MÜÜRILEHT 26 : kevad 2013

  • Published on
    15-Feb-2016

  • View
    297

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Mrilehe kahekmne kuues number

Transcript

  • tartu ja maailma kultuurileht kahekmne kuueS number : keVaD 2013

    #26

  • 2 : kahekmne kuueS number : keVaD 2013

    KAASAUTO

    RID

    Esikaas: Renee Altrov

    Helen Tammeme peatoimetaja helen@muurileht.eeKeiu Virro teatritoimetaja keiu@muurileht.eeJoonas Sildre koomiksitoimetaja joonas@muurileht.eeAnna-Liisa Unt linnaruumitoimetaja annaliisa@muurileht.eeMaarja Prtna tegev- ja kirjandustoimetaja maarja@muurileht.eeTriin Tulgiste kunstitoimetaja triin@muurileht.eeMartin Oja filmitoimetaja martin@muurileht.ee

    Helena Lks veebitoimetajaMariliis Mttus muusikareporterTriin Loosaar moereporterEmilie Toomela filmireporterMadis Katz kujundaja/fototoimetajaPille Sepp keeletoimetaja Renee Altrov fotograaf

    KOLLEEgiUM: kaiSa eiche, inDrek GriGor, marGuS kiiS, kriStina Paju, berk Vaher, ahto klVetVLJAAndJA: mt tartu kultuuritehaS TOETAJAd: tartu linn, tartu kultuurkaPital, eeSti kultuurkaPital TRKK: Printall TiRAA: 4000 TASUTA!

    Aire Pajur on ppinud meditsiini ja sotsiaaltd ning osalenud lugematul hulgal erinevatel pshholoogia- ja kasvatusalastel tiend-koolitustel. nd pib ta Drakadeemias nidendite kirjutamist ja on kooli sotsiaalttaja ameti krval tegev ka harrastusteatri projekti-majanduses. aire seni kirjutatud nidendid haakuvad probleemidega, millega ta oma ts kokku puutub vi mis teda mnel muul moel puudutavad. Loe Aire muljeid improkirjutamisest lehekljelt 19.

    Iiris Viirpalule meeldib kirjutada elusatest hetkedest ja inimes-test. Seda kike iirisemaitselises kastmes, mis on olemuslikult idealistlikult magus, ent kuhu nagu hele analsivale ja ksimusi esitavale hiskonnaliikmele kohane satub sekka ka mningaid mrusid irooniatilku. asjalikul ajal lpetab iiris semiootika ja kultuuriteooria bakalaureust, vabal ajal tantsib ning kirjutab sellest, mida ja kuidas tantsivad teised. Iiris annab levaate made in estonia maratonist lehekljel 25.

    Andri Ksenofontov on hariduselt arhitekt. uurib ja remondib vanu maju. Suure osa sellest, mida teab kunstist, ehitusest ja aja-loost, on ta ppinud just neilt. Loe Andri arvustust Hardi Volmeri uue linateose Elavad pildid kohta lehekljelt 28.

    Veronika Valk on ppinud rhode island School of Designis (uS) ja lpetanud eesti kunstiakadeemia, hetkel on ta melbourneis paikneva rmit likooli (au) arhitektuuri- ja disainikooli dokto-rant. ta ttab oma broos ZiZi&YoYo arhitektina, on ehitanud era- ja avalikke hooneid, teinud sise- ja maastikuarhitektuuriga seotud projekte, vitnud erialastel vistlustel le 30 preemia ja avaldanud meedias hulgaliselt arhitektuuri- ja urbanismiteemalisi artikleid. Loe Veronika vestlust prantsuse arhitekti Thibault Schwartziga leheklgedelt 3031.

    Kaur Riismaa (24.03.1986, tartu) luuletaja. on ppinud siin ja seal. ka praegu pib. teinud td. tnu taevale hea tervise juures. t: me hommikud, me pevad, htud, d (2011), rebase mat-mine (2012). Loe Kauri raamatusoovitust lehekljelt 36.

    Hanna Kangro on tallinna poeet, kes on andnud vlja ka he kogu. kui ta parasjagu hommikul kell kuus ei tuse ja tle ei lhe, kib ta tallinna maastikke fotoaparaadiga kaardistamas. hanna fotosid on vimalik nha aadressil hannakangro.wix.com/hanna-kangro. Hanna luuletusi saab lugeda krvallehelt.

    Reklaam

    reklaam@muurileht.ee

    jlgi mrilehe tegemisi ka twitteris ja facebookis!

    kui Sven Vabar mulle 2011. aasta lpus mrilehe kirjandustoimetaja kohta pak-kus, ei osanud ma tegelikult aimatagi, kui pnevaks sellel reisil ajapikku igupoolest lheb. mul on hea meel, et meie kirjan-dusklgedel on end praeguseks parimast

    kljest nidanud hulk nooremapoolseid kirjanduskriitikuid, kelle snale aeg loodetavasti aina kaalu juurde lisab. hest luulerubriigi debdist on kohe-kohe saamas vrske de-btkogu see on kogumik, mida teostatakse hisest loo-misrmust ning tundest, et asi on vrt teistega jagamist. ning sel kevadel nnestub ehk ka mrilehe raadio kaudu hakata teiega jagama noorema plvkonna autorite omal h-lel loetud tekstide salvestusi.

    kesolevast numbrist alates tegutsen htlasi ka mrilehe tegevtoimetajana. oma kummalisel ja vastuolulisel viisil vib mnikord olla just vastutuse koorem see, mis inimesele tema olemiskerguse annab

    Maarja Prtnategev- ja kirjandustoimetaja

  • Illustratsioon: Helmi Arrak

    luu

    leHanna Kangro

    Omaalgatuslikult isehakanud

    mni aeg tagasi brunchitasime kunstikriitika blogiga Ar-tishok, urbanistide vljaandega U ja vlieluruumi ajakirja-ga U ning pidasime plaani, kuidas saaksid omaalgatusli-kud kultuurimeediad ksteisele abiks olla ning omavahel ressursse jagada. hes Karlova Raadio ja plaadipoega Biit avasimegi mrtsi viimasel neljapeval balti- ja Phja-maadele suunatud veebiphise kultuurimeedia Wader. ingliskeelne Wader on muusika-, kunsti-, disaini-, urba-nistika- ja filmikunstikeskne vljaanne, mille eesmrgiks on hendada omaalgatuslikke kultuurimeediaid, liita bal-ti- ja Phjamaade kultuuriskeenesid ning tsta lugejate teadlikkust piirkonnas tegutsejate ja toimuva osas. eri-nevalt valdavalt levinud arusaamast, mille kohaselt tuleb selleks, et nautida telist kaasaegset kultuuri, tingimata berliini vi londonisse sita, fetieerib Wader perifeeria- kultuuri ja niimeediaid ning portreteerib hea meelega kirevaid provintsiartiste, kes on omas veidras eheduses olemas justnimelt siin ja praegu.

    ma ei vsi ksimast, et millal Sa, hea lugeja, viimati riias kisid vi kas sa ldse kunagi Vilniusesse oled judnud? helsingis ja Stockholmis on ikka kidud ja vib-olla olen ma liiga lekohtune, kui julgen elda, et paljud eesti noored ei ole seal h&mist kaugemale judnudki. kujut-luspilt, mis on kurb, aga paraku tsi.

    eestikeskne algatus plaanib kaasata partnereid ja korres-pondente edaspidi ka naaberriikidest ning htlasi ts-tatab ksimuse hise kultuurimeedia vajalikkuse kohta piirkonnas laiemalt. Siinkohal on mul vga hea meel ter-vitada kiki teisi laia haardega lahedaid omaalgatuslikke kultuurimeediaid, -kirjastajaid ja produtsente, nagu seda on niteks Lugemik, mille eestvedajate anu Vahtra ja indrek Sirkliga on vimalik kesolevas lehenumbris vi-kest intervjuud lugeda (lk 8). kevade uute tulijate tiitli vib pidulikult le anda ilmselt Hotel Salvadorile ja The Baltic Sceneile, aga samavrra vrib tunnustust juba mnda aega tegutsenud Hilt. eesti kaasaegne kultuur vrib igati maailmas tutvustamist ja ma usun, et meil ei ole selleks vaja tabamata ime lbi mngida, et oma geeniused ise ra tunda ja neid tunnustada.

    Vaata ka veebisaiti www.wadermedia.com. PS! uuendasime ka mrilehe eestikeelset veebivlja-annet www.muurileht.ee, mille kaudu saab end lisaks kuus korda aastas ilmuvale ajalehele nd kultuurieluga ka jooksvalt kursis hoida, sealhulgas mugavalt ka tahvli ja nutika vahendusel.

    merelinnaskus tnavate vahelpuhub lahtine tuultaevas on lai selline kumer ja piiritumida ei ne kunagisisemaalkus hk seisabtuuled on sumbunudkrgete majade varjuaknad ei kriuksusest hinged on litatudhes sellises linnasmille kige phjapoolsemat tippupiirab ndseks mahajetud vanglaja massiivne linnahallvljuvad laevad soome ja rootsisiin jtavad kellad tunde vaheleon talve- ja suveajale lemineket pimeduse vi valgusega paremini harjudaraudteejaama krvaltmda liipreidviib tee kunagisse agulissemis enne sdaoli kige vaesem piirkond linnasks perekond olevat vtnud endale rilisekgilaua allateises merelinnaslinnulennult le euroopajoon kevadises tuules viieeurost lutvlikohviku terrassil kritseldan luuletustja mtlenmilleks mulle kik see

    ma pannagu pavad paljudvajuda homse ulmasinna kaugelekus on vimaluste vlileelusuurune ja laisuurlinnadavendbulvaridanonmsusksindusma pansest mul on hirmet ma ei juakedagi armastadaenne lppukui seljataga pole midagierilistja ees vaidrohelised tuled

    tnahtune linn annab allaraske pike niriseb mda seinu alguses neelab olevistesiis katedraalilppeks toompea mridlangemas all-linna videvikkukaubarongide res mngivad lapseduitavad kodutud koeradmduvatel naistel on hetavad psedja kiirustavad sammudtaamal mned jlkuvad kaagidarmastavad paaridhajali mttedjahivad sihtmrkiunistust kaugetkuskil teispoolpulstunud sarkasmion armastus ikkagi olemasnii nad rgivadja silitavad rahustavalt peadhmaras toas praen kartuleidja avan veinivarsti peaksidsa tulema

    Helen Tammemepeatoimetaja

    Foto

    : Ren

    ee A

    ltrov

    on ks neist pevadestjumal teab mitmestragikoomilinenagu teismelise tdruku kohvikukurbusjahtunud teeja krvallauast lunitud sigaretaga ma ei ole enam selles easkardan uinudaja mitte enam rgatakardan haiguseid ja lapsikorrigeeritud maailmaaktsiaturgu ja lrmion ks neist pevadestjumal teab mitmes

    ma peitsin raneed suvedkui ootasin valget laevaseda mille lastiks olid rahulikud dtalvel kahetsesinsest vaja polnuks linudmiskit muudtmbetuul mis ajas segamini su paberidkadus ja miskiei seisnud enam korralikult koos

    ei raatsi magama minnaega ka tustahtune merivlja siluett kahanebvalgub kaugele sadama tahakuid minu klalised lahkuvadpesemata hammastegarammestava pikese kttevi klma talveja tagasi ei vaataolen noormul pole kahjuvtame veel klaasikeseja lhme

  • : 5

    Sot

    Siaa

    lia

    kindlasti pole liiga hea toon ja takt rkida poliitikast snni- pevaessees, mida kesolev natuke on, aga paari snaga seda siiski teeks (nnitlusessees oleks poliitikast rkimine vist juba lausa jmedus).

    kultuuriloolane Donald Sassoon kirjutab: aastal 1829 kir-jutas ks prantsuse ajakirjanik, et tlised jooksid vhem, kui kasutaksid laenuraamatukogusid, aga mis saab siis, kui selgub, et lugemise tagajrjel osutuvad nad hiskonna heaolu seisukohalt veelgi ohtlikumaks, kui seda on nende joomine? kartes Prantsuse revolutsiooni mju, suleti Viinis 1798. aas-tal kik laenuraamatukogud. keeld thistati 1811. aastal.

    100 000 elaniku kohta on meil alkoholipoode mnikm-mend korda rohkem kui Phjamaades. 2011. aasta seisuga kulub 70 protsendil eesti inimestest elukohast lhima alko-holimgikohani judmiseks maksimaalselt kmme minutit. aga eks see sltub ka sammu kiirusest.

    Probleeme nha on lihtne, aga phjusi, saati lahendusi, mit-te. Sest probleeme saab ihusilmaga nha, aga phjuseid ja la-hendusi neb ainult hsti treenitud vaimusilm. miski ei treeni vaimuilma ja seoseloomevimet paremini kui pikkade teks-tide svenenud lugemine.

    Saksa sotsiaaldemokraadid moodustasid 1906. aastal kul-tuuri keskkomisjoni, mis koostas nimekirja headest raama-tutest, mida soovitati arvukatele sotsialistlikele tlisraama-tukogudele. juba enne esimest maailmasda oli Saksamaal 1147 sellist raamatukogu. SPD kirjastus avaldas odava hin-naga sotsialistlike klassikute teoseid. aga niisama kindel kui see, et on olemas selgelt paremad ja halvemad raamatud, vga head ja tielik rmps, on kindel, et eristada suu-davad neid vhesed.

    Donald Sassoon resmeerib: nagu tihtipeale juh-tub, osutus tlisklass sotsialistidele suureks pettumu-seks. Phiosa raamatutest, mis tlised sotsialistide raamatukogudest laenasid, polnud ei sotsiaalteadusi ksitlevad kited ega filosoofilised traktaadid, vaid romaanid, seda ilmselt phjusel, et laenutajaiks olid enamasti naised, aga ka seetttu, et pikad tpevad ei ergutanud lugemist tsisematel teemadel. marxi ja engelsi teoseid ei laenatud peaaegu ldse.

    kurblooline seegi, et valgustatud humanism osutus puust rauaks, misteliseks vastuoluks. ainult pime-dal ajal saab juhinduda thistaevast su kohal ja sellalgi vaid vike eliit.

    XX sajandil eredama jlje ajalukku jtnud poliitikud mistsid hel hetkel, et masse hendavate poliitilis-te suurideede indutseerimiseks ei tule mitte rahva ligipsu raamatutele suurendada, vaid vhendada, ja eriti raamatulembene osa rahvast kas maha la, kinni pista vi vlja saata.

    See idee osutus ses punktis vgagi edukaks, aga ilmu-sid need asjad, mis mitte ainult poliitikas, vaid iga suu-rejoonelisema inimtegevuse juures ilmnevad oota-matud krvalnhud, suured ootamatud krvalnhud.

    revolutsioonilised muudatused kasvatus- ja haridus-asutustes, mida on ka mingis mttes raamatukogud, on hed suurimad vimalikud rahuaegsed lollused.

    ajaga ei pea tingimata kaasas kima, ja kohe kind-lasti mitte kekrval ja esimeses reas, vahel on ainu-mistlik korraks aeglustada, oodata teisi jrele ning vaadata pisut kaugemalt ja perspektiivis, et kuhu see poolearuline lhingelik siis igupoolest vnderdab.

    Samuti pole mtet rongis ekstaatiliselt hurraatades ja edasi! loosungeid kandes veduri poole tormata, ega see kohale judmist eriti kiirenda, ainult puud vil-guvad akna taga kiiremini ja kellelegi vib kogemata selga tormata.

    petatud sber illimar robinson niteks snastas he selli-se vimaliku ajasihi:

    Mni rida SNAST. Mtte vahendatus, selle lahutamine mtle-jast, selle vrandamine kivitahvlile, prgamendile vi paberile on kahtlemata seotud eraldatusega ldisemas ja filosoofilises mttes, olles niihsti selle phjustajaid kui selle tulem. Vahe-pealne kirjasnaajastu oli htlasi eraldatuse ajastu vi igemini ks selle avaldumisvorme. Aga sna ise kui niisugune ei pruugi tingimata eraldumist thendada. Neme ju tnapeval, kuidas seesama sna vimaldab ka koosolemist. Sna on linud uuele ringile, l o b a ringile. Thtis on jlgida, kui tinglik, metafoorne ja mber-kaude-tlev mingi ajastu keel on. Mida tugevamalt on vastav aspekt esindatud, seda suurem on ka eraldatus. Seevas-tu, kui sna on oma esiletoojaga (tleja vi klaviatuurile toksija-ga) piinlikkust ning (vale)hbi tundmata ks, siis pole see sna ldsegi eraldav, vaid esmajoones hendav. Niisugune sna lhe-neb pruuskamisele ja teistele hlitsustele, mille aluseks on ke-haga seotud eluavaldused. Nutitelefoniga saab tuhandepealise karja kasukast parasiite otsida. Tnapeva suur tendents ongi see, et sna taandub kirjutatud-vahendatud sfrist ja liigub vahetusse kshesesse suulisse sfri. See, et sna on vliselt kll kirjutatud, niteks mobiiltelefoni snumina, ei thenda, et ta oleks seda ka olemuslikult. Sna juab tagasi kunagise rgse snkretismi rppe, kus ta oli muusika, tantsu, visuaalkunsti ja teatriga koos. Seoses sellega on vimatu mitte mrgata tantsu thtsuse esilekerkimist uuemal ajal. Mitte eesktt rahvatantsu-na, millel on palju mitmesuguseid funktsioone, mitte ka ksiti

    vttes seltskonna-, vistlus- ega muu tantsuna, rkimata juba balletist, vaid eelkige kikvimalike vabavormidena, olmetant-suna, kokkuvttes ikkagi TANTSU kui niisugusena. Tants vahen-dab ning vljendab kige ldisemaid suundumusi, tehes seda vahetult. Nnda oli see suguharutantsus lkke mber. Ka prae-gu tantsivad traditsioonilise eluviisiga inimesed vga tihti ja nad vivad vljendada tantsus peaaegu kike, mis nende igapeva-eluga seotud on (muu hulgas riiklikku iseseisvumist). Muidugi ei tantsi nad vga keerukaid asju, mille mtet oleks raske tpselt edasi anda. Neil pole seda vajagi, sest nende elus pole sraseid keerukusi ja tantsijad ise ei mtle keeruliselt. Tants annab eda-si tundeid, ihasid, soove. Tantsu lai levik ndismaailmas ei ole mingi juhus. Selle levik on ilmselgelt toimunud sna (pean silmas tpset, artikuleeritud ja teoreetilist sna) arvel, edu srava t-riista arvel, nagu elnuks Settembrini. Tantsulevikuga kaasneb uusprimitiivsus ka hingeelus. Inimene vnleb ja osutab krile thendab, tahab juua; ta vristab end ja osutab niuetele selge pilt, mida ta vajab jne. Tpselt nagu rgajal. Ma ei vida, et inimesed oleksid olnud vahepealsetel sajanditel vga palju keerulisemad. Aga ideaaliks oli siiski vaimse vimekuse areng...