mrilehe tegemisi ka twitteris ja facebookis! jtkub lk 9 &gt;</p></li><li><p>4 : seitsmeteistKmNes Number : sgis 2011 </p><p>h</p><p>isko</p><p>nd</p><p>Mehed vaimupimeduses</p><p>mida me ka ei rgiks kaasaegsest soolisest vrdiguslik-kusest, meeste vimalused oma seksuaalelu enda jaoks pa-rimaks sttida on hoopis viksemad kui naistel. mehed on jetud igatipidi oma ihade, tungide, soovide, ksimuste ja probleemidega ksi. abi saavad nad ehk rmuslikel juhtu-del, kui on sageli juba hilja. </p><p>Vtame kas vi teavituse. naiste teadmiste eest hoolitse-vad kool, kmned raamatud, ajakirjad, tuttavad, sbrannad, gnekoloogid, heal juhul ka oma ema. nii vi teisiti on ena-miku le 18-aastaste naisisikute informeeritus seksiksimus-tes priski korralik, vhemalt peaks olema. kust peab mees teada saama, et mis ja kuidas? koolis saab ta heal juhul teada naise suguelundite ehituse, seda, et on olemas kondoom, mis sobib banaani peale ja et on olemas mingid suguhaigused. ja see on ka kik. absoluutselt. muu teadmise peab ta ise han-kima, mis pole alati kikse parem lahendus, sest ilma pealt saab teada ka igasugust jama. </p><p>naised vhemalt teavad, et on olemas gnekoloog ja vaja-dusel saab tema juurde prduda ning see pole mingi ilma-ime vaid tegelikult tiesti tavaline asi. mehi, kes kivad and-roloogi juures, on vga vhe. Vaid suur hda, valu ja mda ajavad pulli kaevu. androlooge on ka ametis tunduvalt v-hem kui gnekolooge. kui mehel on suguhaigus, mis suurt ei piina, siis pole tal arsti juurde asja ning pahalane tema kehas vib mnusasti aega veeta ja paljuneda. </p><p>nd vivad paljud ksida, et milleks? mehed on vga laialt levinud stereotpide jrgi ju primitiivsed olevused, kes ikka lpuks oma paugu lahti saavad ja muud pole vajagi kolm-neli liigutust selgeks ppida, lisaks kondoomi pealepaneku oskus ja asi mutt. mehed, erinevalt naistest, on kik puha hesugused, tahavad nad ju ainult ht. </p><p>sellised seksistlikud-primitiivsed vaated on levinud hm-mastavalt laialt ja neid vib lugeda isegi suhteliselt tsistest artiklitest seda, et ldiselt pole meestel seksuaalsusega mingeid probleeme, vaid nad muudkui uhavad. </p><p>Nii mehed kui naised on htmoodi inimesed</p><p>aga peab tlema vlja kurva te: stereotbid ei vasta tele. Vita, et kik mehed mtlevad ja seksivad praktiliselt htemoodi, on sama adekvaatne kui vide, et kik moslemid on terroristid. esiteks, tegelikult eristab naiste ja meeste kitumist vaid ks suur asjaolu: mehed ei saa lap-si snnitada. see on oluline. naised saavad elada ilma lasteta (nagu mehed), mehed ei saa eales lapsi. naised vivad surra rahus, olles lapsi snnitanud ja mitte midagi muud teinud; meestel see variant puu-dub. nemad peavad oma olemasolu kuidagi teist-moodi vrtustama. seetttu on meeste jaoks nais-test oluliselt thtsam eneseteostus t. asjaolu, mida neile krooniliselt ette heidetakse, mis on aga phimtteliselt vale. see on sama hea, kui heita ini-mesele ette seda, et ta ldse elab.</p><p>muus osas on erinevused naiste ja meeste sek-suaalse kitumise vahel tegelikult vikesed ja tingi-tud peamiselt kultuurilisest keskkonnast. ei vasta tele laialt levinud tobe vide, et mehed on loomult jahimehed ja naised kodukolde hoidjad. olen koha-nud oma elus sama palju kva ktiinstinktiga naisi kui mehi. olen kohanud vga mitmeid, vga erine-va vanuse, vlimuse, iseloomu ja perekonnaseisuga naisi, kes on valmis pugema neile atraktiivse mehega voodisse peale vga pgusat tutvust. ja samas ka kllaldaselt mehi, kes sellistes situatsioonides sada korda enne jrele mtlevad. </p><p>teiseks, testi, mehi on vga erinevaid. ka nende libiido vib ulatuda persooniti nullist haiglaselt kr-geni, lisaks on vimalikud kik vahepealsed varian-did. meeste...</p></li></ul>