Peoleht | kevad 2013

  • View
    242

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Peoleht | kevad 2013

Transcript

  • Kevad 2013

    Reklaamlehe kujundas ja toimetas Eesti Pevalehe teema- ja erilehtede osakond.

    Projektijuht: Margit Laasnurmmargit.laasnurm@lehed.ee, tel 680 4629

    Toimetaja: Vilve Torn, vilve.torn@epl.eePeoleht

    grants.ee Thelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol vib kahjustada teie tervist.

    Grants. Meistrite ktet.

  • Peoleht3Kristiina Viiron

    Veini ja toidu vahel peab valitse-ma tasakaal nad peavad olema vrdsed partnerid.

    Thtis on tooraine, aga vga suurt rolli mngivad ka rdid ja kaste.

    Mned lihtsad phited on niteks niisugused: kerge toidu juurde vali kerge vein, tugeva toidu juurde tidlasem vein. Kui toit on hapukas, siis peaks ka vein olema happerikas, soolase toidu juurde aga haakub magus vi mrkjas vein. Mrkja toidu krvale vali happeline/mineraal-ne vein ja magusroogade krva-le paku dessertveini.

    Suupistete, salatite ja ker-gemate kalaroogadega krvale sobib juua vrskeid, kergemaid valgeid veine. Valged veinid on alati happelisemad kui punased ja seeprast sobivad nad pa-remini kalaroogadega, eriti kui kala serveeritakse sidruniga.

    Grillitud rasvasemate kalade ja kanaga sobib julisem val-ge vein vi hoopiski kuiv roosa vein. Mida rasvasem on toit, seda happelisem olgu vein, sest happed lhuvad rasvu ja toitu on kergem seedida. Hsti sobi-vad niteks Chardonnay viina-marjast valmistatud veinid, mis on saanud pisut tammevaadis kpseda, ka noored Chablisd.

    Grillitud liharoogade puhul peaks samuti lhtuma phimt-test: kergem liha kergem vein, rasvasem ja tugevam liha ju-lisem vein.

    Liha puhul kehtib ka phi-mte mida noorem vein, seda vhem kpsenud peab liha ole-ma ning mida vanem vein, seda kpsenum olgu liha. Siis maitsed haakuvad.

    Sama phimte kehtib ka juustu puhul. Mida kvem, kp-senum juust, seda kpsem vein; mida pehmem, noorem juust, seda noorem vein.

    Kindlasti ei tohiks krvale jtta ka toidu pritolu ja tradit-sioone. Niteks alki juurde

    Vein ja toit vrdsed partneridNiisugune, nagu on toit su taldrikul, peaks olema ka vein su pokaalis.

    on kindlasti hea proovida Gruu-sia kuivi punaseid veine nagu Saperavi ja Mukuzani. Vaheme-reliste roogade juurde sobiksid ka sealtkandi veinid jne.

    Vein toidu sisseSoovides veini toiduvalmistami-seks kasutada, kehtib sama p-himte, mis veini toidu krvale joogiks sobitamiselgi: samasu-guse maitsega, mis on toit, olgu ka toidu krvale ja seega ka toiduvalmistamiseks kasuta-tav vein.

    Ehk siis kergete roogade, niteks linnuliha, valge kala ja mahedamaitseliste kgiviljade valmistamiseks sobib hele kar-ge vein; veise- ja ulukilihast ning rasvasest kalast toitude tegemi-seks aga tugevam punane vein.

    Niteks tugeva maitsega punast veini ei saaks kasutada mahedamaitselise mereanniroa valmistamiseks, sest siis kaob mereanni maitse toidus ra ja tunda on vaid veini maitset.

    Tuntumad viinamarjasordid, mida sobib kasutada toiduval-mistamisel, on niteks Chardon-nay, Riesling, Sauvignon Blanc, punastest Cabernet Sauvignon, Merlot ja Shiraz/Syrah.

    Niteks mereandide ja kana

    valmistamiseks sobib kerge ja vrske Chardonnay. Krge hap-pesusega puuviljaaroomiga Ries- ling aga veidi rasvase ja vrtsika-ma toidu valmistamiseks.

    Rikkaliku troopiliste puuvil-jade aroomiga hele Gewrztra-miner sobib hsti aasiapraste toitudega, sest veinis on tunda ingverit.

    ige temperatuurEt veinist ige maitsenauding saada, ei tohiks eirata nende soovituslikku serveerimistem-peratuuri. ldiselt arvatakse, et punast veini serveeritakse toa-temperatuuril, aga meie tava-prane toasoojus 2223 kraadi on liiga krge. Kui on tegemist mahlase ja marjase veiniga ja teda liiga soojalt serveerida, kaovad mahlasus ja marjasus ra ning hakkab domineerima alkohol.

    Kerget punast veini tuleb serveerida 1416 kraadi juures, mitte soojemalt. Tidlasemaid punaseid veine serveeritakse 1820 kraadi juures, aga mit-te le selle. Vanemate veinide jaoks on sobivaim temperatuur 20 kraadi. Tidlast veini ei vi aga ka liiga jahedana serveerida, sest siis muutub parkaine liiga

    agressiivseks. Valgeid ja roosa-sid veine serveeritakse jahedana 810 kraadi.

    Npuniteid valikuks Sauvignon Blanc sobib sala-tite ja veidi suitsuste kaladega, samuti kitsejuustu ja spargliga. Pinot Grigio, Pinot Gris me-reannid, vhilised, grillitud juur-viljad, kuid ka pasta ja sushi. Riesling oma krge happe-suse ja mineraalsuse tttu sobib hsti veidi rasvaste ja vrtsikate roogadega. Chardonnay sobib merean-dide, salatite, kergete kanasuu-pistete ja valge kalaga. Tamme-vaadis kpsenud Chardonnay lheb pigem punase kala vi sealihatoitude juurde. Kuiv ros sobib salatite ja klmade lihalikude, singi ja liht-samate pastaroogadega. Sobib ka kergelt vrtsiste kanarooga-dega. Julisemad rosd sobivad ka mereandidega. Pinot Noir tavaliselt kerge-mapoolne happeline mahlaselt marjane punane vein sobib hsti kergete liharoogadega. Merlot hea marjase tek-stuuriga, sobib paljude toitude-ga alates pitsast, lpetades liha-roogadega.

    Foto: Shutterstock

    PS! Loo kirjutamisel on kasutatud varem Veinilehes ilmunud artikleid.

    Suupistete, salatite ja kergemate kalaroogade krvale sobib juua vrskeid, kergemaid valgeid veine.

  • EKS Kaubamaja Mustame tee 12, Tallinn teleon 6566516

    www.matikuld.ee

    le 1500 mudeli abielusrmuseid

    Esimene kihla- ja abielusrmuste keskus Eestis!

    Disaini oma ainulaadne srmus arvuti abil!

  • Peoleht5

    Abielu on suure armastu-se mrk ja pulmapev ks ilusamaid pevi elus.

    Selles hetkes, mil kaks inimest otsustavad oma elu teinetei-sega jagada ning totavad nii heas kui ka halvas ksteise krvale jda, peitub snul-seletamatu ilu. Loomulikult soovib iga paar oma pulmas erakordne vlja nha, ja see soov ei puuduta ainult riietust, pulmapaika, lillekimpu, vaid ka abielusrmuseid.

    Pikaajalist kogemust ja pa-rimat kvaliteeti pakkuva Mati Kullari omanik Mati Lomp kinnitab, et abiellu astujad on tepoolest ha enam huvita-tud isikuprastest srmustest. Teadmine, et sellist ehet ei kan-na srmes keegi teine, muudab selle vimaluse eriti paeluvaks. Nd pakub Mati Kullari esi-mesena Eestis kigile huvilis-tele vimalust endale ise sobiv srmus disainida. Seda saab teha Mati Kullaris vi kodus arvuti tagant tusmata.

    Sobiva srmuse disainimi-ne arvutis on vga lihtne ja

    Disaini endale ise abielusrmusIsikuprast abielusrmust saab disainida mugavalt ja kodust lahkumata.

    annab vimaluse kiirustamata valida ja melda abielusr-muse valimine on emotsio-naalne tegevus ja kindlasti ks osa abielutraditsioonidest.

    Alusta disainimistMati Lomp tleb, et srmus-te disainimiseks tuleb esmalt minna internetikljele www.matikuld.ee. Siis tuleb valida lihtsuse, kuid funktsioonide rohkuselt kasutajasbralik programm Srmuste disai-ner ja nd on vaba voli fantaasial lennata lasta. Kes soovib paksemat, kes hemat srmust. Kes eelistab valget, kes kollast kulda. Kes tahab hte kivikest, kes soovib ter-vet rida. Valikuvimalusi on meeletult, samuti eri tehno-loogiaid. Vga isikuprane ja huvitav on niteks Mokume Gane tehnoloogia, kus eri vr-vi kullad keeratakse omavahel kokku. Tulemuseks on vga ilus muster, kusjuures see on iga srmuse puhul erinev.

    Et reaalsustaju pris ra ei kaoks, jookseb ekraani pare-

    mas nurgas ka hinnakalkulat-sioon. Kui nulle vga hoogsalt summale lisandub, saab ju ala-ti kivikesi vhemaks vtta vi muu meeleprase materjali valida.

    Mati Lomp paneb aga kigi-le tulevastele disaineritele s-damele, et kiirustada ei maksa mingil juhul, sest srmused jvad eluks ajaks ja peavad ka igapevaselt kandes mugavad olema. Kui meeleprased sr-mused on koos paika pandud, printige soovitud mudelist vljatrkk ja seadke sammud Mati Kullari kauplusesse enda disainitud srmuseid ise veebilehelt tellida ei saa. ht-lasi pannakse kaupluses paika srmuse ige suurus, sest see on peen kunst, millega on vga lihtne mda panna.

    Kui kik vajalikud toimin-gud on tehtud, annab Mati Kullari tellimuse tsse. Et kik srmused valmivad Sak-samaal, peab arvestama sel-legagi, et armastuse ja hise liidu smbolite valmimiseks kuluv aeg on olenevalt tootjast

    kuni neli ndalat. Mati Lomp lisab, et tellitud srmuste sisse saab hiljem tellida ka gravee-ringu ja selle teeb ri tasuta. Vhethtis pole seegi, et Mati Kullari annab kikidele Saksa-maal valmistatud srmustele 25% allahindlust.

    Tulevikuplaanidest r-kides tleb Mati Lomp aga, et nad pdlevad pidevalt tiusliku kontseptsiooni poo-le ja nd on neist saamas esimene abielu- ja kihlasr-muste keskus Eestis. Sellised keskused on mujal maailmas juba sna tavaline nhtus, ja nd siis ka Eestis. Eeldused parima teenuse pakkumiseks on ril igati olemas, sest juba kolmandat aastat jrjest valis rahvas portaalis www.pul-mad.ee srmuste kategoorias aasta tegijaks Mati Kullari.

    Broneerige sobivaim aeg abielusrmuste ostmi-seks ja professionaalseks nustamiseks telefonil 656 6516. Lisainfo www.matikuld.ee

  • 6 Peoleht

    Kristiina Viiron

    Panime telgi hoovile les ja kut-susime lapsed, sugulased, sbrad kokku, meenutab Kulla Elias, kui-das nad abikaasa Kaidoga mni aasta tagasi hbepulmi thista-sid. Sama pulmakleitki mahtus 25 aastat ilma igasuguste trgeteta talle selga.

    Peo llatusmomendina oli Kulla sbranna tellinud noorpaa-rile limusiini, millega sai tehtud sit kurepuu juurde sedakorda siis kurge laste toomise eest tna-ma ja titeteoga lpetust tegema. Siidise tutipaela asemel sai aga mber puutve seotud hbeda-ne lint. Kurg oli tepoolest tnu

    Pulma-aastapeval vaadatakse tnus tagasi

    koos kidud elulePulma-aastapeva thistamistel valitseb

    alati rmiselt soe hkkond.

    igati vrt, sest on peresse toonud koguni viis poega ja ttre.

    Pidu peeti pevasel ajal ja suu-reks krtsuks-mrtsuks ei linud: muusika mngis, lapsed tegid seltskonnamnge, sai juttu puhu-tud ja piduske sdud. Kulla muigab, et mtte 25. pulma-aasta-peva peoga thistada andis talle tenoliselt sbranna, kes mni kuu enne neid o