MÜÜRILEHT 43 : aprill 2015

  • Published on
    21-Jul-2016

  • View
    255

  • Download
    13

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Mrilehe neljakmne kolmas number

Transcript

<ul><li><p>NDISKULTUURI HLEKANDJA NELJAKMNE KOLMAS NUMbER : APRILL 2015</p><p>HIN</p><p>D 2 </p><p>#43</p></li><li><p>2 : NELJAKMNE KOLMAS NUMBER : APRILL 2015</p><p>KA</p><p>ASA</p><p>UTO</p><p>RID</p><p>Hugo Tipner on siia maailma yksi jetud, armastab htuti jekaldal ainiti loojuvat pikest silmitseda, valutada sydant maailma prast, nagu valutas Orpheus kunagi. Sbrad on ta maha jtnud. Tuttavad samuti. Yksindus. Inseneriharidusest hoolimata ttab pealinna krtsis mrjukesevalajana, vabal ajal palju seda aega siin yksluises rabelemises ikka yle jb? valab oma valu, tydimuse snadesse. Ja sealt see juba enam vlja ei pse! Hugo Tipneri luuletust Lugulaul Orpheusest nr 43 saab lugeda siitsamast krvallehekljelt.</p><p>Kerttu-Kadi Vanamb pib Tartu likoolis eesti ja soome-ugri keeleteadust ja vabal ajal teeb sporti vi loeb raamatuid eelista-tult Remarquei. Unistab eesti keele petaja vi ajakirjaniku ame-tist. Proovinud ktt raadiots ning leidnud, et kirjutamine on see kikse parem tegevus! Kerttu-Kadi on Mrilehe uusim praktikant, kes aitas kokku panna kesoleva lehenumbri uudisteklje (lk 5).</p><p>Tuudur-Jaan Rekkor pib Tartu likoolis ajakirjandust. Ta arvab, et maailm ei vaja parandamist. Paranemist, jah, seda ehk kll. Talle ei meeldi ligata tomateid nri noaga. Samuti ei salli ta just hommi-kuti dui alla minemist, talle tundub siis, et ngu paistetab terveks pevaks les. Ta naudib piinlikke olukordi. Tuudur-Jaani ksitlust Euroopa fderaliseerumisest saab lugeda lk 89.</p><p>Merit Maarits on eelkige musaentusiast: kuulab, arvustab, kib igal ndalal viktoriinil ra arvamas ja vimalikult palju keikadel kohapeal kogemas. Prast bakadiplomit lubab muretseda omale kitarri. Vaimset valgustust kib otsimas poksitrennist. Meriti A Place to Bury Strangersi neljanda kauamngiva kohta kirjutatud arvustuse leiab lk 16.</p><p>Liisa Kruusmgi elab kollases majas Pelgulinnas koos kolme teise kunstnikuga. Kui Liisa parasjagu ei joonista vi ei maali mne tule-vase nituseprojekti tarvis, veedab ta aega lugedes, filme vaadates ja koomiksiriiulite vahel uidates. Korra ndalas seab ta sammud EKAsse, et jagada lipilastega teadmisi sellest, kuidas kirjutada kunstnikupositsiooni ning korraldada artist talki. Liisale meeldivad roosad asjad, palmid ja papagoid kike seda vib leida ka tema joonistustelt ja maalidelt. Koomiksite juures vlub teda eelkige pildiline keel. Liisa enda koomiksi pildilise keele le vib otsustada selle lehenumbri 19. leheklje phjal.</p><p>Johanna Ross on ajakirja Keel ja Kirjandus toimetaja ning eesti kirjanduse doktorant. Tema kitsamateks huvialadeks on nais- ja nukogude kirjandus, ent ta teeb siiraid jupingutusi, et mitte olla diskrimineeriv ning lugeda ka muudel perioodidel ja meeste kirju-tatud raamatuid. Lk 3031 saab lugeda Johanna intervjuud luuletaja, prosaisti ja tlkija Ktlin Kaldmaaga.</p><p>kiwa on kunstnik, kelle loomingut on iseloomustatud peamiselt erinevate meediumide segamise ja miksimise mrksnadega, viimasel ajal on ta olnud aga philiselt tegev kirjastajana ehk eks-perimentaalkirjandust vljaandva kirjastuse ;paranoia (paranoia.ee) eestvedajana. Seekordses ;paranoia veerus (lk 32) on kiwa vtnud ette mitte-arvustuse tnuvrse anri.</p><p>Erle Loonurm on noor teatriuurija. Kaitses 2014. aasta oktoobris Pariisis Sorbonnei likoolis magistrikraadi teatriteaduse erialal. Lputs keskendus Eesti teatri identiteedi otsingutele. Huvitub teatri krval ka ndisaegsest kunstist, tantsust ja kirjandusest. Saab inspiratsiooni sna, pildi ja heli kokkuklast. Erle arvustuse Madis Kalveti lavastuse Sgise unengu kohta leiab lehekljelt 35.</p><p>Illimar Kaasiku on rnnu- ja kirjamees, kes kolab mda mtte- ning maailmaradu. Hariduselt tehnikainimene, aga hingelt lootu- setu humanitaar. Iseppija, kelle praegune pealislesanne on visandada elust terviklikke ja suuri pilte, millel embavad omavahel loodus- ja humanitaarteadused, suudlevad kirglikult reaalteadus ning kunsti- ja meeleteadus. Illimari juhtmte on carpe diem kasu-ta peva ja tee oma elust ks erakordne rnnak! Tema tegemistel saab silma peal hoida aadressil unistustetiivad.blogspot.com. Illimari ar- tiklit kevadphadest Indias saab lugeda Kosmopoliidi rubriigist (lk 23).</p><p>Helen Tammeme peatoimetaja helen@muurileht.eePiret Karro kunsti- ja teatritoimetaja piret@muurileht.eeHenri Kiv sotsiaaliatoimetaja henri@muurileht.eeMariliis Mttus muusikatoimetaja mariliis@muurileht.eeMaia Tammjrv kirjandustoimetaja maia@muurileht.eeEmilie Toomela filmi- ja reklaamitoimetaja emilie@muurileht.ee</p><p>Triin Loosaar moereporter triinloosaar@muurileht.eeHelena Lks veebitoimetaja helena@muurileht.eePille Sepp keeletoimetaja pille@muurileht.eekujundus/kljendus Madis Katz, Marja-Liisa Plats fotograafid Renee Altrov, Patrik Tamm, Tnu Tunnel</p><p>KoLLEEgiuM: EVELIN ARUST, KAISA EIcHE, INDREK GRIGOR, MARGUS KIIS, KEITI KLJAVIN, AHTO KLVET, MARTIN OJA, KRISTINA PAJU, MAARJA PRTNA, JOONAS SILDRE , TRIIN TULGISTE, ANNA-LIISA UNT, bERK VAHER, VERONIKA VALK, KEIU VIRRO, MART ZIRNASK VLjAAndjA: MT TARTU KULTUURITEHAS ToETAjAd: TARTU LINN, TARTU KULTUURKAPITAL, EESTI KULTUURKAPITAL TRKK: PRINTALL TiRAA: 4500 </p><p>Jlgi Mrilehe tegemisi ka twitteris ja facebookis! </p><p> reklaam@muurileht.ee</p><p>TOIM</p><p>ETU</p><p>SEsikaanel Indrek Kasela. Foto: Tnu Tunnel</p><p>Kui Mrilehe toimetus mulle millalgi jaanuari paiku ettepaneku tegi, et viksin selle jrgmiseks kirjandustoimetajaks asuda, valdasid mind pea-asjalikult kaks enam-vhem samaaegset mtet: 1) issand kui ge, muidugi ma olen nus, 2) aga... kuidas? mida? mis?</p><p>Selle teisega, selle toimetamishirmu vi -ngi-ga on muidugi nii, et helt poolt olen ma ju toi-</p><p>metanud kunagi Vrske Rhu proosaklgi ja leldse igasugu asju. Aga Mrileht on pisut teistmoodi. Esiteks ilmub ta tihemini. Teisalt peab toimetaja siin tekste ise tellima ja oma peaga mtlema! Vrskes Rhus seda muret ei olnud, et kaastid oleks liiga vhe, et neid pidanuks vga juurde otsima ja tellima ehkki muidugi juhtus ka seda , pigem tuli just ohtrasti eitavaid e-kirju kirjutada mis, muide, ei ole ka absoluutselt lihtne!</p><p>Varem on olnud ikka nii, et keegi teine teab vi arvestab vi mahutab minu eest kik themrgid. Nd kki pean ise teadma, kui palju themrke hele vi teisele limiteeritud ruumialale mahutada! Ja pean leppima sellega, kui inimesed tlevad mulle jrjepanu, et ei, praegu pole kahjuks ldse aega kirjutada! Vi et ma selle teema/raamatu kohta ldse ei oska midagi elda. Ja vhe sellest, et pean ise tht-aegadest kinni pidama, pean teisi ka sel teemal muudkui torkima! Teate ju kultuuri-ritustel neid inimesi, kellest kik silmi peites krvale hoiavad, nii et nende mber tekib selline vike thi sr. Vi kellele mni aeg-ajalt lheneb ja tleb midagi va-bandavat mingi teksti kohta, mis kohe-kohe tuleb. Need inimesed on perioodiliste vljaannete toimetajad! Pris ootamatu on olla nd sellel teisel poolel, tesna.</p><p>Jrgmine mure korruptsioon! Esimesed mtted vi suunad, mis meelde vi phe tulid, mida siin veel teha viks, olid ikka kuidagi lhedastega seotud. Niteks Prima Vista festival on mu lhedane ja ;paranoia kirjastus on mu lhedane ja oma lhe-daste plaanidest tead ju ikka rohkem kui kaugemate. Seeprast hakkasin mtlema esmajrjekorras igasuguste arvustuste ja muu peale seoses niteks ;paranoiaga, kajastuste peale seoses Prima Vistaga... Arvustusi-luuletusi hakkasin kohe spra-delt-tuttavatelt tellima (pooled tlesid ikkagi ei...). Rkisin ka peatoimetajale oma sellekohasest murest ja ta natuke rahustas, et eks me saamegi oma maastikel liiku-des palju tuttavaid ja paljudega tekivad lhedasemad kokkupuuted ning paratama-tult muutub leht sedamda, kuidas muutuvad/vahetuvad toimetajad...</p><p>Aga Mrilehe kirjanduskljed on ikka ju vrikad olnud! Mingit revolutsiooni ma tegema ei tulnud, eelmise toimetaja Maarja Prtna tehtud kirjandusklgi lugesin alati huviga. Mis loodetavasti muidugi ei jta siinkohal muljet, et mul kohe ldse mi-dagi lisada ei ole! On ikka, aga ma pean veel ppima, kuidas see kik kib. Niteks kuidas lheneda kaastlistele nii, et nad muudkui ei ei tleks? Vi kuidas olla nii, et kirjastused ise saadaksid meile oma teoseid arvustamiseks? Kas see, kui ma tahan tellida samasse numbrisse kaht arvustust sama raamatu kohta, oleks ld-se mistlik? Huvitav oleks kll, aga teiste teoste jaoks jks ju selle vrra vhem ruumi... Kuidas teha nii, et sbrad ei hakkaks vltima mu knesid vi e-kirju vi kohtumisi, sest nad on mulle teksti vlgu? Kuidas teha nii, et mtted kuidagi liiga heklgseks ei sumbuks. Neile ja paljudele muudele ksimustele plaanin vastused leida juba lhikuudel!</p><p>Maia Tammjrv, kirjandustoimetaja</p><p>Kir</p><p>i t</p><p>oim</p><p>et</p><p>aja</p><p>lt</p></li><li><p>Hugo Tipner</p><p>VAiKiMinE KuLd</p><p>Viimasel ajal on mul tihti tunne, et mul ei ole vaja enam midagi elda. Kui saad htkki aru, et ise on vimalik ot-sustada selle le, kas millegi prast sdant valutada vi jtta see tegemata, siis avastadki, et sul ei ole htegi problee-mi, mida lahata. Pole tahtmist millegi le vaielda, pole huvi millegi eest ega vastu videlda. Ega see enese vaevamine suures plaanis enamikul juhtudel midagi ei paranda. Pigem vib juhtuda, et maailm mberringi muutub, kui muudad iseennast. Kartsin, et olen muutumas apaatseks, aga selle asemel theldan hoopis le pika aja, et olen eluga rahul.</p><p>Ma pole ndseks vist juba ligi kuu aega peavoolumee-diaid jlginud need taastoodavad ju sstemaatiliselt samu ideid ja uusi teadmisi saab sealt harva. Melge korraks, mida te teate peale selle, mida kik nagunii teavad. Aga kui kogu hiskonna teadvus baseerub peaasjalikult hel praktili-selt hetaolise peavoolumeedia genereeritud informat-sioonil, ongi vga raske aru saada, et selline maailmapilt on ainult ks vimalik paljudest. </p><p>Olen lugenud juba mnda aega rahumeeli Sirpi ja kuula-nud likooli, lugenud lbi mned raamatud ja sukeldu-nud Maailmafilmi klluslikku programmi, vaadates ra m-nikmmend dokumentaalfilmi, rkimata kikvimalikest rahvusvahelistest veebiphistest niivljaannetest. Putini kadumisest sain ma ttt-elda teada alles siis, kui temast juba kolm peva midagi kuulda polnud, ja kui mulle sellest hes pimedas Karlova korteris enne unne suikumist jutus-tati, klas kik mulle nnda tuttavalt, et olin valmis selleks, et sndmustekeerisesse lisandub iseenesestmistetavalt pea ka knelev must kass. Pgus kokkupuude Savisaare haiguslooga saate Vabariigi kodanikud vahendusel tundus mulle hoopis dovlatovlikult absurdimaiguline, sest ajakir-jandus on pdnud sndmuste kigust ndseks juba mitu ndalat intriigi vlja vgistada, aga kas he inimese traagika arvelt nii teha on just kige igem?! Mida ma peaksin nd nende teadmistega peale hakkama? Vi korraldame vist-luse, et milline meediavljaanne suudab tunnis samal tee-mal kige rohkem helauselisi uudiseid vlja anda? Kas ma olen stardipaugu maha maganud ja vistlus juba kib? See on nii jabur, et paneb mind ikka ja jlle endamisi arutama, et kas testi ainuksi raha prast.</p><p>Mulle meeldib vga Viivi Luige likooli sarjas toimunud loeng Vale mitu olekut, kus ta rgib muu hulgas jrgmist: Kui pole mitu kuud Eestis kinud ja pris Eestit ninud, siis tundub, et seal vedeleb igas kraavis mni surnud mees; et seal otsivad lapsed prgikastist sa; koerakarjad murra-vad inimesi maha; poeg lb isale kirvega phe; arstid tapa-vad patsiente; kiirabi keeldub kohale tulemast; buss sidab peatusest mda ja ajab koolilapse alla; igas majahistus on mni napakas vanaeit, kes peab oma korteris 50 kassi ja 20 koera; restoranis slitab kokk sulle taldrikusse; rah-vas igatseb sovetiaega tagasi; maaelu on hvitatud jne. Kuid kui tuled ise kohale ja ned kike seda asja oma silmaga, satud kigepealt segadusse, sest miski ei vasta n- tele... (...) Lhidalt eldes: Eesti meediakanalid olid mulle kik need aastad valetanud. Nad olid vlja noppinud ebatava-lisi juhtumeid, mida tuleb ette igal maal, ja olid nende abil loonud pildi hest hoopis teistsugusest maast kui see, mis on tegelikult. Tuli vlja, et klikiajakirjandus ajas oma asja ja oli raha peal vljas pani mki oma n- lihase ema ehk kodumaa. Sest mis see raha eest laimamine siis muud on kui mkipanek.</p><p>Vib-olla ongi Viivi Luigel igus, et kik see, mis on kok-kuleppeliselt tegelik, on hoopis niline. Ma sain hiljuti aru, et see, millest kige rohkem rgitakse, on ldjoones kl-laltki ebaoluline. Ja need asjad, mis on olulised, neid oska-vad ksitleda vhesed. Siis jbki ainult tunne, et vaikus ja vaikimine on kulda vrt.</p><p>Helen Tammemepeatoimetaja</p><p> lugulaul orpheusest nr 34 (Need ei vaata tagasi viisiga) Hannalorele tipi asemel kontseptuaalse hingetmbe hupuuduses silmapiirile ilmub 1 Tuliuks sygavuse pinnale viis htulidentset sirgjoont astuda vib yksnes alla tielikus antuseski Syydlasimusta kasti phjas lambivalguses rambivalguses eel- ja jrelilma vahel Teliseltnaerev juudiplika jesuiitide kalmistul Armastab hku! hku! yles! yles! laua taga piipudega mehed keda keegi ei tea nnistegijakeda keegi pole ninud udu silmapiiril vaikivadki noogutavad tasa Pyhakuile kas pole see mitte metafyysiline Orpheus Werneri kohviku ees Ebausust Tallinna poiss kelle spruskond koondus Laagrisse Tarkustpainutamas pingutamas peksmas noodijoontest vllapuud Alandlikkust ORPHEUS: ejapel ujram Ja </p><p>JUUDIPLIKA: mis sul poiss mssab v??? AndestustORPHEUS: ei, tra ajasin veini klaviatuur TotasORPHEUS: ile EileJUUDIPLIKA: Ok. Khuul ... ... huul kipras silmad klaasistunud just kui j Palveasi iseenesest on lihtne: fyysiline objekt moodustus valgu- Armastussest miks me tahaksime et valgus mjuks heli mjuks? Lootussee ei ole ju loomade keel, ei inimkeel, ei inglite keel snad Kaitsesidja muusika surutud kokku ruumi valgusringi Aa__a_a_i ORPHEUS (rmsalt): mngime poomist! mngime poomist! A A _ _ A _ A _ 1 hetk! (aeg moondus / sekund sai vinoa kuju) E? (vi sai minutiks / leib minutistus) L?? (istus tirts psastesse / tis tunde Kant kuses nii U??? (ylevalt kust alla viis ... / joont taandusid) tagus ja tampis ja tstis ja ttas ja 1 joonest tegi lae ja teistest seinad painutas hool-ega lpuks jnud tegemata nr kuniks yksinduses sras staatiline kammertoonsest et ega ka sest vaid...</p></li></ul>