MÜÜRILEHT 29 : sügis 2013

  • Published on
    28-Mar-2016

  • View
    251

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Mrilehe kahekmne heksas number

Transcript

<ul><li><p>tartu ja maailma kultuurileht kahekmne hekSaS number : SGiS 2013</p><p>#29</p></li><li><p>2 : KAHEKMNE HEKSAS NUMBER : SGIS 2013</p><p>ka</p><p>aSa</p><p>utO</p><p>riD</p><p>Vootele Ruusmaa tudeerib tartu likooli Viljandi kultuuriakadee-mias dssmuusikat. hingelt esteet, kes usub, et ilu ja kunst suuda-vad maailma psta. Seeprast on muusika ja luule pimunud tema jaoks kokku hisosaks, milles on midagi maagilist. meeldivad vaikus ning hilishtused jalutuskigud. ksindusel on oma vlu, kuid seda mingi piirini. Loe Vootele luuletusi krvallehekljelt.</p><p>Mariann Tihane on titsa rahulik kirjandusmagistrant, kes on pikka aega kike kirjanduslikku intiimseks siseasjaks pidanud. Viimasel ajal on pisut teisiti, on nihe. laseb sel uuel meelsusel kneleda filosoof alain badiou snade lbi: inimene ei ole subjekt iseenesest, ta peab selleks saama. ja see saamine oleneb sndmus-tele reageerimise vimelisuse mrast. tde on see, mis jrgneb sndmusele, tde on sndmusejrgne konstruktsioon. armastus ja poliitika on selles mttes kaks suurt sotsiaalse kaasamise figuuri ks on kahe inimese vahel, teine kollektiivselt toimiv entusiasm. Marianni kaastd leiad arvamuslugude sarjast Visand minu Eestist ning kirjanduse rubriigist (lk 5 ja 39).</p><p>Georg Merilo on vabakutseline ajakirjanik ning telesaatesarja Conversations/ece/Vestlused autor. Georg arvustab Kukruse misas etendunud Maksim Gorki Vassa eleznovat (lk 22).</p><p>Aro Velmet elab new Yorgis kolmandat ja uSas seitsmendat aas-tat ning kirjutab doktoritd tervishoiust prantsuse kolooniates. Sellest hoolimata seisab ta hea meelega erinevate teatrirituste jrjekordades. Sellest, mida pnevat jrjekorras seistes nha ja kuulda vib, kirjutab Aro lehekljel 23.</p><p>Liisa Pool pib tartu likoolis sotsioloogiat ja teatriteadust ning on olnud neli aastat Draama festivali blogi kaasautor ja ks vastu-tavatest toimetajatest. Sellelt positsioonilt heidab Liisa pilgu tnavuse-le Draama festivalile, mille kohta saab lugeda leheklgedelt 2425.</p><p>Alo Kivilo vaatab kino, viimasel ajal ennekike vene oma, sest see on aus, silm puhkab ja hingel lastakse aadrit. kogub polvinl-kloriidi pressitud eskapismi nuksiestraadist gootireivini. muidu kirjutab haikusid, tulevikus midagi muud ka. kunagi teeb bndi. koolis petab leemureid. teadust ritab ka teha. Duhhi on. Alo arvustab lehekljel 28 filmi Udus.</p><p>Berit Renser on olnud indoneesiaga seotud alates 2010. aastast. ta filmis seal dokumentaali meie maa (2011) metsanomaadidest, korraldas projekti teeme ra! Yogyakarta linnas (2012) ning andis vlja indoneesiakeelse raamatu kamu indonesia banget ka-lau (2013). berit on ka eestikeelse reisiromaani Seitse maailma (2009) ks autoritest ning on kirjutanud kaasautorina erinevatele eesti vljaannetele. Indoneesiasse Yogyakarta linna viib Berit ka seekordse Kinotripi lugejad (lk 29).</p><p>Gerda Mrtens omandab eesti kunstiakadeemias graafika erialal magistrikraadi, tegutseb paari raamatuprojekti kallal illustraatorina ja peab tihedat sidet itaaliaga, kust hiljuti kahe aasta pikkuselt pi- ja praktikaperioodilt naasis. tleb: luna-euroopa inspireerib oma illustreeritud raamatu kultuuriga nii palju, et minusse ei mahu see emotsioon ja informatsioon ra, nii et tagasi olles lekib koledal kombel. loodan, et see pigem kasu kui kahju toob. Gerda vestleb lastekirjaniku ja koomiksikunstniku Davide Calga lehekljel 34.</p><p>Kadri Naanu on kinud likoolis sna mitu aastat. mne aasta kib veel, et viimaks lugema ppida. Loe Kadri raamatuarvustust lehekljelt 36.</p><p>Argo Lilles on vabakutseline filmivlutu, kes korrastab kalama-ja filmimaitset (ritus Filmitops), tegutseb kinokompaniis (uus maailm Filmid) ja kirjutab sahtlisse filmiarvustusi ning kelle edasised unistused liiguvad kik kakskmmend neli kaadrit sekundis. Argo tutvustab filmi Veregrupp lehekljel 28.</p><p>Helen Tammeme peatoimetaja helen@muurileht.eeMaarja Prtna tegev- ja kirjandustoimetaja maarja@muurileht.eeKeiu Virro teatritoimetaja keiu@muurileht.eeJoonas Sildre koomiksitoimetaja joonas@muurileht.eeAnna-Liisa Unt linnaruumitoimetaja annaliisa@muurileht.eeTriin Tulgiste kunstitoimetaja triin@muurileht.eeEmilie Toomela filmitoimetaja emilie@muurileht.eeHenri Kiv sotsiaaliatoimetaja henri@muurileht.ee</p><p>Evelin Arust kirjanduskriitika toimetaja evelin@muurileht.eeHelena Lks veebitoimetaja helena@muurileht.eeMariliis Mttus muusikareporter mariliis@muurileht.eeTriin Loosaar moereporter triinloosaar@muurileht.eeMadis Katz kujundaja/fototoimetajaPille Sepp keeletoimetaja Renee Altrov fotograafPatrik Tamm fotograaf</p><p>KoLLEEgiUM: kaiSa eiChe, inDrek GriGOr, marGuS kiiS, kriStina Paju, berk Vaher, ahtO klVet, mart ZirnaSk, martin Oja VLJAAndJA: mt tartu kultuuritehaS ToETAJAd: tartu linn, tartu kultuurkaPital, eeSti kultuurkaPital TRKK: Printall TiRAA: 4000 TASUTA!</p><p>jlgi mrilehe tegemisi ka twitteris ja facebookis! </p><p>Reklaam reklaam@muurileht.ee</p><p>tOim</p><p>etu</p><p>S</p><p>Esikaane foto: Renee Altov</p><p>Filme vaadata meeldib ilmselt hel vi teisel kujul kigile, neist hsti kirjutamine on aga oluliselt keerulisem. mind paeluvad linateos-tes mned spetsiifilised helid ja vrvingud, esmakohtumised magnetina mjuvate ini-mestega ekraanil vi prast linastust ning pi-dev jaht elusolemise tunde jrele. kirjutamine on minu peamine vljendusvahend, ettekne jtta teised kohustused krvale, ja ka suurim vaenlane, kellega tundideni maadelda. elu-suse ktkemine kirjasnasse nib nnestuvat harva, ent kui see juhtub, siis tunne, mis nii lu-gejat kui ka kirjutajat valdab, on elusuurusest vimsamgi. </p><p>ha enam juavad tispikkade teoste kr-val ajakirjanduse ja laiema publiku teadvusesse </p><p>teised filmianrid, nagu lhifilmid ja animatsioonid, mis ei olegi ainult lastele vi ei tundu tiesti imelikud. htuti, mil oled vsinud, aga ei taha veel pris magama minna, on teinekord hea vaadata mnd seriaali. l-hemalt midagi tabavat elda on ehk isegi raskem kui pika filmi jooksul ja sarjad peavad kitma vga erineva taustaga vaatajaid. Seetttu on ka minu siht filmitoimetajana tuua vlja oma mitmekesisuses palavamaid </p><p>palu audiovisuaalsest loomingust seriaalide, lhifilmide, animatsioonide ja tulevikus miks mitte ka muusikavideote hulgast.</p><p>kriitika sealjuures on ehk isegi ks pnevamaid filmidest kirjutami-se vorme ei ole ta pris ajakirjandus, aga mitte ka puhas kirjandus. Parimad arvustused ei ole kunagi objektiivsed, vaid on isikuprased ja stiilsed, panevad mtlema. eesti eripra vrreldes suuremate riikidega on filmiringkonna suhteline viksus, terav arvustamine vib viia parata-matult ebamugava kesurumiseni filmitegija endaga jrjekordsel esili-nastusel kohalikus kinos. kui he filmi kohta eldakse ka miskit viisakat ja asjakohast, kuid varjupoolt vlja toovat, siis seda tehakse tingimata arvustuse eelviimases ligus, millele jrgnevalt raputatakse endale tuh-ka phe, et hoolimata nendest vigadest oli film ldjoontes ikkagi hea. </p><p>Sellisena on end nidanud tpiline filmiarvustus, aga kindlasti mitte alati. tasakaalustatud, filmide eri tahke ksitlev kriitika on eesti perioo-dikas esindatud ja selles suunas tahan liikuda ka meie lehe veergudel. Selleprast mulle mrilehes tegelikult meeldibki, siin on ruumi kirjuta-da, hku melda ja sellest tulenevalt kaalutletud veendumust, et elda sakaid mtteid vlja mustvalgel. heasoovlikult ja samas endale midagi phe puistamata, sest iga kriitik armastab ju filme ja ks elusalt arutlev tekst ei jta klmaks ka lugejat.</p><p>emilie toomelaKir</p><p>i t</p><p>oim</p><p>et</p><p>aja</p><p>lt</p></li><li><p>Vootele Ruusmaalu</p><p>ule</p><p>ViMALUS VALidA </p><p>ktte on judnud kohalike omavalitsuste valimised, mil-le tulemused mjutavad meid kogu jrgneva nelja aasta jooksul. avaldame alates mdunud ndalast mrilehe veebivljaandes ja Facebookis kuni valimispevani iga pev noorte inimeste mttekilde seoses valimiste, poliitika ja aktiivsusega. Omamoodi antikampaania vastandub partei-kampaaniate thjadele loosungitele, kramplikele pooside-le ja vltsidele naeratustele ning toob lugejate ette pris inimesed, kes on analsivimelised ning kelle mtted on rohkem vrt kui thjad valimiseelsed lubadused. kesole-vast lehenumbrist leiab ka meie sotsiaaliatoimetaja henri kivu usutluse pealekasvava plvkonna ignorantsusest ja selle vimalikest tagajrgedest (lk 69).</p><p>Phjus, miks me selle teema les oleme vtnud, on rgi-tada noori inimesi kaasa mtlema, analsima ja iseseisvaid otsuseid langetama. melgem nii, et ignorantsus ja valima-ta jtmine aitab ainult kaasa meile kige ebasmpaatsema poliitiku vimule. tuletame endale ja oma lugejatele meel-de ka seda, et laulva revolutsiooni ajal sndis palju lapsi, kes on ndseks tiskasvanuks saanud, ja loodetavasti mistab see plvkond varem vi hiljem, et nende kes on teatav vim muuta tnaste valikute lbi homseid otsuseid.Mina ootan poliitikutelt lubadusi, mis tegeleksid teede- ehituse krval sammude seadmisega eesti koriigiks pr-gimise poole, et eestis loodaks korralik jtmekitlusss-teem. alustada viks selleks kOV-tasemel teavitustst, kuidas prgi sorteerida, ning tingimuste loomisest selleks. miks ei ole mu maja taga ikka veel biojtmete ja pakendite prgikasti ning miks tuleb mul oma thjade veinipudelite ja moosipurkidega lbi linna kolistada, et neile klaasikontei-neris oma koht leida?! ja kui on vaja ikkagi hirmsasti asfal-ti rullida, siis leidkem koht kergliiklusteedele ja turvalistele rattaparklatele linnaruumis. tartu ja tallinna (muudest lin-nadest rkimata) vahemaid ja elanike arvu arvestades on absurdne, et rgitakse vaid suurte magistraalide vajalikku-sest ja paar kollast triipu maalitakse teedele vaid pgusalt enne valimisi. Samuti soovin, et meditsiinissteem ei tege-leks vaid tagajrgedega, vaid panustataks enam preventa-tiivsesse tervishoidu. rattaga sitmise lihtsaks ja mugavaks tegeminegi on ennetav tervishoid! Samuti viksid kohali-kud omavalitsused seista hea selle eest, et elanike jaoks oleksid kttesaadavad taskukohased sportimisvimalused, et elementaarsed teenused juaksid ka viksematesse maa-konnakeskustesse ja kaasaegne kultuur ei oleks pelgalt tal-linna hipsterite prusmaa.</p><p>Veidi oskust laiemalt melda! Siinkohal eriti tallinna se-nist linnavalitsust silmas pidades ei suuda ma pealt vaadata, kui knilisi otsuseid langetatakse pelgalt partei huvisid sil-mas pidades, hoolimata sellest, milliseid tagajrgi vib see tuua piirkondlikul tasemel.Ma arvan, et Eesti poliitika vajab vrske silmavaatega inimesi, kes on suutelised mtlema ka kohalikul tasandil ot-suste langetamisel piirkondlikult ning globaalseltki. inimesi, kelle mttemaailm ei ole rikutud nukogudeaegsest men-taliteedist, kus rahvale valetamine ja riigi tagant varasta-mine oli okei, sest nii need asjad on alati kinud. meie kolleegiumiliige berk Vaher tles mulle kunagi elutargalt, et selleks, et poliitikat teha, ei pea tingimata parteisse astu-ma. Poliitikat saavad mjutada lisaks poliitikutele ka hea ajakirjandus, sotsiaalselt vastutustundlikud ettevtted ja aktiivne kodanikkond leidkem endale sobiv koht ja roll, aga mis philine, rgem jgem passiivseteks! kes juba eel-valimistel oma hlt pole andnud, siis tehkem phapeval vhemalt esimene ige valik ja mingem valima!</p><p>Helen Tammemepeatoimetaja</p><p>krakwi krguvtagahoovide labrintsahiseb veerevatelngakerade katkemist.ariadne eleegia sumbubkulunud krvade rskesseinasngis. kare aegkraabib end kui nurruvkass vastu pske miski ei juhtuniisama, kigel onphjus vi tagamte.hingan lrmakatnava sudust japaksu hku ningkhatan viisakalt,mitte demonstratiivselt ei soovi thelepanu.</p><p>lmav pike vajutabpevalillede kuivadkrudisevad seljadkummargile. tolmustepalvetajate alandlikudread venivadsilmapiiri vlvideasuuri, thjad peodplvedel. ritsikatelaulus sriseb vaikus.</p><p>(La Victoria, Hispaania, 2013)</p><p>Vsimuse hambaaugudtuikavad shvivatevalgusvihkudena hilisemetroo tunnelsngis, kuskuivanud kusehais kraabibninasrmeis ning hetkegajoonistuvad krimpsukortsudekanjonid raskete silmade alla,mis siiamaani veavad vaguruutude rgastikul, kuibarcelona tervitab sudusevihmasabinaga ja haarabenda rppe. </p><p>(Barcelona, 2013)</p><p>Nelutud suudes</p><p>nelutud suudes auruv hingetuskui sammalduv eluring puuskaob aegamisi taevalindude lendu.</p><p>kummargil kuu sgavasse neeldukugistatuna ahmitud needus valutab vabaduse igatsust pealuus oh, milline vljapeetus!</p><p>Illustratsioon: Helmi Arrak</p><p>Paks purpurpunane ring</p><p>armastus valati hest tassist teisening Sinu oma ji thjaks.minu tass ajas le ja jttisvalgele laudlinale paksupurpurpunase ringi.meie pilgud ei kohtunud,kuid thjus valgus neistkui valus vaikus.Silmad vrelesid, kui pdsinlkata tassi endast eemale.kahjuks ei suutnud seda tehaja tmbasin hoolikalt tassi tagasi.Sulle ka ei saanud pakkuda,Sul polnud enam janu.nd ongi toas kaks thja tooli.tassidest ei tea enam keegimidagi. Valgel laudlinal vaidpaks purpurpunane ring.</p><p>dini luustunud</p><p>tardunud silmadeltpudeneb diniluustunud ja kurbhall vaikelu.kris pundubksijmisemaitseteiste seasmrkjaks neelu.kike ei saagijagada, isegi kuiseda sooviks. Seehoidmisevsimuspuuribki hingevaikiva keelu...</p><p>teadmatuse pudedad mrid</p><p>teadmatuse pudedad mridkrguvad arusaamatusesamblal, knitadesmurenevat selgroogutujutsevatest tuultesttaevapiiri.unelevas uduskoob vihm hetkeks tdening siis Sa lahkudki,jttes selja tahamahavaikiva te ningksikud mrid.</p><p>Sulan hte endaga</p><p>Sulan hte endaga,peites kuumavad peodpue.Punava kue kuminaskuulutan kartmatultigeks teod,milles kumav htusureb hommikulstundeks.</p><p>Kuula luuletajat: www.muurileht.ee/kuula-luuletajat-vootele-ruusmaa</p></li><li><p>1.(Aeg: mitte-olevik, mtmatu silmapilk. Ekraanil on nha karja-tava hikikomori sljepritsmed ja tema rahutute silmade peegel-dus. Ta on loginud ennast sja vlja vrgumngust nimega Kriiti-line teooria ja blogi-plahvatab revil srmil jrgmist.) </p><p>ainult nihilismi knetamisest saab tnasel ajal alata osalev mtlemine. Selleks tuleb alustada absoluutsest lahutavast liialdusest: kik on lbi, pole mingit mtet. Seda ei tuleks mista nii, et kuna kik on juba etteruttavalt lbi, siis on see-tttu ainsaks loogiliseks vaba tahte teostamisvormiks jnud kas enesetapp vi tahtetuna nrbumine. Samuti mitte nii, et kuna lpp on vramatult saabumas, kuna lpp on ligi (vi osatavamalt: kuna ligi ongi lpp), siis muudab selle punkti alatine ligidus minu iga tegutsemispde nii vi teisiti mitte-tegutsemiseks. Pigem viks seda mista phjusetu mis ta-hes tahtelisuse tingimustes: kik on lbi, aga ta liigub ikka-gi, eesmrgitult, thendusetult, mttetu tombuna, kantud ainult juhuslikest afektidest. lhidalt tuleb suuta asetada en-nast teatavasse iga hinna eest tilliva / rahatu vi rhutuna vireleva elava surnu positsiooni, alalisse liminaalsesse eksle-misse, millest puudub igasugune sihiprastatav vljaps. kui haritlase targutamine ei julgusta, siis maksab vtta kuulda krgemalseisjaid. mdunud rahutuste aastal nudsid pro-testijatelt just sellist samastumist ka paljude valitsusliikmete vljatlemised. Sa ei vta meie thendusi omaks, aga me oleme asendamatud. kik on lbi, aga sa liigud ikkagi edasi kui meie viis ei klba, siis pole vahet, kuhu, kuidas vi miks. Connection lost.</p><p>aga milleks elda, et me peaksime sellise liialdusliku nihilis-tirolliga nimme sna-snalt samastuma? kuidas saab niisugu-sest hirivast mttetusest alata osalev vi teline mt-lemine? liiati on seda perspektiivi vrratult palju kergem lausuda, kui omal nahal kogeda, rkimata selle teadlikust talumisest. Phjus, miks oleks tarvis pda tungida isee...</p></li></ul>