Närvisüsteemi ehitus ja talitlus

  • Published on
    31-Jan-2017

  • View
    223

  • Download
    11

Embed Size (px)

Transcript

<p>PowerPoint Presentation</p> <p>Klli Kori, Meelis BrikkerTartu likool</p> <p>Mida teame?Mis on neuraalne regulatsioon?Mis on humoraalne regulatsioon?Klli Kori, Meelis Brikker2</p> <p>Mida teada saame?Millest koosneb nrvissteem?Milline on nrviraku ehitus?Kuidas toimub nrviimpulsi lekanne?3Klli Kori, Meelis Brikker</p> <p>Original by McZusatzAnimatsioon: magnetresonantstomograafia abil jdvustatud kujutis inimajust</p> <p>Inimese nrvissteemKlli Kori, Meelis Brikker4Original by CFCFpeaajuseljaajunrvidnrviganglionidKesknrvissteemPiirdenrvissteem</p> <p>Nrvissteem jaotub kaheks osaks: kesknrvissteem (peaaju ja seljaaju) ja piirdenrvissteem. Nrvissteemi jaotusest kesk- ja piirdenrvissteemiks tpsemalt jrgmistel slaididel.</p> <p>*Ganglionehknrvislmonnrvirakkudeslmjas kogum. Nad koosnevad nrvirakkude kehadest ja on mbritsetudsidekoe poolt. Talitluselt ja ehituselt jagunevad ganglionid sensoorseteks ja vegetatiivseteks. Sensoorsed ganglionid asuvadtoomanrvijuurelkesknrvissteemilhedal. Ganglionis leiduvadneuronidtoovad perifeerse jtkega rrituse nrvi kaudu ganglioni, tsentraalse jtkega viivad kesknrvissteemi. Vegetatiivsed ganglionid asetsevad siseelundite talitlusi reguleerivate nrvide teedel vi siseelundite seinas. Neis toimub snaptiline leminekkesknrvissteemist tulenevatelt nrvikiududelt elundisse kulgevale nrvikiule.</p> <p>Jalusetekst</p> <p>Kesknrvissteem5Klli Kori, Meelis BrikkerKesknrvissteemi moodustavad pea- ja seljaaju.Kesknrvissteem vtab vastu informatsiooni kigilt organismi osadelt ja koordineerib nende tegevust.</p> <p>Jalusetekst</p> <p>PiirdenrvissteemNrvid, mis hendavad pea- ja seljaaju kigi keha piirkondadegaJaguneb:sensoorseks nrvissteemiks retseptoritest kesknrvissteemi signaale toovateks tundenrvidekssomaatiliseks nrvissteemiks kesknrvissteemist skeletilihastele signaale viivateks motoorseteks nrvideksautonoomseks nrvissteemiks nrmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivateks nrvideks6Klli Kori, Meelis Brikker</p> <p>Original by UC Regents Davis campus</p> <p>Piirdenrvissteemi moodustavad nrvid, mis hendavad pea- ja seljaaju kigi keha piirkondadega. Piirdenrvissteemi vahendusel saab peaaju pidevalt teavet organismis toimuvast ning meeleelundite kaudu ka mbritsevast keskkonnast.</p> <p>Piirdenrvissteemi alla kuuluvad sensoorne nrvissteem, somaatiline nrvissteem ja autonoomne nrvissteem.</p> <p>Sensoorse nrvissteemi alla kuuluvad retseptoritest kesknrvissteemi signaale toovad tundenrvid.Somaatilise nrvissteemi alla kuuluvad kesknrvissteemist skeletilihastele signaale viivad motoorsed nrvid.Autonoomse nrvissteemi alla kuuluvad nrmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad nrvid.Jalusetekst</p> <p>Autonoomsed nrvidSmpaatiline nrvissteem:stress ja fsiline koormuskiirendab sdametegevust ja avardab kopsutorusidvalmistab organismi ette kiireks reageerimiseksvitle vi pgeneParasmpaatiline nrvissteem:kige aktiivsem puhkeolekuskontrollib seedeelundite talitlustpuhka ja seedi7Klli Kori, Meelis Brikker</p> <p>Original by The National Guard</p> <p>Original by sethdickens</p> <p>Talitluse phjal jagatakse autonoomne nrvissteem smpaatiliseks ja parasmpaatiliseks nrvissteemiks.</p> <p>Smpaatiline nrvissteem suurendab organismi judlust. See aktiviseerub stressi ja fsilise koormuse ajal, kuid baastasemel toimib see stabiilse sisekeskkonna tagamiseks pidevalt. Smpaatiline nrvissteem kiirendab sdametegevust ja avardab kopsutorusid, mille tulemusel suureneb hapniku transport lihastesse. Smpaatiline nrvissteem aktiveerub niteks ohu korral. Smpaatilised ganglionid valmistavad organismi ette kiireks reageerimiseks, mistttu nimetatakse sellist reaktsiooni ka vitle-vi-pgene-vastuseks.</p> <p>Parasmpaatiline nrvissteem talitleb kige aktiivsemalt puhkeolekus, niteks kontrollib seedeelundite talitlust. Seeprast iseloomustab seda nrvissteemi osa tlus puhka ja seedi. Igasse elundisse suunduvad nii smpaatilise kui ka parasmpaatilise nrvissteemi nrvikiud. Nad on sageli vastandtoimega: ks ergutab elundi talitlust, teine pidurdab seda.Jalusetekst</p> <p>Nrvirakk8</p> <p>DendriididRakukehaMeliintuppNeuriit ehk aksonNrvilpmedKlli Kori, Meelis Brikker</p> <p>Nrvissteemi toimimise aluseks on signaalid, mida vahendavad nrvirakud ehk neuronid. Nrviraku lesanne on juhtida erutuslainet ja tekitada nrviimpulsse. Iga nrvirakk koosneb rakukehast ja jtketest.</p> <p>Joonisel on nrviraku ehitus.</p> <p>Dendriidid on enamasti lhikesed ja vga hargnenud jtked, mis vtavad vastu signaale ning juhivad neid edasi rakukeha poole.Neuriit ehk akson on sageli pikk ja otsast hargnenud. Koos mbritseva meliintupega moodustab neuriit nrvikiu.Meliintupe tekitavad nrvikiu mber neurogliiarakud. See toimib isoleerkihina mber neuriidi, kiirendab impulsi kulgemist ja aitab kahjustunud aksonil taastuda.Rakukehas paiknevad tuum ja organellid.Neuriitide laienenud otsad moodustavad nrvilpmed.Nrvirakkude kehad ja aksonid ei jaotu kogu nrvissteemis htlaselt. Kesknrvissteemi nrviraku kehad paiknevad hallaineks nimetatud osas, piirdenrvissteemi nrviraku kehad aga nrviteedel nrvislmedes ehk ganglionides ja organites seinasisestes nrvipimikutes. Enamik aksoneid paikneb kesknrvissteemis valgeaines ja piirdenrvissteemis nrvides.Jalusetekst</p> <p>NrviimpulssPiki nrvirakke liikuv elektriline signaalPhineb elektrilaengu muutumisel nrvirakku katva membraani sise- ja vlispinna vahel.Puhkeolekus olevas rakus nimetatakse membraanide vahelist pinget puhkepotentsiaaliks.9Klli Kori, Meelis Brikker</p> <p>Nrviimpulss on piki nrvirakke liikuv elektriline signaal. Nrviimpulsside abil suhtlevad rakud omavahel, et organism saaks reageerida vliskeskkonnas toimuvale. Nrvirakud annavad impulsi edasi, kuni see juab ajju. Ajus ttatakse vlja vastus, kuidas reageerida, ja saadetakse see uue nrviimpulsina nrvirakke mda vastavasse kohta kehas.</p> <p>Nrviimpulss phineb elektrilaengu muutumisel nrvirakku katva membraani sise- ja vlispinna vahel. Puhkeolekus on rakumembraani sisepinnal negatiivne ja vlispinnal positiivne laeng, sest raku sise- ja vlispinnal on lahuse iooniline koostis erinev. Kuna laeng hel ja teisel pool membraani on erinev, tekib membraanile pinge. Seda erinevust nimetatakse membraanipotentsiaaliks. Puhkeolekus olevas rakus nimetatakse seda puhkepotentsiaaliks.</p> <p>Jalusetekst</p> <p>Potentsiaali muutus10</p> <p>SignaalIoonkanalKlli Kori, Meelis Brikker</p> <p>Nrviraku membraan laseb ioone lbi valikuliselt. Ioonide liikumine lbi rakumembraani toimub valkude, ioonikanalite (ehk ioonkanalite) ja ioonipumpade (ehk ioonpumpade) abil.</p> <p>Selleks et nrvirakus siliks membraanipotentsiaal, peavad ioonikanalid olema suletud. Nrviraku ergastumisel ioonikanalid avanevad ning ioonid hakkavad kiiresti rakku liikuma. Ioonikanalid lasevad rakumembraanist lbi ainult teatud ioone (niteks naatriumikanalid naatriumioone). Ioonide liikumine toimub kiiresti ja pidevalt krgema kontsentratsiooniga poolelt madalama kontsentratsiooniga poolele. Mned ioonikanalid on pidevalt avatud ning liikumine toimub senikaua, kuni ioonide kontsentratsioon mlemal pool membraani htlustub. Ioonikanalite seas on ka vravaid, mis avanevad vaid kindla signaali toimel muul ajal on need suletud ning ioonide kontsentratsioon membraani eri pooltel psib erinev.Jalusetekst</p> <p>Potentsiaali muutus11</p> <p>IoonpumpKlli Kori, Meelis Brikker</p> <p>2. Ioonpumbad lasevad samuti lbi ainult teatud ioone (niteks Na+/K+ pump viib rakust vlja naatriumioone ning toob rakku sisse kaaliumioone). Ioonide liikumine toimub madalama kontsentratsiooniga poolelt krgema kontsentratsiooniga poolele (ioonid liiguvad lbi membraani sinnapoole, kus neid oli juba ennegi rohkem). Selline ioonide liikumine saab toimuda vaid lisaenergia abil, mistttu ioonpumbad kasutavad niteks ATP energiat. Ioonpumbad kivituvad kindlate signaalide toimel.Jalusetekst</p> <p>Potentsiaali muutusIoonide liikumine lbi membraani phjustab membraanipotentsiaali muutuse.Ulatuslikku membraanipotentsiaali muutust nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks.Suure kiirusega piki nrvikiudusid liikuvat aktsioonipotentsiaalide lainet nimetatakse nrviimpulsiks.12Klli Kori, Meelis Brikker</p> <p>Ioonide liikumine lbi membraani phjustab membraanipotentsiaali muutuse.</p> <p>Ulatuslikku membraanipotentsiaali muutust nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks (tegutsemispotentsiaal). Aktsioonipotentsiaal tekib ainult siis, kui ioonide sissevool letab kindla lvendi. Kui see on saavutatud vi isegi letatud, tekib alati hesuguse maksimaalse ulatusega aktsioonipotentsiaal (phimte kas kik vi mitte midagi).</p> <p>Aktsioonipotentsiaal levib lainena piki nrvi- vi lihasraku membraani. Suure kiirusega piki nrvikiudusid liikuvat aktsioonipotentsiaalide lainet nimetatakse nrviimpulsiks, mis on kige kiirem informatsiooni edastamise viis inimorganismis. Puhkepotentsiaali taastamiseks on vaja kulutada energiat, et saata ioonipumpade abil naatriumioonid rakust tagasi vlja ning tuua kaaliumioonid sisse.Jalusetekst</p> <p>SnapsNrvirakkude vaheline hendus, mille kaudu liigub erutus helt nrvirakult teiseleElektriline snaps elektrilise laengu edasiandmineKeemiline snaps lekandeaine ehk neurotransmitteri kasutamine13Klli Kori, Meelis Brikker</p> <p>Erutus liigub helt nrvirakult teisele nrvirakkudevaheliste henduste ehk snapside kaudu.</p> <p>Snapsid vivad olla elektrilised vi keemilised. Elektrilises snapsis ergastatakse naaberrakk elektrilise laengu edasiandmise teel. Keemilises snapsis kasutatakse teise raku ergastamiseks lekandeainet ehk transmitterit.Sellisteks lekandeaineteks on organismis niteks dopamiin ja serotoniin.hest nrvirakust erituva lekandeaine vtab vastu teine rakk, mis selle tulemusena ergastub.</p> <p>Joonis snapsist on toodud jrgmisel slaidil.Jalusetekst</p> <p>Snaps</p> <p>14Original by Looie496lekandeaine ehk transmitterPiekeRetseptorTransmitteri tagasi toomise pumpKaltsiumi kanalErutusSnapsi piluKlli Kori, Meelis Brikker</p> <p>Ergastust le andva raku membraanil ehk presnaptilisel membraanil on lekandeainega tidetud piekesed. Nrvilpmesse saabuv aktsioonipotentsiaal phjustab lekandeaine eritumise rakkudevahelisse snaptilisse pilusse. Signaali vastuvtva raku membraanil ehk postsnaptilisel membraanil asuvad lekandeainet vastu vtvad retseptorid, mis erutuse lekandumisel lekandeainega seonduvad. Prast snapsi jtkab hest nrvirakust teise liikuv erutus liikumist elektrilise signaalina. Kui lekandeainet enam ei vajata, lhustub see ensmi toimel vi liigub tagasi presnapsi piekestesse.</p> <p>Snapsi tmehhanismide seletamiseks on soovitatav kasutada animatsiooni abi. Avage jrgnev animatsioon:</p> <p>Larry Keeley (05.10.2011) Neurons, Synapse and Information Transfer [Video].https://www.youtube.com/watch?v=BXDU7sBcer8 (13.08.2014)</p> <p>Snapsi kirjeldav osa videost asub vahemikus 9:2512:00 ning soovituslik on seletamise ajaks heli maha keerata. petaja t hlbustamiseks on vlja toodud animatsioonis kasutatud mistete tlked. lejnud osa videost kajastab teemat phjalikumalt ning sobib lisamaterjaliks.</p> <p>pre-synaptic neuron snapsieelne nrvirakk, kontekstis nrviraku neuriit ehk aksonpost-synaptic neuron snapsijrgne nrvirakk, kontekstis nrviraku dendriit vi rakukehasynaptic cleft snaptiline piluneurotransmitter vesicles neurotransmitteri ehk neuromediaatori vesiikulidacetylcholine atsetlkoliin, esimene avastatud neurotransmitter, sageli thistatud lhendiga Achacetylcholinerase atsetlkoliini esteraasreceptors retseptoridion channels ioonkanaliddegrade lagundamaJalusetekst</p> <p>lesanne</p> <p>Klli Kori, Meelis Brikker15Vaadake kordamiseks videot nrvissteemi ehitusest!</p> <p>Elearnin (27.04.2013) Neurons or nerve cells - Structure function and types of neurons | Human Anatomy | 3D Biology [Video]. https://www.youtube.com/watch?v=cUGuWh2UeMk (09.07.2014)Jalusetekst</p> <p>Loe lisaks</p> <p>Klli Kori, Meelis Brikker16Eesti tegi arenguhppe raske nrvihaiguse ravis http://www.postimees.ee/1481069/eesti-tegi-arenguhuppe-raske-narvihaiguse-ravis (Kuus, A. , 2005)</p> <p>Kuus, A. (10.06.2005). Eesti tegi arenguhppe raske nrvihaiguse ravis. Postimees http://www.postimees.ee/1481069/eesti-tegi-arenguhuppe-raske-narvihaiguse-ravis (02.07.2014)</p> <p>Jalusetekst</p> <p>KokkuvteNrvissteem jaguneb kesknrvissteemiks (peaaju ja seljaaju) ning piirdenrvissteemiks (nrvid).Nrvirakk koosneb rakukehast ja jtketest.Nrviimpulss on piki nrvirakke liikuv elektriline signaal, mis phineb elektrilaengu muutumisel.Snaps on nrvirakkudevaheline hendus, mille kaudu liigub erutus helt nrvirakult teisele.17Klli Kori, Meelis Brikker</p>