Regionaalministri valitsemisala infoleht, kevad 2013

  • Published on
    21-Feb-2016

  • View
    225

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

REGI annab kolm korda aastas levaate regionaalministri valitsemisalas toimuvast kajastades rahvastiku ja regionaalvaldkonna tegemisi. Regionaalvaldkond hlmab mitut riigile olulist valdkonda: maavalitsused ja kohaliku omavalitsused, kohanimekorraldus, kodanikehendused, usuasjade korraldamine, rahvastikutoimingud ja rahvastikuregister, ruumiline planeerimine, kohalike avalike e-teenuste arendamine, koha- ja isikunime korraldus, EL struktuuritoetuste- riigisiseste ja regionaalsete abiprogrammide loomine ja vahendite jagamine. REGI on suunatud kohalike omavalitsuste ja maavalitsuste ametnikele aga ka valla- ja linnavolikogude liikmetele ning kigile, keda regionaalteemad huvitavad ja kes soovivad saada ajakohast levaadet valdkonna arengutest.

Transcript

<ul><li><p>KOVide hinemine lihtsustub</p><p>Mentorlus aitab MTsid</p><p>REGIRegionaalMinisTRi valiTseMisala infolehTkevad 2013</p><p>Haldus- reform:oluliseks muutuvad </p><p>tmbekeskused</p><p>Paraneb rahulolu maapiirkonna teenustega</p></li><li><p>RegionaalministRi valitsemisala infoleht</p><p>Peeter elab maal. Tallinnast sna kaugel, tege-likult vga palju kaugemal enam ei saagi ela-da. Vikses vallas, kus elanike arv on praegu pisut le tuhande. Praegu, sest tegelikult on see arv viimased 15 aastat jrjest kahanenud ning ilmselt kahaneb edaspidigi. </p><p>Peetrile maal meeldib. Vrske hk, hommikune ko kukkumine ning metsa tagant kostvad kirikukel-lad, kui toast vlja astud, et koerale sa viia. Turva-line mbrus, kus lapsed saavad rahulikult rattaga ringi kimada.</p><p>Tpeva hommikul pakib Peeter pere autosse ja teeb tavaprase ringi. Viksem laps 7 km kaugusele </p><p>oma valla algkooli. Vanem poiss pi-sut kaugemale, naabervalda, sest tema kib juba keskkoolis. Sealt veel 20 kilomeetrit edasi maakon-nakeskusesse, sest nad mlemad naisega ttavad seal. Tegelikult asub see tkoht paar kilomeetrit linnast vljas, rngasvallas.</p><p>htul kik tagurpidi. Ainult selle vahega, et vanem poiss on linna tulnud, sest ta kib seal jalkatren-nis. Linnas olles poest lbi, viksem laps pikapevarhmast peale ja ko-ju tagasi. htul veel pisut toimetusi aias, kuni naine sma kutsub. Elu on ilus. </p><p>Stopp! Lugesite kokku, mitmes omavalitsuses Peeter oma igape-vast elu korraldab? Elukoht, lapse koolikoht, tkoht, poed ja trennid kokku neli. Oma hle saab ta va-limistel anda aga vaid hes. Selles, kus ta kodu asub. lejnud kol-mes toimuvat ei saa ta paraku m-jutada.</p><p>Ta ei saa kaasa rkida selles, mil-list haridust naabervalla keskkoolis pakutakse; milline on keskkond te-ma tkoha mbruses; kuidas are-neb ja kujuneb maakonnakeskus, kus nad iga pev oma asju ajavad. Rkimata sellest, et kogu tee tle ja kooli oleks hooldatud vi et seal sidaks bussid.</p><p>Ta saab kaasa rkida selles, kui-das juhitakse koduvalda. Kuid mis sellest sltub? Ametnikke on selles vallavalitsuses alla kmne ja kik </p><p>Sisukord3 Uudised4 Haldusreform toob </p><p>tmbekeskuste Eesti6 Uudised7 Mentorlus: toeks MTdele8 Kui jah-sna ei pea tlema </p><p>kaks korda10 Uuemad ja selgemad </p><p>leppemrgid11 Juhend kutsub KOVe kaasama12 KOVide hinemine muutub </p><p>lihtsamaks14 Nimepanek: keeldumist </p><p>tuleb phjendada15 "Kodanike Euroopa" toob </p><p>Euroopa lhemale16 Tuhame seikluskeskus </p><p>rahvale avatud</p><p>nad tegelevad vga erinevate lesannetega. Valla eelarve on miljoni euro ringis, millest lviosa on jooksvate kuludega juba ette kaetud ning otsus-tusruumi sisuliselt ei ole. Investeeringutest, mis kodukoha elukvaliteeti mrgatavalt parandaks, ei maksa unistadagi.</p><p>Seda Peetrit ei ole olemas, mtlesin ta vlja. Aga on vga palju neid, kelle igapevane elu kul-geb just nii nagu Peetril. Suure osa omavalitsuste ked jvad nende inimeste elu korraldamisel lihtsalt lhikeseks ning ramm vikeseks nagu sel-lel omavalitsusel, kus Peetri kodu asub.</p><p>Seeprast olengi asunud ette valmistama tm-bekeskustel phinevat omavalitsusreformi. See mudel plvis ka suure osa omavalitsuste, eksper-tide ja asutuste poolehoiu, kelle poole sgisel prdusime. Sellest mudelist on pikemalt juttu selles REGIs.</p><p>Eesti vajab tugevaid omavalitsusi, mis htiksid seal elavate inimeste igapevase toimepiirkonna-ga ala, kus inimene elab, ttab, koolitab lapsi, kib poes ja veedab oma vaba aega. Selliseid, mil-lel on tugev sda ja mille kaugemad piirkonnad on keskusega hsti hendatud; mis suudavad kaasa aidata tkohtade loomisele ning teha ot-suseid, mis inimeste elu ka tegelikult mjutada suudavad. </p><p>Eesti vajab tugevaid omavalitsusi, mis </p><p>htiksid seal elavate inimeste igapevase toimepiirkonnaga.</p><p>Koostatud regionaalministri valitsemisalas, kontakt: Kaili Uusmaa, 612 5031, kaili.uusmaa@siseministeerium.eetoimetaja: Liis Kngsepp kujundus: Profimeedia</p><p>2 I KEVad 2013</p><p>SIIM KIISler, regionaalminister</p><p>Tname kiki, kes aitasid kaasa REGI valmimisele!</p><p>Tmbekeskuste mudel toob </p><p>tugevad omavalitsused</p></li><li><p>KEVad 2013 I 3 </p><p>REGIONaaLMINIsTRI VaLITsEMIsaLa INfOLEHT</p><p>Euroopa Regionaalarengu Fondist rahas-tati mullu kuut meedet, mis on suunatud kohalike avalike teenuste arendamisele, linnaliste piirkondade arendamisele ning piirkondade konkurentsivime tugevda-misele klastus- ja ettevtluskeskkonna infra- struktuuri, piirkonnale omaste kompetentside arendamise ning internetihenduste kttesaada-vuse parandamise kaudu.Lisaks avati 2012. aastal uus meede gmnaasiumivrgu korrastamiseks. Nimetatud meetmete kogumaht aastatel 2007-2013 on veidi alla 390 miljoni euro.</p><p>Maakondlikke arenduskeskuste tegevust MT-de ja KOV-de nustamisel ja koolitamisel toetati ESFst ja riigieelarvest enam kui 0,9 mln euroga. Euroopa territoriaalse koost programmide raames tehti Eesti taotlejatele toetusotsuseid ERFst ligi 11 mln euro ulatuses.</p><p>Riigieelarvest rahastati 2012. aastal kmme-konda regionaalarengu toetusprogrammi, millest osa on suunatud eripraste piirkondade toetami-</p><p>kohaliku omaalgatuse programmi kord ja tingimused muutusid </p><p>ettevtluse Arendamise SA (eAS) asemel hakkab kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) eest tnavu vastutama SA Kodanikuhiskonna Sihtkapital (KSK). Samuti muutuvad toetuste taotlemise tingimused.</p><p>selleks, et paremini toetada kohalikke ja kogukondlikke algatusi, on regionaalmi-nistri valitsemisala tnavu otsustanud KOPi he taotlusvooru jagada neljaks konkreetse eesmrgiga meetmeks, kus sarnased taotlused vistlevad nd omavahel. Koos kodanikuhenduste, maavalitsuste ja maa-kondlike arenduskeskustega muudeti lihtsamaks programmi korda ja taotlusvorme.</p><p>KOPi eesmrk on kohaliku arengu ja kogukon-</p><p>dade elujulisuse tugevdamine kogukondliku initsiatiivi, koost ja identiteedi tugevdamise ning kohalike elanike teadmiste ja oskuste kasvu kaudu. Programmi eelarve on tnavu 1,2 miljonit eurot, seda rahastatakse riigieelarvest.</p><p>Taotlusi toetuse saamiseks vivad esitada avali-kes huvides tegutsevad MTd, milles ei osale liik-mena kohalik omavalitsus vi riik; avalikes huvides tegutsevad sihtasutused, mis pole asuta-tud kohaliku omavalitsuse vi riigi osalusel ning seltsingud kuni 2500 elanikuga asulates. </p><p>Toetust saab taotleda kogukonna liikmete koo-litamiseks, kohaliku arengu kavandamiseks, aja-looprandi ja traditsioonide vrtustamiseks ning elukeskkonna parandamiseks.</p><p>Programmiga seotud dokumendid, sh taotlus- ja aruandevormid, leiab KSKi kodulehelt www.kysk.ee. Taotluste esitamise thtajad j-vad samaks, jrgmine thtaeg on 1. oktoober. </p><p>Regionaalprojektid said mullu 75 mln eurot</p><p>seks ning teine osa kigile Eesti piirkondadele. 2012. aastal avati toetuskeem teenuskeskuste toetamiseks, mille eesmrk oli parandada tee-nuste kttesaadavust maapiirkondades ja ini-meste elukvaliteeti ning tagada realade jtkusuutlik areng. Toetusskeem kivitus piloot-programmina Plva, Valga ja Vru maakonnas. </p><p>Lisainfot saab regionaalministri valitsemisala kodulehelt www.siseministeerium.ee. </p><p>2012. aastal eraldati regionaalprojektide toetusteks kokku le 75 mln euro. Neist siseriiklikest programmidest sai toetust 1395 projekti peaaegu 9 miljoni euro ulatuses. Vlis-toetusi sai 101 projekti, ligi 67 miljoni euro eest.</p></li><li><p>4 I KEVad 2013</p><p>REGIONaaLMINIsTRI VaLITsEMIsaLa INfOLEHT</p><p>Haldus-reform</p><p>toob tmbekeskuste eesti</p><p>Tmbekeskuste mudel valiti, toetudes ta-gasisidele kuue vimaliku reformimu-deli kohta, mis minister eelmisel sgisel avalikuks aruteluks esitas. lekaalukalt suurim osa vastajatest, kelle seas olid nii omavalitsused, maavalitsused kui ka eksper-did, eelistas just tmbekeskuste mudelit, mis peaks Eesti omavalitsuste praegusi liiga suuri eri-nevusi vhendama. Samuti kasvaks teenuste kva-liteet ja valik nii keskustes kui ka tagamaal. </p><p> Tundub, et inimeste valmisolek selliseks muutu-seks on varasemate aegadega vrreldes nd juba oluliselt suurem, kuna aina rohkem saavad terased kodanikud aru, et pris samamoodi, livikeste valdadega, enam edasi ei saa. Loodame, et leiame pakutud kavale avalikul arutelul rohket kaasamt-lemist ja toetust, snas Sulev Valner, omavalit-susreformi projektijuht. Just tema on regionaal- ministri valitsemisalas inimene, kes hakkab igas </p><p>maakonnas omavalitsusjuhtide ja ekspertidega aru pidama ning kokku leppima, millised on tulevi-kus iga maakonna tmbekeskused.</p><p>See on mistlik alternatiiv senisele isevoolu teed minekule, mille puhul on kaua loodetud, et ehk vikesed omavalitsused suudavad kohapeal paremini hoida ht vi teist asja elus, phjendas Valner omavalitsusreformi vajalikkust. Tegeli-kult nitavad aina rohkemad mrgid, et kahjuks ikkagi ei suuda, selle peegeldust neme muu hul-gas niteks rahvaloenduse kohati kurbades tule-mustes.</p><p>Valner avaldas lootust, et ka seni haldusreformi suhtes skeptilised inimesed ei eita, et diskussioon on oluline ja mingi muutus praegusega vrreldes vajalik. Igal juhul on vga mistlik lhiajal enne 2017. aasta kohalikke valimisi vimalikult heale kokkuleppele juda, sest lputu mramatus sel-les asjas on hiskonnale vsitav. </p><p>TEKsT: lIIS KNgSePP</p><p>Jrgmise nelja aasta jooksul peaks mber kujunema eesti kohalike omavalitsuste kaart viksemad vallad hinevad suuremateks ja koonduvad tmbekeskuste mber. Nii lheb, kui saab teoks omavalitsusreformi ettepanek, mille le nd </p><p>hakkavad toimuma phjalikud arutelud maakondades. </p><p>Haldus- reformi ajakava</p><p>Mrts 2013regionaalminister esitab reformi seaduse vlja- ttamis- kavatsuse</p><p>August 2013projektijuhi eestvedamisel ning omavalitsuste, omavalitsusliitu-de, maavalitsuste ja ekspertide osalusel on valminud maakon-dade ettepanekud sealsete tmbekeskuste kohta </p><p>September 2013regionaalminister esitab valitsusele omavalitsuskorral-duse reformi elluviimise seaduseelnu, mis sisaldab ka maakondadega lbi arutatud tmbekeskuste nimekirja </p><p>Detsember 2013Riigikogu vtab vastu omavalitsus- reformi elluviimise seaduse </p></li><li><p>KEVad 2013 I 5 </p><p>REGIONaaLMINIsTRI VaLITsEMIsaLa INfOLEHT</p><p>September 2014omavalitsused on valinud tmbekeskused, kellega hineda, ehk on kokku leppinud uutes loodavates KOVi-ksustes</p><p>November 2014regionaalminister on lahen-danud tekkinud eriarvamu-sed, kui omavalitsus pole suutnud otsust teha, soovitakse hineda lahus-tkkidena vms </p><p>Detsember 2014Vabariigi Valitsus kehtestab mrusega haldusterrito-riaalse korralduse muutmi-se KOVide poolt kokkulepitud piires</p><p>20152017hinemiste sisuline etteval-mistamine omavalitsustes </p><p>Oktoober 2017 volikogude valimine toimub juba hinenud omavalitsuste piirides</p><p>regionaalminister Siim Valmar Kiisler ja oma- valitsusreformi projektijuht Sulev Valner esitlesid </p><p>6. mrtsil uut haldusreformi kava.</p><p>Mida reform muudab? Eesmrk on peatada maapiirkondade </p><p>thjaksjooksmine. Omavalitsuse pakutavaid teenuseid korraldatakse </p><p>htse loogika alusel ja ka kaugemal elavatel inimes-tel tekib parem ligips lhima tmbekeskuse tee-nustele. Teenuste kvaliteet keskuses ja tagamaal htlustub, teenuste valik kasvab. Tekivad terviklikud keskuse ja seda mbritseva tagamaaga omavalitsu-sed, mis suudavad ka sisuliselt tita seniseid omava-litsustele pandud lesandeid. Peatub mitmete seni kohalike lesannete tasapisi riigistamise tendents.</p><p> Omavalitsusssteem korrastub, tekivad vrreldava suuruse ja vimekusega ksused. Kohalikus voliko-gus ja kohalikel valimistel otsustatakse rohkem ksimusi, mis inimeste reaalset elukvaliteeti mju-tavad. Juhtimiskulude osakaal eelarves vheneb.</p><p> Maavalitsused jtkavad riikliku jrelevalve teostajana ja maakondade tasakaalustatud arengu tagajana. selliste lesannete titmisega, mis nuavad ka uutest omavalitsustest suurema piirkonna hishuvi tagamist, tegelevad omavalitsuste loodud hisorga-nisatsioonid vi omavalitsusliidud. Vib kaaluda liitude moodustamist suuremal territooriumil kui praegused maakonnad.</p><p> hinemiste tulemusel tekib Eestisse praeguse 226 asemel tenoliselt umbes 3050 uut omavalitsust. Omavalitsus htib suure osa seal elavate inimeste toimepiirkonnaga ning suudab luua lahendusi ka ettevtluskeskkonna arendamiseks.</p><p>Mis on tmbekeskus? Tmbekeskus on tiheasustusega asula, kuhu sidavad </p><p>iga pev tle, kooli, lasteaeda, arsti juurde vi kaup-lusse keskust mbritseva tagamaa elanikud. Iga maa-konna keskus on kindlasti tmbekeskus, kuid lisaks on maakondades ldjuhul veel mni tmbekeskus.</p><p> Tmbekeskuseks vib valida ka asula, millel on suurim potentsiaal selles piirkonnas toimida vi saada tmbe-keskuseks.</p><p> Reformi eesmrk on luua tugevate omavalitsustega Eesti, kus igas omavalitsuses oleks vhemalt ks tu-gev tmbekeskus ja sellega loogiliselt seotud ja hsti hendatud tagamaa, mis toimivad tervikuna.</p></li><li><p>REGIONaaLMINIsTRI VaLITsEMIsaLa INfOLEHT</p><p>6 I KEVad 2013</p><p>rahvakalendri nutilahendus aitab moodsal eestlasel lihtsa vaevaga end kursis hoida, mida erinevad kuupevad meie esivanematele thendasid. rahvakalendri nutilahendust on alla laetud juba vaat et 15 000 korda ja rakendus on nii google Play kui ka App Store'i eesti tasuta rakenduste TOP 5 hulgas.</p><p>Rahvakalendri nutirakendu-ses on kirjas iga thtpeva kohta, mida see pev vana-dele eestlastele thendas, ja sealt saab kasulikke npu-niteid, kuidas vanarahva kommetest tnapeval rmu tunda. Niteks 14. aprill on rahvakalendri jrgi knni-pev, mis thistab suvise tpoolaasta ja knniaja algust. Kes sel hommikul en-ne pikesetusu les saab, on suvi lbi </p><p>Rahulolu maapiirkonna avalike teenustega on kasvanudeesti inimesed on enamiku avalike teenustega rahul ning hindavad praegust olukorda kas sama heaks vi paremaks kui mned aastad tagasi, selgus uuringust elanike rahuolu kohalike avalike teenustega.</p><p>Kui vaadata hinnanguid kigile koha-likul tasandil olulistele teenustele, siis paranemist mrgati eesktt in-terneti, kergliiklusteede, sportimis-vimaluste ja lasteaedade olukorra </p><p>puhul, snas regionaalministri valitsemisala re-gionaalpoliitika broo peaspetsialist Liis Palu-mets.</p><p>Viimase viie aasta jooksul aset leidnud muu-tustele ja arengule hinnanguid andes kujunes keskseks valdkonnaks siduteede olukord seda mainiti nii paranenud kui ka halvenenud olukor-raga teenuste seas. Vastajate hinnangul on kige rohkem halvenenud siduteed, histransport ja eriarstiabi.</p><p>Uuring ksitles kohaliku omavalitsuse poolt osutatavaid teenuseid, aga ka avaliku sektori laiemaid teenuseid ja erasektori kohalikul tasan-dil pakutavaid teenuseid.</p><p>Euroopa Regionaalarengu Fondist kaasrahas-tatud rahulolu-uuringu tegi uuringufirma Saar Poll. Uuringu eesmrk oli kaardistada Eesti ela-nikkonna rahulolu avalike teenuste taseme ja kttesaadavusega neis piirkondades, kus on ol-nud vimalik taotleda Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust kohalike avalike teenuste arenda-</p><p>mise meetmest. Uuringu tulemused ei hlma ka-heksat suuremat omavalitsusksust Tallinna linna, Tartut, Prnut, Kohtla-Jrvet, Narvat, Sauet, Maardut ja Viimsi valda. Kokku osales k-sitluses le 1500 inimese.</p><p>Tispikk uuring ja ettekanded on ktte- saadavad siseministeeriumi kodulehel www.siseministeerium.ee/50346/. </p><p>Rahvakalendri tagasitulekvirk ja tubli. Rahvakalender soovitab knnipeval ues ttada; arvuti ekraanilt rasvaplekid maha hruda ja vhemalt korra hiirt liigutada; alusta-da tlaua koristamist; ametnikele sobib hsti soovitus liigutada pabereid vi arvutifaile ja kee-</p><p>ta endale hommikusgiks muna.Rahvakalendri rakendus tuletab meel-</p><p>de, et pripevade vahele jagub piisa-valt palju phjusi thistamiseks, ning paneb vrdse...</p></li></ul>