MÜÜRILEHT 42 : märts 2015

  • Published on
    21-Jul-2016

  • View
    230

  • Download
    5

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Mrilehe neljakmne teine number

Transcript

<ul><li><p>NDISKULTUURI HLEKANDJA NELJAKMNE TEINE NUMbER : MRTS 2015</p><p>HIN</p><p>D 2 </p><p>#42</p></li><li><p>2 : NELJAKMNE TEINE NUMBER : MRTS 2015</p><p>KA</p><p>ASA</p><p>UTO</p><p>RID</p><p>Aastal 2002 luges Siim Lill kohvikus Aleksander Suumanile ette oma vemmalvrsse. Suuman oli viisakas. tles, et ned, kuidas laps julgeb elda nii- ja naamoodi. Aastal 2015 ksib Siim endalt: Aga kus on areng, nii- ja naamoodi? Ja vtab mtte kokku piibli- tsitaadiga: Omnem aufer iniquitatem, accipe bonum, et reddemus vitulos labiorum nostrorum. Siimu rtmis mtteid loe krvallehekl-jelt luulerubriigist.</p><p>Egert Puhm on kommunikatsioonijuhtimise magistrant, kes otsib praegu nii td kui uut kodu. Mnikord tundub talle, et enamik maailma probleeme on seotud kommunikatsiooniga, ja ta mtleb, et millal on miski piisavalt halb, et muutuda heaks. Tal on kaks erilist kirge: antimuusika ja Dovlatov. Egert kirjutab kesoleva lehenumbri arvamusrubriigis (lk 67) eesootavas superriskihiskonnas varitsevatest ohtudest. </p><p>Katrina Helstein mb raamatuid, kirjutab luuletusi ja jalutab mda Tallinna tnavaid. Vahel tleb teravalt, aga selleks on vaja ta sna kurjaks ajada. Muidu vib Katrinat lugeda tiesti tavaliseks inimeseks, kes on ppinud Tallinna likoolis kirjandusteadust. Pritolult vrukene. Enamasti eestikeelne ja geneetiliselt kaheksan-dik venekeelne. Katrina vtab eestivene kaasaegse kultuuri festivali Vdrug nitel vaatluse alla noorte venekeelsete eestlaste identiteedi- otsingud (lk 7). </p><p>Ann Ideon ttab praegu Rio de Janeiros MT Catalytic Commu-nities juures ning tegutseb meediaplatformis rioOnWatch.org faveladele hleandja ja kogukonna valvekoerana. Tegutsenud varem peaasjalikult vabakutselise rndkokana, on ta muu hulgas avaldanud koos fotograafi Gabriela Liivamega kokaraamatu bo-heemlaste kk. Annil on taskus ka vikelaevakapteni paberid ning pole veel lootust, et ta mnda sadamasse paikseks jks. rubriigis Kosmopoliit kirjutab Ann Brasiilia pealinna favelade elukor-raldusest ja murekohtadest (lk 11).</p><p>Kristin Orav on tegevuskunstnik, kes oma kunstikriitikas seob semiootilise analsimeetodi intuitiivse tajuga. Kristin tegutseb mitmemeediarhmituses LAIK ning uurib Tallinna likooli kultuuri- teooria doktorantuuris lbikukkumise fenomeni kunstis. Tema residentuuri- ja koostkogemus hlmab ka Euraasiat ja Amee-rikat. Kristin arvustab Sltumatu Tantsu henduse sarjas PrEMIErE etendunud Arolin raudva ja Maarja Tnissoni debtlavastusi Body Shift Body ja dying to Become (lk 23).</p><p>Marju Lepaje teenib leiba, petades Tartu likooli usuteadus-konnas ladina ja kreeka keelt ning varakristlikke mtlejaid. Leiva-krvaseks on antiik- ja keskaja filosoofiliste ja teoloogiliste tekstide tlkimine eesti keelde. Kinokirg on vaevanud lapsest saadik, eriti on vaevanud itaalia neorealism ja prantsuse uus laine. Kristus elab Siberis vaevas kirjutamiseni oma mitmetise ennengematusega. Mrilehe toimetuse lemmikakadeemiku filmiarvustust Jaak Kilmi ja Arbo Tammiksaare sja esilinastunud dokumentaalfilmi kohta loe lk 28.</p><p>Jayde Will on nitleja, tlkija ja ajakirjanik. Ta on vahendanud inglise keelde ilukirjandust eesti, lti ja leedu keelest ning tema tlkeid on ilmunud paljudes erinevates vljaannetes, viimati niteks antoloogiates Dedalus book of Lithuanian Literature ning best European Fiction. htlasi on ta astunud nitlejana les ameerika mini-seriaalis The Assets ning leedu romantilises komdias Nepatyrs (Kogenematud).</p><p>Karlina Vitolina on lti fotograaf, kes peab lugu ajatust elegantsist ja kultuuriprandist. Teda kidab mustvalge fotograafia ja puhas joon loomingus ning portreefotograafias pab ta pildile tabada ennekike eksponeerimata klgi elust. Paikne eluviis tundub talle peaaegu vimatu ja kui ta kunagi ldse pidama kavatseb jda, siis vibolla kuhugi Luna-Itaaliasse vanadusplve veetma. Jayde vttis ette sidu riiga ja intervjueeris lunanaabrite legendaarset kirjan-dusrhmitust Orbita, kelle liikmed Karlina Mrilehe palvel ka pildile pdis. Vaata lk 3133.</p><p>Arvo Iho on filmilavastaja ja -operaator, kelle ke all on valminud viis tispikka mngufilmi, mida on esile tstetud arvukate rahvusva-heliste preemiatega. Oma teadmisi jagab Arvo praegu peaasjalikult balti Filmi- ja Meediakoolis ppejuna. Viimastel aastatel huvitab teda visuaalne antropoloogia ja vhemuskultuuride jdvustamine dokumentaalfotos. Avaldame kesolevas Mrilehes Arvo fotoseeria Omad vrad Eesti islamikogukonnast. Kui vastuolulisi tundeid te-kitav islamiusk on mujal Euroopas ammu kanda kinnitanud, siis Eestit ootab sellesisuline diskussioon suuresti veel ees. Vaata lk 1011.</p><p>Helen Tammeme peatoimetaja helen@muurileht.eePiret Karro kunsti- ja teatritoimetaja piret@muurileht.eeHenri Kiv sotsiaaliatoimetaja henri@muurileht.eeMariliis Mttus muusikatoimetaja mariliis@muurileht.eeMaarja Prtna kirjandustoimetaja maarja@muurileht.eeEmilie Toomela filmi- ja reklaamitoimetaja emilie@muurileht.ee</p><p>Triin Loosaar moereporter triinloosaar@muurileht.eeHelena Lks veebitoimetaja helena@muurileht.eePille Sepp keeletoimetaja pille@muurileht.eekujundus/kljendus Madis Katz fotograafid Renee Altrov, Patrik Tamm, Tnu Tunnel</p><p>KoLLEEgiuM: EVELIN ARUST, KAISA EICHE, INDREK GRIGOR, MARGUS KIIS, KEITI KLJAVIN, AHTO KLVET, MARTIN OJA, KRISTINA PAJU, JOONAS SILDRE , TRIIN TULGISTE, ANNA-LIISA UNT, bERK VAHER, VERONIKA VALK, KEIU VIRRO, MART ZIRNASK VLjAAndjA: MT TARTU KULTUURITEHAS ToETAjAd: TARTU LINN, TARTU KULTUURKAPITAL, EESTI KULTUURKAPITAL TRKK: PRINTALL TiRAA: 4500 </p><p>Jlgi Mrilehe tegemisi ka twitteris ja facebookis! </p><p> reklaam@muurileht.ee</p><p>TOIM</p><p>ETU</p><p>SEsikaanel Mrt Avandi. Foto: Renee Altrov</p><p>Aasta alguses kerkis seoses (noorkirjanik) Mikk Prnitsa arvamusartiklitega (taas) esi-le ksimus, kas ja kui palju peaks noortele autoritele, eriti debtantidele, kelle teosed on ehk heal juhul paljulubavad, kultuuriaja-kirjanduses thelepanu prama. Minu l-latuseks nisid mainitud arvamuslood muu hulgas ka vitvat, nagu tegelekski kultuuri-</p><p>meedia kirjandusvljal mingit laadi hierarhiate kehtestamisega ja justkui seis-nekski kirjanduse kajastamise mte eelkige autorile ja/vi tema loomingule absoluutsete ja lplikult kehtivate hinnangute andmises. Eelkige tuletasid need artiklid mulle meelde ent seda, kui vajalik on (noorele) autorile ajaloo-taju kas vi niteks sellekski, et ta suudaks kultuuriajakirjanduse seltsis vee-detud aega emotsionaalselt veidi kergemalt le elada.</p><p>Kirjandus ja kirjanduselu ei ki alati hte jalga skandaalid kipuvad ajapikku ununema, uued tulijad ei pea mullustest solvamistest ja solvumistest isikli-kesse suhetesse kogunenud paksu verd millekski ning sellisena toob ilmselt iga jrgnev plvkond kirjandusellu hdavajalikku vrsket hku juurde. Tagasi-vaates on osutatud, et noorus kui selline on kirjanduspildis olnud minev va-luuta nii 90ndate keskpaigast peale. Mis parata, nustun minagi nendega, kes jaanuaris sotsiaalmeedias osutasid, et kultuuridiskussiooniks vajaliku arutluse vi osutuse ning kirjandusliku haibi vahele pole alati sugugi lihtne selget piiri tmmata. Eriti paistab see muidugi silma noorte autorite loomingu kajastami-sel, kui noorusvrskusest ja kirjaniku isikust on tehtud vrtus omaette vaata-</p><p>mata sellele, et loomingut, millest rkida, nagu polegi. Ehk vikski ks vima-lus kahe lhenemise vahelise piiri tmbamises seisneda selles, kas debtant kiakse ajaleheveergudel tingimusteta vlja tulevase klassiku ja tulevikuthe-na vi on kajastuse eesmrk midagi muud, niteks sisukas tagasiside tema tle vi ka laiema kultuuridiskussiooni avardamine noorte professionaalide arvamustega. Ajalootajuga lugeja annab endale tenoliselt ent aru, et noist esimestest kingadest kasvavad mne aja mdudes paratamatult kik vlja ja kellegi kirjandusliku loomingu thtsust ei panda lplikult paika ei pevakriitika, intervjuude ega tele- vi raadioesinemistega, olgu neid hes hetkes koos kui tahes arvukalt (eesti kontekstis siis ehk paar-kolm korraga?). Kui kirjandus oleks nii lihtsakoeline fenomen, siis polekski ju eriti midagi, mille le arutada.</p><p>Kui puudub motivatsioon enda loominguga tegeleda, vib tulevikuthtki hel peval avastada, et kuigi esimesed kingad on juba ammu vikeseks j-nud, on kirjanikuks (ilma hegi pehmendava epiteedita) mrkamatult jnudki saamata. Nende nelja aasta jooksul alates 18. numbrist, kui ma siinseid kirjan-dusklgi toimetama hakkasin, judis ka Mrileht oma esimestest kingadest vlja kasvada. Tagasi vaadates nib Mrilehte motiveerivaks juks olevat eel- kige vajadus avardada kultuuridiskussiooni olukorras, kus laiema leviku ja kind-lama rahastusega vljaanded pole osanud olulistele kultuurinhtustele thele-panu prata vi suutnud noorte arvamusi nende erialasid vi ka hiskonda laiemalt puudutavatesse aruteludesse kaasata. Ning selles, et see motivat-sioon psib ka edaspidi, pole mul phjust kahelda.</p><p>Maarja Prtna</p><p>Kir</p><p>i t</p><p>oim</p><p>et</p><p>aja</p><p>lt</p></li><li><p>Siim Lill</p><p>EduKuLTuSE VARjuPooL</p><p>Maailm on rikkalik erinevate kultuuride, vaadete, elustiilide ja praktikate poolest. Eestis teadvustame seda kollektiiv-selt kllaltki vhe kohati oleme seda teinud igustatult, kuna endassesulgumine oli nukogude vimu ajal omakul-tuuri silitamise seisukohast vajalikki. Ilmselt tunnevad ka Eestis elavad katoliiklased, paremrmuslased jt grupid, et radikaalne eristumine on ka tnapeval vajalik, et kaitsta end juliselt pealetungivate nn lnelike mttevoolude eest, aga oma maailmavaadete jrgi elama saame me ini-mesi enda mber siiski ainult inspireerida, mitte neid sel-leks sundida. Praegu oleme me osa vabast ja multikultuur-sest maailmast ning suuresti just tnu sellele tunnustatakse omaette kultuuri ja rahvusena ka eestlust. Sama palju kui saame uhked olla, et oleme autonoomsuse oma isepisuse ja jrjekindlusega vlja videlnud, vlgneme tnu ka laie-mas teadvuses levinud arusaamale Euroopa kultuuriruumi mitmekesisusest. Ausalt eldes on just see phjus, miks ma tunnen end eestlasena vgagi ohustatuna inimestest, kes arvavad, et nende phimtted ja viis maailma tajumiseks on ainuiged. Ajalugu on nidanud, et sellisel mtteviisil on traagilised tagajrjed ja meie vhemusrahvus on te-noliselt ks esimestest, kelle autonoomsus mustvalgetes juvahekordades mutta trambitaks.</p><p>Selline maailmavaade nagu Jaak Madisonil ja ta kaaslastel, kes on koondunud hisnimetaja EKRE alla, ei ole aktsep-teeritav, sest nemad erinevalt paljudest teistest eri maa-ilmavaadetega inimestest ei tunnista snniprase vrd-suse aadet ega inimese igust individuaalsele vabadusele. Vi hsti, igasuguseid idioote, terroriste ja pshhopaate on maailmas alati olnud tleme nii, et see on kllaltki para-tamatu, aga terve mistusega hiskonnas ei annaks rahvas neile mandaati. Ja ma ei suuda seda tika kuidagi teisiti ph- jendada, kui et tegu saab olla vaid piiritu ja pimeda ruma-lusega. See, et mned inimesed pole inimkonna ajaloost midagi ppinud, nitab ennekike nende harimatust. Nii rmuslikku maailmavaadet saab toetada ainult see, kellel puudub kokkupuude vlismaailmaga, kes on sedavrd en-dassesulgunud, kogenematu ja vhelugenud, et tal on puu-du empaatiavimest ja oskusest iseseisvaks mttetks.</p><p>Meie riiki, kultuuri ja iseseisvust ei ohusta niivrd mni siia sattunud aslipgenik vi siin peret loov vljamaalasest valdkonnaspetsialist, homoseksuaal vi vene keelt emakee-lena knelev eestlane, vaid peaasjalikult need, kes ei oska maailma ja endast erinevate inimestega tervemistuslikult suhestuda seda hoolimata nende nahavrvist, usulisest kuuluvusest, rahvusest vi seksuaalsest orientatsioonist.</p><p>Ma ei tea, mis peaks juhtuma selleks, et meie riigivim saaks aru, kus nad on vimul oldud aastate jooksul vea teinud, vi kui kaua peab veel Eesti koolissteemi, teaduselu ja kul-tuuri sstemaatiliselt alarahastama, et saaks varsti Toom- peal nha sitaharkidega kogunevat rahvast, kes Sinise ra-tuse trvikukandjate suunaval juhatusel tahab kedagi kus-kil platsil toika otsa tmmata ja tikku tmmata?! Mis avaks eliidi silmad mistmaks, et kogu kapitali suunamisel majan-dusvaldkonda on tagajrjed, sest suur osa hiskonnast jb sellest edukultusest iga aastaga sammukese maha?!</p><p>Meil on vimul palju tegijaid inimesi oma maailmavaate jrgi kindlasti enda meelest ka kige paremate kavatsuste-ga , aga kahjuks on nende seas vhe haritlasi ja paraku see ssteem ainult taastoodab iseennast. Samal ajal kui edu-meelsem osa hiskonnast keskendub ainult endale pimesi mammona klje alla kraapimisele, ei panda thelegi, kui l-hestunud hiskonna suunas me teel oleme.</p><p>Eesti vimuorganid peavad hakkama vrtustama hari-tust ja vaimsust, et meid ei ootaks ees tumedad tuleviku- stsenaariumid. EKRE psemine Riigikokku on ehe nide sellest, kuidas kige suurem oht, mis hte riiki ja selle kul-tuuri varitseb, on ikka ennekike selle enda rahva rumalus.</p><p>Helen Tammemepeatoimetaja</p><p>Videvikus, siis kui nende lihameeled on fosforeeritud, nagu veristet jahiloomade vgevast mahlast plema aetud krvetavaist ja vrtsitud jookidest, Gilles ja ta sbrad taanduvad hte lossi kaugesse kambrisse. Sinna siis tuuakse vikesi poisse, keda keldrites kinni hoi-takse. Neilt vetakse riided, nende suud topitakse! Marshal katsub neid ja vgistab nad, siis ligub nad mga hoopidega, tkeldab nad, liige haaval. Teine kord ta lhestab neil rinna ja joob kopsude hku; ka avab ta neil khu, nuusutab seda, laiendab kega haava ja istub sisse.Joris-Karl Huysmans L-bas (1891) (tlk Johannes Aavik, 1920)</p><p>tahate ma rgin teile lastepornostmusid, ma rgin teile (ks-kaks-kolm) etsellel ajal kui te toda nihilisti taga ajatepeksab ks isa oma lapse siniseksa tendeid on vheja ks pshholoog teeb oma ttrega vannis videota tal on tuttav kohtunikja ks nid annab viksele tdrukule voodis energiata ta on lihtsalt nii vimas nid!ja ks kes luuletab, hingab oma katkiste hammaste taganttantrat vljaa see on ju tantra, see on okei</p><p>musid, ma rgin teile sellest kuidas perevrtuslasedpltsamaal burgsiputka ees kohalikele tikkideleteoloogimunni tahtsid nidataja sellest kuidas</p><p>kuidas on ilmad? kuumad?a meil siin jri juba tkk aega ilmaistus vangis ra, nd oleks vaja vikeseid poissenii et kirjutage ja joonistage, musid</p><p>Semper sint in flore!</p><p>Suur suutropp kskord rahamele astus ligi,kevangus ripnes juba poolik kalm.Ja raha kleepus pihkudes kui pigi,kik, mida teistel jagas, oli alm, ah alm! (Neil kodu sl, kus haavik, algab soo.)</p><p>Suur suutropp likas trkvat vilja jalalt,kalm klvas surmaseemet, sirgus judsalt see.Nd kooldu tarkpea, pi, pi kanalt,ja vaiki, ainus t sa neile snu ette tee! (Neil kodu sl, kus haavik, algab soo.)</p><p>Oh Issand, rohkem vaimualgust too,ja lika jalalt selt, kes ilma isand: JHVH, Jaldabaoth!Oh Issand, rohkem kanu ohvriks too,ja lika jalalt selt, kes ilma isand: JHVH, Jaldabaoth! Ja mnikord ilmu mulle, kui kurbus on liiga suur, ja taha midagi elda, ra ne, nagu oleksin suur!</p><p>LUU</p><p>LE</p><p>Foto</p><p>: Ren</p><p>ee A</p><p>ltrov</p><p>Kolm kirja tuglasele, Wernerist</p><p>sexikiisu69 kiriistun siin Werneris, tibukohv, ja seenepirukas, beibitna pole aega nigu, sind lugedaa homme meibi</p><p>#hariemeibergi kiriMu armas, kirjutasin Teile ennist kirja.Te pole veel vastanud, ometigi pistsin selleTeie postkasti mitu minutit tagasi!Ootan kannatamatult.</p><p>Swedenborgi kiriMa nen vist und, et koju tuled saslt kaugelt sinimere tagant, paistab vilkuv tuli.Mu unengudes sa oled keerubite vankril,koju tuled sa!</p><p>Ent smbolite tagant, sealt ei paista maa Et dautres, co...</p></li></ul>