MÜÜRILEHT 20 : kevad 2012

  • View
    258

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Mrilehe kahekmnes number

Transcript

  • tartu ja maailma kultuurileht kahekmnes number : kevad 2012

    20 : kevad

    vljaandja: mt tartu kultuuritehas toetajad: tartu linn, tartu kultuurkapital, eesti kultuurkapital trkk: printall tiraa: 4000 tasuta!

    20 : kevad

  • 2 : kahekMNeS NuMber : kevad 2012

    ka

    aSa

    uTO

    rId

    Pahandust tegi: Marja-Liisa PlatsKaanefoto: Aaron Urb Siselehe galerii: Gudrun Heamgi

    Al Paldrok tegutseb juba aastaid raamidevlisel territooriumil, kus kunstiobjekt on lakanud olemast fsiline teos. al on kont-septuaalse alternatiivppeasutuse academia non Grata profes-sor, non Grata grupi peaideoloog, multidistsiplinaarne kunstnik, performaator ning diverse universe performance Festivali, in Graafika ja Fideofesti peakorraldaja.Al tutvustab lhemalt kesoleva aasta performance-festivali Diverse Universe ja vaatleb selle fookuseid ja esinejaid. (lk 16)

    Antti Sinitsyn pib ekas fotot, on ajakirja kataloog peatoime-taja ning teatud kahtlusega mratleb ennast tiitliga visuaalkunst-nik. vabal ajal ritab oma ngemusi ja mtteid jdvustada pildista-des, filmides vi kirjutades. eriti sdamelhedased on sci-fi filmid, hea muusika, vabal ajal rulaga sitmine, nukaaegne arhitektuur ja kik muu, mis seondub linnaruumiga.Antti krvutab foto- ja videopraktikaid ja mtiskleb nende olemuste le. (lk 29)

    Aro Velmet vaimustub reservatsioonideta enamikest elavkunsti liikidest. vabal ajal elab ta new Yorgis ja kirjutab doktorippe korras sellest, kuidas rassism ja seks prantslasi segadusse ajasid.Aro kis kaemas New Yorgi stand-up urkaid ja kirjeldab sealse kom-dia-skeene rohkem vi vhem humoorikaid tahke. (lk 25)

    Ats Luik omandas sja kultuuriteooria kraadi tallinna likoolist. kirjutab peamiselt muusikaga seotud artikeleid ja arvustusi erine-vatesse vljaannetesse ning mngib palju plaate. haigla-bande p-himehena sidab vabal ajal rulaga ning saadab spradele muusikat laiali. et kultuuriteooria ei jks praktikata, kolis ta hiljuti mneks ajaks berliini.Ats laulab oodi muusikasaitide vanaisale MySpaceile ja vaatab, kuidas eesti artistid end selles sisse on seadnud. Artikkel on kokkuvte Atsi samateemalisest bakalaureuse tst Tallinna likoolis. (lk 14)

    Dniel Csords on ungarlasest koomiksikunstnik, kelle loomingut avaldatakse regulaarselt erinevates vljaannetes. alates aastast 2009 annab ta oma elust aru ka oma koomiksiblogis. dniel elab budapestis, kus ta ttab vabakutselise illustraatorina.www.csordasdaniel.hucsordasdaniel.blog.huDnieli koomiksikunsti nete kesoleva lehenumbri tagakaanel.

    Helena Lksi sda on haruldaste muldmetallide pelgupaik ja hoiu-kodu. kadakafilosoof, kes otsib rgseid ja hingestatud vljendusvii-se ning on veendunud, et otsetee nendeni viib lbi absurdi.Helena luulet loe krvallehekljelt.

    Eiko Ojala pib luua metsanduskoolis retkejuhtmist ja eesti loo-dust ning ttab reklaamiagentuuris tank. lisaks huvitub kigest sellest, millega on seotud kollektiiv vljasit rohelisse. hetkel, mil viks paljude muude asjade krvalt hinge tmmata, puhub ta seda sisse hoopis illustratsioonidele, millega saab lhemalt tutvuda siin: www.ploom.tv. rahmeldamise krval eelistab ta kiiretele asjadele aeglaseid ning oskab vrtustada igavust ja laiskust.Eiko illustratsioon Jalad alla joonistub Mrilehe graafikakljele. (lk 37)

    Emilie Toomela on tartu elektriteatri kultuurikuulutaja, suht-leb avalikkusega ja teeb teatavaks kige selle suureprase, mida lejnud kinorahvas kokku keedab. kui lhemad krvalpiked mujale maailmas vlja arvata, siis elab ja tegutseb tartus. tuleval kevadel ootab emiliet ees tartu likooli pshholoogia eriala ba-kalaureuse kraadi omandamine. peale mehhaanilise teatri vlude hindab head muusikat ja andekaid teatrinitlejaid.Emilie jagab muljeid tiesti juhuslikust filmifestivalist International Random Film Festival. (lk 29)

    Eva Jakovits on veerandi kohaga vabakutseline tekstiilikunstnik, ppinud lisaks tartu krgemale kunstikoolile ka ts semiootikat ning stockholmis konstfackis magistrippes.evajakovits.comJuba kaheksandat korda toimus Leedus tekstiilikunsti biennaal, mille ks phinitus Rewind History on vlja pandud ka Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi, mida Eva kaemas kis. (lk 18)

    Jekaterina Balicka on ltlasest maastikuarhitekt, kes on viima-sed aastad elanud ja ttanud tartus. kirjutab hetkel maalikooli maastikuarhitektuuri osakonnas oma doktoritd. akadeemilise, vliruumi ajutise kasutamise uurimise krval huvitub inimeste ja kaasaegse maastiku vahelistest vastasmjudest.Jekaterina ja Taavi vaatlesid kevadisi perifeeriaid Tartu linnaruumis. (lk 36)

    Taavi Lutsar on eesti maalikooli maastikuarhitektuuri tudeng ja harrastuspiltnik.Jekaterina ja Taavi vaatlesid kevadisi perifeeriaid Tartu linnaruumis. (lk 36)

    Kadi-Maria Vooglaid elab eklektilist elu. aktuaalsemateks elu as-pektideks on hetkel mittetulundushingu instituut Y juhatamine, klassikaraadios Fantaasia saate tegemine ning siiditeed mbritse-vate maade muusikalisi traditsioone kompav instrumentaalansam-bel mrr. suurimaks vljakutseks peab tasakaalu leidmist arukuse ja laiskuse vahel.Kadi-Maria presenteerib meile enda korraldatud rtmimuusika festivali RYTM ja avab selle kultuuriloolist taustssteemi. (lk 11)

    Katri Aaslav-Tepandi on lavastaja ja kultuuriajaloolane.Katri kirjutab teatriharidusest, selle omandamisest ja erinevatest ppe-asutustest 90ndatel. (lk 26-27)

    Lauri Pilter on esivanemate pritolu poolest mulk ja saarlane, sn-dinud 1971. a. tallinnas, kuid kasvukoha poolest lnlane. alates 2004. aastast on ta tposti tttu tartu likoolis elanud karlovas. ta valdab vrdselt eesti ja inglise keelt ja on mlemas kirjutanud kirjandusartikleid, proosat ja veidi vrsse. ta usub snasse ja sna-pidamisse, sna pildilikkusse ja piltide snastatavusse.Avaldame Lauri proosaloomingut leheklgedel 32-33.

    Hanna-Stella Haaristo on phiametikohaga kll hariduspoliitika analtik, kuid samaaegselt hoiab silma peal ka muusikamaailmas toimuval. peab musablogi planetaryfunk.wordpress.com, kogub vinlplaate ning kib neid vahel ka teistele ette mngimas.Hanna-Stella kuulas kogumikku Eesti Pops 2 ja arvas plaadi phjal eesti muusika hetkeseisu kohta. (lk 13)

    Linda-Mari Vli kirjutab natuke, natuke laulab ja mngib kitarri, ja vahel arvustab ka, aga ainult siis, kui raamat talle miskitpidi hinge hakkab.Kesolevas lehes avaldab Linda-Mari arvamust Ott Kiluski romaani Veidrikud ja vpatused kohta. (lk 34-35)

    Tnis Vilu on eesti kirjanduse magistrant, kes tuli tagasi.Tnis arvab ht-teist Siim Kera luulekogu kohta Las ma istun siin kuni orkester mngib. (lk 34-35)

    Meriliis Kasemets on tdruk, kes armastab nii tartu kui tallinna tnavaid, nii puitmaju nende res kui d. nii inimesi kui nende lugusid. ideaalne elukutse: bussipeatuste ja tnavanimede vl-jamtleja, et inimesed saaksid tnavanurkadel nimesid veerida. armastab kokata ja veedab oma tpevi mnguasjade keskel.Meriliisi miljhngulist fotoseeriat kasutasime raamatuarvustuste illustreerimiseks. (lk 34-45)

  • Helen Tammeme peatoimetaja helen@muurileht.eeKeiu Virro teatritoimetaja keiu@muurileht.eeJoonas Sildre koomiksitoimetaja joonas@muurileht.eeAnna-Liisa Unt linnaruumitoimetaja annaliisa@muurileht.eeMaarja Prtna kirjandustoimetaja maarja@muurileht.eeTriin Tulgiste kunstitoimetaja triin@muurileht.eeMartin Oja filmitoimetaja martin@muurileht.ee

    Madis Katz kujundaja/fototoimetajaKaija M Kalvet, Pille Sepp keeletoimetaja Renee Altrov, Alver Linnamgi fotograafEpp Salulaid, Mihkel Salk levi

    Reklaam reklaam@muurileht.ee jlgi mrilehe tegemisi ka twitteris ja facebookis!

    KOLLEEgiUM: kaisa eiche, indrek GriGor, marGus kiis, kristina paju, sven vabar, berk vaher

    luu

    le

    Helena Lks

    Illust

    rats

    ioon

    : Hel

    mi A

    rrak

    Mis on sotsiaalse ettevtluse kasu?on ks kamp inimesi, kes arvab, et turvatunne, heaolu ja leldine haritus tagab materiaalse kindlustunde ja siis on teine seltskond, kes vidab vastupidist, et materi- aalne sissetulek tagab turvatunde, heaolu ja harituse. omamoodi on igus mlemal poolel on vaja tasakaa-lu, aga selge on see, et selleks, et midagi hsti teha, ei pii-sa ainult rahast selleks on vaja ka sotsiaalset kapitali helgeid pid, kes oleksid suutelised uusi ideid genereeri-ma ja neid ellu viima. samas tahavad ka need samad pead ja nende suud sa ja katust enda kohale nii ei saa pa-haks panna seda, et kodanikualgatused ja nende vedajad ka kasumile orienteeritud tegevusi planeerivad. see on vajalik, selleks et need algatused oleksid jtkusuutlikud. mitte kski inimene ega masin ei tta kaua ilma voolu-juhtmeta. mnest pistelisest preemiast ei piisa selleks, et inimeste tegevust tegelikult vrtustada.

    iga asi saab kuskilt oma alguse see sltub aja spetsii-fikast, kokku sattuvatest inimestest, levivatest ideedest ja hiskonnas tekkivast snergiast. oma algstaadiumis on sellised tegemised laialivalguvad ja hmaste piiride-ga, nad ttavad kohati ettevtmise inertsist, aga aja-pikku vajavad nad toimimiseks mingeid ssteeme. sel- line asjade kik iseenesest ei ole halb, sest teeb paljud protsessid oluliselt efektiivsemaks ja mugavamaks. elu-julised ssteemid suudavad hoolimata endas sisalduva-test struktuuridest korduvalt reinkarneeruda, muutuda ja vooluga kaasa triivida ja sealjuures ei unusta oma vrtushinnanguid ja eesmrke. sellised hsti ttavad ssteemid toodavad kasuna hiskondliku tulu, mida me ilmselt otseselt meeletute rahahunnikutena silmaga ei pruugigi nha, aga mis toodavad otse vrtusi, mida meie praegune hiskond raha lbi vahendab. rahale annabki lpuks vrtuse see, mille vastu seda saab vahetada.

    aga tuleb endale aru anda, et me ei saa seda end nii-vrd pikaajaliselt kehtestanud rahassteemi lihtsalt ra lhkuda ja teha seda kike ilma igasuguse sisendita. raha annab ikkagi teatava vabaduse vabaduse phendada end sajaprotsendiliselt oma eesmrkidele. kui eesmr-giks iseeneses saab kasumi teenimine, siis viks kohe asjad kokku pakkida ja palmi alla kolida mulle tuleb meeld