Õpitrepp, kevad 2010

  • View
    225

  • Download
    2

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Ajakiri tiskasvanute ppimisest ja petamisest

Transcript

  • AjAkiri tiskAsvAnute ppimisest jA petAmisest Kevad 2010

    intervjuu

    Signe Kivi: Mul on tuhat nrkust ja viga, aga loodetavasti ka kmneid plusse

    KeeLeD SeLGeKSeestis saab teha pea kiki piiritaga nutavaid keeleeksameid

    KAS OSKAMe LuGeDA jA ArvutADA?rahvusvaheline tiskasvanute oskuste uuring vtab luubi alla ka eestlased

    LHMe PPiMA!Kevad toob kaasa hulga tasuta kursusi, ole vaid ise hakkaja

    OPitrePP

    intervjuu

    Signe Kivi: Mul on tuhat nrkust ja viga, aga loodetavasti ka kmneid plusse

    KeeLeD SeLGeKSeestis saab teha pea kiki piiritaga nutavaid keeleeksameid

    KAS OSKAMe LuGeDA jA ArvutADA?rahvusvaheline tiskasvanute oskuste uuring vtab luubi alla ka eestlased

    LHMe PPiMA!Kevad toob kaasa hulga tasuta kursusi, ole vaid ise hakkaja

  • ppimine seob plvkondiXIII tiskasvanud ppija ndal (TN)

    toimub tnavu 8.15. oktoobrini.Avaritus leiab aset 8. oktoobril Plvamaal,

    XIV tiskasvanuhariduse foorum 15. oktoobril Tallinnas.

    TN-i raames tunnustatakse: aasta ppijat

    aasta koolitajat aasta koolitussbralikumat organisatsiooni

    aasta koolitussbralikumat omavalitsust

    Tunnusta Sinagi tublisid inimesi enda mber ning esita kandidaat hiljemalt 15. juuniks 2010.Loe lhemalt: www.andras.ee/tunnustamine

    Eesti Tiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras (ETKA Andras)

    Elage! Tehke seda, mis teile meeldib, mis on teile sdamelhedane. rge kunagi hbenege alustada. Vanus ei ole takistuseks!Mati Erik, teleoperaator, kes lks 50. snnipeva lhenedes muusikakooli saksofoni ppima

    Mida rohkem ma tean, seda rohkem ma tahan veel teada.Aina Rtel, suvekooli kursuslane

    http://etv.err.ee/

  • Sisukord

    Toimetaja: Agne Narusk, tel 680 4511, e-post: agne.narusk@epl.eeAjakirja koostas: Eesti Pevalehe teema- ja erilehtede osakond, Narva mnt 13, 10151 Tallinn Esikaane foto: Priit Simson (EPL-i arhiiv)Vljaandja: ETKA Andras koosts haridus- ja teadusministeeriumiga EL struktuurifondi Euroopa Sotsiaalfondi programmi Tiskasvanuhariduse populariseerimine raamesAjakirja saamiseks palume prduda: tel 621 1671, e-post: andras@andras.ee Veebiversiooni loe ja kommenteeri: www.andras.ee/opitrepp

    pitrepi jrgmine number ilmub 15. september 2010

    Jrgmise tiskasvanud ppija ndala moto on

    ilus: ppimine seob plvkondi. Seda, mida me

    tegelikult niikuinii iga pev teame, aga kipume

    suure kiiruga ra unustama, tuletatakse meile

    oktoobri alguses iga pev meelde. Siis see ppija

    ndal traditsiooniliselt toimubki.

    Aga me ei pea ootama nii kaua. Lhme veel

    tna vanaema juurde ja palume tal nidata, kui-

    das enne vaibakudumist sidust teha. Teadsite,

    mis see on? Mina ei teadnud enne, kui mma

    kangastelje ja kaltsuvaiba hingeellu svenesin,

    ja hea on, et svenesin, sest minuga koos uuris

    lime krimist ka peagi neljaseks saav ttre-

    tirts. Meil oli koos hea olla, ja kui te arvate, et r-

    kisime vaid kangakudumisest, siis eksite.

    ppima peab. Ka koolipingis vi auditooriu-

    mis. Tpuudus meie vikses riigis on ratu, nii

    panen noortele sdamele minge edasi (vi ta-

    gasi) ppima. Sest siis, kui tulevad paremad ajad,

    on vaja taas ka teadmisi ja oskusi. Kll need tule-

    vad. Mitte enam gmnaasiumi lpetaja nooruses

    on ppimine lausa psterngaks. Kallis? Kuul-

    ge, naabrinaise poole koguneda, head raamatut

    lugeda, portselani maalida vi kindakudumist

    ppida ei maksa midagi. Hea uudis on see, et

    kutse- ja huvialakoolid pakuvad sel kevadel taas

    pnevaid ja vajalikke kursusi.

    Agne Narusk

    Noored kooli, vanad kooli

    Toimetajalt

    Pevakorras lk 4 5 Kutsekoolid pakuvad taas tasuta talaseid kursusi Eesti tudeng kulutab ppetle 25 tundi ndalas Eestimaalased pivad ha enam ja kauem Eesti esindaja osales thtsal maailmakonverentsil

    Intervjuu lk 68 Signe Kivi: siin rgib tiesti tavaline eesti naine

    Tkoolitus lk 9 Tlt ppepuhkusele kes ja kuidas?

    Tagasi kooli lk 10 Kutse- ja likoolid kutsuvad jtkama pooleli jnud kooliteed

    Raamat lk 11 5 Ksimust. Vastab lastekirjanduse keskuse direktor Anne Rande

    Keelepe lk 1213 Eestis saab rahvusvahelistest keeleeksamitest teha enamikku

    Inimesed lk 1415 Peakokk teab, kuidas Eestis edukalt elada Vlispraktika viis noore metsamehe mgedesse mttama

    Uuring lk 1617 Kas eestlased ikka oskavad lugeda ja arvutada?

    Elukutse lk 1820 petajat valinu vib arvestada nii mitmegi abistava toetusega

    lipilased lk 21 Kolmandik Eesti tudengitest on thistanud oma veerandsajandat snnipeva

    Elukestev pe lk 2223 Arvutipisik hakkas 80-aastastele naksti klge

    REPORTAA lk 24 Hiina keeles kirjutamise vlu ja valu ehk kuidas ma rahvalikoolis hiina kalligraafia kursusel kisin

    Vahva mte lk 25 Prahist valmivad tarvilikud esemed

    Seda ja teist lk 26

  • 4 Pevakorras

    Kevadsemestril on plaanis pakkuda ta-suta kursusi 5899 inimesele 38 kutse-ppeasutuses ja kutsepet pakkuvas rakenduskrgkoolis kikides maakonda-des. Kursused on meldud eelkige t-tavatele inimestele, aga osaleda saavad ka lapsepuhkusel emad, erivajadustega inimesed vi parajasti mittettavad tiskasvanud, kes soovivad naasta t-turule. Kursustele ei veta vastu inimesi, kes on ttuna arvel neile pakub vaja-dusel koolitust ttukassa.

    Kevadiste kursuste nimekirjast vib ht-teist pnevat leida igaks. Neid on kokkadele, vikeettevtjatele, elektriku-tele jne. ppida saab niteks raamatupida-mist, pottsepatd, puhastusteenindust, sekretritd jpm. Palju on ldoskuste kursusi, nagu erialane keelepe ning tee-nindusttajate suhtlemiskursused. Ki-ge rohkem inimesi koolitatakse majuta-mise ja toitlustamise kursustel, arvukalt on arvutikasutamise algtaseme kursusi, aga ka edasijudnutele. Huvilisi on ala-ti olnud palju, nii ei pruugi kikjale enam

    vabu kohti olla. Kursuste sisu, toimumis-aja ja tingimuste kohta saab teavet kooli-de koduleheklgedelt, kontaktid ja ldinfo on kirjas haridus- ja teadusministeeriumi kodulehelt www.hm.ee/tasutakursused. (Vt. ka lk 26)

    Kutsekoolid pakuvad taas tasuta talaseid kursusi

    Mne lausega: Kitarrikool.ee llatas pillimnguhuvilisi kiirkursusegaKiirkursus koosneb DVD-st, raamatust ja netikooli komplektist. Erinevus vrreldes enamiku teiste kitarrippematerjalidega on tagasisidevimalus petajalt. Uus pi-ssteem on seotud haridustehnoloogia alase uurimistga Tartu likooli juures ja teadaolevalt ei ole sellist mudelit varem muusikahariduses kasutatud. Keskkon-naga on liitunud juba ligi 4500 huvilist.

    Eesti tudeng kulutab ppetle 25 tundi ndalasKrgkooli ppima psemine sltub Eestis ppuri vanemate sissetulekust ning elukohast, nitas Praxise poolt lbiviidud krghariduse ligipsu uuring.

    Tulemused nitavad, et ainult viis protsenti lipilastest prineb madala sotsiaalmajandusliku staatusega pere-dest. Suhtelises vaesuses elab samal ajal 19,5 protsenti Eesti elanikkonnast, tles lipilaste liidu juhatuse esimees Maris

    Mlzer. Uuringust selgus ka, et Eesti tu-dengitest ttab 66 protsenti, mis on Eu-roopa krgeim nitaja. 51 protsenti tis-ajaga ppivatest tudengitest ka ttab tisajaga.

    Iga teine lipilane on formaalselt tiskohaga, kuid de facto osakoormusega tudeng. Eesti tudeng kulutab Euroopas kige vhem aega ppetle 25 tundi ndalas, kommenteeris Mlzer.

    Ndalalpud auditooriumides on gmnasistide praltTallinna likooli pilasakadeemia alustas kevadsemestrit, kokku pakutakse kooli-pilastele 12 loengukursust. Uued kursu-sed on seekord linnageograafia likooli Rakvere kolledis, linnaarheoloogia Tallin-nas, venekeelne huvitava keeleteaduse kursus jt. pilasakadeemia on tasuline.Uuri, kas on vabu kohti: www.tlu.ee/akadeemia

    Vaata vahvat ppefilmi kangakudumisestKsitmeister Eva-Liisa Kriis sai val-mis oma teise filmi kangakudumise ppefilmide seeriast. Kui eelnevalt ju-hendas ta, kuidas kangastelge kokku panna, lime krida, sidust teha ja kudumist alustada, siis nd on ksil suurrtiku kudumine. Vaata: www.iidadesign.eu/eva-liisa-kriis.html

    Eestimaalased pivad ha enam ja kauem

    Kopli ametikool

    Foto: Rene Suurkaev

  • 5 Pevakorras

    Eesti esindaja osales thtsal maailmakonverentsilLinud aasta detsembris toimus Brasiilias UNESCO kuues maailmakonve-rents CONFINTEA VI: Elame ja pime toimiva tuleviku nimel: tiskasva-nuppes peituv jud. Eestit esindas sellel konverentsil Tallinna likooli emeriitprofessor Talvi Mrja.

    Miks korraldatakse tiskasvanuhari-duse valdkonnas selliseid maailmakon-verentse?

    Talvi Mrja: Konverentsid toimuvad iga 12 aasta tagant ja nende eesmrgiks on thtsustada tiskasvanud inimeste ppi-mist kui olulist arengutegurit maailmas. Tavaliselt tehakse kokkuvte eelneva pe-rioodi saavutustest selles valdkonnas ja seatakse sihid jrgnevaks 12 aastaks. Kui melda vaid, et maailmas on veel tnape-valgi le 770 miljoni tiskasvanu, kes ei oska lugeda ega kirjutada, siis on ka mis-tetav eriline thelepanu, mida pratakse tiskasvanute ppele.

    Eestis ei ole ju kirjaoskamatus mureks. Viimaste andmete jrgi oleme maalimas suisa teisel kohal kirjaoskajate arvult. Miks siis peaksime sellelaadsel ritusel osalema?

    Kirjaoskamatuse kaotamine maailmas on kll oluline, kuid kaugeltki mitte ki-ge thtsam ksimus, mida konverentsil arutati. marlauad toimusid niteks ka tiskasvanuhariduse poliitika ja juhtimi-se, tiskasvanuhariduse finantseerimise, tiskasvanuhariduse kvaliteedi kindlus-

    tamise ja tulemuste hindamise teemadel. Lisaks 32 ttuba, ks neist ka tiskasva-nud ppija ndala teemal. 12 aastat tagasi rhutati lppdokumendis selliste ndalate korraldamise vajadust, nd anti levaa-de, mis siis on vahepeal toimunud.

    Kas ainsana Eestit esindades oli vi-malik ka midagi ra teha?

    Ega ksinda nii suurel ritusel just ker-ge olnud (osalejaid le 1500 toim), aga pdsin anda endast maksimumi. Nii n-nestus mul vtta sna marlauas, kus aru-tati tiskasvanuppe kval